"ÄÄREMAIL". ("At the farest Side"), II. osa.

„ÄÄREMAIL“

„At the farest Side“.II. osa.

July: 2000.

„... Ei loo Indiaski pind

teemanti kui Rosalind.

Tuul sest siristab kui lind,

mida väärt on Rosalind.

Tuhmub maal, kui võlub sind

kõrval seisev Rosalind.

Muud kõik näod, te jätke mind,

Ilus on vaid Rosalind.“ (III, 2).¹ lk. 215.

Keset ööd. -- 10./11. juuli, 2000.

Pühapäevase öö hakul. Tagasi maal, pärast kahte nädalat eemal viibimist. Kaugelgi eemal viibimist ...

Pariisis käidud, ja sealt jälle siis -- tagasi tuldud.

Milleks? küsimused ja vastused. Praegu: väsinud, ei tea millest, milleks...

Käed kirjutamiseks kui kohmetud, harjumatu see, nõnda mõeldagi -- mida, milleks, kuidas -- öelda siin...

Sellestki järgnevale ainet. Taas meenutades, ja ehk, siis viimaks ka teisiti taas. Paljut on suuresti muutunud. Vähesest-paljustki... Näis, kuis täpsemalt. Seniks piirdumisi...

____________

ÖÖ vastu esmaspäeva, 12. juulit 2000.

Tõesti, ma olen kui kuskilt, kaugeltki, tagasi tulnud.

Harjumatu, otse-kui, siin jälle kõik. Siinne, -- ometi nii harjumus-pärane...

Kummastav, see kõik, kui hakata mõtlema, kuidas, täpsemini... Mis kõik on aset leidnud.

Ometigi vaid veidi enam kui 2. nädalat, mis sai siit eemal viibitud. Ja tunne siin, see-juures, kui oleks nõnda möödunud aastaidki taas...

Tõsi ta ka on, nii mõneski mõttes. -- Kaugemal käinud selle aja sees kui millaski varemalt senise elu vältel.

Käidud väga kaugel, ja sealt ka tagasi tuldud.

Väga ootamatult mindud, kiiresti käidud, eemal oldud, ja samas juba tagasi jõutud. Kuhugi, kuidagi...

Näib, et tõesti kui vajaksin, praegu ja siin, mingitki aega nüüd kohanemiseks, siinsega, taas...

"Klimatiseerumise" probleemistik, järelikult siis!

Täna on juba 12. juuli 2000 aastal...

On öö vastu esmaspäeva, sel kuul ja päeval, ja aastal ...

Näib, et vajan siin seda üle-kordamist veelgi ...

Varsti on seegi kuu pooleks, ja pool seda suve, mis äsja veel oli kusagil "ees" on läbi saanud ...

Uskumatult kähku läbi saanud, tuleb lisada, seda küll.

Kus olen ma olnud, ja mida olen ma teinud kogu see aeg?

Juba mai möödus poolenisti siin, ja nädal aprilli lõpustki lisaks. Sealt see tundmus, ehk, suve alguses, et nõnda pikk see aeg, siin veeta ...?

Siis läksin siit minema, teadmata kuhu, nii lähedale ometi, ja tulin tagasi samas, taipamata, mis aset leidnud oli, ja -- mõistsin siis, sedagi ... Seegi kõik oli alles nii hiljuti, ometigi !

Siis olin ma siin, ja pikemalt kui aastate väletel.

Mis tähendab ainult kahte nädalat ometigi. Ja, -- läksin jällegi, korraks vaid, kuid sellest minekust said nädalad, ja ma jõudsin kaugemale kui kunaski varem.

Käinud olin, siiski, vaid pelgalt. Ei enamat siit.

Kuid enamat oli seal, kõige taga ometigi. Ja sedagi siis aastate lõikes, ometigi, juba ...

Kui läksin siit viimasel korral, sain sel samal päeval juba teada midagi, mida ammugi oleksin nõnda pidanud mõistma saama, ja ei olnud võinud ometigi.

Miskit ääretult ammu läbi olevat sai siis nii "lõppenuks kuulutatud", ja ometigi, --- ma ei mõistnud seda siiski , samas suuremat ...

Oli kui vaja veelgi kaugemale minna, -- 'ära minna', et seda mõista suuta. Milles olen veendunud olnud.

Nii uskumatult kaua aega, ja --- siiski veel --- samas ka selle "sees" olla pidanuna ...

Kuigi jah , kui meenutada , -- ja miks mitte ka üle lugedes ! --- nood kaks viimast nädalat siin olid erandlikud selleski suhtes . Ma ei vaevunud isegi 'mõtlema' enam .

Isegi mitte enam halvasti. Mäletada vaid! -- mai's ma ju veel "kirjutasin" isegi ...! Ja kujutleda siin vaid, -- milline oleks olnud siinne taipamine tollest reedesest päevast, seal kesklinna väljakul? See võinuks olla isegi ohtlikult pöörane...

Sest too viimane nädala-vahetumine seal linnas, ja järgnevaltki .... Kuidas ma küll aina end samana ära tunda olen võinud ?! --- see on huvitav küsimise asetus.

Siis olin ühtäkki kuhugi minemas, taipamata õieti, kuidas, milleks, või kuhu -- nõnda ja siis... Siis olin minemas, taibates mõndagi, ja -- pidades minema kaugemale, edasi üha...

Nõnda ma läksin siis, -- esmalt mõistmatuna , siis kui mõistes , ja viimaks --- mõistes ja mitte hoolides sellest enam. Ja nõnda just ka tagasi tulles.

Ja nõnda just ka tagasi olles , kuigi , -- esmalt veel inertsusest pagu otsides . Kummalisel kombel võib säärasestki saada mingit-laadi "enese taga otsimine" ....

Otsides end üha selat , kus oldakse juba olnud . Taipamata , et tagasi-pöördumist tegelikult ju olla ei saa , ja kunagi olema tegelikult ei saagi ....

Kui tulin tagasi , -- kellegi teisena ! -- ma üritasin end 'tuttavana' eest leida , aga ma ei otsinud end esmalt just mitte kõige õigemast kohast .

Nõnda näib mulle praegu , ja siin . Kus ma ometigi veel täpselt ei tea , mida kõike ma mõistan .

Praegu ja siin ja nõnda ja siin .

Tagasi tulekut ei olegi olemas . Mitte kunagi ei jõua ma enda kunagise olemuse juurde tagasi . See peab kõlama minu jaoks kui 'rõõmustav sõnum ' ... !

Kui erinevad on olnud see vähene aeg juba siingi , nüüd ja nõnda taas . Hämmastav .

See üks õhtu , ja üks päev , ja üks öö .... !

Ainu-üksi , veel , ometigi ! Rohkemaks pole veel mahti olnud , ja ometigi : milline kontrast ....

Kuidas , --- kuidas küll hakkab mul minema siin .... ?

Kavatsen siia jääda , vähemalt üheks nädalaks .

Ja linnas käia , ja jällegi -- siia tagasi tulla . Ning olla siin , taas , ja pikemaltki vahest , ja jälle siis --- minna korraks ja tagasi tulla ....

Kavatsen nõnda just veeta selle üle jäänud suve . *

Ja ma veedangi selle nõnda just .

______________________________________________________________

Esmaspäev, 12. juuli 2000.

Tänane hommik , ja selle ärkamised .... !

Imelised ärkamised , tahtsin siia lisada ! -- Nii ammugi enam ei ole ma nõnda 'und näinud' .... ! Uskumatult imelised une-näod , ja -- kui palju , korraga , ja -- kuidas küll täpselt ....!

See ärkamine , tänasel hommikul , päeval oli kui ülesse ärkamine kaua-kestnud une-näost ..... Nonde une-näoliste visioonide läbi kui miski minus jõudis taas tagasi kohta , kus end 'hästi' tunda vaid võin .

Tunnen tõesti , praegu siin , et --- lõpuks olen siis 'tagasi jõudnud' . Kust kaugelt , ma poleks ka käinud , -- tagasi jõudnud ! Ja , -- ma ei tunne ennast samana ära ....

Esimene : Selle kohta sai ärgates mõeldud , et polegi olnud tegemist magamise , ärkamise ja une-nägemisega , -- kogu tolles harjunud registris . See kõik oli siis erinev .

Nii nagu see oli olnud viimastel nädalatel , -- nii vähe-võrd , kui üldse , muidugi , aga .... Silmas-pidades noid magamisi sel pikal sõidul , näiteks .... Kus magasin , ja olin samas kui ärkvel ! --- Sõna-sõnalt , uskumatu asi , -- magasin ja olin samas ka ärkvel ....

Und ma aga ei näinud , vaid üks selgem pilt , viimasest ööst , sealt Poolast , Warschawa' lähistelt .... --- Kus nägin kedagi , kui --" ennast" , kõrvalt vaadatuna , nähtuna , ja -- ei tundnud , ja tundsin siiski -- ennast äragi ....

Meenutada seda siin , --- noore mehe nägu , eriti silmad , ja ripsmed .... --- Otsene seos , tänase päeva viimase ärkamisega! --- Mõistsin äsja , ja -- tundsin ära .

Seega : seos sellega , kus olen ma praegu , siin ja nüüd .... !

Esimene : See oli pigem kui imeline tundmus , müstiline 'õnne-aimdus' .... Ääretult imeline , säärasena ka : kummastav . Pole kogenud säärast , mitte millaski !

See oli , mingil hetkel , ja järgnevalgi , -- kui õnnestav aimdus kohe saabuvast , enamat lubavast .... -- Millestki , mis peatselt saabumas , enamat lubades ....! Imelised , õrnad , ja võõra-pärased tüdrukud ....! nende jumalikult kaunid näod , veetlevad kehad .... See kõik aga ometi , -- pigem tundmus kui "pilt " , ja siiski , ka viimast , kuidagi samas ... PARIISITARID!

Seletamatul kombel . Tundus siis , esimesel korral , kui täna ärkasin , et -- ma ei olnud ärganud ülesse mitte päriselt sellesse tuntuks-mõeldud maailma . See oli mingi une-näoline , 'eraldi-olev reaalsus' .... !

Kui õnnestav ! , kui imeliselt paljut tõotav !!

Mulle tundus , seal , une ja eba-maisuse piiri peal , et ---

-- kohe - kohe oleks kui 'keegi' saabumas , siia , minu

juurde ...!

//NB ! -- Enne-kõike see oligi kui 'läheduse - tunne' ! ! ! //

See on see seletamatus . Mäletan , et püüdsin samas , kuidagigi! "arutleda" , et kes , ja kuidas , ja -- loobusin sellest samas.

See 'tunne' , selle juures oli nii vahetult õnnestav .

Olin kuidagi viimseni veendunud ! Ma pea-aegu ju nägingi --- 'kes' !? , --- ma juba hakkasin nägema , aga tundsin ma ju seda-võrd rohkem ....

Tüdrukud , noored veetlevad naised ! -- Mulle nimelt näis , et neid on rohkem , kui üks ; kuid : nad olid kuidagi sarnased .... Väga ilusad , tumeda-päised , veetlevad , võrgutaval kombel ....! Saledad , ahvatlevad , võõra-pärased ---- too üli-võrdeliselt omaks kuulutatud " vahemere tüüp " ! PARIS!!!

Või olid nad nagu need väikesed armsad jaapanlannad sealt Versailles' lossi väravast .... ?!

Nii täpselt ma ei näinud. Ma 'tundsin', ja -- aimasin nii uskumatult, võrratult enamat! See kõik oli kui üks eba-maine 'lubadus' ... !!!

Veel midagi sealt, ometigi. Miskit, mis kui mõju ja jõud, sellest, tuntud maailmast. Aga, mis samas, säärasena, et kogu tuntu oleks sellegagi tühistatud samas, oma piiratuses. See on siin väga tõsiselt mõeldud.

See oli siis kui 'märgu-and'...! Jah, ma olen kaugelt tagasi jõudnud --- 'linnud' !!! --- See üks, -- milline ? , kes elab minu voodi kohal, teisel pool seina...

Märku andmine, ühel konkreetsel (!) hetkel , ja -- sellele saabunud vastus, samas, eemalt --- kuskilt ja kuidagi ....

See on harjumusest omaseks kujundatud müstika.

Meenutada vaid kõiki noid, kuidagi vastavaid elamusi siinsestki ! --- Sõna-sõnalt: viimseni uskumatud. Mitte kunagi, mitte kellegile, ma ei saa noist, seda laadi elamustest ju tegelikult "usutavalt" kõneleda !

Pole ka tarvidust, nood sõnumid on vaid minule määratud. Minu jaoks mõeldud ! Imeline asi.

// NBB ! --- Veel midagi sealt, ometigi! Müstiliselt taipamatult... Too 'talisman', mille olin riputanud peatsisse...

-- Kui hommikul ärkasin, esimest korda,-- see oli mul kaelas...!

-- Olin selle endale eba-teadlikult kaela riputanud! --- Seega: see oli ka vajalik, teadsin seda, nõnda, siis ....//

Teine : See oli õieti kõikse lüheldasem. Vaid kui üks katke, üks --- 'vastus'... ! --- Sõnastamata küsimustele, teadagi, aga -- see kõlas rohkem vastamisi kui enamik, mis millaski kuulnud olen, sellest rubriigist.

See on kohmakalt öeldud. Too aga täpselt: vastus.

Ei pilt, ega visioon,-- nood ehk kui vaid mingid kujundavad "atribuudid"; aga just: konkreetne, ühetine vastamine sõnastamatule küsimusele. ----

--- Silmade asend, 'vaatamise viis' ... --- See on tegelikult kõige tähtsam. See on kõige aluseks.

Aluseks sellele, kes oldakse. Ja eriti, -- kuidas suhtestutakse ümbritsevaga ....! Kuidas vaadatakse, see oldakse !!!

Meenus ! -- kui uskumatult täpselt ja konkreetselt , see kõik , nõnda-kuuldu siis küll kõlas ! Kui uskumatult veenvalt ! Äärmiselt väljapeetud , täpselt määratlevas sõnastuses ! -- Ma ei usuks säärast , kui ei võiks seda veel meenutada .

Nõnda ma 'kuulsin' , et silmade asend , õigemini vaatamise viis , on konkreetne vahend , alustamaks iga suhtestumise viisi kaas-inimestega . Vajalik on eelnev kui 'peatatud hetk' , mis eelneb (nt.) verbaalsele suhtestumisele , konsentreeritud vaikuse hetk , silmade side kui üle-vaateline pilk (!) --- Seda selleks , et : 'lasta silmade jõul mõju avaldada' .... !!!tsitaat!!! , mõjule pääseda , ja nõnda just kujundada ümbritsevat , kaas-inimesi soovitud suunas !!! --- Kui seda mitte teha , siis tulemuseks vaid pelgalt reageerimine , (väliste ärritajate toimel !) , mitte aga saavutamise-vääriline , --- ûmbritseva ümber-kujundamine , suunamine , soovitud suunas , tarvilikul moel ..... !!!

--- Vaja lisada veel , et too eelnev lõik üsna täpne refereering , kohati siegi tsiteerides (!) ; kuigi : too nõnda kuuldu oli väljenduse laadi poolest võrratult täpsem , ja konkreetsemini tähistav.

Siinne on tegelikult lihtsalt kui "halb tõlge"! ( v.a. tsitaat).

Kõige hämmastavam oligi see-juures just nonde väitmiste ülimalt veenev jõud , konkreetne mõjuvus , väljenduse täpsus .

(Veel midagi , -- konkreetne väljund ( kui visioon?) , ilm-selgelt eba-oluline , lihtsalt juhuslikult suvaline tegelas-kuju varasemast . Sama skeemi kohanud ju ka varemalt , -- mingid näod/hääled minevikust , mis teadustavad , seni-kuulmatuid asju. ) Samuti , et iga seos tänase ärkamise eelneva ja järgneva episodiga puudub viimseni.))

Uskumatu asi , kui hakata mõtlema . õieti küll , -- kui meenutada , ja anda õiged tähistused ! See oli 'vastus ' , ja see oli 'une-nägemine' !!! --- Mida 'võiks' tähendada veel too naljakalt kõlav , -- "unenäo-saadiku hääl " ---?!! *

Kolmas : See oli erootiline une-nägu . Mitte küll ainult seda , aga rõhu-asetusena , -- enne-kõike just seda .

Samuti oli see kõige pikem , ja komplitseeritud , nägemus tänase ärkamise raamides ; mäletan seda kõige vähem , lünklikult vaid .

Järgnes see mingile pool-unes ärkvel-olemisele , nö.-päevane uni siis , ja eelnes praegusele , -- täie selguse ja he-aoluga ! ärkvele ärkamisele .... !

Õieti oli see küll õige katkendlik ja eba-määrane .

Mäletan peamiselt üksikuid lõike , needki aga liigsete detailidega üle-kuhjatud , et mõjuvad mõttetult , isegi groteskselt . Peamine oli muidugi kõige erootiline lahendus. Jah , see oli peamine !

--- Kuhugi sõitmas , mina ja teised .... väikese veo-auto lahtises kastis (sic!) --- Päris mitmekesti , ja nönda ka , -- kuhugi välja jõudes .... Mingid ruumid , ja toad . -- Ja mina , --koheselt "okupeerimas" enesele ühe neist , ja revideerimas kogu söödava toidu-kraami ! ( midagi eelnes veel , -- keegi , kes sealt oli lahkunud ? )

--- Pea-asjalikult , et -- reis , koos teistega , võõras linn , ja elu-paik ( ja söök ! ) -- Ning mina ise , seal säärasena , kui kõrvalt-vaates ....

--- Mingi suhtestatuse viis teistega seal , osa neist olid noored naised või tüdrukud -- viimseni tundmatud ,ometigi ! Mingi suhtestatus , kui pilk , vaadates , kedagi .... ?

--- Midagi , kesksetki ! , oli seal aga kindlasti veel ....

--- Erootiline situatsioon , ja --- selle lahendus ...

Eelnev lõige siiski eraldi-seisev , too oli kuidagi teisiti , või siis : mujal , keegi teine ... --- Esmalt üks pilk , mille järgi võisin "ära tunda" enese . --Vaadati nimelt noort meest , kes kandis midagi kaelas ! -- kuigi see midagi meenutas pigem piklikku tina-läikelist plönni ! ) --- too pilk , ja vaatamise viis ( kerge muie!) määratles ka nö.- "partneri tolles pikantses situatsioonis ( "iirika") , ka muud parameetrid klapivad ( blond , lühike , sale , jms.) --- Mingi imelik episood müntidega . Too naine pani minule kõrva ja mina temale .... ! --- sic ! ---

---- Veel üks pilt , kui lõpetuseks . Toimumas otsekui tänaval. Vaatamas , ( kui alt ülesse --istudes) üht noort ja väga saledat tumeda-päist tüdrukut tulemas , ja möödumas minust , lähedalt . --- Mingi eriline suhtestatuse viis . --- Mitte otse vaadates, mitte rääkides .... Vaid 'tundes' ja hääletult teades...!

Ütlesin talle kui midagi , seal , ja nõnda ....

--- Tahtnuksin ma , et hoopis tema oleks olnud see , kes ... ? Ning ma ärkasin. _____________________________________________________________

Tänane päev näib une nägemise , ja sellest kirjutamisega mööduvadki pelgalt !

Mis muidugi , pole ka kõige kehvem variant , teada-olevalt ....

Ja, -- järgmise korrani ka ühel pool .

Nüüd aga üks kann õlut ja üks piip , siinse tänase kirjutamise vahele !

// Esimene päev üle väga pika aja -- täiesti üksinda .

Esimene päev täielikku rahu , seega , üle kahe ja poole nädala . --- Päev selginemiseks , kokku-võtete tegemiseks .

Seega siis , -- igati meeldivalt , siin , nüüd ja nõnda !

Kavatsen kirjutada selle päeva õhtusse , harjutades end jälle kirjutamise sisse mõtlema , ja -- kirjutatust midagi enamatki ehk välja mõtlema .

Kavatsen piipu suitsetada ja õlut juua, ja -- õhtul siis ehk ka --- 'suitsetada', üle väga pika aja taas ka seda mõjusamat... -- Juba sellekski, et tunda saada -- on's ka erinewust...!?

Mõelda vaid, -- veidi enam kui poolteist kuud, siin veeta, ainu-üksi. See peaks olema, saama olema üks kõigiti kena aeg, siin nõnda, eraldatuses veeta ....

Ja milles ka küsimus, viimseni enese teha, et nõnda ka kujuneks, ometigi !'

Vahel ka käia siit ära , varusid täiendamas , aga mitte kuigi-võrd pikemalt . Käidud ju kaugemal , kui millaski kavatsetud sai !

Ja tagasigi tuldud .

See minek võib juba sellestki oluliselt tähtsustuda : käidud kaugemal kui millaski varem , -- ehk nüüd maldab ka siin , eraldatuses ja üksi-olles aega veeta .

Meenutada vaid , mis tundmustega sai siit mindud , kahe nädala eest alles , --- nii lõputult palju siin teha ! ---

--- Kirjutada ja , --- mida iganes ! --- Üksi ja endaga olles , järele mõeldes , kokku-võtteid tehes .

Mõelda vaid , nõndagi , --- ei tarvitse enam tullagi säärast aega , millaski . Kuigi , ju igal päeval oma kordumatus ; aga --- sellist , nii vabat aega , tõesti , mul enam ei tarvitse olla millaski .... Või siis ka teisiti .

Kõik on võimalik , kõik teed on tõesti valla ! -- Nii kuidas ma aga otsustama peaksin .

Kui tsiteerida nö.- "esi-emalikku" remarki , siis --- kõik otsutavad teisenemised saabuvad äkki ja alati ootamatult . Mingi "iva" siingi ....

Esialgu aga : on tubakat , on õlut , seega --- OK !

OCATVIO PAZ: „... Naine, teine olend, kes elab omaette elu, on samuti mõistatuslik figuur. Õigem on öelda, et ta ongi Mõistatus.“ /.../ „Peaaegu kõikides kultuurides on loomise jumalannad ka hävingujumalused. Maailma kummalisuse ja igavese heterogeensuse tunnusmärk – varjab ta elu või surma? Millest ta mõtleb ja kas ta üldse mõtleb? Tunneb ta ikka tõeliselt midagi? On ta samasugune kui meie?“, (lk. 75). „... Tema vormis sisaldub peidetud kujul hüppevalmis üllatus. Salapära on hämar jõud või mõjuvõim, mis meile ei kuuletu ja millest me ei tea, kuidas ja millisel hetkel ta end ilmutab.“, (lk. 79). „... Me ise oleme ainsad, kes saavad vastata küsimustele, mida meile eistab reaalsus ja meie endi olemus.“, (lk. 84). „... Sest jumalad pole pelgalt looduse kujutised. Nad kehastavad ka ühiskonna soove ja tahet, kes end neis ise jumalikustab.“, (lk. 109). „... siis tema arusaam teadmisest, mis ei samastu ei eruditsiooni ega ka religiooniga, on vaikiv kaitsekõne intellektuaalsele teadvusele.“, (lk. 132).²

_____________________________________________________________

Päeva lõpetuseks , videvikus ....

See päev on kuidagi kiiresti möödunud. Tänu hilise ärkamise ja unenäolisuse koos-toimele, ilmselt siis.

Olen kirjutanud, kuigi-võrd, -- rohkem kui nädalate vältel! ja suitsetanud, ja õlut joonud ....

--- See päev siin on möödunud igati kenasti !

Mida ma tahtsin kirjutada siia nüüd ?

Sellest , kui-võrd mind ikkagi on hämmastanud viiamse aja pöördelisedki teisenemised ?

Või siis : lihtsalt viimaste päevade erandlikudki situatsioonid ? -- Noist võiks siia kirjutada tõesti . -- On ju juuli ja Pariisis-käigu alla nood enam hästi ei mahu !

Millest siis? -- reedesest päevast, kui olin tagasi tulnud...

--- Vara ma saabusin, kaugelt, ja vastakate tundmuste kütkeis. Parim siis olnuks üksindus, kuid kahjuks seda siiski ei olnud. Järgnev päev, -- kui olin üksi seal, linnas, -- oli kõik igati kenasti.

Õhtul ma seega kodus viibida ei saanud, ei hetkegi üle-aru.

/---// 11,07. 2000.

Välja saanuna, jõin seal vareste pargis ühe õlu , ja -- põletasin samas ühe ammuse "tähistaja" ....-- Äärmiselt kummaline "reageerumine"!

Veel : tass kohvi ja uudne suhtestumine.

Läksin linna , ja -- sealgi ! -- kõik oli kardinaalselt teine.

Imestamis-väärselt , meenutada juba toda bussi-sõitu ! -- Täielik suhtestatus , -- ilmselt korduv-motiiv ! -- meenutasin nõnda eelnevaid päevi . Või : oli aktiivsus siingi pigem teisal .... ? -- kõlab usutavamaltki .

Igal-juhul , -- kuni linna sain , mul olid juba võimalikud vastas-soolised nö.- "pretendedid" kannul ! -- igati haaraval moel .... --- Mina paraku olin parasjagu veidi unine ... = sic!

Nõnda ju ka ütlesin , minnes läbi selle erilisemakski saanud kesk-pargi ....

Tubakas ( , muidu joon raha maha ! ) , ja õlut , ja miski-pärast sellisesse kohta kuhu ei pidanuks . Kuid oli huvitavat sealgi , esmalt. Hiljem siis , mingi algeline konfrontatsioon , erandlik seegi , ilmselt minu erilisusest johtuv .... Õpetlik pigem seega . Kuidas peaks "seisma keset tänavat " .... ( --- 'Verssaille' !!! )

Minnes , ma intrigeerisin teisi , ( "deutschsprächige Leute" ! --- " Küll on ta alles suur ... ! " ) -- ilmselt lõbustasin end nõnda just ....

Miski-pärast olin pähe võtnud külastada toda selli , ammust tuttavat ( jj) -- Tõesti , ei mõista küll miks , mingi hetkeline "fiksatsioon" = SIC !

Igal-juhul -- ma läksin , ja "juhindudes" see-juures ühe eelnenud üritamise juht-nööridest . ( Miski-pärast olin üritanud säärast juba korra varemgi , tollele pikale sõidule vahetult eelnevalt ?! )) Jõudsin kuidagi kohale , see-kord ei leidnud aga ust ; järgmist kord ei tulegi , äärmisel juhul , huvipärast helistada pelgalt )))

Üks huvitav situatsioon oli tolle minemise vältel veelgi, vähemalt . Balti jaama kiosk , üks küllaltki kena naine , kes õige intrigeerival moel minu tähele-panu köitis .... Tõesti , see oli huvitav , kuigi , siis lõpuks lahkusin võrdlemisi järsult....

Tegelikult oli noid "kontakti-otsijaid " ju veelgi , ja tõesti , -- igat masti .... Väikestest plikadest kuni vana-memmedeni --- Sic !

Huvitav tõesti , kogu see reede-õhtune linnas käik . See oli juba algseltki mõeldud ju kui säärane "proov", et -- kuidas suhtutakse minusse nüüd, -- pärast kõike eelnenut !

Ja suhtestuti tõesti, igast kandist .... ( police !) Või: oleks öigem öelda, et -- mina suhtestusin? -- olgu või "pool-teadlikult" ?? --- Ei tea öelda ....

Kuid õhtu naelaks oli kahtlemata too hilis-öine bussi-sõit! Järje-kordne säärane, ja ometi, -- kui erandlik ....!

--- Kuna: esma-kordselt viimaste aastate vältel ( , arvesse võttes kõiki noid bussi-sõite!!) --- Keegi huvitatud preili -- kutsus mind sõna-sõnalt endaga kaasa...!

--- See oli tõesti, -- äärmiselt kummaline, -- sest ma ka läksin ju temaga kaasa, ja .... Kummaline ja kõigiti mõjus.

Mingit-laadi "eel-mäng" seal, bussi oodates. Ootamatul kombel suhtestusid minga sel korral pea kõik, vanusest ( ja soost ! sic!) hoolimata. Ilmselt olin seal kuidagi, -- erandlikul kombel ..... Seda ma ju oskan !

See, mis bussis aset leidis pakub veelgi mõtlemiseks ainet .... Muidugi see oli meeldiv, enne-kõike, ja -- pikantne!

Mõelda vaid noor neiu üritab sind avalikult "erutada" ! -- kus-juures, -- kui avalikult ....

Mõned nüansid: proovis mind oma eeskujul rahustada, lõdvestuma sundida --- kuidas! Ja, siis --- kutsus mind kaasa, -- nõnda, et ma ka tõesti läksin! ja --- veenis mind üha endale järgnema.

Huvitav miks . Kui teda seal ootasin , siis ta enam ei tulnud . Ootas minu poolset "viimast sammu" ? või pidi too vana-mutt seda edasi-arendama ? ---

--- Tõesti ei tea, aga on tõe-näoline, et kohtan toda noorikut kunagi jälle... Noor kena venelanna, kes mind tõe-näoliselt üsna hästi teab...

Kui polnuks toda eriliseimat 'une-nägu' , sellel ööl ....

// Kuid sellest , ja järgnenustki , kirjutada kuhugi teisale ja hiljem . Mitte praegu ja siin , selles tihenevas öös ...

Sest tänasel ööl , ma kavatsen jällegi 'suitsetada' ....

Üle pika aja , sest -- toda kirjeldatud öö , vaid nö.- "suitsetamist" arvesse võtta muidugi ei saa . *

Tänasel ööl ma aga suitsetan ühe väikese piibu ....

Üle kahe ja poole nädala , jällegi taas , sest -- ma tahan teada :

Kas see kõik , mis nüüdseks , selle aja vältel teiseks saanud on ---

on kuidagi mõjutanud ka minu --- 'vastu-võtlikuse võimet ' ..... ?

ÖÖ vastu 13. juulit .....

__________________________________________________________________________________________________________________

Kolmapäeva õhtul, 14. juuli 2000.

Videvikus. Lasuv hämardumine ümber-ringi ....

Ritsikate ühe-tooniline sirin .... Kesk-suve ise-loomulikku hõngu , juhuslike kargete tuule-hoogudega , ühtlaselt lämbesse videvikku ....

Eile ma ei kirjutanud ridagi . Lihtsalt , -- ei soovinud seda , järelikult siis . Tõsi ta ka on -- kogu see aasta , pole ime , et kipub ühe-külgsekski muutuma !

Ja , -- nii paljutki , seni kirjutatust , -- pole ma kordagi üle lugenud seni ! Seda viga asusin täna aga parandama . ---- Trükin kõik välja , ja nõnda , siis võib põletada või ära .

Kummaline lugeda "endast minevikus". Tõesti, sellest võib nüüd , -- nii pika aja pärast! -- isegi, et "erutav" sündmus! Mida ma arvasin, mida ma tegin, -- ajas kuude kaupa tagasi...

Aga jah, eilse antuse erandlikkus. Ilmselt mõnetine reaktsioon, teab kuidas/miks täpsemini.

Üldiselt teadlikult küündimatult. Ei teinud midagi, st.--- jõin ankru õlut ja lugesin lehti! Kordagi ei küünitanud kätt arvuti poole ega mõne raamatuni. Saavutus.

Lihtne olemise antus? --- Ei. Ühe ainsa korra kui kuulsin taas ühte 'häält'... Mida ma ei olnud nüüd enam oodanudki...?

Ning ärkasin ma ju selle peale, tol 13. hommikul, et üks väike lind rabeles minu kohal aknal..., peksles vastu klaasi...

Samuti : unenäolisust üks ainumas motiiv, mis mäletada, -- tegelikult küll pigem "kordus-motiiv", -- mis osutas tagasi väga ammustele sündmustele... Umbes neljandale elu-aastale ja tollase edasist vorminud elamuslikkusele...

Õhtune oli siiski erinev. Muidugi, -- kuna juba võrdlemisi purjus, aga -- ka õige vihane, millegipoolest.

Saabusid nood üle-jäänused. Mingi konfrontatsiooni asetatus. Teab milleks täpsemini; kuid: siis näis, et -- kohe viimseni ka õigustatult...

Huvitav tõesti, ma ikka ei väsi seda kulunud fraasi kordamast! Ennast kordamast...

Ärkasin vastu hommikut. Ja -- ? -- lugesin vist midagi.

Päeval ärkasin siis jällegi ja --- sai sõidetud hoopiski ujuma.

Meenutada vaid, et ma isegi ei vaevunud mäletama siis, sõites, eilnevat, kaugel sellest, olukord jällegi --- põhjalikult teiseks saanud! Just-kui ise-enesest...

Seega tänase päeva nö.- "välis-kontakteerumine".

Mis oli samuti, nii mõneski mõttes küllalt huvigi pakkuv. Piiratud mastaapides, tõsi küll, aga -- nood kaks noorukest vene tüdrukut .... Üks neist oli isegi õige huvitavalt kena...

Palju huvitavam aga siiski minu enda, kuiski kardinaalselt teisenenud "lähenemine"... Seda võiks nimetada lausa üllatavakski, --- pööraseks huvitatuseks tegelikult!

Kuidas täpselt.

Toda tõik kinnitamas muudki. Miskit on tõesti põhjalikult muutunud taas, minu endaga...Ja see ei ole vaid tollest pikast sõitmisest johtuv, kaugel käimisest tulenev erisus.

Ma ju 'tean', -- see algas juba varem. --- See kõikse viimane "uudsus" minu enese-tunnetamises sai oma alguse kaheldamatult tollest reedesest päevast, seal keset linna...

Ja kõik, mis sellele järgnema sai ! -- Esmalt, et leidis aset see nõnda ( kaugele! ) minemine, ja kuidas just täpselt.

Ja just, -- 'kuidas' just täpselt!, kui kord juba pidi "aset leidma"...!

Ja tagasigi tulek, too viimane reedene õhtu linnas.

Sisuliselt, -- mind ei jäetud ju hetkekski rahule, oma-pead!

Nii ja teisiti; aga --- nõnda mind nagu polegi veel "kaasa kutsutud", kui tunmdatut, võõrast...

Üllatav. Mõelda või tollele viimase pühap. "ujutamis-käigule". Näib, et vähemalt too esi-ema sai sealt rohkesti mõtlemiseks ainet ! Sain minagi...

Seal oli üks mulle tõsisemat huvi pakkuv naiste-rahvas. Välis-maalane, huvitav, et ma ei tundnud ära seda keelt. Ja seegi, -- kui uskumatult kergesti nad küll reageerivad, -- juhul kui ! -- tunnevad ära 'tõelise' tunde...!

--- Ehtsa imetluse, sümpaatia... -- Kohe võib, -- vahel ometigi ! -- tunda täielikku 'vastu-kaja' .... ! --- Seda viimast, muide, täiesti sõna-sõnalt. ______________________

// Katkestus . Paus . Katkestused reas .

Kohvist üli-regastatud seisund ja -- videvik on ikka tõega "põnev" aeg .... ! Märgata nõnda ehk viimati veel toda 'liig kiiresti mööda-libisevat maailma' .... !

Suhtestumine . Instiktviise reageerimise viis . Kuidas aga keegi paras-jagu näib .... Ja teisalt : kätte-õpitud rolli-mäng . Kuidas kunaski , täpselt . Midagi , mis eelnemas kaalutletud toimimisele ....

/ --- Kuhu oma jutuga jäin ? --- Õigus , viimane pühap. tolle "vee kogu" ääres . Mõeldud siia kui üks küllalt ilmekas näide hetkelisusest .

--- Kuidas ma kohtlesin noid kõiki "kaas-maa-lannasi" ! --- Jõhkruseni "paikka-panevalt" ! ja täie ise-enesest mõistetavusega , olgu lisatud ....! Ning samuti : täpselt nõnda mind ka võeti seal , ometigi . Mis tagant-vaates näivalt kummalinegi ....

Sest , -- kuidas aga täpselt ... !

Kuid ise-loomustab just säärane praeguse hetke seisu .

Ja , too üks , -- nn. "mustlanna" sealt -- täielik teineteise-mõistmine , ja seda enne "esimestki pilku" ! *

Tõesti , vahel näib , nagu sealgi , et -- tunnen mõnda otse-kui "kusagilt varasemast" , täie loomulikkusega , ja vastastikusel alusel .... Nn. - vastastikune sümpaatia , mis evib pea instinktiivset lähte-alust !

Igal-juhul , -- too "lähi-kondlane" oli ilmselt mönetigi hämmunud selle konkreetse situatsiooni antusest .

Mis teadagi fakt , mis mõndagi kõneleb ....

Nõnda ju mõeldud , "kuuldavaldki" , -- tegelikult on variatsioonid ( "mõlemal rindel" ! ) oletatuist mitmeid kordi suuremad. Seinast seinani , kõigiti , jah ....

Konkreetsel puhul , --- nö.-"ratsionaalse" ( ??sic!) lähenemise näide . Taipab , aga üldiselt vähe , ja pikaldasel moel . Lisaks : mõndagi kui "uuena" . Nõnda vaid näib , ja pole see ka olulisim .

// Saabunud öö . Ritsikad , ja -- mingi kummaline aistunguline aines . Mentaalne ulatuvus, hämmastav .

Üht-äkki : taipamiste vahetuim selgus .... !

Midagi aina teiseneb, jääb muutumatuks samas .

On tundmus , nagu ärkaksin ma päriselt ülesse vaid üheks viivuks , -- 'videviku' saabudes ....

Tõesti , näib , et -- mulle hakkab üha rohkem meeldima too hetkeline , kätte-võidetud , -- kas siis -- meeleline selgus !

Selline antus , mis , nagu mulle üha enam näib ! -- kõikse rohkem võimalusi loob , jättes võimalikult rohkem aina lahtiseks .... --- On tunne nagu oleksin miskeist kirjeldamatuse 'kammitsaist' vabanenud...!

Tõega , üle väga pika aja pole ma säärast kogenud .

Või mitte päris nii , midagi on saabuvas ainiti teisiti , ära-tuntavalt sama uudsus ei esita .

Võib küll mõndagi "samana" kui taas ära tunda , aga mitte sellisena läbi elada ? -- Milleks siia säärane stiil ??

Piirdudes siin-kohal tollega : miskit on pöördumatult teine , taas , ja -- see tähendab ühte vaid --- midagi on ka alatiseks läbi . --- Juba ammugi ! olnuks aeg ....

Lõpuks ometigi . On tulutu mõelda nii , -- mis "võinuks" . --- Ma ei tea ju noid võimalikkuse alternatiive .

Mitte keegi ei tea , mõned aga võtavad õppust .

Näiteks too , siin nn. - "auto-regulatsiooni täppis-mehhaanika" (sic!) --- Kuidas võib ka üldse teisiti . Tegelikult ju --- ?! Muidugi , aga --- mis "hinna" eest , mida nõnda "ära nuditakse" ? Vältimise põhilisemad eeldused paraku lihtsalt ei saagi olla "õhust võetud" .

Vastupidi . Tarvitseb vaid korraks otsa vaadata neile. "Ära-kohitsetutele" . Tölplaslik silma-vaade , nürinenud vaim. Teisalt aga, mõnel puhul , -- pinguldatusest väändunud poos. Seega: võtta või jätta -- 'kahetsed'! _______________________________________________________________

ÖÖ vastu reedet . 16 . juuli 2000.

Pool seda suve on seega juba läbi saanud.

Nii se tõesti ka on, ja -- kui kiiresti on see aeg möödunud! Pole nagu veel arugi jõudnud õieti saama, et suvi, ikka tõega, just käimas on... või nii kuidagi.

Vaata siis, kuidas veeta see üle-jäänud pool, sellest suvest, nii -- et oleks hiljemaltki meenutada midagi...

Eelnenud päeval ma samuti siia ja nõnda ei kirjutanud. Polnud nagu suuremat võimalust, sääraseks.

Nõnda nagu siin üldse, millekski, kui liialt üle-rahvastatud siinne... Milleks nõnda ? -- eelistan üksindust. ja -- kui ei leia seda siit, tuleb otsida seda mujalt.

Nii sai siis kirjutatud veidi nö.-"ametlikus" sfääris. Vajalik seegi, register ja --- suve keskel siis sain maha ka tolle "diplomi-töö" ava-lk.-ga ! Suur saavutus.

Näib, et asi pole nagu eriti arenenud.

Kui nõnda ka jätkates, siis tõesti, parem on kui mingitki nö.-"rakendatuse" laadi ka kõrvalt lisaks, et -- oleks midagigi tehtud selle suve lõppedes...

Selle suve keskelt. Tänasest ööst algas "teine pool".

Mis väljundi see endale leiab? erineva??

Kui meenutada eilset ööd, siis -- mul on ka 'lootust'.

See oli siis midagi õigegi erinevat. Hämmastab üha, -- mida kõike võib ka kogetud saada, ja taas, -- ärgata ja pelgalt "meenutades" midagi, kuidagi eemal-olevana....

Aina teisenev olemise antus. Vahest see-tõttu , et "on vaja" magada , pelgalt ? Kui poleks, teiseneks samuti , kuid -- teisiti siis teadagi .... Aga ja, nõnda sai mõeldud selgi päeval just , -- unes-olemise aeg on ees-kätt see , mis enese tunnetamise rakursse nihestab .

Mida vältimaks ( või siis vastu-pidi ja -- soodustamaks!) ---ilmselt abiks kui järgida teatavat distsipliini ,st.- kuidagi . "Jätkates samast kohast" , järgnevuses , end taas "paikka panemaks" , nii öeldes. Mõeldud niigi : too siinne kirjutamine just pea-asjalikult mõneti säärast funktsiooni täitmaks mõeldud ongi . Päris kindlasti !

Eilne öö oli erandlik , täis kummastavust , taipamisi .

Tänane päev oli pelgalt erinev , taas , täis tühiseid asja-toimetusi , suhtestumist , mis mõjus kui .... "tuimestus" ?

Oleks nii paljut siin teha, kirjutada juba, ja muudki.

Mõndagi alati aga ei saa, siit tarvilise ajastamise nõue.

Tuleb kuidagi ökonoomselt kasutada siin tarvitada jäänud aega. Seda ei ole ju kuigi palju.

Teisalt , --- siin-kohal ehk ootamatult , see ongi just viimaste päevade aru-saam , --- kas ma mitte ei "mata" end siia ? st.-- näib just-kui oleks mul küllaga põhjust siit minnagi, kui oleks vaid kuhugi .... ?

See äärmuslikult huvitav-erandlik suhtestumise viis, mida võinud kogeda absoluutselt kõigil viimastel kordadel

kui leidnud aset mingigi seda laadi suhtestumine.

Tõmme on praegu väga tugev . Mul on aimdus, et -- säärasena mind kauaks just "omapäi" ei jäetaks .... Tõesti, nagu oeksin mingi nähtamatu "lõa" otsast pääsenud ! -- Selleks, et taas...!

Sund on 'väga' tugev . Ja kui arvestada minu 'tingimusi'... -- Neid ei ole mitte võimatu täita ....!

Vastupidi , -- näib , et neid just --- 'soovitaksegi täita' ! , eriti "vastu-tuleval" viisil .... Meenutada vaid !

Meenutada vaid kõiki noid suhtestatuse antusi alates juuni lõpu-päevadest . Esmalt linnas , ja siis -- läbi Euroopa!

ja siis linnas taas korraks ....! , ja siingi , paaril korral ....

Oleks huvitav näha .... --- Kas peaksin olema pigem kusagil mujal , nagu siin ja praegu ? Kas selline seisu-kord on midagi jäävat , või kergesti "haihtuvat" ? -- Kuigi ma vastuseid "ei tea " , ma ometi võin oletada .

Seega , esia-algne kava : selle nädala lõpuni kindlat siin . Pühapäeva õhtul aga linna , kuigi -- ilmselt siiski vaid korraks , öö ja päeva pärast jällegi tagasi , ja siis juba pikemaks . Kui just selle ühe öö ja päeva läbi-elamised ei peaks mind piisavalt veenma vastu-pidise koheses tarviduses.

Seegi on täiesti võimalik . Võtta siis seda , korraks minemist (!), kui sellist "lakmus-paberit" , mis peaks näitama , kuidas on lood , et --- kas 'aeg on õige'...

_____________________________________________________________________

Reede, 16. juuli 2000.

Olen üskinda siin viimaks , seega --- ma pean kirjutama.... Kasutades harva-esinevat võimalust : üksinda olles , kirjutan teisiti alati ometigi .

Uskumatu päev möödunud , nii mõneski mõttes .

Esmalt see-tõttu , et -- eelnenud ööl ma ei maganud . Ja pole seda siiani , st.- õhtuni välja teinud veel rohkemalt kui nood kaks tundi vastu hommikut . Ja ometi , --- ei mingit väsimust , pole sellist tunnetki olnud nagu tahaks magama minna . Ja kui arvestada tolle päeva meelsust .... !

See võrdlemisi erakordne . Pöörane võiks isegi liigitada , kuigi ilma negatiivsete väljunditeta . Kontrolli all olev pöörasus . Ehk siis: "mõju" all olek ...

Kuidas ka võtta , aga seda viimast võib tänase erandliku "teotsemise-tuhina" kohta vist väita küll .

Kuna see tõesti ju õigegi erandlik olnud ! Kuidas küll täpsemini . Alates viimase öö veetmise tonaalsustest .

ÖÖ möödus siis kirjutades . Esmalt , kohust tundvalt ! igasse võimalikku kohta , ja siis -- läbi öö hommikusse , -- üht õigegi vana kirja-kohta ümber-skribeerides .

Mälestusi jaanuarist , nimelt . Õige vastakaid tundmusi tekitav , olgu lisatud . Esmalt kui uskumatult kauge , mõistmatult võõras . Kohati ka ärrituse ja isegi viha meele-olusid sealt . Ja üle kõige : hämmastav teisenemine !

Nõnda läbi selle öö ja hommikusse välja . Päeva ja valguse ja "jt." võtsin aga vastu küllalt ärritatud meele-olus , miski-pärast . Siis magasin need kaks tundi .

Ja , -- nägin taas ! --- ülimal määral erandlikku und !

See oli jälle kui 'vaikne vapustus ' . Tundus kui magades ärgata nõnda seal , hetkiti .... --- Pidin ärkama , ei raatsinud seda samas . Erootiline une-nägu , mis võinuks viia ....

Alates sellest ärkamisest oli siis mõndagi 'nihkes' .

Mis väljendus kogu selle mööduva päeva teotsemistes .

Just , rõhutatult , -- tegutsemise vajadus , või siis : pelgalt vastav "sundus" . Võimalik hübriid . Nii ja teisiti ka .

Kummaline meelsus , nüüd näib , -- nõnda mingis "aktsioonis" sees olla . Otse-kui ei antaks täit aru ....

Kuidas seda viimast ka lugeda ! --- näiteks nii : hoogsus küll annab innukuse ja tahtmise, jms., aga -- pidurdab smas mõningaid loogilise arutluse protsesse --? -- Mitte päris nii, ja viimast tihti-lugu pole ka vaja.

Igal juhul --- kuni õhtusse välja mingis erandlikus meele-olus , -- "tegutsemise tuhinas". Siis üht-äkki kui ärgates , imestades nähes , et on vähem "korda saadet" , kui tolle "tuhina " sees endale näis. Teada ja tuntud rektsioon , muidugi, olgu lisatud. Teatud "elulise sfääri" varju-pooltest.

Ometigi , -- nõnda just möödus too päev , ja -- imestusega võin märgata nüüd , et -- olen kui asumas siin hoopiski mingit "maja ehitama" ...! --- Kes oleks küll võinud arvata , jne . ! Arvamisi küll olnud , kuid kaugeks nood jäänud ka samas . Nii, et -- väline "suunamine" ?

Osalt kindlasti , isegi : ilmselt ja selgelt . Teisalt : ka individ. põhjendusi (nö.) veidigi lisaks . Näiteks : seonduvalt tolle suvise põhi-rakendatusega , millega sai eile pidulikult jõutud "1.lk."-ni .... Nii öelda .

Ja sedagi ,--- miks ometigi ka mitte , -- kuigigi võrd , st . -- mitte just kuigi-võrd . Pole tõe-näoline , et maldaksin kirjutada oma diplomit kuskil pool aastat järjest .

Kaugeltki mitte ka vajalik , mulle näib . Suvi olgu enamalt lugemise ja kokku-võtete tegemise aeg .

Kui suudaksin sügiseks koostada teema arendamise pöhilise selg-roo (, olgu või vaja-minevast kolmandiku mahus !) + mõni essee , ja kirj.-kokkuvõtt lisaks , arvan , et seda oleks paljugi tehtud . Kirjutama asudes lihtsalt , -- nii nagu oskan .

Viimistlemiseks ju aega veel üli-rohkesti .

Seega siis ka mingi "asisem rakendatuse" liik kõrvale ja lisaks. Olgu või peale . Õigemini siin piirdudes selle smama ütelusega ,nagu äsja veel nö.-"perek. kollokviumil" ----- "näis kuidas täpsemini"...!

Hämmastav on enne-kõikke see, mis toimub praegu tollel nn.- "mentaalsel tasandil". Silmas peetud millega tedagi... --- Hämmastumiseks on ka alust . --- Alates tollest ärkamisest, eriti siis kohe, ja ka järgnevalt --- mingi impulssiivne ja kontrollimatu "kokku-võtete tegemine", kõikse erinevamatest juhtumustest...!

Säärane pole teadagi vaid juhus. Viimaste päevade, nädalate loogilise järjena --- väline ajendatus, ja seesmine murrang , teisenemine selle alus-põhjana.

Uudne kvaliteet, nii öeldes. Või hoopis nii : "täpsem väljendumine", jõulisem .... --- kui jaburalt see ka ei kõlaks.

Kõik aga toonitatud üsna harva-esinevalt ehtsalt optimistlikuist pöhi-veendumusist. Millest ka ei mõtleks , ja kuidas ka seda ei teeks --- kõik kantud mingist meeldivast muretuse ja hoolimatuse segadikust...!

Millel ometi veelgi üks varjund juures : nimelt näib , et nõnda teisenenud/teisenemas rohkematki kui pelgalt emotsionaalne antus. -- dh.- mentalität zum Beispiel !

So.- kui üldistava mõistmise, hindamise teine ja -- igati eelistatavam ! -- tasand . --- Ma olen jälle kui uus !

Paljuski on see siis nüüd kui kogu varasema ümber-hindamine . Ja isegi rohkemat --- lui 'kanna-pööre' ....!

Nii paljut näib nõnda vaadates varasemast ju absurdne ja naeru-väärne ! --- Üle kõige nõnda : see minu "tõrksus" ....!

Kas tõesti vaid tarvitses mul selleks tolle "löa" otsast pääseda , et sellist uut kohe otsima tahaksin hakata ?!

Näib , et see on seda-sorti vaimne erutus , ilma milleta ma enam hästi ei taha . Muidugi mitte vaid "vaimne" ...!

Ning , --- muidugi ei tarvitse see siis nüüd enam tähistada sama kui senini ,-- see oli paljuski siiski ju lihtsalt vastu-võetamatu .

( Eriti see, et polnud nagu kedagi üldse eriti "vastu-võtta" ! )

Näib tõesti , et tegelen siin pea-asjalikult kogu oma suhtumise ümber-hindamisega . Imestamis-väärt .

Mulle meeldiks kui seda-sorti aktiivsus kasvaks välja minust endast. Mida aga ju saabki "põhjendada" vähemasti sama-võrd kui vastu-pidistki . ( Mil pole seega tähtsust .)

Konstanteerimisi : Mentaalse aktiivsuse plahvatuslik kasv. Olgu listaud, et ka "kirjandusliku"...

J a tunne see-juures, et -- vaevu ma jõuan kõike enda jaoks järjestusse seada, "raamatu pidamisse" sisse-kanda...!

Lähim paralleel säärasele suhtestausele tuua vahest ehk vaid märtsi algusest. Kuigi, midagi ei ole sama.

Kõik on erinev, ja inetnsiivuse osas korrutatud vähemalt kahega ! Hämmastav, kogu see lugu ikka tõesti.

Näib , et see pole sugugi mitte taunitav "koht" , kuhu olen nõnda viimaks nüüd jõudnud. ---Ma ei vahetaks seda millegagi ! Olen omandanud mingi kirjeldamatult tarviliku 'paindlikkuse' ....! --- Milles, nagu mulle näib , võin peamiselt tänada toda pikaldast praktikat mentaalsete "võõr-mõjude" eristamise osas ...! ! ! -- Seega siis...

OCTAVIO PAZ: „... tema püsiv kiindumus tunnetusprobleemidesse...“ /.../ „... tegi ta kauniks näiteks sellest, mis on filosoofia: äraostmatu, kõrvalekaldumatu kiindumus.“, (lk. 162). „... Kõik me oleme ääre peal, sest keskpunkti enam ei ole.“ /.../ „Igasugune filosoofiline arutlus peab olema autentne – selles mõttes, et ta peab olema mõtlemine mingist konkrteetsest probleemist väljaspool. Vaid niiviisi saab arutlusobjekt muutuda mingiks universaalseks teemaks.“, (lk. 196). „... Kõik inimesed tunnevad end mingil eluhetkel üksinda, ja enamgi veel: kõik inimesed ongi üksi. Elada tähendab lahutada end sellest, mis me olime, et siseneda sellesse, mis me hakkamae olema, alati tundmatusse tulevikku. Üksindus on inimolemise sügavaim põhi.“, (lk. 224). „... Laps loob nõiduse jõul maailma oma näo järgi ja lahendab nii oma üksinduse probleemi. Ta saab taas üheks ümbritseva keskkonnaga.“ /.../ „Teadvus saab alguse meie instrumentide maagilises toimes kahtlemisest.“, (lk. 234).³

________________________________________________________________

Laupäeval videvikus.

--- Kuhu on jäänud tänane päev, arvult seitsmeteistkümmnes ? Ma tõesti ei mäleta, et oleks...

Ärkasin, olles näinud mingeid aru-saamatuid unenägusid, lugesin vist midagi, siit ja sealt, kirjutasin ka veidi ülesse

--- Ja käes on õhtu, varsti ka öö ja järgmine päev on juba möödumas...

Aeg möödub siin ikka tõesti kiiresti. Seda kiiremini, mida rohkem, mida suurema innuga püüda seda täita...

'Suitsetasin' eile, üle pika aja. Just nönda mõjuski -- haru-kordselt hästi üle väga pika aja. Nõnda siis.

See oli täpse ajastamise küsimus . Kohati lausa efooriasse välja, mis tundlemine, säärasena, kõigiti nauditav... --- Nõnda'p siis, -- kui tekib küsimus, kunaski, et -- millal ja kuidas , siis otsida eilse päeva kohta käiv taas ülesse... --- Millal ainult säärast tasub.

(Meenub ainult vastavat aru-saamist juba jaanuaristki !)

Üks tänase päeva probleemi-asetus: kas minna pühap. korraks linna vöi siis mitte ? -- Tubakat nimelt ootamatult leidus. Nii ja teisiti, -- kuidas iganes. Võib korraks minna ja siis jälle tagasi tulla. Võib ka mitte viitsida säärast. Polekski siia kui enamat kirjutada ? -- Seda tehtud sel ainsamal nädalal juba ka küllast... _____________________________________________________________________

ÖÖ vastu esmaspäeva, 19. juulit 2000.

Päevad on siin möödumas era-kordse kiirusega .

Mul pole kui mahti kirjutadagi õieti, nii näib... Üha süvenemas tunne, et nii palju teha, ja ometi -- nii vähe vaid jõuab. Mis muidugi kui selline mõtlemise viis , aga...

--- Mõistan ma siin, eraldatuses, õieti, -- 'mis toimub' ?

Kuidas see ka ei kõlaks: ma lihtsalt olen. Hämmastav, kui vahel mõtlema hakata nõnda, -- ma pole kunagi endale lubanud midagi tõesti ka erinevat.

Ühtne olemise antus, stabiilsus, kõik-võimalikud konventsioonid -- üle kõige kehtima seatud... --- Ma nagu pole mõistnudki, et olen pigem just säärane...

Kas siin olemine on mõistetav ka negatsioonides ?

Mida ma siin "väldin" paras-jagu ?! --- Või küsides pigem : viib siinne ka edasi, või pelgalt, -- sinna taas, kust alati, igal sügisel taas "alustanud" olen .... Mõelda aga ka reaalsetele alternatiividele. Hämmastav tõesti, -- see ei olnud ju 'mina', kes seal linnas sel aastal ( ja varemgi!)kõik-võimalike jaburustega oma aega raiskas !

Hämmastav , ise-enesest , on see mida ma enesega teinud olen . See , mida ma enesega teen ....

Siinsed mõlgutused konkreetsemalt ajendatud vahest tollest tänasest "plaanide" muutumisest . -- See järgnev nädal veeta siin ? --- Tegemist ju oleks , aga -- kas leidub ka sääraseks kannatust enam...? Ja,--- kas võingi, enam, endalt nõuda õieti seda -- "kannatust" ?! -- Milleks peaksin säärast...!

Kuhu aga siis? -- et sellest ei saaks midagi "maha-visatut"... Kuhu ja, -- kuidas .... Milleks, või: kellega...? Küsimused, vastused lihtsalt "on võtta", juhul kui nõnda just on... Senini -- pole aga olnud. Üheselt-mõistetavalt. Mingi kirjutamise mõõn, --- ei mõista äkitselt, mida siia nõnda kirjutanud olen. Ja 'milleks'?! ______

_____________________________________________________

`J u l y' ! II____________

21.-ndl.

Täna on. Mis on ka pea-asi. Samuti see , --- ma lihtsalt tüdinesin ära kirjutamast.

Seega ma nd pigem : tähendan ülesse . Mõnda , kuid paljut , samas ka mitte. Nõnda jäägu iga-ühe enda ... // Selles kirjas ma ei ole aga veel suurt kirjutanudki ! --- Peale '97 a. Kevadet... See on huvitav, romaanis stiilis... Kuidagi, see text. ei püsi vaid paigal... Ma tahtsin vaid öelda , et ikka veidi tuleks jälgida sedagi, mida siia aga nõnda kirja panna.

St. -- võib küll, aga mitte otse vaid "millegi" kaudu, näidete varal, nii öelda ....Nõnda võib ju tegelikult ka 'otse' kohe...!

Samas: mitte vaid reageerides, vaid, ja enne-kõike vaid ! -- tõlgendamisi... Muidu on nii, et ma ei tea, kes ja milleks, ja nii edasi... // Veel midagi , ammu-unustatut, ja tuttavat samas. Siia kohta võib lausa, -- pidamagi jääda ...!

/// Surutud seis , ja -- võimalused kuidas sellest välja pääseda ....

On olnud põjust meenutada toda ühte laupäeva , juuni algusest .... Võtta siis juht-nööri sealt :

--- 'Põletada kõik ära' .... ! --- et näeks selgemini , kuidas ja mida...

Selge on üks: ma ei ole ennast mõistnud. Lubamatult pikka aega. Ja seegi : mul ei ole enam aega. Võtta siis, ja teha mõndagi 'teoks' !

//// 'Mälestustelõke' . Põletasin ära .

See pahn oli mul lihtsalt ees . Võimalikult vähe m a talun säärast . Et oleks kergem minna. Midagi üleliigset pole ju vaja. Ja, -- kas teha, või kujutleda, seda mõttes läbi elada. Seegi peaks olema ju selge küllalt. Niisiis, pigem juba 'teha midagi'...

_____________________________________________________________________

vastu 22.-st.

Olen kirjutanud , kogu selle öö , siiani ....

Meenutasin seda , mis toimus seal Pariisis ....!

Jään veel kauaks seda meelsasti meenutama , sealset , paljutki sealsest , seonduvat ....

Ja kuna ma sellest veel ,ja ainult ! -- ka oma und näen , siis ... -- kogu õigustusega ! Peale mida pole ju miskit võrd-väärset aset-leidnudki . Mitte kui miskit .

Eilse öö ma veetsin taas 'lageda taeva' all .

Nii nagu möödub kindlasti! ka tänane , ja järgnevadki !

--- Hämmastavlt meeldiv , just kehaliselt meeldiv on seal nõnda magada ! --- Ärgates kui ei tahakski taas "maa peale" tulla , mingi erilisema lõdvestatuse ja lõõgastuse astmeni . Avardunud tajumine -- kõike kuuldes kilomeetrite viisi enese ümbert ... midagi on nõnda kardinaalselt teisiti , nõnda ja seal ....

Ja une-näod ! --- loodan , et hakkan nägema just nõnda ...! Oli ka möödunust , kuid pisult vildakalt nihestunult . Pean arutama , seda nii ise-keskis --- kas ja kui-võrd , toda nn. "reglementeeritud nihestamist" , kui juhtumisi peaksin soovima ka 'und' näha ....

Tõsi ta on , ma ei ole ju nõnda kui vaaginudki toda asja . Kuigi mäletada varasemastki , tõesti : see kui 'moonutaks' veidi toda 'nägemise' antust.

`J u l y' ! II_________________________ 21.-ndl.

Täna on. Mis on ka pea-asi. Samuti see, -- Kuigi vaid vähe. Aga -- toime, see teiseneb ainitiselt.

Tollest möödunud laupäevast ju mäletada kõige sulnimat rõõmu ! --- mõeldud ju siiski -- nii 'hästi ' , et ei mäletagi enam nõnda...!

Ja siis esmaspäev : jällegi just nõnda , ligigi-kaudu...

Tähtsaim kui miski muu selle mõjutatuse laadi juures ongi see üks --- täpse 'ajastamise' probleemistik .

Eilne õhtu , ei -- öö ! -- oli vähemalt erandlik , kui nii... Ometigi just nii . --- ääres ....Mälestustelõkke'

Põletasin ühe korraga nõnda , mis varasemas nõnda vaid plaanitud oli .... Ja nõnda ka viimati jäädagi võinuks. ---

--- Seega siis pigem : põletasin korraga ära , see tühine risu .

Ja , -- ma tõesti ka kaevasin üles nood paberid ligi kuue ja poole aasta tagant . Keset seda ööd ma läksin , ja leidisin selle koha , ja need kunagi ammu maa-põue seatud "ürikud" ! Lugesin neid pisult , seal lõkke valgel...

23.-ööl

ÖÖ vastu reedet ? , see oli siis neljapäev juba ?

Tõe-näoliselt , kuigi -- pole ka suuremat vahet . Päevad mööduvad ühe-taolises reas , mingid numbrid-tähised ei muuda asja . Mida ma siin õieti teen ---- ?

Mitte , et mujal oleks kuidagi "parem" , vastu-pidi , tean õige hästi , et sellist kohta ei ole .

Siin aga .... -- õieti see on tüdimus , mis asjadel hinge seest välja närib ....

Või kuidas nüüd ka täpsemini . Siinsest kirjutamisest on aja-pikku saamas taas mingigi "kohustus" . Säärasena pigem välditav.... On juba kirjutatud ka , piisavalt , kõigest häirivast .

Ise-endaga kahekesi olemine ... --- Osalt on need siis mäletamise killud , ja tulevased mured . Sisutu tegevusetus. Ok !

Teisalt ju kui "pidevas aktsioonis" , olgugi vaid vähene seda ka kinnitamas .... Ometigi , ju -- aina midagi teha , tunne seal samas , -- nõnda palju veel teha , jätkuvuses ....

Tegelikult aga : otsitud vabandused , pole midagi siin enam teha . Pole aga kuhugi minna siit samuti. -- Ja kõik eelnev kui sisutu sõnaline vaht , magamatusest, tähendusetu asi. Kas ma kirjutan siia praegu vaid see-tõttu , et siia kohta kirjutada?! --- ______________________________

23.päev

Reede. Järelikult, siiski, siis... Aja ära-arvamine kipub siin vägisi sassi minema. Et, -- mis number ja nii edasi. Teine kuu hakkab varsti läbi saama . Ilmad olnud vihamased ja sompus , pea-asjalikult, sel viimasel nädalal. Magasin väljas, suitsetasin (2x), mida veel ---? Kirjutanud, seda ja teist, ja -- veel midagi. Ometigigi täiesti ebapiisavalt. Päevad lähevad kiiresti, ja tulevad sarnastena tagasi. ÖÖsel ma loodan, et näen und, ja vahel sedagi...

Teine kuu hakkab läbi saama , pool seda suve on läinud . Rahulik aeg olnud , tagasi-vaadates . Kui mitte arvestada siis hulka noid sõitmisi , esmalt lähemale , suve hakul , ja siis -- kaugemale kui kunagi .... Millest ika veel kirjutan .

Plaanis siin veeta veel kaks päeva , ja siis taas kord linna . Võimalik , et siiski vaid lühikeseks ajaks. Ja jälle tagasi ? Võimalik , nagu kõik. Mis seal plaanis on , seda siia ei kirjuta . Võtta ette , või jätta sama . Pole vahet .

Eriti just eelnenud nädalal , see lisas nii mõnegi "uudse varjundi" , millest pole aga kuigivõrd ülesse-tähendamisi , olgu lisatud... See nädal , nüüd lõpu poole veidi privaatsem siin elu ja olu .

Nii ka tänane päev . Ma ei ole enam väga ammugi siia päeva-aegu nõnda kirjutanud(ki). Harilikult öösel. Arvestades... Näib siis kuidas tänane . Kirjutades , vahest muudki tehes. Loodetavasti näen järgneval ööl järge sellele , mida pea-aegu , et võisin näha sel hommikul...

_________________________________

vastu 25-ndat.

ÖÖ vastu pühapäeva . Selle kesk-suvise siin-viibimise etapi viimane öö . Tõe-näoliselt tulen küll õige varsti siia tagasi jälle .

Sellegi-poolest --- see oli siis üks eraldi etapp . Nood möödunud kaks nädalat siin. Juunis olin ka -- maksimaalselt 2.nädalat . Ja ka kõik ? -- vist küll... Juulis: seni veel vaid nii-paljut . Kui homme linna ja teisip. tagsi , siis -- 27. kuni lõpp ja edasigi veel .

Aga tänane. Kirjutada sellest hiljem. Mitte praegu, kuigi on öö. Ainult mõned pide-punktid... Troostitu öö, ei tea miks.

Mis ikka , rõõmus üllatus . Teist korda teda sel suvel näha , üle-pea !

Ta oli leidnud oma piibu õige varre ülesse , mille kaotas enam-vähem täpselt aasta tagasi siin . Sel pöörasel olengul , brändi ja lõkkega ....! See oli siis tõesti eriline mürgel .... Ja ta kaotas oma piibu varre ; kummalisel kombel oli see nüüd leida sealt , kuhu kunagi siis kukkunud oligi--- jõkke , miski-pärast ei olnudki see ära ujunud ....

Ja täna õhtul siis jälle --- lõkke ääres .... Otse-kui meenutamas möödunut . Ja eelmist aastat , nõnda-sama.

Võrdlemisi : mis on teiseks saanud .

Eelmisel suvel olin mina see , kes käis siin vaid kolmel korral . Sest rohkem ei olnud ju võimalik . Mäletada või sedagi -- kuidas tundsin end mina toona , selle eelmise suve ainukese lõkke ääres ....

Ja nüüd , mis paraku oli rohkemini , -- ja täna .

Igal-juhul : toda lahjat õlut juues , ja --- ka tehes ühe korraliku piibu .... --- Tolle 'õige' ! See mõjus .

--- Rohkem kui kahel eelmisel korral , sel nädalal ?

--- See mõjus lihtsalt 'teisiti' . Kas või see-tõttu , et umbes aasta-jagu pole me enam koos 'suitsetanud' .

Huvitav , -- millal võis olla see viimane kord ? --- See ei saanud olla hiljem kui möödunud sügisel . Tegelikult , ka mitte siis .... Siiski , meenus -- septembris , kuigi-võrd:

Eel-viimane koos-suitsetamine toimus eelmise septembri lõpus , -- too "mutant-disco" ! See-selleks.

Tänane öö aga --- lõppes kummaliselt . Too koos-istumine -- üht-äkki selgus , et ta oli kaotanud oma piibu.... ! --- Ja leidis siis tolle -- täna hommikul ülesse leitud piibu-varre ! --- lõkkest ....!!! --- Otsisime hoolega ka tema piibu-kaha , ometi aga leidmata . Lõime lõkke laiali --asjata .... Kummaline , isegi hämmastav .

Tõega : niisuguse kohta öeldakse Keskmaal , et ---

--- "juhus" .... Et "lihtsalt juhtub" . Olen aga veendunud vastu-pidises : midagi ei juhtu 'lihtsalt' ....

Vähimaski on peidus oma tähendus . Miks just.... , või siis : 'kuidas' ....

Ammugi see ilmne selliste asjade puhul nagu piibud.... ! Kas too , aasta-tagune kingitud piip , see mida olen suitsetanud nüüd ligi aasta --- "tahtis tagasi" nõnda just ?! --- Loodetavasti leiab siiski hommikul ülesse tolle kaotatud kaha .

Muide , nii või teisiti -- tahtsin hakata taas suitsetama toda eelmist , ka --pea-aegu , et "kingitut" ....

Ka seda suitsetasin ma aasta ---juuni'97 --- august'98 !

Väga tähendus-rikas aja-vahemik , see minu jaoks nüüd ... Sest --- mis kõikke leidis siis just aset !

Ka selle piibu eelmine omanik .... Mäletan mõningaid visioone nimelt tolle piibu läbi vahendatud nägemustest.....

Too aga mis täna kui kaotsi läks --- loodetavasti siiski mitte ! --- oli minu esimine piip , tegelikult , algselt ...

Ja --- ainus mille ma ise olen ka ostnud . See oli juba veebuari lõpp '97 . Ise suitsetasin ma seda siiski vaid kuni suve hakuni . Siis sain selle teise (oma) ....

Kas nüüd olen siis jällegi 'seal-maal'...? -- Muidugi, nüüd juba kellegi hoopis 'teisena'...

_____________________________________________________________________

JUULI LÕPETAMINE 2000..._____________________________________

28.-ndal

Kolmapäevase päeva lõpetuseks .

Tagasi maal , olles veetnud viimased kolm ööd ja kaks päeva linnas . Tagasi siin , et siia veel kauaks jäädagi.

Mis leidis aset seal , linnas --- midagi äärmiselt pöörast , mõndagi intrigeerivat , mõndagi ka vastumeelset. Selja taga .

Miks , ja -- kuidas , ja -- milleks ? -- Nii või teisiti: see kõik leidnud juba aset , seega siis --- midagi , mis möödunust enam olulist tähendust ei oma .

Enim mida võin siin ja praegu -- teha omad järeldumised , järjekordselt. Ja -- kui vaid osata -- siis võtta ka õppust... Mis muidugi pole kohustav! Sic.

Üldine meelsus -- nüüd tagasi tulles küllaltki vastanduv . Esmalt muidugi -- meelestatult siia nüüd ka jääma . Mis säärasenagi , saavutatult , ehk vabandab pisult mõndagi . Kui vaevuda sääraseks .

Teisalt : väga mitme-oksen , see lähenemise rakurs.... Tulles siia ju , tänasel hommikul --- mind hämmastas minuga aset leidnud teisenemine .

See unustatud, elik seni-olematu elaan , hoogsus , isegi et -- bravuur * ! Hämmastav tõesti --- meenutada või tänast ärkamist , siia sõitmist veel eritigi ....

Täielik hoolimatus , mingi üks-kõikne tähele-panelikkus . Mõõdukas , kiretu küünilisus . Nii , et kui nõnda siis ... Jne .

Mind tõesti ei huvitanud siis analüüs .

Nüüd aga ometi , siiski vaid teataval määral . Pole tarvis imestada , ega suhtestuda kuidagi teisiti -- nõnda maha-surutult, noisse urbaniseerit elu mõõdutuste suhtes . Nii vaid oli , vahest kuigi ,et -- paraku .

Ei oma määravat tähtsust , kõik säärane . Jääda siia ja leida endale koheselt tegevust . Unustada ära kõik too häiriv --- mingiks küllaltki piiratud ajaks . Ometigi! --- pool suve on juba läbi . Täpsemini -- kaks kolmandikku . Seda kuud on jäänud veel vaid kolm päeva . Varsti olen ju jälle tagasi linnas .

Mõtlengi nii --- enam siit ei tarvitseks ka minna .

See tähendab : isegi linna mitte . Õigemini --- mitte enne augusti esimese poole möödumist . Või hiljemgi veel , täiesti vabalt ....

Homsest alustada siin tõsiselt kahe asjaga .

Kirjutama asuda . Kirjutades igal päeval --- midagigi ! , kuidagigi, kuis siis ka täpselt ....

Ja alustada tõsielt ka tolle ehitamisega . Tingimused selleks nüüd täiesti olemas . Ja --- ehk sai nüüd , viimastest päevadest ! --- ka tarvilist "konkreetset ajendatust" .....

Nii öeldes.

Analüüsi tarvilikkus ? --- Sai nimelt mõeldud ühel hetkel ka nii --- võtta ja mõelda läbi , kõik nood oma toimimist kujundavad ajendid . --- Ja seda just viimaste päevade näitel . Võtta seda viimast linnas-käimist kui õigegi ilmekat näidet , selle tarvis ....

Seda selleks , et mul ei tarvitseks end lõputult leida kordamas rutiinselt noid kõiki sisse-harjutatud toimimise mudeleid . Ilma isegi teadmata õieti miks --- lihtsast ja labasest inertsusest tõugatuna ....

Seda just vältimaks . Võtta ja vaadata kõik toimunu üksik-asjalikult läbi .... Milleks vaja aga aega , mida mul varsti enam suurt ei olegi . Kõige selle tarvis mida ometi siin ju teha võiks ! kui paljut ometigi ....

Kui paljut kirjutada , lugeda , teha --- ja kui paljut mitte .... Kõike mõeldut enam aga ei jõua .

Samuti ka -- kõike vahest ei tarvitsekski .

Mul tuleb asuda samuti --- oma alles-jäänud päevi siin lugema...

// Paus . Pole parimat viisi mitte mõelda kui lihtsalt lugeda . Mida tahes .

Ammu järele-proovitud meetod .

Pealegi , magasin päeval . Muide , see oli huvitav ...

Mitte see , et magasin , vaid , et -- kuidas ....

Ma nägin und , ja kuigi ma enam ei mäleta , see oli vähemalt kui --- 'kokku-võtteline une-nägemine' ....

Ei midagi vähemat . Nõnda kui selgineks aina miskit , asetuks oma kohale ....

Ja veel midagi kirjeldamatut . Pole suurimat geniaalsust kui lihtsalt magada ! Kuid , et sellest tõsiselt rõõmu tunda tuleb vahelduseks ka ärkvel püsida .

Analüüs ? --- Pealegi ..., veel üle-vaateline , säärane.

Eelmisel laupäeval ma kirjutasin ? -- pole küll tähtis , et mida .... Pühapäeval aga mitte .

Meenus : öö vastu 25.-ndat möödus suures osas ju selle "mälestamise lõkke " ääres ! Enam-vähem era-kordselt , nõnda-siis .... Suitsetasime , jõime õlut ; kadus piip , ja -- jahmununa asjade arengust , tulin siia ja kirjutasin midagi (vähemalt!) vastu-okset ....

See oli siis viimane siinne kirja-koht , taastades järje-pidevust . Üritasin sel ööl ka magada , eriliste tulemusteta samas . Polnud nagu kohtagi , seega -- kuidagi kiigel . Äratas mind aga eba-meeldivalt üks vastik satikas ....

Tagasi-vaadates ma hämmastan oma sealse "meelelisuse antuse" üle , pisult vähemalt ....

Oli see seda väärt ? ---See oli paljuski erinev , sellest , mis omane näib , siin ja nüüd ...

Pühapävane oli siis kantud miskist ootamatust tegutsemise tuhinast . Kuidas täpselt . Või : miks just ...

Seda ja teist , ja -- kolmandat . Ometigi : nõndagi rohkem kui varasemate kahe nädala jooksul . Seegi on fakt , kuigi ei tatrvitse mulle säärasena just meeldida ....

Nii möödus viimane pühapäev juulist , sel aastal ja sajandil . Õhtuks siis linna , taas . Näivalt kui -- üle õige pika aja .... Kuigi , jah , --- pole seal ju kuigi-võrd viibinud , sellel suvel --- kokku vahest vaid nädala-jagu päevi ehk .... Sealt kohe edasi mindud , kuhugi .

Esmaspäev , linna minna . Esmalt -- ei tundnud end miski-poolest hästi just . Siis aga ometigi -- ühel hetkel otse igas mõttes . Meenutada toda minemist , sealt hommikust , mööda Viru tänavat ülesse .... Kuidas nood tüdrukud seal järjest minuga kontakti otsisid ! -- Kuidas just täpselt -- nii-võrd ilmselt , avalikult ! --- Ometigi : ei kohusta ju säärane otseselt millekski .

Siiski, sealtki kohast on varasemastki meenutada, mõndagi... Näiteks siia või too -- tulemine/minemine olles just saabunud väga kaugelt -- Pariisist! Sealnegi oli siis ju vägagi eriline, erandlik. Tõesti oli, -- vahest isegi rohkem --?

Kuigi , viimasel esmaspäeval oli oma eriline võlu ja veetlus. Sealt minnes veel ühte kohta , nõnda , -- kahtlevalt-kahetsevalt veel tagsi vaadates ....

Noodki naised ja nende suhtumine . Sellestki rubriigist võiks tänaseks kirjutada terve romaani . Või pigem siiski juba --- mingi humoorilis-groteskse jandiliku komöödia ? Mitte ainult , mäletada siia või --esimest säärast ! --- detsembri keskelt aastast 1997...! See oli midagi, mis -- järelikult! -- kuidagi suunitlemisi määratles mõndagi edasisest .

Ma ei või ju teada. -- Kui paljut oli hilisemas kujundamas -- seletamatult, varjatult! -- too üks naisenägu sellest korrast, viis kuidas see üks mind seal vaatas...? Ja siis muidugi ! --- kauaks veelgi meelde-jääv termin --- 15.oktoober 1998 . Mis leidis aset sellel päeval , kus ja kuidas just täpsemalt !

Nüüd näen , et olin seal tõesti kui 'laine-harjal' ....!

Tegelikult nägin seda ka juba siis , viimseni .

Aga milline oli küll see "juhus" ! --- uskumatult kõikke-hõlmav , paljut järgnenust kujundav . Liiga paljut ? -- võimalik , et ka mitte .

Ometigi : ma ei teadnud , lihtsalt! -- mitte vähimatki!

Ning alles umbes neli kuud hiljem võisin siis "teadmiseks võtta" mõndagit kui toimunut , mööda läinut , käest libisenut . Pöördumatul kombel , teadagi. Muuseas, ma pole seal enam käinud. Pole ka tahtmist, mõtetki olnud. Pole ju põhjust. Korraks siiski mõtlesin, et nüüd. Näis isegi, et mitte ainult mina... Kuid selline jääb teadupärast uitlevaks aimduseks... Kuid ei läinud siiski. Ei tahtnud ka.

Sellest kohast , siis minnes . --- Kuidas nad mind kohtlesid ! -- kas see sõltub sellest kuidas just mina ...? Sellisel juhul , -- mulle see isegi meeldib ! Ja veel : kas too naine oli sama kes eelmisl korral seal ? --vist oli see mais juba? .... Vist küll , tõesti . Järelikult ....

Muide , kui läksin sealt , sai mõeldud nii : ma ei saa enam kunagi ilmselt "mitte mõelda" , st.-- nii nagu varem , olla kui 'ise-keskis' rohkemalt ; seega : enim , mis võimalik , kui mitte arvestada siia eraldatust , -- on lihtsalt --- valida teemasid , mõelda millest pigem --- 'mitte mõelda ' .... !

Kuhu ma siis seal läksin ? -- õieti ei tea isegi , et kuhu , milleks ometigi -- mingi järje-kordne 'ide fix' , täiesti jabur ja aru-saamatu säärane , pealegi veel. See sisse-juhatus võib hõlamata küll ka enamat (!), ometigi siia tolle "kinnistunud idee" kohta käinuna , et aga "vaja" külastada ühte tegelast . Tõesti , jabur , ma ei tea milleks -- mida sellega rääkida , või nii .

Ja juba mitu korda , just nõnda , nagu mingi sundus . Ilmselt ongi , kuigi proosalisem kui arvata võiks , -- nimelt : lihtne ja labane psühholoogiline inerts . Täiesti põhjendamatus ilmnemise vormis . Jätta kõrvale.

Kuhu edasi , mida , ja -- kuidas ? -- jälle joomas , kuigi sai möeldud ... Mida iganes ! Minemas ei-tea-kuhu tegema ei-tea-mida . Ilmselt mingid baarid ? -- jah , nõnda ka tõega vist . Ilma tähenduseta asi. Täpsemini: sellest võimalikult ilma jäetud . Kuigi võib leida millist igast hetkest . Näiteks too rmt.-pood. Lastekirjandus ja filosoofia! ja muudki, ja seonduvalt. Naljakas kuid tõsi.

Tõsi ta on , selgeks ta sai -- järjest enam nende päevade möödudes : mul ei ole linnas enam midagi teha . Mitte miski varasemast ei ole kestnud edasi . Kõik ainult kordub, sisutult, mõtetult. Surnud seis, mehhaaniline inertsus. Mitte kuhugi ei olnud minna . Midagi ei olnud teha. --- Nõnda ma siis --- ainult "kordasin ennast". Tülpiniult, ent järjekindlalt. Või vähemalt: nii mulle endalegi siis hiljemalt tõesti näis...

Ka teisitigi. Näiteks nii: pole võimalustki, teiseks, kui see mis ette on antud. Teha siis, ja -- mitte eriti hoolida, milleks, või kuidas, või mida just täpsemini. Ilmselt saabub aeg, kus mõndagi jälle muutub, kui ise-enesest tõugatult... Miski pole muudetav, mõndagi aga muutub. Kui ise-enesest. Passiivsuse kreedo, selline üldistus.

Muidugi , see on vaid tühi-paljas teoretiseerimine. Ilma erilise tähtsuseta, aga -- viimseni vältimatult. Ma ilmselt teisiti ei oska või ei saa. Hetkegi mitte! "Essentsiaalse " olemise vältimatu kaas-tingimus. Siit uut, ja vana! -- tolle "amet-kondliku" kirjutamise raamistike sisse . Kes teaks paremini , kui see , kes on äsja libisenud , seda kus asuvad libedad kohad ...

Quatz ! -- aeg-ajalt tuleb endalt siin-juures küsida , mida ma õieti siin kirjutan .... /// On juba ammugi öö . Ei viitsi enam õieti kirjutada millestki siia suuremat . Magama siis järelikult. Näis, mida toob homne.

OCTAVIO PAZ: „... Narkissos, üksiklane, on nooruki võrdkuju. Sel perioodil saab inimene esimest korda teadlikuks oma ainulaadsusest. Kuid siin tuleb uuesti mängu tunnete dialektika: noorukieast kui äärmisest eneseteadvusest ei saa üle muul viisil kui vaid enese unustamisega, loobumisega.“, (lk. 235). „... Müütiline aeg, vastupidi, ei ole võrdsete koguste ühetaoline järgnevus, vaid läbi põimitud meie elu eripäradest; ta on pikk nagu igavik või lühike nagu silmapilk...“ /.../ „Aeg ja elu sulavad ühte ja moodustavad ühtse bloki, lahutamatu terviku.“, (lk. 242). „... Ja nõnda ilmneb meie elu kõikides tegudes taas varjatud, peidetud, maskeeritud müüt, ning sekkub otsustavalt meie ajalukku: ta avab meile osaduse uksed.“ /.../ „Tänapäevainimene on müüdid mõistuspäraseks muutnud, kuid pole suutnud neid hävitada. Paljud meie teaduslikud tõed nagu suurem osa meie moraali-, poliitika- ja filosoofiakäsitlustestki on ainult varem müüditaolistes moodustitses kehastunud tendentside väljendused. Meie aja mõistuspärane kõne katab vaevu kinni vanad müüdid.“, (lk. 244).⁴

___________________________________________________________

29.-ndal

Neljapäevase päeva pimeduses. Möödas siin esimene päev. Või teine, olgu siis... Tehtud , teha üritatud ühte ja siis teist , ometigi : ei suuremat . Noh , aga kui on ikka tahtmist ...! ,jne.

Magasin kaua , sest nägin üht kummalist und .

Ühte ! -- neid oli lõpmatul hulgal ! -- ääretult kummalisi , nagu une-näod ikka .... Hämmastav , et ei mäleta enam kuigi-võrd , siis , hommikul veel magades *! --ometigi näis , et üle mõne aja võin jällegi ka mäletada.

Mõtlesin siis isegi -- tea , millest too johtumas... Siinne olemise antus on kuidagi konsentreeritum, selleski mõttes. Näis tõesti, et suudan mäletada...

Ometigi aga vaid üldist tundmust . Ja ühte hetke .----- 'Rünnakut' .... ! -- ei siiski veel , nood tänavad , kus olen käinud ka varem , nõnda siis .... Ja too hoone , sealt lõpust , ja see väike tuba , ja --- mis ma sinna kaotasin ... ? Ja oli see buss ?? , -- ei mäleta ometigi , ainult .... --- Üldised kohad ja tegelas-kujud , üldine tunne kõige selle juurest. Initsatiiv selleski mõttes oluline asi . Kummaline, et ma ei oskaks kui "viha pidada" . Teeks tolle "suhtestumise" kindlast lihtsamaks. Mitte hoolida , mitte tähelegi panna . Lõppeks , mis on see kõik minu asi . Seda suhtumist läheb mul ju nüüdsest üha enam vaja .

Läksin uuesti magama , näis , et seda oli vaja . Ja oligi , kõigiti --- ilmselt mingi psühholoogiline kerge kõikumine , tolle nädala-alguse pööratsemise järel-lainetusena . Nii-paljut siis sellest .

Siis kui midagi tehes , samas ka mitte . Rohkem plaanitsedes , järele-vaadates. Et kuidas aga täpsemini. Olgugi kui võetud "kohustus", ei suuremat samas. Teha see miskis piiratud mahus lihtsalt ära , ja -- jätta siis aga kõrvale . Sellisest ei ripu ju midagi suuremat. Vaja hoopis kirjutada. Mitte küll siia, eks ole, aga siiski. Siinne ongi kui ettekääne... Teadlikult, ilmselt siis.

Lühidalt : kuidas ka ei ütleks , -- ma ei mõista milleks siia üldse kirjutada enam . Ma ei ole mõelnud, -- kui jätta see selle suvega üldse katki .... ? Tasub kaaluda sedagi varianti. Nii vaheldusegi mõttes siis vähemalt .... Et mitte langeda selleski tüütava rutiini ohvriks , nagu näib minevat kõige muuga . Näib olnud minevat. Lihtsalt : võtta kätte ja lõpetada ära ?

Näiteks alates septembrist , kirjutada see üks kuu , rohkem juba kui kokku-võttelisena ; millele toeks , ju ometi kogu see patakas varasemast ! Mille võtsin ju miski-pärast ka vaevaks välja trükkida , teadmata samas -- mida peale hakata säärasega ....

--- Põletada ära ....! --- olgu see tegu siis sümboli tähendusest kantud ....

Muidu on nii , et ma lihtsal jätkan aga sellist kirjutamist , püüdlikult , kohuse-tundlikult , teadmata samas , mäletamatagi enam õieti --- 'miks ' !

Mitte jääda oma inertsuse ohvriks . Pealegi , näib , et juba käsil-olevaga -- selline tegevus enda ammendamas... Sellegi poolest , ja -- vahest just selle pärast ! , siia üks seesmine lõige kui ---

--- ' IN MEMORIAL ' .....

Üks tüdruk , kellest ma midagi ei tea ....

--- Teada ei ole siis tahtnud . -- Kelle ma kõrvale jätsin oma mõtetest . See oli lihtsalt nii mõeldudki ... 1998 . aasta algul , see võis olla ka jaanuar. Kuidas ma siis olin , kui erinevalt , ja -- millises teadmatuses ! Ometigi -- ka nii olin... Ja siis --- selle aasta lõpp . Kuidas olin siis , see oli kui vastanduv . See oli novembris .

Ja nüüd , veel hiljuti : see oli kõrg-hetk , olgugi , et ei teadnud seda seal veel . Ometigi , ma tahtsingi piirduda selle hetkega . See juhtus mais. Hiljem ma kui veelgi tahtsin , aga see johtus vaid teadmatusest . Ma tahtsin mitte teada, mitte omaks-tunnistada oma otsustamisi . Juuni lõpp , kui ei olnud midagi.

Ning mõistmine ja heaks-kiit , ja viimane lõpetamine , see leidis aset nüüd , äsja veel --- ma olin sellega meelsasti nõus , ja ometi --- ma ei mäleta , et oleksin seda mõistnud juba. Mõista end kui kõrvalt-vaadates . Nüüd on sellelgi väljendil oma uudne ja üllatav tähenduslik sisu ...

Kuidas siis teisiti ! , üldse mõista võibki ....

Kui meelsasti , varmalt , ma leppisin sellega . Ja mida selle viimase lausega on öeldud . Kui valesti! -- Leppisin sellega , mida olin juba ostustanud. Öeldes vaid : ei ole enam 'sära' ....

Sellega oli öeldud kõik. Alatiseks.

See, kuidas ma siia nüüd kirjutasin, see on ilmekas .... Parimaks selgituseks ülal-öelule lisaks, -- milleks pole millestki siia kirjutada .... Ma ei vaja analüüsi , kõik on niigi selge. Liigagi selge , pimestavalt selge .

Ma ei vaja ka meelde-tuletamist --- kõik on kui mällu sööbinud . Kahjuks , pigem kui proovida suuta unustada...!

Seega siis , --- asuda siinsegagi "lahtisi otsi" kokku-tõmbama .... Pealegi : ma ei saa ju säärast "luksust" endale , õige pea ! , enam ju lubadagi ....

Isegi siinne kõik , ja nood siisned eelnevad kohad , nood kehtestuvad vaid ju tingimisi ! --- See on enne-kõike kui eraldatuse illusioon , säärast võib kujutleda ju kõikjal-olevana . Säärasel pole aga mõtet .

Huvitav tõesti : miks ei ole ma mõelnud siiani veel nõnda ---- 'kas sellise kirjutamise "mõte" oli üldse ---'minu oma'...??? Ausalt: ma kahtlen selles . Veelgi enam : pea kõik kõneleb sellele vastu . Ma olen toiminud sellega seoses risti ja vastu oma enese huvisid .

Tõe-näoliselt oli see üks esimesi nö.-"sisendusi kõrvalt" . Mõelda vaid , milline pimestatus ! Juhul kui ma säärast tõesti "ei teadnud" . Vastu-pidi , ma ainult , miski-pärast ! -- ei soovinud säärast "teadmiseks võtta". Viimane jaburus, tõesõna. Just siis, kui pidanuksin vait olema ma "võtsin sõna"...! Ja kuidas veel, milline kiiduväärt usinus! Naeru-väärt . Kuid seegi kõik jääb ju meelde .

Kujundada oma suhtumist varasema näitel. Kuradi lihtne asi, enim, mis võimalik on , on ju pelgalt pealis-kaudne "viisakus". Kuradile kõik. Mulle tõesti näib , et ma ei pilgutaks ka silma... Selline ükskõiksus, tülgastusega segatud vastumeelsus. Seega: "võrdsetel alustel".

Küünilisel teotsemisel ka oma positiivset . See ei hooli suuremat varem ette-seatust . Pigem kehitab õlgu. Õige ka : milleks jääda see-juures poolele teele. Pigem kahelda juba kõiges , nii öelda : kahelda süstemaatiliselt! Ja jätta paljutki taas kõrvale!

___________________________________________

30.-ndal

See oli siis reede . Eel-viimane päev juuli kuust .

See on möödas , see kuu on sama-hästi kui möödas.

Kirjutan siia kohta veel vaid homme , ja siis aitab .

Seega siis täna . --- Näib , et taas kui eelistatavamal kombel . Millest see ka ära ei ripuks .

Nõnda see on . --- Mingi, osalt küll "tehtud" pöörasus ,

--- ja siis , --- taas-selginemine . Hea , et nõndagi .... !

Mis muidu oleks , kui oleks vaid üks , ei oleks mitte kui midagi muud . Aga kui oleks vaid teine , siis ----- kas mul ei hakaks viimat hoopiski igav .... ?

Võimalik tõesti , see oli mingi tsitaat , et -- "kõrgustes" on kaua raske elada .... -- Kas selgus , ja mõistuse-pärasus siis kui --- dramaatiline pingestatus ?!

--- Nõnda midagi era-kordset või harva-esinevat ??!

--- Kaugeltki mitte , kuid ometi --- see suvi on nõnda just möödunud . --- Et end siin hoida , kus ometigi tean ! -- endal 'parim' olevat , sellel aja-hetkel ! ----- Selleks näivalt pole tõhusamat vahendit kui käia kuskil , --- lähedal ja siis kaugel !--- ja olla kui hoopisk keegi teine. Siit just vahest see erandlik pöörasus. Küünilise teotsemise laad.

Kuigi , nõnda olnud ka varem . Mind peaks häirima just see , siin ja praegu , et --- just sellest aastast näib olevat alanud teatud uudne ja ühtne joon , lähenemise viis .... Häirima see-tõttu , et paljuski see ju ei meeldi mulle eneselegi. Mõtetu ja naeru-väärne sealt .

Kuid teisalt , ometigi .... --- Ma olen just nõnda ju ka 'tahtnud' ! Ja mitte kuidagi teisiti .

Lihtne asi , kui seda nõnda just mõista .... !

--- Ma ei ole lihtsalt tahnudki midagi muud . Võimalusi on mulle loodud juba üli-rohkesti .

Äärmiselt palju , äärmiselt ilmseid --- otseseid pakkumisi ! --- Mida sellegi siin mõeldud :

--- Vahest seda , et minu teotsemine on olnud otseselt vastanduv , ( ja mitte ainult "vastu-rääkiv" ! )

Vägagi ühetisel kombel vastu tegutsemine !

Ja ainu-üksi seda just . Kõik need kuud .

Seegi järeldumine siin peaks panema mõtlema .

Kuidas teisiti kui nõnda (, ja ka nagu siin !) --- ma üldse saangi enesest teada teatud erilisemas mõttes .

Enesest säärasena , nagu ma enesest ometigi ei mõtle ! See oli õige täpne määratlus .

--- Ma tunnen ennast , mõtlen endast , mäletan ennast väga ammusest ,kuid --- ma ometigi ei tea endast kõike. --- Ei tunne veel kõiki minu käitumist ja olemist ajendavaid asja-olusid .....

Seega , nii öeldud : "ise-loom" ! Hakkab vaikselt mullegi kohale jõudma see , mis (osadele!) kõrvalt-vaatajaist on ilmne ja selge --- ja nõnda ma olen enese silmis võrdlemisi uudsena mõjuv ....

Vihkan sundi ja meele-valdset seotust .

Ma eelistan hoolimata kõigest --- oma-saanud vabadust. Võimalust ja rahu enesega piirdudes .

Tegelikult mind ei saagi kuidagi sundida . Ainult meelitada , ära petta , üle kavaldada .... //

--- Mul tarvitseb ju ainult mäletada seda kõikke kuidas nägid mind nood tüdrukud sealt kunagisest klassi-ruumist ! Ainult seda , erilist suhtumist .

// .... Kuni aga ma pole end teinud "huvi-vääriliseks" ... , ei , mitte nii --- see ei sobiks !

Pigem juba vastu-pidi -- mitte hoolida nüüdsest , kõigest seonduvast , mitte mingilgi moel . See on ju kõik võrdlemisi vastu-meelne , pea-aegu absurdne !

Ei mõista end tõesti , siin . Alles äsja , paar päeva tagasi veel ometigi .... ! Kuid ilmselt ma seal teisiti ka "ei saanud" .... , paraku . Hoolega sisse-juurutatud pika-ajaline käitumis-mall, ometigi ! Isegi säärane , selline , mis pea-aegu , et "kohustab" !

--- Tõega, see kõik on lihtsalt absurdne. Ma peaksin hoopiski rõõmus olema nüüd ! -- Et kõik säärane nüüdseks selja-taga, viimaks ometi!

Ja mitte mingil moel ei tarvitseks mul enam kuidagi venitada senisega , korrata aina vana , ammugi oma mõtte ja tähenduse kaotanud käitumist! See oleks absurdne ja naeru-väärne . --- Kui suuta neid kahte sõna siin mõista...!

On näha, mis mind siin häirib . --- Lõpetada see ära siis ometigi ! Ei ole ju midagi lihtsamat. Kirjutada siia nõnda : enam ma ei lähe kordagi otsima seda "müüdavat armastust" ! ----Kas ainult kirjutasin ? Võiks ka teisiti , ma tean , õigemini: nüüd 'tunnen' ....

Siia ja alustuseks : ma ei lähe sel järgneval kuul , ega hooli kaasnevast ka mingilgi moel . Öeldud sai siia nii , aga ma arvan , et ma mõistsin..... Olgu see jälle kui millegi erineva algus .

Kaks aastat siin ajast tagasi ....

--- Ma paljuski mõtlesin ja soovisin ju samuti ---

--jätta mõndagi eelnenust selja-taha ....

Ja ma tõesti ka jätsin !

Võtta enesest seal ees-kuju , mis võik innustada edasigi veel . Kaugemale... Endast seal on mul veel paljutki õppida.

//// Näib , et siin ja praegu ! -- olen ma leidnud õige kirjutamise joone , -- kogu järgmise kuu jaoks !!! Midagi on äkitselt teiseks saanud , tänase päeva möödudes .... Imestamis-väärt .

Tekst hargneb siin rohkem , ja kaugemale kõrvale kui suudan seda ühe kirjutamisega järgida ....

Nõnda-siis , -- kui tekib küsimus , nüüd järgnevalt , nagu veel hiljuti , ometigi --- kuidas edasi siis lugeda siinset üle ja lihtsalt --- "kirjutada edasi"! Ja veel sedagi lisaks : kirjutada siia endast , lähtudes kogu varasemast ja enne-kõikke sellest aastast . Nõnda kujundada enda edasist. Ainult nõnda see ju ka tegelikult vaid olla saabki.--

-- Kujundada enda olemist 'mõtte jõul' .... !

Väga lihtsalt ! --- Millest mõelda , ja -- millest isegi pigem mitte 'mõelda' .... ! Ääretult lihtne .

See olgu siis teadlikult ! -- kui midagi täiesti uut .

Säärane , "mõtte-ajalooline" eksperiment , lihtsalt proovida, -- kas õnnestub mul see viimaks ometigi !

Mul on ju aega veel üks terve kuu siin !

See võib osutada viimati veel vägagi pikaks ajaks . Või siis : piisavalt pikaks , milleks aga tahes .

Seega siis , punkt kaks : jääda siia , terveks selleks kuuks ; ja kui minna (aug. keskel) siis vaid päevaks , või kaheks. Mul on lihtsalt siin ääretult palju tegemist .

Aga asi ei piirdu muidugi vaid sellega !

Lisanduvalt : muidugi ka kirjutades . Millal siis veel kui mitte siin , nüüd järgnevalt . See saab olema tegelikult isegi viimaste kuude üks pikema ja 'avarama' olemise aeg .

Kirjutada nõnda nagu täna siin alustatud .

See tähendagu : võimalikult üldistavalt , kokku-võtvalt varasemasse ja suunitlevalt edasisse suhtestumisi .

Seega mis eile selle kohta ka mõeldud ei loe .

Nood paar viimast päeva siin läksid veel kohanemisena arvesse . Taas-kohanemisena ....

Kuigi--- sügisest tuleb mahu osas võtta muidugi tarvitusele järsud korrektiivid . Et jõuda ka vaadata , mida pigem mitte ei kirjutaks ....

Teisalt võib see kirjutamine olla nimelt ka üks välja-pääsu tee , tollest ummikuna nähtud sealsest ....

---- Kirjutada üks "raamat" ! / .... /

Näib ka tõega , et tänane päev mingilgi moel andis järgmisele kuule teatava konkreetse suuna .

Kummaline nii mõelda aga --- see ometigi 'võib' just nõnda olla...!

Mõelda siis nii , ja --- lihvida täisutavalt üha toda uudse nägemise valmidust ....

Seda uuena näivat lähenemist , meelsust .

--- Teha see ometigi teoks !

Ei ole midagi lihtsamat , ja --- kõik mis on näinud keeruline on selleks saanud kui --- vaid 'näha' õieti , läheneda õige nurga alt!

// Lähtuda siinsest , teha siin nõnda nähtut võimalikult teoks nüüd järgnevuses !

Ja olgu see ka oma-laadi proovi-kivi , ehk --

-- 'katse' .... Nõnda näha , --- mida , kuidas , ja -- enne-kõike just: tõestada ensele vastu-pidist. Tõestada, et -- 'õigus' oli ikkagi minul...!

_______________________________________________________________

31.july !

Viimane päev juulist ! Ja see on sis tänasega möödas . Oli päris kena kuu säärane , see mööduv , see , mis mõne tunni pärast on läbi saamas ...

Võrreldes paljude varasematega ! ... aga võrrelda teadu-pärast ei saa . Seega siis lihtsalt nõnda öeldes : oli üks kena kuu , paljude hulgast .

Tänanegi päev möödunud kõigiti tegusalt , eilsega selles-mõttes samas rütmis . Olgugi , -- see miskit uudset teisalt . Seega : hoida seda alal , toda uudset , tegususe vaimu . Polegi nii tähtis , et mida ja kuidas , -- peamine , et ennast ikka kõige selle juures ka 'hästi' võiksin tunda... Ja seda ma siin tõesti ka teen!

Mõeldud siin ka äsja veel nõndagi --- vahest on too miski ûldine "korrastatuse viis" . --- Meenutada vaid , too viimane suvi , mille sain siin umbkaudu nõnda , meeldivalt isekskis veeta -- suvi '97 -- Kas ei möödunud see mõneti just nõnda sama...?

Kui pidada siin silmas , et just alates augustist ....

Ja mitte varem ! Kuigi , nagu öeldud ei ole võrdlemine kuidagi võimalik . Kõik on viimseni teine . Neid kahte suve võrrelda oleks absurdne -- kui-võrd on teiseks saanud minu terviklikuma olemise antus , ometigi ....!

Kuid siiski , siiski , --- ka siis ma ju üldiselt mõistsin alles viimase kuu alguseks seda , nii nagu mingis mõttes ka praegu just --- pole paremat kohta , ja viisi kui ise-endaga "kahasse" olla ....

Sest ka sellel , kahe kolmandiku osas mööda saanud suvel ma ju siiani tihti-lugu otsisin ehk "lootsin" kuskilt kõrvalt oma "soovide täitumist" ....

Võttis aega enne kui siis mõistsin , et --- nood "soovimised" on põhilises täitamatut laadi . Latt on seatud väga kõrgele . Tuleb ennast ümber-kujundada selleks , et --- saada väärilist , ja vahest ka -- rahulduda kriipsu võrra vähemaga .... Mille täpse erisuse määratlemine pole aga muidugi praeguse kirjutamise sihi-seadeks !

Nõnda siis on saanud tänaseks otsustatud asjaks --- ma jään siia selleks viimaseks kuuks , nüüd ja nõnda..... Ja leian , et olen sellega ainult võitnud !

Mõelda vaid , ilmselt tihti veel mõtlen end siia aega , järgnevasse tagasi . Kunagi kindlasti ....

Kui meenutada varasemat suhtestatuse laadi ....

Ja kui otsatult palju on siin kõik-sugu tegemist .

Kuigi , see viimane pole kaugeltki määrav ....

Ometi võin nüüdki väita sama , mida mäletan end ütlemas siin täpselt kaks aastat tagasi ----

--- Väline tegevus annab lihtsalt teatud konkreetsed väised 'raamid' . Kus-juures on enda mureks , need sisustada huvi-pakkuva ja väärilisega . Huvi-pakkuva sisuga ja väärilise meelsuse laadiga .

Nõnda polegi kuigivõrd oluline , mida täpselt siin teha , kuidas teha , kui palju jõuda , ja muud säärast .

Lihtsalt , -- hoida end 'huvitavuse kütkeis' ... Aktiivsuses , liikumises , muutumises ! Võimaldas toda seika vahest just tõsi-asi , et kaks nädalat sellest ajast ma veetsin siin. Kuid ometigi , -- milline innukus , ja lust , või midagi säärast , kogu selle ülesse-tähendamise kallal !

Mingi mehhaaniline tõrge ? kerge kummastuse aine siitki, ometigi ... Selgitusi võib leida alati ka keerukamat laadi .... ---

--- Ma ei ole vist koragi , niigi-võrd veel lugenud sellest kuust .... Ja nüüd siis , hetkeks , oli mõndagi kui sama taas ? Ma ei tea , ma oletan . Isegi mitte seda. Ometigi võib kogu see kirjutamine tähendada enamat kui paistab esimesel pilgul . Öelda siis nõnda: eelmise lk. lõpp oli jällegi kui oma-laadne 'vihje' ...

Mõeldes tagasi sellele kuule ..... Ma imestan siin jällegi , et toimunu oli minuga just aset-leidnud .

Selle hämmastuseni jõudmiseks ei tarvitse muidugi minna ajas nii kaugele tagasi .... Selle 'jälgi' on leida pea kõikjalt ! Seal kus olen olnud mina !!

Ja nii lõputult edasi .... Muidugi oli see ammu-möödunud kuu ka teatava kõkku-võtmise loomulik aeg.

Mõelda vaid , noil kahel nädalal siin ma ometigi --- elasin läbi viimaste kuude muljeid , täpsemini : kirjutasin ennast neist läbi...!

Nõnda pole ka kellegi ime , et --- mai viimasel nädalal siin kirjutasin kokku 40. lk. ! Märkimis-väärne number .... Ja lisaks veel toda viimaseks jäävat "kirja-kohta" .... See on aga eriliseima hämmastuse aineseks.

See , et ma isegi siis veel ! midagi säärast suutsin.... ! Uskumatu asi , nõnda näib praegu , näis siis ja hiljemgi ? See oligi teisiti kirjutatud .

Ja , -- seegi kõik on pea ununenud .... St.-- kõik on meeles , aga -- ma ei mäleta ennast nagu seal . Ei mõista enam oma tundmusi , rektsioone , ja säärast .

Kuidagi kaugele jäänud see kõik . Ja ometi , -- kui nüüd vaatan , -- see ei olnudki nii kuigi eba-meeldiv aeg... Kust üldse selline "mäletamine" ?

Iga möödunud nädal ja kuu muudab jällegi mõndagi .... Ometi vahel mulle kui näiks --- mõndagi tuleb säärasena just-kui ka tagasi .... !

Nõnda siin ka jätkates . Olen pea kõik kirjutatu juba välja trükkinud , ei , siiski , on ju veel ka siisel materialil nii mõndagi lisaks .

Kuid , teha aga neistki "tõmmised" , ja -- midada vahest veidi ka aru , kogu selle kirjutamise kõrval ?!

Paha ei tee säärane kohe kindlasti !

Ja siis , -- kas jätta kuhugi ... "maha" ! , või kas-või --- põletada ära . Säärase sümbolistliku aktiivsuse raamides ....

Või hoopiski --- 'kustutada ära' ja --- jätta sellega ka kõrvale ! Viimseni .

Huvitav kas mul oli selle suve hakul ka tõesti võimalus ... Ei olnud , sest seda just ma ikka ei tahtnud . Kummaline ainult , et ise kui ei saanudki viimseni siis oma ajendatusest aru.

Nüüd aga küll : olen kogu see aeg teinud kõike täpselt vastu-pidi . Ainult selle ühe pärast --- ma tahtsin saada lihtsalt aru ! Olgu või siis --- eelnevalt mõista enamat .... Kuid ometigi käib "see värk" teisiti . enne ikka rohkem "tehakse" ja siis (ehk ka !) taipatakse midagi .... Noh ,seda ma ei soovinud .

Naljakas , pole ammugi enam säärasest ka kirjutanud . Nõndagi kirjutanud mitte . Ometigi oli ("säärane" just !) üheks läbivamaks teemaks kogu nende talviste ja kevadiste kuude lõikes .

Nagu nähtud ka mai , muidugi siis , aga -- kui-võrd .

Juuni oli siis pööranguline "tagasi-löök" , või siis ka mitte seda just . Kirjutasin , aga vaid 'sunnitult' , soovides lõpetada säärasega samas , ja ka lõpetades.

Juuli oli siis esimene tõesti ka rohkem 'vaba' kuu säärasest , üle küllaltki pika aja .... Tõesti , ma ise otse-kui ei märganudki...! Ja august tuleb muidugi kõige vabam säärasest üldse ! , vahest isegi , loodetavasti isegi ! üle pikkade aastate siis nõnda.

Leida taas tee millegi ääretult olulise juurde .

Leida ennast taas ! --- See on lõputu taas-avastamine , taas-rõõmustamine , enese juurde tagasi-pöördumine !

Kuidas küll kõik aina kordumas on ! Alles see oli kui olin veendunud , et olen ennast viimseni leidnud .

Sellest on möödunud juba aastaid . Paljut on muutunud , ja ikkagi , -- mul tõega ei ole parimat juhist , siia kohta nüüd nõnda kui --- 'enese-küllasus' ....!

Enesega rahuldumine , enesega piirdumine , -- totaalses tähenduses ! Avastada aina ennast , lõputult ------ 'ilma lõputa rõõm' .... !

See on teadmine ka rohkem kui kahe aasta eest , siis aga -- ei olnud see mitte veel minu 'isiklik teadmine... See oli lihtsalt midagi , mis kõlas hästi !

Nüüd aga on see teisiti . Olen selle teadmise juurde ka ise , omal jõul ! välja jõudnud...Tõestanud enesele , et see on midagi , mis ka tõesti 'kehtib' ....!

Ja ka -- kehtima jääb . Sest kui naeru-väärsed on kõik alternatiivid . Ja veelgi enam , -- see on ometi midagi , mis hõlmab kõik , see 'teadmine ' on ammendav...

Mul ei ole muud , ei saa kunaski olema see teisiti --- kui vaid 'ise-endaks olemise' antus ....

See kõlagu siin kui rõõmustav kinnitus , --- nii paljut sobimatust on sellise ütlemisega kõrvale jäetud !

Ja kõige kummalisem .... --- Just nüüd , siin , selle kuu lõppedes --- mulle tõesti ka näib , et siinsel ("verbaalsel suurelisusel"!) on täiesti ka 'alust' .

See on kui mingi eba-selge visioon , vahel , mõnes ootamatus pilgus nõnda vastu-kumamas nähtud...

See on midagi rabavatki, siis, nõnda nähtu, aga -- seda kinnitavam, seda ilm-selgem, seda õnnestavam! -- Ma tõega ka suudan seda siis nüüd, veelgi enam,--- Ma tõesti ka pean seda just nüüd; seega ---- Ma ka 'tahan'...!----------------------------------------------------------------------------_________________________________________________________________

_________________________________________________________________

August 2000.

„... See tähendab vaid helgeid unistusi,

vaid kirglikkust ja armsa ihaldamist,

vaid jumaldamist, hardumust ja truudust,

vaid siirust, läbemust ja läbematust,

vaid puhtust, püsikindlust, teenekust.“

W. Shakespeare: (V, 2), lk. 247.⁵

I.

Nõndaks. On 1. august sellel aastal, järelikult. Õieti küll, kohe on seegi läbi... Jäänud ehk veel viimased minutid sedagi päeva. Akna taga süvenev pimedus, mida tänasel ööl kavatsen ka kasutada. Selle öö kõige pimedamal ajal kavatsen ma teha siia ühe suure lõkke! Tähitsamaks enese jaoks seda, et kuu on loodud, ja mina seejuures kui teiseks saanud...!

Mõistnud seda , mis minu jaoks praegu on parim , ning ma kavatsen selle täide-mineku lootuses , nüüd , sellks kuuks ka siia jäädagi . Sellegi kinnituseks tulgu see tänase öö lõke! Lähen, sest süütan nüüd peatselt selle...

Suitsetades selle lõkke ääres ma mõistan seda , mis järgnema peab . Sest mulle näib , et olen siin tänaseks hakanud mõistma peamist --- 'suunda' ....!

II . ______________

Samal ajal, järgenud päeva pimeduses... Ei hiljem, see päev on (omadega) juba läbi. Tõesty. Taipasin ühtäkki, et hoopiski parem on kirjutada , kui ekraan on tume. Viibinud taipamine säärane! Esmalt silme ees veel virvendas, järele, see kriiskavalt ere neoon-valgus. Säästa ka silmi.

Eilne öö. Lõkke ääres... Esmalt proovides üht ja siis --- lahvatas põlema too teine! See oli kena lõke, selline, seal ... Ja näis, ja näib, et enamatki veel. Mõndagi nõnda mõistsin, ja kirjutasin hiljem. Veelgi enamat: küll aimasin, ammugi aga ei kirjutanud. Pole sõnu, see kõlab küll kummaliselt, aga --- viimaks tõesti, näib, et minu kasutuses olnud sõnad hakkavad kui otsa lõppema ...!

Tänaseks trükkisin välja viimased failid tollelt esimeselt disketilt. Neid lehti võib olla kuni viis-sada! Metsik patakas,--- selle aasta esimese viie kuu kogu kirjutamine ikkagi! Uskumatult palju kirjutanud. Täie kindlusega: sel aastal, selle seniselgi poolel, ma olen kirjutanud rohkem kui kunagi varem oma elu jooksul kokku...!!! Täiesti võimalik, kui arvestada vaid teadlikku kirjutamist (,kõik kirjandeid -esseid siiski siia juurde!)

Nüüd siis asuda, enamaltki veel nende vaevalise tõlgendamise juurde. Lootusetu ette-võttmine! Noid kõiki on selleks liialt. Lisaks ju veelgi, -- nood lõpetatud failid teisalt! Kaua võib, või: kas jäängi nõnda ülesse-tähendama, kõikke toimunut, seda, mis toimuma saab? Äkki tõesti, viimati, kui ei leia endale paremat rakendust .... Seista siis selle vastu hea.

Eilse öö piip oli väga mõjus. Too kunagine, nii ammune! --- aasta tagune... See tõesti kui näitas teed. ( Eriti kui arvestada, et 'rohi' jäi siis osaliselt põletamata!) Ja siis selle öö une-nägemine! --- Vapustavalt üli-rohkesti! see oli kui plahavtus, eriti: oma selguse osas! --- Oma mäletatavuse osas... Kas järgnev nüüd teisiti...? Ärkasin siiski ka veidi "mõjustatud" seisus. Kuigi, mulle näib, et selles suurem osa mängida küll nähtud vsioonidel! Eriti ühel neist. Sellel --- viimasel, säärasel... Mis kantud raskeimast tähendusest! (ja nagu paistab: ka veidigi "propagandistlikust" meelsusest!)

Eel-viimane, vastav, oli ju kuskil pool kuud tagasi. --- See Pariisi aineline, või siis pigem juba: tõlgendus noist "ainetest"...! ---- Kirjutan siia kui täie ise-enesest mõistetavusega tõesti! Aga kui meenutada, veel parem: üle lugeda! noid "vastavaid" veel juunist, ning eriti -- maist-aprillist, siis ilmne muidugi, et olen ikka tõesti ('suhteliselt') ise-keski jäetud...! Millest ma, kuidas ma siia kirjutan?

Kuu on alles tõusmas, seal eemal, üle põllu metsa-serva kohalt .... Mis aga toimus siis hiljem, selle päeva järgnevuses?* "Kahtlustada" siingi midagi...! --- see oleks muidugi täiesti "meele-valdne"!

Kuid siiski, siiski... ma ei tea. Või...? --- Ma joonistasin ühe pildi, esimese sellel suvel... Pole kordagi varem, siin nõnda veel. Viimane, ja kui erilistel ajenditel seegi oli ju mais! Joonistasin selle pildi, väga kiiresti, söega, ja --- siis järgenavalt mulle näis, et ma tabasin nõnda miskit seni-tabamatut! --- Püüdsin kinni kellegi 'olemuse'...! --- Seal, sellel pildil kujutatul oli mingi kirjeldamatu sarnasuse varjund! Ühel hetkel, siis järgnevalt .... Joonistasin selle pildi selle ühe hetke jaoks. Sest mis ma sellega tegin. Põletasin ära, lõpuks.

Selle teo sümboolne tähendus. Ma põletasin nönda ära midagi palju enamat. Ja kui 'lõplikult'...! Ma mitte ainult ei põletanud!

--- See oli siis kui 'vastus' tollele une-näole... Ma ei tahtnud uskuda seda, see kõlas võltsilt, see oligi vale ! Siis, enne uinumist ma nägin veel midagi.

Ühte nägu --- 'kuidas' ! -- kuid sellest ka piisas. Prostituudid ei ole mitte ainult vajalikud, vaid on suisa kahjulikult mõjuvad. Seda jälki saasta ei ole mulle enam kunagi vaja!

// Ärkasin, kui hakkas hämarduma... See päev oli kuhugi läinud. Nagu kõik möödunud päevad, sel polegi määravat tähtsust, tähendust. Päevad lähevad ka ilma selleta!

Seda oma eelistused paika ja -- muu-seas ka ! --- kuulata vaid kuulamis-väärset ... Võttes arvesse sedagi, et kõik järgnev saabub oma-tahitsi .... See on viimase aja ootamatu aimamine. Kõik tuleb --- kas nii kui nii, kas -- kõigest hoolimata , või kõigele lisaks. Konkreetsemalt : võin teha ja mitte teha , võtta või jätta ning ometigi .... Päris otse : näib tõesti , et siingi on aeg see mis kõik paika paneb .... Meenutada või selle kinnituseks kogu varasemat ! Kui paljut seal nüüd leida sellist mis vägisigi muigama ei aja ?!

_________________

Kest ööd . Kuu on noor , selgus , et nõnda just ....

Sai viibitud kui ära . Ärkvel olles , mitte midagi tehes , ---- ainu-üksi oma mõtteis ja meenutamistes . Ja siis üht-äkki märgatud , et sai viibitud kui kuskil kaugel ära. Ja sealt siis tagasi pöördutud ... Kellegi teisena! teisenemised, muutumised .... --- kust üldse see alguse sai , see kunagine 'Muutuse' ihalus...? Kõrgeimaks printsiibiks kuulutatu !

See oli ammu , see on tänaseks möödas . Milleks seda siis asjata meenutada ! Kuigi , minevikust on ka ilusaimaid hetki ometigi ....

Ilusaimaid ? --- selle sõnaga seostatud hetked kõik viitamas teatud kindlasse suunda . Selle sõnaga kauagi seostatut ei tahagi ma enm kui meenutada. Siis tuleb vaadata kaugemale ....

Näiteks see üks , mida , keda ! ma millegipärast olen nüüd kõige viimasel ajal meenutanud ... Ma ei tea miks , aga väga tihti , nüüd hiljuti veel :

Detsember 1998 . Ühes klubi , kus olen käinud järgemööda kahel aastal --- vaid korra , ja ühel kindlal ajal --- selle nädala reedel , millele langeb too saatuslik 13.-nes ! See on tõesti üks minu kena traditsioon! Märkamatult selleks saanud , saanud selleks --- juba aastal 1997 , ja mis kindel --- kui-võrd miski üldse kindel! --- nõnda täpselt ka käes oleval aastal...!

Sellega seostub kummastavust , mingi ääretult erilinegi meelsus , olek , midagi sellele vihjavat... Meenutada või toda esimest korda ! Ma ei ole sellest kirjutanud (!) , küll aga korduvalt end sinna tagasi mõelnud . ---- See seal oli ju ometi algus ....! Alles seal ! , nii lähedal ajas ometigi... Kunagi ma vahest kirjutan kuhugi ka sellest korrast. Praegu aga tahtsin kirjutada sellele järgenud korrast , siis aasta hiljemast . Tegelikult , vaid ühest tüdrukust sealt : see üks , ja ometi ma ei tea kuidas seda teha.

See ongi rohkem just mäletamise asi . Tunded ei kannata ümber-sõnumist . Ütleme siis nii : abiks mäletamisele... ---- Esimene pilk , selles väljenduv ära-tundmine... See just on alati, kõige algul ! Siis --- tema initsiatiiv , mis väljendus märgu-andes , ja --- minu reageerimises .

Kuid siis -- vale samm temalt , ja -- kohene vastu-reaktsioon minult ! Kuidas küll: see kõrvale-pöördumine minult paljastas kujukalt minu tollast tasapinda.

Ta tuli ometigi mulle järele , kui sealt kiirustades lahkusin ! teist maha jättes... Ometigi: see oli juba läbi, kui võimalus. Huvitav miks ma seda ühte veel mäletan ? Nii nappi suhtestumist , ometigi olnud ju teravamaid !

Miski seal jäi siiski meelde , et siis --- pool aastat hiljem taas pinnale kerkida ....

Ilmselt oli ta piisavalt 'õige' tüüp . Nagu ka üks hilisem ! , selle suve algusest --- see oli veel juunis , vahest just , see nädala-vahetus .... Linna tulnuna linna sõites --- üks väike veetlev tüdruk seal minu eel käimas . Mäletan mida mõtlesingi siis seal : ilusaim asi mida üle pika aja olen näinud! Ta oli siis tõesti , lausa haru-kordselt veetlev .... Väike, tõmmu, nagu prantslanna, pikkade tumedate juustega , sale ja armas .... 'Une jeune indienne' ....!

Aga aitab siin sellest ammuse meenutamisest .

Kuigi jah , üli-võrdeis meelde-jäävat reeglina leidnud just süütutes tähele-panemistes , ainu-üksi . Kõik muu on olnud kuidagi valesti , kas sunnitud või kompromiss , või --- üle kõige ! --- pelgalt aru-saamatus ....!

III .____________

See oli teisipäev. Nõnda siia polegi märkinud -- siis nõnda, täpselt just... Muidu aga küll!, veidigi.

"And -- I am not aloun " ! .... --- Isegi mittes siin !

Ammugi mitte , ja ka siin mitte .... Tänasest õhtust , ja --- muidu ka , nii nagu siin tavaks .

'Als ob...! ' --- otse-kui .... Kuid ometigi ....! , peab märkima siia lisaks , et nõnda too "fenomenalism" isegi mõjusamini , kujukamalt ilmnev .... Ometigi ju näiline vahe-maa ....! Ja mitte kõige vähemat sorti selline. Haihtus. Seega siis -- rafineeritul kombel... Aga aitab sellest !

Proovida oma aega siin järgnevalt meeldivamaga sisustada. Silme ees ometigi selle suve lõpp, ja võimalikult järgnev!... Olen suhteliselt heades tingimustes, praegu ja siin.

Seega siis linna mitte enne järgmise nädala pühapäeva , ja siis jällegi tagasi . Lisaks oleks tarviline täiendada tubaka varusid , ütleme nii -- selle nädala vahetusel . Näis kuidas ka täpsemini .

Praegu aga ei viitsi suuremat ; muide : sellisel kirjutamisel siin küll mõtet ei ole !

IV.____________

ÖÖ järje-kordne .... Õieti küll juba järgmise päeva sees , aga siia ma kirjutan just nõnda-moodi .

Märkimaks seda , kuidas päevad siin lendavad . Tähtsustamaks vääriliselt iga siin mööduvat päeva ....

On august ja sellega on ööd muutunud palju pikemaks ja võrratult pimedamaks . Ühel aja-viivul on metsa-all nõnda pime , et lihtsalt ei näe kuhu astuda ...

Siis aga harjuvad silmad , ja jällegi , ning minnes siis kui mingis teises aeg-ruumis , pooliti kui tunde järgi.

Ja , -- mida nõnda vahel näha võib saada ....!

Millest ma siia aga ei kirjuta .

Küll aga tollest : puu-rondist , mis vedelenud põiki üle allika tee-raja juba aastaid . Juba aastaid selle otsa komistanud , ja -- pole kordagi tekkinud mõtetki , et --- kummardaks ja viskaks selle kõrvale ! Milline inertsus selleski pisi-asjas !

Eile aga siiski , seda tehtud , ja nüüd on probleem vastu-pidi --- Sisse-harjunud juurdumise tõttu pigem kui ootad komistamist ja üllatud siis aina , et --- tee on nüüd puhas ! Isegi --- 'komistades' selle muutunud olu-korragi pärast !! --- Mõtlemiseks ainet säärasestki ....

Täna pimedas aga minnes üht-äkki märkasin midagi helendamas fosfortselt pilkases öös . Esmalt mõtlesin , et too 'feierfly' , aga see oli üks pehkinud ront . --- Too-sama ! , mis murdmise kohast , tuleb välja, et ka hõõgub rohekalt pilkases öös ....

Tähendus-rikkus ! --- teha endale sellest puust midagi ! --- nt. rohekalt helendava otsaga sau !!! ---

--- Meenutamaks endale aina seda sama : sisse-juurdunud harjumuste totaalsest kehtivusest .... Kui raske on harjumusi muuta ! --- Innustades end nõndagi just selleks ....

See päev möödunud teisiti kui kaks eelnenut .

Midagi möödunud nädala lõppemise vaimust taas , kui ülesse-leitud ! Jääda siis nii .

Üle ühe öö --- ma jällegi nägin und ! --- Seni-nägematut... Kirjutada sellest peatselt kindlasti teisale .

Pole selleks päeva jooksul siin võimalust leidnud .

Veel ...? Võimalust siia endale kirjutada leida paraku vaid öö-tundidel . Tingimisi sedagi , paraku , aga paremaid tingimusi ei ole ju enam üldse loota ....

Vähe kirjutanud , siia , mõndagi kohta .... --- Ometigi!

--- üle viie ja poole-saja lk. viie kuuga ! Ja vähe ...

Kuidas võtta , tõega .... Tänaseks kokku ligi 800 . lk. !!!

Uskumatu arv , kui sellest mõtlema hakata . Mõelda vaid, --- rohkem kui senise elamise jooksul kokku ! . selle senise aastaga .....

Tõe-poolest , -- aasta 1999 . saab olema 'kokku-võtmiste' päralt .... Ja õigustatult ! --- selle sajandi , selle aasta-tuande viimane aasta ! Võttes möödunut ühte kokku ..... Ja hinnates möödunut nõndagi ümber .... !

Veel midagi : täpselt kuu aega tagasi olin veel Pariisis ! --- Tänane öö , kuu aega tagasi --- sinna-kohta ma ligi-kaudu ka oma meenutamisega alles jõudnud ..... Veidi küll edasi ; teha nõnda --- kirjutada homme ja nõnda --- lahkuda Pariisist ka oma meenutamises lõpuks --- täpselt üks kuu aega hiljem ...!

Korra kirjutada veel Saksast , jms. ja --- jõuda siis viimaks ka sellelt kaugel-käimiselt tagasi . Meenutustes .

Järelikult ikka tõega : asi avaldas nii või teisiti muljet !

August jääb säärase , mingigi ! asu-koha vahetamise poolest vaesemaks . Aprill ja juuni , -- siis piisas veel Tartust ! Mai , siis piisas ju siiagi tulemisest.

Kuigi , just tänasel päeval , -- nähtud une-näolisuse mõjutusel ! --- ülesse-kerkinud võimalus Tartut silmas-pidades .... Kuigi eba-tõenäoline samas .

Ja ikkagi --- midagi jäi sinna .... , õieti : midagi jäi seal veel kogemata .... Meenutada või seda päeva mil sealt viimast korda tulin ! --- Kuidas küll --- nood tüdrukud seal , kes mulle vastu tulles , mind endaga ühes kutsusid ....! Kuidas küll ! ! ! --- Eriti üks neist , jällegi .... See väike õbluke brünett .... Täna öösel mulle kui meenus . Alles nüüd !

Kunagi lähen sinna vist ikka tõega veel tagasi .

Ilmselt juba sellel järgneval sügisel . Ma ei taha ju "samasse kohta" millaski tagasi-pöörduda !

Sügisel aga .... --- otsida ülesse mõndagi varem kogetust... Nõnda ja seal , kui see vähegi õnnestuda võib siis enam . Nõnda siis ja seal .

Praegu ja nüüd aga siin . Ja siia ka jäädes .

Ainult üks kuu ! , ometigi ....

Sel nädala-vahetusel sõita tubaka järele . Järgmise nädala lõppedes linna , korraks siiski vaid .

Teha nii , et ma seal kohe ka tagasi-pöörduksin .

Muu-seas , võimalik , et too praegune siinne periood alles esimene kestvus-rekord peale toda viimast aasta-vahetumist ! Uskumatu aga tõsi . --- Siis olin siin 16. päeva , selle suve maksimum on järjest 2. nädalat pelgalt ! Kuigi kokku muidugi palju rohkem , rohkem kui pool-teist kuud , isegi vist . Nüüdne aga järjest 19.-el päeval . Saavutus säärasena seegi !

Ületamatuks rekordiks jääb aga (sõltumatuil asja-oludel juba!) --- too kunagine meelde-sööbinud august .

Kahe aasta tagune . Mäletada seda siis säärasenagi ...

Milline võrratu aeg see siis küll oli .

Praegugi veel võin püüda sealset vaid 'jäljendada'!

Seegi oleks saavutamis-väärne. Tänast päeva jääb meenutama veel midagi erilist . Ja nimelt --- üks sümboolne konstruktsioon , mis tänasega siis valmis .... ---- ' KAST! --- kogu sellele aastale sobivaks sümbol-tähistajaks jäävat ....!

Seda see tõesti ka on . Midagi , mis sinna jääb veel nõnda aastateks . Seniks kuni ..... , see kunagi leekidesse lahvatab !!! Selle kokku-võtmise aasta sümbol ....!

V . ______________

Õieti küll juba järgmise päeva vara-valges .

Miks ka mitte . Enese aeg siin kulutada . Või ka kuidagi teisti sõnudes ....

Seega : polegi millestki kui siia ... ? Näivalt just nii , kummaline , et mul kõik sõnad nõnda äkki otsa lõppesid .... Meenutamaks olnut , seadistamaks tulevat.

Jah , võimalik ,et ka mitte nii , kuid --- neljapäeval , 5. 08. -- ma siiski ju ikka ei kirjutanud siia .

Seda ma tahtsingi vaid rõhutada !

VI . _________

Reede :

See päev ja see öö jäävad kaugele , ajast maha .... Õieti ma ei mäletagi sealt suuremat .

Siiski , siiski , ma mäletan ; kuid --- ei vaevu selest kirjutama enam .... Kas sellel hommikul sadas vihma .... ?

'Suitsetasin' , keset ööd .... Rohekas kumas , fosfortselt rohekas kuma valgustamas selle öö mäletamist .... Ja vastu hommikut ma siis lihtsalt 'hingasin'... Olin sümboolset tähendust kandvas kohas.

VII . __________

Laupäev : Seegi möödus . Mida kirjutada sellestki ! Toimus mõndagi , teisalt , --- jäi ka olemata, --- Nii nagu siin tavaks ....

Õhtul ma suitsetasin , jällegi , see-kord aga mitte üksi .... Ja õige pealis-kaudselt .

Sest sel ööl kui läksime kuhugi seal . Nagu millegi järele , ometi ka mitte .

Lihtsalt nii sama . Hämmastav on vaid mentaalse antus jätkuv hüppeline nihkumine ...

Midagi poleks kui teisiti .... Ja siiski , --- ära-tundmatuseni erinev , jätkuvuses nõnda ....

Nii palju , järjest , ei ole ma 'suitsetanud' alates aasta vahetumisest . Neljal ööl ...

VIII . ____________

See oli pühapäev . ma ei teagi , enam , millest siia õieti kirjutada . Pole seda ka ammugi enam teinud ....

Tahtsin kui millestki ? .... kuigi , näib , et siiski ka mitte .... Milleks säärane !

Muide , mis õieti toimub .... ? See kiri ...

Seegi rõhutamaks vaid toimuva erandlikust...!

Viimased päevad ja ööd on olnud seda tervikuina.

Kuigi ma ei tea miks või kuidas , see on pigem kui -

--- 'tunne' , jällegi ....

Harjumatult umbne siin olnud , vahest see-tõttu ? Kui , siis nüüd järgneva saav on eraldatuse näiteks . Sellisena mäletamises jäävalt ära-tuntav .

Ja ometigi , milles peitub küll viimase aja erandlikkus ? ---- 'Suits' ! --- Kui nii , siis on see ka 'hästi' ... ! Tõega , see on võimalik , rohkem kui vaid võimalik ! Ja , --- kui nii siis nõnda-sama ka jätkates See üks nädal siin , mis järgnemas ....

Siis korraks ära , ja siis --- jällegi tagasi .

Siinset pole enam kauaks , aga --- olgu siis nii !

Nõnda-paljut sellest päevast : 8. august 2000 .

IX . _____________

// Esmaspäevale järele ..... läinud seegi .

Ees-ootav nädal , --- mul on piisavalt tubakat !, piisavalt õlut !! ja --- piisavalt tegemist ... Nõndap siis --- veeta see aeg siin võimalikkuse piiril .

Öö ... , õhtu ja eelnev päevgi olnud äikese-eelsest õhustikust kantud .... Ilm pöördunud lämbelt soojemaks , isegi pimeduses . Eelnevad ööd olnud ometigi äärmiselt külmad . Jah , aga see lämbus ....

Veel äsja väljas , --- madalad välgud eemal , üht-äkki kõik ootamatuseni valge .... See lämbus , see isegi kui .... ? --- äikese-eelne ootus ?

Midagi surutuse ja selle lahenduse piiri-mailt .

--- Mida ma siia kirjutan ?!

Ilmselt üritan kui leida teatud kirja-panemise joont .

Midagi , sellist , mis ometi kui kaotsi läinud ... ?

Huvitav , kui , siis --- miks ? , just nüüd ?? --- Meenutada või eelnenud kuud veel ; varasemast rääkimata .

--- Seegi on viimase aja tõdemus , --- see nimelt : mida ja milleks .... Ometigi : ma ei ole enam ammugi kirjutanud nii vähe , kui selle suve viimasel kuul siin senini , tõesti , -- ei tea miks .... Tean ometigi .

// Kuigi , kui ei kirjuta praegu , mitte küll sellel ööl ! , siis -- millal veel ..... Ilmselt , mõndagi nõndagi teisiti .Nii või teisiti .

Samuti , teada ometgi , kuidas -- pigem mitte kirjutada .... Teha seda mitte tehes . Umbes nii nagu koostaks auhinnalist piltmõistatust . Et lugemine ei oleks lihtne asi , ning kaasa-mõtlemine välistatud asi .

Seega enimalt : kui kerged pintsli-tõmbed , vihjed , midagi kui visandades --- hetke meele-olu . See jääv . Mitte aga analüüsi , aru-saamise süvendamist . See ometigi miski millega kirjutamine millaski kaasa ei jõua käia .... Midagi küll selgub , võimalusena , ja aja möödudes . Nagu kollaazi-tehnika ....

Tänasel ööl .... ? -- näis . Küll aga põletasin . Liiga hilja , sääraselgi pole enam mingit tähtsust . Unustatud lõpp . Meelsus selleski osas teisenenud . Külmalt kaalutlev kiretus . Välistav suhtestatus .

Kuidagi ometigi teada , -- see on jääv . Leppimine on tegelikult enamat . See seostub heatahtliku naeruga! Poleks uskunudki .... Mitte küll alatiseks , ometigi --- pikkadeks kuudeks . Lihtne asi , ilma mingi emotsioonita. Mida aga praegu säärasest ! Vastu-pidi ....

// Täna kuu aega tagasi sai tuldud sellelt pikalt sõidult .... Kuidagi kaugeks jäänud see kõik . Teine suhtetstatus , teine inimene , eemal-viibiv ....

Ometigi : pole oma üles-tähendamisega sealsest veel Lahkunudki sellest linnast ! Kena , jättagi end mingiski mõttes kui sinna .... // Peaks tingimata ka diplomi kirjutama.) Ja palju ! ))-- "tarvilik meelde-tuletus" ! --- Miski-pärast pole säärasest kui hoolinud . Ometigi , siiski ....

Eks sedagi siin järgnevalt , kuigi-võrd . Kuidas ka ...

Muide , selgus mõndagi huvitavat täna matricli "üle-vaatusel" ! Naljakal kombel alles nüüd . Sest , -- tuleb välja , et isegi prisked üle-jäägid ! , fuck seick ! -- Polnuks põhjust mõnesugusekski ( nt. kogu see krull oli ilmselt liiast ! --3x.! ) ise aga "muretsesin" veel 4.p. pärast !!)) Hämmastav , kuidas küll .

--- Mis seal toimus õieti , sel viimasel kevadel , viimasel semestril ?! --- Olnuks tingimused veidigi "soodsamad " -- nii öeldult -- olnuks tõsinegi võimalus lõpetada tolle eelnenuga . Või siiski mitte ?

See polnuks välistatud , kui olnuks veidigi erinev sealne värk . (*!!) Kui jälk see küll oli . Uskumatul kobel : esmalt muidugi ....

X . ______________

Teisipäeva lõpetuseks . Kirjutades siiski ....

Eelmine öö , selle numbri sees , see oli eriline .

Tegin mõndagi , mida ma veel pole siiani :

Esimesed pintslitõmbed lõuendile ! --- Esimest korda üldse säärast veel , uskumatu aga tõsi . Viimane aeg, seega siis . Ainult nõnda veel , järgnevuses , ehk ....

Ja ma võtsin taas , tollest peidikust esile , selle kunagise

-- "testamendi" ....! Panin need lehed sinna 22. august 1997 . ! --- seega juba ligi-lähedaselt kaks aastat tagasi --- ! ! Selle mälestus-väärse augusti kinnituse , tõendus-materiali... Enamatki veel , sealt leida oli :

Nt. too "reisi-käsikiri" , esimene ja ainus säärane ---- veebuarist-märtsist 1996 . See kõik oli nii ammu !

Lugesin seda , pisult , ja jäädvustasin samas -- tuleb mõndagi taas elavana silmade ette . See ei olnudki nii ammu siis näivalt, kolm ja pool aastat ....

Seal on ka hilisemast : märts 1997 ! --- Toogi on erandlik, --- seal on ju jäädvustatud esimesed elamused herbaalsusest! --- Esimesed , tõsisemad , seega kõige ehedamad - vahetumad... --- 'Mariè' !

Ja siis nonde kunagiste luuletuste "originaalid" , ning kõigele lisaks ka midagi tollest augusti-kuust , 1997 ! --- Eelneva kinnituseks , selle 'õigsust' tõendav material ; samas : midagi erakordset lähenemas aimata laskvat , siiralt veendunud vaimustatus ....!

See oli siis kõik ... -- See kõik oli siis kui "testament" .

Nüüd , eelmisel ööl ma üht-äkki tundsin endas tõlgendamatut sundi seda taas käes hoida , lugeda , jäädvustada. Lihtsalt nõnda , äkitselt !

---Selleks , et kirjutada sellele 'Testamendile' alla...!

Jäädvustada , kustutada , ja --- lasta siis kõigel sellel minna .... Põletades ära .

[] Muidu : hommikuks magama , õhtul ärgates , veidi kirjutades ümber , telekat vaatates , suitsetades , ja nüüd --- siin kirjutades . Edasi : ? --- maalida ? , Suitsetada ! , ja --- istuda maha kuhugi , kui meenutamisi ... Selleks sobilik aeg , ja , ma arvan , et on ka koht ....

XI . _____________

Selle päeva sees ja õhtul .... Mida ka ei ütleks , see kõik kuidagi libiseb , siiski .... Mida ka ei teeks , päevad mööduvad ....

Täna päeval , kui ma magasin --- üle taeva tormas pimeduse vöönd .... Seda ma ei võinud küll näha , õnneks , sest võin seda hoopisiki ette-kujutleda .!Viimane osaline päikese-varjutus , sellel sajandil .

Kirjutades , ja põletades mineviku jälgi samas .

Üks luuletus , mis nõnda kui haihtus . Sest tahtsin seda, jäägu mõndagi ka -- lihtsalt -- nõnda ....

Suitsetasin eile : see oli keset ööd . Päeva pimeduses .... Hämmastav on aga pigem see , mis toimus peale seda.

Müstiline asi , millest ei või kõnelda . Arvatust üli-võrdeliselt enamat ! Uskumatu , kui meenutada , proovida uskuda, ja mõista samas .

Ometigi -- nii lihtne asi ! ... Haarav ....

// Siin on väga meeldiv üksi olla . Nii-võrd , et ei märkagi kuidas aeg mööda kiirustab .... Seda enam , et seda aega siin ei ole enam kauaks . Teha siis lihtsalt palju jõuab , ja mitte hoolitseda liigselt . Panna tähele kuidas möödub iga siin veedetav päev ja öö . Tehes kõik südamega . Kui vaja võtta veel sügisest lisaks. Nii mõeldud: nädal ehk kaks. Vahest ka mitte . Kas suudan siit meelsasti ka lahkuda ....

XII . _____________

Väsinud , teadmata miks . Ometigi : magasin kaheksani , kummaline . Huvi-pakkuvat lisaks ?

Erandlikult üksk-kõikne meelsus , hoolimatu , ignorantne .

Magama jällegi ! , miks ka mitte , pole midagi eelistatavamat .... Sellegi-poolest , mõne kaudse vihjamisega , eelmisest ööst :

Õietigi küll hommikust , olin üle pika aja ärkvel kuni järgmise päevani välja . Sellestki mõndagi ....

Peamine aga , et kirjutamise käigus , ma kirjutasin ümber midagi , miskitki kui teisenes mõistmises .

Ei midagi eriliseimat , dramaatilist , pigem : kui lihtne ja ise-enesest-mõistetav ümber-hindamine ....

Mõistmine , aru-saamine ... ??

Kõik need minekud , ja mida ma olen sealt saanud , 'mõistnud' ! --- Jahmatavgi ära-nägemine , pigem ma ei sooviks kui säärast uskudagi .

Selle tõttu see mõistmine alles nüüd . Õieti juba -- omaks võtmine , teada ja tuntud asi , nii kaua juba .

Häirib vaid see , et see sunnib ka parimat ümber-mäletama .... Nagu ei jääks enam midagi millele 'toetuda' ....! Pigem ma seda ---- e i t a h a ----

XIII . ____________

---13. ja reede ! Milline kena kombinatsioon ... Selline mulle ju meeldib ! Ja seegi , et vaid , ja seda , teist kolmandatki . Etz.

Näivalt on midagi tõesti leidnud aset siia kirjutamise käigus . --- Kõigi nende kuude jooksul --- mul pole endale vähem nõnda öelda .

Kas võimalust : kõik öeldud juba ; ning -- lihtsalt enam ei saa .... Vt. veel kord . Ja kuidas siis , või -- üldsegi mitte ....

See on tänaseks fakt , --- mahulises jätkuv kahanemine . Midagi sellist , nagu veel mais , polekski enam võimalik . Tõesti mitte .

Sest mida see tähendab --- korduvat ensesse-süüvimist , tüütut analüüsi , mis võib konkreetsele toimimisele otse hävitavalt mõjuda .

Üks asi on muidugi meenutamise ülesanne , teine liigne takerdumine kasutuisse pisi-asjadesse , enesele "ajaloo" kirjutamine , vms . ! Seda pole ju vaja ?

Ning peale selle : seonduvad asjad ja olud !

Seega : nood 31 . päeva sellest kuust jäävad nõnda ka viimaseiks . Pole mõtet , tõesti , enam mitte .

Kõik teiseneb sellesk liialt ainitiselt , et midagi võidaks nõnda peatada püüda üle-pea .

Kuid selle päeva osas --- kirjutasin püüdlikult jällegi sellest , milleks pigem mitte kirjutada ! JA nüüd midagi siis siia ka W. S. MAUGHAMI loominugust, loode4tavasti ilmestab need stitaadid minu toonase ammuse milleeniumi-vahetuse aegseid pürgimusi:

„... Üks on siiski kindel – see on geeniuse looming. Minu meelest on isiksusel loometöös kõige tähtsam koht. Kui kunstniku looming on omanäoline, olen valmis andestama talle tuhat eksimust.“, lk. 3. „... Minu meelest on kunst emotsioonide manifestatsioon, emotsioonid aga räägivad keelt, mis on arusaadav kõigile.“, lk. 4. „... Inimeses peituvad kaasasündinud mütoloogilised alged. Seepärast haarabki ta kinni igast salapärasest ja ootamatust sündmusest nende inimeste elus, kes millegipoolest teiste hulgast silma paistavad, ja loob legendi, millesse ta ise fanaatiliselt usub.“, lk. 5. „... Viimast sõna ei ole. Uus evangeelium oli juba vana, kui Ninive kuulutas taevale oma vägevust. Neidsamu julgeid sõnu, mis tunduvad nii uudsetena rääkijaile endile, on öeldud juba varem sadu kordi peaaegu samasuguse intonatsiooniga. Pendel liigub ühest nurgast teise. Ja ring on täis.“, lk. 9. „... Kujutlesin endale ette nende elu – helget ja muretut, ausat ja harmoonilist, mille terveid ja väärtuslikke traditsioone on määratud jätkama kaks meeldivat last...“, lk. 21. „... See on nagu lummus. Tahtmatult meenuvad salapärased jutud sellest, kuidas inimese teine mina tõrjub välja esimese. Hing on võimeline igasugusteks muundusteks. Ennemuiste oleks öeldud, et vanakuri ise on ta sisse läinud.“, lk. 54.⁶

XIV . ____________

Laupäevgi seljataga . Öö vastu pühapäeva . Seega üks päev veel siin ja siis korraks linna , siis jälle tagasi ja siin kuni see suvi saab läbi .

// Mingi jama nonde diskettidega , näib , et juba mõndagi taas kui "täis" . Tähelepanuväärne produktiivsus , kui nõnda tõesti ka oleks . -2x2 disketti !

Ometigi on seal miskit muud , mahutavuse probleemistik , v. mida siis ka iganes . Correct this !

Tänane öö jääb viimaseks sisse-kandmiseks ka sellel feil'il. Pool augusti on nimelt kohe-kohe läbi saamas . Kuu neljateistkümmnes päev läbi .

Ilmad on olnud külmad , eriti ööd . Millest hoolimata kahel eel-viimasel ööl lageda taeva all ! Kuid niigi ju harjumusteni . Peale mille , konsentreeritud atmosfäär näib soodustavat 'nägemist' !

Mis kõigiti määrav argument ; samuti --- uudsus jällegi pärsib vastavt mõneti , esmalt .

Nii või teisti --- viimased ööd on olnud selleski suhtes olemuslikultki erandlikku laadi Eriti see viimane !

Nii kummastavalt lõikava selgusega pilgeni täidetud ! Milline majesteetlik reaalsus . Rohkem kui seda : vahet ei ole . On ja milline !

Ja ometigi ma ei ole osanud sellest kõigest suuremat kirjutada . Lihtsalt , -- ei ole saanud ! Mäletan , eriti ärgates , ja siis --- haihtub kõik , pea nagu polnukski midagi , ja siiski jääb erakordse nähtu mõjul 'tunne' seniolematust ....

Akna taga siravad külmalt tähed . Suve lõpp . Kas teha sellestki ööst midagi säärast ?! Võiks ju tõesti , it's ap to you ! .... Muud suuremat sellest nädalast --- ? --- Ei mäleta ...Ei miskit , ja ometigi --- nõnda just oldud .... Ka nõnda! , lihtsalt annab samuti olla .

Üldse, kogu see feil peaks kajastama võrdlemisi erandlikku aega . Küllaltki erandlikult mõõdetud aega . Või siis ka mitte . Aga nõnda just . Nagu igal hetkel . Võiks öelda , et selles ajas peitunud!

XV .⁷ ____________

­

XVI . ____________

See number algas keset linna , ja võrdlemisi purjus .... See oli ju öö vastu esmaspäeva.Võrdlemisi pöörane säärane , olgu lisatud . Järjekordne selline ....

Kuid sellest konkretiseerivalt: Minnes linna kui konkreetse plaaniga . Ja ometi , võrdlemisi sihitult . Mööda baare , vältides ja üle-olevalt. Seega siis , ka purjus .

Näiteks too "avenüü" . Ja see teine koht . See kuidas end üleval pidasin näitab mõndagi . Ka suhtumine on kõnekas. Mõndagi on teisenenud , kui ise-enesest . Ometigi : teada ka see , kui palju võinuks enamat , kui asja-olud olnuksid soodsamad . Seegi on fakt . Kuid ei olnud ja see selleks . Mulle näibki , et olen muutumas järjest 'üks-kõiksemaks' .....

Eriti just tolle "peamise elulise antuse" suhtes ! Vahest on see kaua-aegne juurdumus , vahest osalt ka vaevaliselt kultiveeritud eripära , kuid -- kõik see kokku ometigi töötab . Järjest enam avaldumas , selline hämmastusega pooleks ära-tundmine , nii möneski .

Seegi öö . Osalt sugereeritud "huvitatus" , teisalt vihaga piirduv huvi puudumine . Kuigi , nõnda ei määratle miskit täpsemini .

Polegi mingit tarvidust . Öö naelaks selle lõpetamine --- üle kolme aasta täpselt ! -- taas ühte kohta . Andis kaua oodata ! Sealsed neli vene näitsikut ja nende ekstra-ordinaalne suhtestumine! Mõtlemiseks ainet sealt . Iga-üks andis miskit omast. Kummaline teatis siia . Eriti üks . Kas teda kui "pakuti" seal ? , eriti tema ise ?? -- seal oli mõndagi lahtiseks jäävat , esi-algu veel .

Eriti kui arvestada järgnema saanud 'une-nägemist'..! , minu meele-olu , eelnenut samas ! Samuti ka järgenud päeva aset-leidvat: See oli siis too esmasp. , üle hulga aja linna . Ja siis kooli. Kuidas oli seal , "taas-kohtumine" mõnegi tegelasega , ja rõhutatult -- üle pika aja . Silmas pidades mõningaid feminiinseid tegelasi sealt büroost .

Ometigi , too väike heleda-päine oli ju väga armas! Ilmselt pole tedagi seni veel mõistnud -- kui-võrd ma blonde suurt ei vaatagi ! Ometigi , seda ühte mäletan juba märtsi lõpust . Just enne esimest Tartusse minekut . See oli kena esma-kohtumine , ja nõnda jäi mulle ta siis ka meelde . Eristus sellest ebamäärasest amorfsest hulgast . Väike , kena ja armas .... -- ja minust ilmselt ka huvitatud !

Kuigi seda viimast tean alles nüüd siis öelda . Ilmselt ootaksin pigem eneseslt-mõistetavalt just säärast suhtumist , mõistamata , et sellist tavatsetakse määrata nö.-"premeerivalt" . Mida tema tahab ?

Vastamise variante muidugi koheselt , "enese käest" võtta . Selliseid enese-uhkust kõditavaid , teadagi , see kõik on liigagi selge. Olulisem küsimus , mis vajaks aga vastamist kõlaks : 'kuidas' ?! peaks see miski siis kunaski ka aset leidma .

Sellele minul vastust ei ole . Veelgi enam , vahel mulle näib , et olen täiesti suuteline selle küsimuse ka lahtiseks jätmagi . Keelduda vastamast sellele. See päev , oma järgnevuses ? Õige , ma millegi-pärast läksin siis Kadriorgu . See tiik sealt , ja ometigi mitte vaid see .... Mäletada kogu sinna minemist , selles päevas oli paljugi kõnekat , nüüd tagant-järele vaadtates . Siis olin enneköike just häiritud , segaduses . Või kuidagi nii . [ ! - mõistes seda hiljem ...]

Äkilise , provotseeritud ja teisalt rõhutatult väärikat käitumist . Osa vanemad naisi , kes mind juba ilmselt aastaid teavad , leiavad sellest tõigast kogu õigustuse mind teatud suunas minemas näha ---- hästi öeldud ! Pigem on see teatav kohtlemine , ma ei tee siin üle-aru "illusioone" ....

Siis sealt tiigi ääres .... Mõtteline avameelsus , nii-öeldes.... Teisalt äärmine füsioloogiline ärritatus , ja mingi kontakti-tarvidus ? Ei, selgus ,et seda mitte .... Aga selgusetuks jääv küsimine : milleks ma üle-pea sinna just läksin .... ? ⁸

Või sealt edasi , Piritale , esimest korda sel suvel . Teist ja viimast korda sel aastal , nagu tulles sealt välja-arvestasin . Ujuma siiski ei läinud .

Seal oli siiski , mõndagi . Teatavat distantseeritud suhtetatuse laadis [!] , harjumuseks saanuna . Ju ma siis eelistan just seda .... Kui rääkida siin minu eelistustest! Jaburus , milleks siia seda üldse kirjutada .

Mainin veel siiski koju-sõitu bussis .... Hämmastavlt tähelepanu-väärne . Näib tõesti , et kui end veidigi "laokile" peaksin jätma , siis krabatakse mind koheselt ära ! Nii öelda "lõplikuse kõlas".... Kõikide nonde naiste suhtestumine oli lihtsalt era-kordne! Mingi konsentreeritud mõjuavaldamine ! Tarvitseb ju vaid meenutada mõnda pea jahmunud nägu , kui sealt siis lõpuks maha sai astutud ! ja vastavat reageerimist . Õieti ma ju ei teagi , mis või kuidas sealt --- ma ei vaadanud kordagi kõrvale !

Kuid mulle pakuti , nii "prooviks" kedagi , ja siis teist , ja -- 'küsiti' siis midagi . Oma vastust aga võin veel mõnda aega meenutada .... [!!]

XVII . ___________

See oli teisipäev : hommikul linna ja õhtul siia tagasi . Ärkasin väga vara , ja ärgates mäletasin , et olin näinud mingit vapustavalt meeldivat une-nägu . [!]

Mille kohta teadsin samas , et sellist pole veel kunagi olnud . Teada vördlemsis täpselt ka , et ei mäletanud sellest mitte kui midagi .

Ainult see vägagi konkreetne meeldivuse tunne , palju enama kui pelgalt meeldivuse tunne ! -- 'Tundmus' täiuslikust heal-olust , kehalisest ja vaimsest hea-olust ....! Ja ikkagi ei võinud mäletada !

See oli tõega midagi nii üli-võrdelist , et ma isegi ei soovinud seda vägisi meenutama asuda seal siis koheselt . Polnud ma ju seal paraku kordagi üksi . Ja tolle kirjeldamatu-tabamatu 'tundena' oli too nähtu ju minu kogemises tallele pandud , ometigi ... Üldiselt sellest päevast vähem head meenutada .

Hommik mõõdus sealses tavapäraselt ebameeldivas õhustikus , ehk ka liigselt kohvi .

Ja kõik seonduv-järgnev sealt . Võrdlemisi eba-meeldiv . Kuniks linna , too "sõjaväestatud pikendatus" . Naljakat sealtki ; üldiselt aga : õlut-joomas haljastus-aladel, nagu ammuseks tavaks kujunenud !

Mingit-laadi ebameeldivat suhtestatust , siit ja sealt. Küllap leida ka põhjus , kui veidigi otsida .... Lõppeks oli aga hea meel , et sealt linnast jälle ära minna sai . Seal pole midagi otsida .

Vähemalt siis mitte enne 2-3. nädalat ! Selle suve lõpu veedan ma nüüd ainu-üksi siin . Nõnda sai otsustatud. Kuid augusti oli teisip-st veel vaid 2.nädalat. Võimalik , et kui sellest (milleks?!) ei piisa,-- septembri algusest veel lisaks --st.linna taas nt. - pühap.,5. septembril .

XVIII . __________

Tagasi siin . Nõnda ka juba ärgates.... Ja näivalt , et koheselt ka tagasi endisesse elu-rütmi . Vähemalt : linna enam mõnda aega ikka ei kipu . Pole sealt enam midagi otsida . Selle öö algus oli veel aga võrdlemisi "tasa-kaalutu" .... Isegi kuni ägeda pea-valuni välja , silme ees mõnel hetkel lausa virvendas ....[!] ⁹

Läbielatu emotsionaalsed kaasused , täiesti jaburad , mõtetud sellised ja siiski --- siiski , ikkagi ! -- vahetult mõjuvad . Naeru väärt . Pelgalt emotsionaalne eba-stabiilsus otseste väliste "ärritajate" toimel .

Piisav "diagnoos" kõigiti ! Kuid samas on see ka teatav emotsionaalne intensiisvus ? v. midagi vastavat .

Sellisest tajumuslikust antusest kasvas välja ka üks ootamatu veendumus : kui ma vaid tahan võiksin veeta siin kogu sellle aasta!

--- Juhul kui mujal ei "leia asu" , nüüd , praegusel aja-hetkel .... Ometigi on see järeldus ühte-aegu nii oootamatu, kui ka eba-tõenäoline . Milleks ? , ka mitte !

Põhjendusena kõlamas : täisõppemax. (sic!) , millest võiks olla mõtekam akadeemiline +diplom , juhul kui viimasega nõnda ka võimalik , ei tarvitse ometigi , jne.

Enne lõplikku otsustamist vaja tingimata teha mitmeidki järele-pärimisi , septembris . Seni rohkemini -- mängida ka selle mõtte kui tõsise võimalusega ....

Sest seda see võib olla kui viimane võimalik .

See pärineb aga eelnenud öö unetuist mõlgutustest. Järgnevalt siiski uinusin viimaks ja -- nägin , ja -- mäletasin ! oma 'une-nägusid' ... ! Kirjutada sellestki , kuigi , esma-pilgul meenumas vaid üks episood. Olgugi kõnekas . Kirjutades mujale.

XIX . ____________

Tollele neljapäevale järele .

Ikka uskumatult kiiresti kõik möödub . Unetud ööd , vahel harva ka eredaimat mäletamist sealtki . Siis vastu hommikut -- kui valgus kõik jälle teisena esle laotab ....

Üks soov siis aina -- ainult magada ja näha und .

Kirjutamine , mis vahel omandab küstitavuse eriliseimatki möötmed . Õhtud ja ööd , mitte soovides end jätta ilma ka ühest unest vahe pealt , et teisaldada taas toda rütmi

Ööd on siingi! rohkem kui oma-ette. Milline jälkus oli küll ikka tegelikult seal linnas! Pean ikka tõsiselt kaaluma kas mitte end siiski sellest pigem säästa. Tõsiselt läbi kaaluma. Millest siiagi liiast .

XX . ____________

Mis päev see oligi ? Kas juba reede ! Tõesti , nõnda näib . Ja seegi juba möödunud .

On öö vastu laupäeva , juba ... Ja jällegi: hilja tõustud sest 'võidud und näha'! ja sellega ka rahul . Siis mõndagi , nt. lugedes, vaadates ( dh.-fernsehen) ja siis nt. korrastades feil'i-majandust . Ja üldse vastavlt, sedasi. Nüüd siis siin, vastu ööd , keset ööd , ja veel täpsemalt teadmata , mida sellega tehes ... Kirjutades veelgi ? -- võib-olla hiljem. -- Uskumatu , kuid kahjuks siiski tõsi ....

Mida ma olen õieti mõelnud ?! -- millal siis veel kui mitte suvel ?!! --- Kuid ometigi .... -- Ju ma siis lihtsalt 'tahtsin' nõnda just ... Ja nüüd ma siis tean ka seda . Nii lihtsalt , just ... Järelduvalt: sel öösel jällegi. Selle juuni-alguse "saadetise" viimane kord . Nüüd alles , lõpuks ... Teha see ka mille vääriliseks !

Mingi pööranegi meelsus , hetketi vahest . Teisalt jällegi mitte -- kuiv üks-kõiksus ... Kui aga näha ja vaadata --- leida end elamas kui mingis kinnises puuris siin , kogu see aeg (?) , viimane aeg sellest --- siis see -- vähemalt on üllatav .

Mingi naljakalt piiratud võimaluste ja mängude väli . Nii öeldes . Ometigi : võinuks rohkem liigendada seda aega siin erisuste kursil ? Või jätab selle eksliku mulje siia vaid une-ja-päeva teisiti-pööratud rütm? Igal hetkel on oma tõde ja oma teadmine. Ja oma meelde-jäävus ja oma hoog, ja lennukas pöörasus ja -- oma värvid... Seda ka öösel, vahest, kui vaadata... Minna siis, ja -- leida need ülesse!

XXI . ____________

See päev juba algas erilisemalt ...

Veetsin ärkvel kogu öö , ja osa varasemast hommikust .

Maalisin , üle hulga aja , sest õhtul olin olnud puudutatud loojangu-kumast .... Ja sel hommikul ma visandasin söega veel ühe pildi . 'Sublimatio' !

Ja siis saabus üllataval kombel ka tonis ! Ei oodanud nagu , kuigi tere tulnud . Esmane jutu-ajamine , erilises õhustikus -- magamatus ja -- 'Brandy de Jerez Solera , Merito ' ---! Esimene sööm brandyt peale mälestus-väärset mai algust ! Hämmastav aga tõsi ometigi ! olen hakanud vist karsklaseks ! ( kui arvestada selle suve saldot = ainult u. 80. ml. vodkat !! -- Üks kokteil Pariisis , ja teine pits viimasest korrast linnas , striptiisi-baaris ! )

Siis ma magasin , ja veidi ka mäletasin , ja siis ma ärkasin , kui oli juba õhtu . Ja selle päeva pimeduses me põletasime siis seda lõket .... Lõpuks ometi sain selle hunniku põlema ! -- kui täpne olla siis 4.-ndal korral . --- Võimas leek , lahvatades ülesse , rohkem kui kolme m kõrgusel .

See oli kena lõke selles öös . Viimane oli selle kuu alguses ometigi . Nüüd aga lõppeb iga nädal nõnda -- see aeg , mis on siin veel jäänud . --- 3. -l viimasel laup.-l , see olengi siis kui see ette-nähtud lõpetamine ..... Tee-tähistus , markeerimise moodus , mäletamise aines , erakordne , ilus ja haarav ....

Sel ööl selle lõkke ääres kuni selle kustumiseni. Brandyt juues , harva ka rääkides . Ja see kõik mõjus ! Harva juues , teadagi , ja ometigi -- mõnel hetkel oli seal mõndagi pöörast ! Meelde-jäävat nõndagi , mingi arlekiinilik kergus , pöörasus kui lust . Olin purjus .

Ja ometigi , vastu seda hommikut oli mul põhjust meenutada selle suve algust ..... 'Ulatuvus' ....! Ja veel --- meenutades aega täpselt kaks aastat tagasi --- august'97 , ja -- 'läve-paku' ületamine .... !

XXII . ___________

See päev oli viimane , seni möödunuist .

Ja see päev oli pühapäev . Kahe nädala pärast olen siit läinud . Arvestada sedagi siin veel jäänud päevadel . Kui seda vaid soovida .....!

Päev algas , jätkuvuses lõkke ääres . Kuidagi eriline oli see hommik . Vahelduv oma meelsuses . Seal leidus kõike. Ometigi : kui pidetu = "kassi-ahastus"!

Siis vastu plaanitsemist läksin magama . Ja magasin kaua ja nägin ime-päraseid une-nägusid ! Juba nii ammu pole olnud midagi säärast , vastavat ! Oli , otsekui oleks ma neid olnud võimeline otseselt ! esile-kutsuma ....! teadlikkuse tabamatu moment ! Nägemuste eriline kavliteet , ja mäletamise selgus .

Ärgates olin kui uueks loodud . Ja see öö tuleb veel pikk . Sest jällegi on mul seda primaarset materiali! Mõelda vaid , siiani ju suve alguse varal . Nüüd jällegi sama-võrd . Nii-siis -- teha hea algus !

XXIII . __________

Järjekordne esmaspäev , jälle kord möödas seegi . Näivalt tõesti -- selle tõiga konstanteerimist , pelgalt , ei tarvitseks ju teha "kirjalikult" , iga jumala päev ? , või kuidas .....

Siinne kirjutamine , selle kuu raamistikus , näib olevat rohkem tõestamaks toda , et -- ikka ei ole nii-võrd , nii-paljustki , enamalt vähemalt .....

Seda arvestada siis järgnevast kuust , edas-pidiseks nüüd ja eriti . Kirjutades vaid siis , kui ikka tõesti on millestki ka ....

Seega : võimalikult harva .

Seda arvestades , ka siin -- piirdudes käes-olevaga .

On jäänud veel 8. päeva seda kuud .

XXIV . __________

Nüüd aga vaid seitse .....Seda ma tahtsingi siia kirjutada , enne kõikke! Ja vahest ka seda : kui eile öösel taevast vaatasin mulle näis , rõhutan : näis , et -- taevas on rüütatud tume-sügav punakasse kumasse . See oli idakaar .

Hommikul ärkvel ma suitsetasin ühe piibu ... Istudes seal sauna ees , varase hommiku päikeses. Ja mida ma siis jälle kuulsin ..... Siis olid nägemused .

Kui ma jälle ärkasin oli juba hiline õhtu , hämardumas seegi .... Miski oli kummaline , -- õhtuse päikese viimane kiir paistis kase-latvadele , seal eemal -- kastes need mingisse eba-tõelisesse kuldsesse valgusesse ..... See oli , siis korduvalt vaadates , kui ühe peatunud hetke täiuslik elamus ....

Nüüd , sellel ööl , kui lääne-taevas taas moodustumas seegi kuu , olid öises taevas minu pea-kohal , kui hetkeks pilgu tõstsin -- rasked kuu-valgusest ääristatud pilve-rüngad . Eba-tõelisus...?

Päevi enam ei olegi , on vaid pikad ja külmad ööd ja see suvi lähenemas oma lõpule. Mitte, et sellest midagi oleks .... Kuigi , ma kui ei hooliks...... -- Mitte millestki enam , suuremat .

Kas see võib olla üks lähte-punkt ? Ilmselt mitte , näivalt on kõik teed liiva jooksund .... Pole enam toda kunagist naiivset lootust , innukust ... Tüdimus, ja inertne kestvus, pelgalt. Kena seis, kas pole...! Nes pa?

XXV . ___________

See oli erandlik .... , see number. Selle taga oli unetu öö ja sellele järgnenud päev. Säärast pole olnud enam ammugi , mäletada vaid ! -- juba Pariisist saadik ! --- St.- viimane öö-päev mille ma 'ärkvel' veetsin möödus juba eelmise kuu alguses ja väga kaugel --- Pariisis ....!

Muide , olgu lisatud , see oli siiski kolmap. Kahtlesin juba selles , ilma siinse püüdliku kirjutamiseta oleks ammugi kõik lootusetult segi --- need kuud ja päevad !

Algas tolle aja-lõigu erandlikus tühisest : olin hilja tõusnud , vist , ja ei soovinud sel õhtul kohe 'suitsetada' .

Nõnda siis hoopis kohvi , ja see öö tegusalt üleval : kirjutasin "t-ööd" ja enamal kui eelnenud 2. nädalaga kokku . Sellel ööl ....

Sest suitsetasin ma hoopis vastu hommikut , kui ärkav kummastus mind mõneks hetkeks pilgeni täitis ... Nii eriline oli istuda seal päikese-paistel -- ja mitte magada . Vibreeriv , helendav .... -- kas kui 'muster' ....?

Selles hommikus oli rahulikku õndust ja taipamiste õnnestavat selgust .... --- Ainu-üksi see-tõttu , et ma -- 'suitsetasin' ! Oli erandlikkust , see kriipsutas alla seda , mis nõnda oli leitud .... Hoidis alal seda .

Olen juba 'suitsetanud' nii mõnelgi päeval ... See on saamas minu armsamaks aja-viiteks ! Igal õhtul suitsetan ma .... Sulnis õndsus ! kehaline rahul-olu !! jumalik õnnestavus !!! --- Olen suitsetanud alates tollest öisest leegist , ööl vastu eelneva nädala lõpu päeva . See oli viimane kord tollest "esimesest korrast" ! + brandy = sic !

Aga ka järgneval ööl , ja samuti ka -- üle-järgneval! Ja jällegi, ma hetketi kui aimaks taas... Ometigi seda kätte-võitmatut , peibutavalt veetlevat , püüdmatut õndsust . Ja siis, sel õhtul ja ööl ma ei suitsetanud . Vaid olin ärkvel .... --- Unelmad on muutunud ebaoluliselt tüütavaks nimelt! Soovin valida , mida ma nõnda näen! See hommik , ja selle hämmunud tõdemised nauditavaist aistinguist ....! Otsekui : mingi 'piiri' peal , vahel nõnda ....

.... Taipamine kui lihtne asi .... lõpetades ja alustades samas --- millegagi üle aja ja ajale vastu seades .... Värvid ja mälestused .... Üks päev. Kui päike laskus taevast läksin , et magada . Äratati peatselt . Magasin edasi ja ärkasin , kui oli juba järgmine öö ....

XXVI . __________

Jèudi , minu planeet .... Üllatav .

See päev algas tegelikult juba eelmisel öösel kell kolm .

Nüüd on järgmise õhtu hiline aeg , ja -- ma ei teagi mida veel öelda siin .... Jahmatavlt erisugu olekuid .

Esmalt see öö , eilse eripärasuste peale .... , pealegi, ma ju sutsetasin ! -- ja sellest siiani midagigi .

Peamiselt küll magamatuse . lihtsalt , kuigi sellega ei selgitataks "fenomeni" kaugeltki ammendavalt !

Hommik möödus kuidagi hämmelduvas meelsuses , ja see möödus aeglaselt . Printisin ja korrastasin oma märkmeid . Noid muide kuhjunud juba kaks kausta-täit !

Sealt ehk ka kindluse ja sihi tunne .... ! nii öeldult .

Ja päev kuidagi ka möödus . Mõistsin , et ilmad on veelgi soojad , ainult , et -- mul olnud tavaks see päevane aeg kõik maha magada , viimasel ajal ! Sellepärastki siis tänane just nõnda , rohke kohvi varal .

Ja ometigi , mitte ainult : miski on meelsuses , mis teiseneb , kõigub ja avardub samas . Uudsuse võlu ühest päevast ootamatult leitud .... Vahest tuleb see -- äkki! -- kui erimoeline taipamine , isegi : ümber-hindamine ...?

Kui , siis on see igas hetkes sees . Praegu aga äärmiselt väsinud . Tõesti , viimseni , ei mäletagi millal õieti nõnda viimast korda .... Nii-siis magama !

XXVII . __________

Vèndredi .... Õhtul hilja , siiagi .

Miskit-moodi harjumatult tegus päev . Vahest , et "magasin hästi". Pikk päev samuti . Kummastav , et olen siin nii suhteliselt vähe jõudnud ...? , pole hoolinud , järelikult siis. See on olnud rahulik aeg . Mulle meeldis!

Mida veel ? nagu ei suuremat . Aga siiski ! -- tubakas jälle-kord ostas ! põrgulik piin .... Ei mõistagi seda meeldivat sõltuvuslikku suhet kui juhtumisi vahel ka ilma ei oleks olla ....

See-kord loodetavasti siiski mitte nelja päeva ! Juba homme lähimasse asutus-keskusesse tubaka järele .

Üldiselt väsinud , ei viitsi siia suuremat . Ja mitte ka mujale , tänasel rahulikul õhtul ... Kahjuks mitte täna , (sest pole tubakat) .... Küll aga homme --! -- järjekordne lõkke-õhtu , ometigi ! Mida sinna veel kohandada? , mõelda sellestki .... Ei viitsi enam , aitab . Ja lohutada end sellega -- varsti ma "ei pea" enam kirjutama ! --sic ! Absurdne. On jäänud vaid neli päeva seda kuud veel .

XXVIII . _________

Sonnabend , 2. lõkke-õhtu ...! -- Siiski veel mitte täna . Seevastu küll -- homme ...

Tänasel õhtul , liialt väsinud pärast üht huvi-pakkuvat päva . Erandlikkust siitki , leida on .... Kust ka ei oldaks !

Algas see siiski veel rahulikkuse värvi-toonides ... Siis, kui ma ärkasin .... , see hommik . Kirjutasin , miskit kui ammust nõnda taas esile-tooduna . Kohast , kus leida end kui kaks aastat tagasi ....!

--- Selles tõigas peidul nimelt mõndagi järgnenud päeva kummastavusestki .... Üht-äkki , hämmunud selgusega tabada end kui kusagilt mujalt .... Kellegi teisena ! Tõesti , see avaladas muljet. Mingi nihestatud tajumuslikkuse üllitused. Kummaline.

Kuigi see ei ole ootamatu . Selgusetuks jääv ...? -- Eba-oluline . --- Siis : tubaka järele -- sealt : huvitavuse lagi ? sellest päevast . -- Teatud hämmastavgi suhtestatuse laad --- Kas tõesti mina "teen" seda kõike , aina , enne kõike ?! -- Raske uskudagi , saati siis veel "välja öelda"... Ei kirjuta , osutan pelgalt toimunule kui tagasi... Üks kena , olgu see -- peatatud hetke elamus ....

Üks neiu , keda kõnetasin ... -- too suhtestatuse antus võiks pälvida tähistustki! -- Eksalteerituse alam-liik -- st. -- nõnda just suhtestus teine , seal... Kummaline tõesti ! ülimalt hämmastav... Miski on teiseks saanud ja ma ei mõistagi veel ---

--- kuidas ometigi? Peamine aga olgu -- on teiseks saanud ....

Olgu või "märkamatult" ! See kõlagu: pöördumatult. -- Näib tõesti , et selle ühe päevaga olen tõesti "sisse elanud" tolle kunagise meelestatuse sisse...! Millega see päev algas . Kust kõik , mis on praegugi veel üldse kunagi algas...!

Tolle alguse mäletamiseks ongi mõeldud seegi hetke kirjeldamine siin. Sellega siin ka piirdudes.

XXIX . __________

Sonntag . See tähendab tõlkes pühapäeva . Huvitav , teisenemine kui säärane taas kord? Või siis ka mitte ....

Et ikka jätkata siinse kirjutamise traditsioone , et nõnda ka lõpetada siinse kirjutamsega -- olgu lisatud ! -- Siis vajalikuks märkida , et on möödunud järje-kordne päev .... Üldiselt : kõigiti tegusalt , järje-kordselt... Isegi erandlikult nõnda .

Mingi ehitamis-alane tuhin kui haaranud siin , veel lõpu eel. Mõeldud nii , ja ka tehes -- midagigi , kuigi-võrd -- v. siis umbkaudu nii ...? Üks nädal siin veel jäänud . Selle ajaga võib muutuda taas mõndagi . Midagi on juba ka muutumatult teiseks saanud . Kogu selle ajaga ... Mina ise , kuskilt aasta alustamise aegadest on igal-juhul tundmatuks teisenenud . Ei taha tundagi säärast , ligi-kaudsetki enam . Sama kehtib ka nii mõneski ....

// Väljas on pime . Viimased päevad on ometigi tundunud soojemad , kuivõrd olen olnud varaselt üleval ... -- Kas teha täna öösel lõket ? --- plaanitud eile , siis tänaseks, siis --- ? --- miks ka mitte ....

Germaani muinaslõkete traditsioon .... Vaja taas elustada. Muide , -- 'tyr'-ruun tähendas -- võitu ja maailmavalitsemist .... Nagu see teine märk . Sümbol. Kuigi ka väsinud ... siiski mitte selleks, et magada ! Teha lõke , ja suitsetada ! Või...? siiski... Kuidas ka ei otsustaks.

XXX .___________

Lundì .... kuu päev ja see kuu on läbi... Seda päeva meenutades .... see oli erandlik. Ei alanud nõnda, vaid sai selleks, selle päeva möödudes. Nii või teisiti. Erandlikkus paljastub meele-olude drastilises teisenemises . Sellest see mäletatavus ometigi ...?

Öeldes või nõnda : teisiti poleks sellest päevast midagi rääkida . Nüüd aga on mul formuleeritud -- lõplikult , lõpuks -- ka üks tõdemus : Mitte kunaski liialt usaldada oma arvamisis , hetke sees .... Oma veendunud-olemisi , oma väitmisi , eneselegi mõelduid .... --- Siit ehk kinnitust nii tarvilisele distantseeritusele . Siit samuti !

Mida veel läbi-elatust kirjeldada siia ? -- võimalikult vähe , piirdumisi : oli kummastavtki , sealt nõnda eest leida. Kummastavus , kui see rabab , võib ilmutada ennast nii mitmeski eri vormis... Kummastavus võib välguna rabada ja see võib ilmneda kui näiteks --- loojanguvärvides taevas... Loojangu saabumine, hämaruse tihenemine...

Kui see leiab aset on see alati sündmus. Kuid selle erandlikkust rõhutab mõjusalt adumise lahknevus tavaks kujunevast. See võib nõnda olla ka -- vaate-punkti nihestatus .... , kõrgemalt vaatamine, -- nagu lennates!

Ja siis võib sarnast kogeda ka ekstreemsemalt antuses . Näitena : kehaline pingutus , seonduvast esile-kutsutud , see võib olla elamuslikkuse tulipunkti nihestatuse raamideks . Kuidas ometigi võib üht-äkki kõik nõnda pöördumatult teiseneda! Ja igal jumala hetkel .... noa teral ....!

Ja üle kõige üks veendumine selle päeva möödudes : suurem kirjutamine on läbi saanud . Midagi olulist ei ole võimalik ülesse tähendada .

Nüüdsest : võimalikult vähe , komplitseeritult --- teisiti !

XXXI . __________

Dienstdag . Selle aasta, selle sajandi, selle aasta-tuhande viimane augusti-päev .

Nõndap-siis , ja see on juba läbi . See suvi on läbi ! Tunne siin ja praegu -- see kestis vaid ühe viivitleva hetke ! Alles ma siia tulin , -- kui pikk näis see ees-olev aeg siis ometi! Ja praegu : üks hetk , silma-pilk ...

Ja sellega läbi saanud ka see "suurema kirjutamise" aja-järk . Siia kohta : peale jaanuarit ei ole ma enam nii vähe kirjutanud ! Kuigi see rekordilisus leiab nüüd järgnevalt ilmselt ka ületamist. Mõneti ammendunud , teisalt jällegi : vastu-näidustatud .

Selle suvega on üldsegi rohkematki pöördumatult teisenenud , läbi saanud .... Nagu alati . Meenutada või kuidas oli selle suve algades ... Tartusse minek , ja sealt tagasi tulemine -- segaduses, teadmatuses , ja -- siis äkitselt mõistes. Mõistes ja seda mitte tehes , --- oma vihas.

Miski oli lõplikult läbi siis , ja mis jäi oli raev , näivalt kui kasutult möödunud aja pärast. Eile näis mulle aga taas , et --- eriti põhjust meenutada seda ühte päeva , juuni alguse-poolelt .... Samana tagasi-tulevad tundmused , otse-kui välja-pääsmatus...? Ometigi : paralleelid ei kehtestu enam . Miskit ei anna nõnda võrrelda, kuigivõrd.

Selle suve algusega aga sai midagi viimaks -- lõpuks ometi ! --- ja lõplikult läbi . Ma ei tea , milline olnuks mõistmine siis , selle esimese kuu lõppedes kui .... Kui ma ei oleks sõitnud kaugele ära ! See oli siiski nii vajalik samm , tookord , olgugi , et selleski kahtlesin , siis ja tagant järele . Sealt , kõigest oli mõndagi meenutada veel kauemakski . Ka meeldivat ! , ometi nii süütut .... Hämmastav see olemuslikkuse antus .

Siis olin ma siin . Siis ja järgnevalt , nii nagu olen ma siin praegugi veel . See oli siiski pikk suvi. Ja olgugi mulle vahel on paistnud , et võinuks olla palju pikemgi veel , jõudmaks teha kõike , mida olen soovinud .

See aeg siis siin .... , vahel korraks ära-käies , siis tagasi-pöördudes , siin olles , --- see kõik on mõndagi teiseks seadnud. Paremaks. Midagi on teisenenud , hoolimata kõigest . Pöördumatult , otse-kui ise-enesest ! Ometigi... Näivalt tõesti: tarvis sellekski vaid aega . Mis kõik teise valgusesse asetab ....

Olen jõudnud mõndagi , jõuan veelgi , sel jäänud napil ajal. Ja mis peamine asi -- mul on olnud lihtsalt üks koht kus olla. Kogu see aeg. See on tegelikult suur asi. Nüüd aga lähen ja lõpetan selle kuu ja selle suve ühe suure lõkkega indiaani-suve tähises öös. Ja võtan nõnda vastu kõik mis tulema end seab.¹⁰

September 2000

October 2000.

„... Mis mõte on sel kõigel? Kuis saan jagu?

Kas olen hull? Või on see unenägu?

Mu meeled lummus kastku Lethesse,

las magan, kui on unenägu see!“

W. Shakespeare: „Kaheteistkümnes öö.“ (IV, 1), lk. 317.¹¹

8.-ndl.

Koidu-ahetusel. Reede hommik.

Pole siia veel, ega nõnda enam, kirjutanud. Ei tee seda ka praegu...

________________________

11.-ndl.

Teine sissekanne sellel kuul!, tõesti üli-agaralt...

Ju aga ei ole siis lihtsalt tarvilikuks pidanud. Kaugeltki mitte, kõige vähem selle aasta vältuse jooksul.

On esmasp. varane õhtupoolik ja kirjutada siia selleks vaid , et väljendada arvamust: quatz ! kõik minemas seda teed. Viimased kaks, selle kuu nädalat linnas on möödunud nagu mingi painajalik unenägu. Enamjaolt mõtetult oleletud aeg, ilma mingi konkreetse sihita, ja sekka paar tõesti ülimalt vastikult mööda veedetud ööd. Mõttetus, ja hullemgi veel.

Kuigi, üldiselt ju mõneti kui tolle viimase suve linnas-käimiste pööratsemise kauge järel-kaja . Siiski jah , tuttavaks kujunenud värk , paraku ammugi juba . Jälkuse ots . Ometigi oleks see läbi !

Ehk hiljem siit midagi välja lugeda , kuigi kahtlane . Ei hooligi millestki enam suuremat . Ja ausalt öeldes ka : ei taha ka enam midagi varasemast . lihtne asi -- ei taha , sellele -- millele! -- mõeldeski juba hakkaks kui keerama ... Mingi pisikeste tatiste neiukeste kleepjalt imal tähelepanu . Kogu see võigas krempel ! võid vabalt ettegi kujutada . Ehk ometigi -- saab millaski säärasest küllalt !

Peale selle : mingid võikalt painajad , milliseid varemast ei ole mäletada . Midagi ääretult ebameeldivat , täpsemini : eba-puhast ... Tülgastus , mis matmas hingamist taas . Mitte hoolida , teha aina risti ja vastu-pidi kõiges .

Täielik üks-kõiksus , vastikusest välja-kasvanud vältimine . Vähemalt üks on nüüd kindel : sellist jälkust ma lihtsalt ei soovi enesele .

Mingit välja-pääsu enam ei paista . Loodan veel vaid "õnnetule juhusele" !

Mitte millegile , mitte mingil moel .

___________________________

14.-ndl.

Kolmas sissekanne , mis õietigi rohkem küll kavandatuna ---

13.-ndale ja kolmapäevale järele . Siiski , samas ka mitte kuigi-võrd .

Mitte järele , ja mitte ka eilsest , vaid -- üldsõnastatud vastuväitmine eelmise sisse-kande meelestatuse laadile . Selle troostituse vastu . Muidugi , oli siis ka põhjuseid millekski . Armetu jant , eriti kui arvestada -- kui hõlpsalt end võimalik säästa säärasest ! Nüüdsest .

Järje-kordne küsimine ühel hetkel -- milleks minule vaja säärast , mida ma põlgan . Ja vastamine , ja see näib olevat kuidagigi ka 'ajastunud' ... Raskesti-usutav ometigi , miski teiseneb ja toimib . Olen võinud seda mõista noil viimastel nädalatel . See on miski kummaline ja -- see toimib ... Õietigi -- ma ju tean , pole vaja siia kirjutamist enam . Tõesti mitte , miski minus registreerib kõige vähimaidki teisenemisi psühho-füsioloogilises antuses . Prefektselt !

Aga nüüd , sellel tänasel hilis-sügisesel päeval ... Üle paljude kuude, vahest isegi -- rohkem kui üle poole aasta ! -- taas rakendama asudes toda kunagise hermeneutika esma-vormistamise laadi .

Muu-seas -- eelnenud on sisuliselt kogu selle aasta rekord ! Viimast korda , mingilgi moel ! , eelmise kuu eel-viimase nädala lõppedes . Enne viimast asukoha-muutust siis järelikult . Ja siis järgnevalt kahe , ei ,-- kolme nädala vältuses . Miskit on teisenenud .

Nüüd aga minna , ja selgitada välja : kui paljut selles nendingus on lihtsalt -- "vale vormistamise" küsimus ... !?! ---

_________________________________________________________



_____ /// SEE OLI TEISENEMINE. VAPUSTAVASTKI TAAS AIMU SAADES. MÕISTES OMA MÕISTMATUST. JA TAHTES KÕIKE TAAS -- HOOPIS TEISITI TEHA! TEISITI VAADATA, KUULDA JA NÄHA... LIHTSALT: 'TEISITI' OLLA...!

// Võin jällegi pisult selgemalt näha . See on väga suur kergendus , pärast nii pikka pausi . See mis selja-taga näib nüüd mõistmatus , ja -- ees ootab midagi sootuks erinevat !

Proovida alustuseks mõista või sedagi : kui olin seni-olematul kombel ära ! , siis noil peatunud hetkedel , selles õnnestavas keerises, pea maitstavas embuses ...! --- 'kes oli see kes siis helistas' ...?

Ja mis järgnes ! , seni-olematult , nii ununenud kombel õnnestavalt ! Ma pea-aegu enam ei mäletanudki seda enam ....

See oli magus plahvatus . Selle mälestus jääb saatma üha .

Juba aiman , jällegi taas! , kuidas läheb edasi . Kuidas ka mitte, selge praegu üks : senisel on lõpp . See oli umb-tee , mis ei viinud mitte kuhugi . Juhatas valesti , lõppes peatselt hoopiski ära.

Seega pean minema 'veidi tagasi' oma mõtteis ja mäletamises , võtma 'sealt' midagi kaasa , ja -- minema siis jällegi --

--- 'õiges suunas' ...!



/// Imetlusest tardununa näha seni-olematut ....

Äkitselt on kõik hoopis teine . Hämmastaval kombel . See on midagi mida nähes võib vaid hämmunult tarduda . Ühel hetkel on siis kõik nii uskumatult valuliselt 'selge' , et selle mõistmisest jääb vaid vibreeriv vaikus . Imeline asi .

Kui seda mõista . Ühel hetkel , ja siis .... , ja ka siis . See on kuidagi väljendamatu elamus . Üle nii pika aja paraku jälle taas midagi nõnda kirjutada . Poleks lootnud uskudagi enam seda .

Taas-kohtumise pinevusest värisev rõõm . Enam ma seda ei jäta .

Midagi nii 'intrigeerivat' ! Ja lõpeks , mida mul on pärast kõiki neid aastaid enam "kaotada" . Kui on , siis vaid võita . Aastate tagant ma meenutan seda seni-olematut rõõmu . Mida alati mäletada , ilma milleta ma ei tahakski kogeda . Poleks uskunud , ootamatu rõõm või olla nii suur ...!

Imeline taas-kohtumine . Ma võin jällegi , üle liiga pika aja!

-- meelsasti edasi vaadata . Ja taas -- 'ise-ennast näha' ! See oli rohkemgi veel , kui oleksin võinud enam osatagi loota . Vapustavgi õnne-elamus . Senine taktika , viimase aasta! piiramine on andestamatu . Milline taktitus . Võinuksin end nõnda ju säästa kui paljustki eba-väärikamast . Kuni kõige viimase ajani .

Kuid : arvestades eel-õeldut , võin olla tänulik ka viimseni oma selle-hetke mõistmise eest . Kui .. siin taga ei olnud miskit enamatki veel ... 'Kes' helistas ...? Mõelda ka selle üle .

Ja minna veidigi 'rõõmsamalt' !

_____________________________

Kuu keskel.

Selle päeva koidikul .... Enne päikest , mis ei tõusnudki .

Mäletan pea-asjalikult just seda ühte : hämmastavlt meeldiv mentaalne selgus ! Avaruse kujutelm kui ülim reaalsus .

Jahmunud seadistamine , nii kuidas on . Kas see on kujutelm? --muidugi mitte . Vaid vastanduv.

// Selle päeva õhtul : päeva lõppedes , jällegi , midagi erinevat . Juba ma oskasin oodata seda vaid . Kogu selle päeva . Ja siis kui see saabus , oodatu, mõistsin , et mitte seda , siiski ma oodata ei oleks osanud .

Õnnestav elamus , pärast tavapärast segadikku .

Järjekordne säärane . Mingi eiramatu kummastus : miks ei ole nõnda ainiti ?! teadagi ... Ja siit ka : jätkuv ümber-hindamine nõnda . Kohati isegi : rohkem veel , kui aksepteerida esmalt võingi?

Peamine aga muidugi vahendamatu . See on esmane reegel . Milleks siis muidu ...! , just see-tõttu , ometigi ... // Mäletan , et seadistasin siis kõik päeva juhuslikkuse tähenduse määras . arusaamatultki lihtne . Eba-kõlad nii eba-olulised ...

Järeldus siit teha vaid üks : jätkata ! Mitte hoolides , enam , pärast neid aastaid oleks viimane ka kummaline . kontrollitud minna-laskmine : " Blow your mind to marijuańa ...!"

________________________________________________________

________________________________________________________



________________________________________________________

öö vastu 17. oct. 2000!

_________________________________________________________

Imetlusest tardununa unustades hingamise vaadata tundide kaupa -- 'mitte-midagit ' ...! See oli midagi uskumatult võimast .

Pea-aegu mitte-kontrollitav , samas : kui mänglevalt !

Imeline elamus mis jääb alatiseks meelde ja on pooliti ununenud samas . Kirjeldamatu , mõistetamatu , -- vahetult mõjus .

Proovida seda 'tunnet' üha taas saavutada , ära tunda ....

See terava-otsaline tihke vapustus , see oli plahvatus .

Vibreeriv äkiline teadmine . Milline rõõm ! ja teadmine ....

Midagi sellist , mis oli esimesel korral , ja samas -- hoopis teisiti , vahest isegi -- veelgi paremni ... Midagi sellist mida ei või isegi mitte oodata , mida aga ei saa kunagi -- mitte loota ....

Nähes ennast täiesti erinevalt , otse-kui 'kõrvalt' ! Palju täpsemini ja nii üllatavalt palju paremini . Ja eriti : kellede pilgu läbi ! Võides suunata läbi-tungivat nägemist millele tahes aset-leidnust , ja mõista toimunu seni varjatud tähendust .

Raske mõista nüüd , et nõnda kauaks end sellisest 'vaiksest rõõmust' ilma jätsin . Siit vajalikud järeldused . Peamine on aga juba tänaseks jällegi pöördunud . --- Vajalik suhtumine !

Nii paljutki vaja taas otsustavalt kõrvale heita kui mitte-vajalik .

// Kirjutan kõigele alla , ja -- jään veel kauaks kõike toimunut tänu-tundeis meenutama . Kuidas see ka ei kõlaks , kuid see kõik oli lihtsalt ... 'notwendige' !

_________________________________________________________

_________________________________________________________



18.-ndl.

See oli siiski midagi vähemat . Vahest mõnetine reaktsioon ?

Pole ka tähtis , arvestades seda mis võis olla eelnevalt . Tähtis on õige ajastatus ja suhtumine . Või kuidas ka seda mitte õelda ....

Ometigi teisalt : jäägitult haarav . Hoopis erineval kombel ometigi . Vahest aga ... mõistes nõndagi ? .. või siiski pigem mitte ?

See oli võrdlemisi kummaline . Ühes kindlas suunas nii kaugele kui annab . Või oleks võimalik veelgi enam ...?

// Tegelikult oli see kõik siiski hoopis teisiti ....

JA midagi, viimast korda sellesse liigagi mahukaks kujunenud 2000 aasta päevikusse, midagi W. S. MAUGHAM´ilt: „... Miks arvad sa, et ilu, mis on väärtuslikemaid asju siinilmas üldse, on nagu kivi merekaldal, mida igaüks võib soovi korral ostekui muuseas üles noppida. Ilu on midagi imepärast ja kättesaamatut, mida kunstnik vaid suurte loomepiinadega siit kaootlisest maailmast on üles otsinud. Ja kui ta selle kord leidnud on, siis ei ole mitte igaühele antud sellest aru saada.“, lk. 66.

„... Ta näis nagu püüdlevat millegi poole, ent mis see konkreetselt oli, jäi mulle teadmata, ilmselt polnud see talle endalegi päris selge. Järjest rohkem hakkas minus süvenema mõte, et ta on mingi kinnisidee võimuses. /.../ Elas ta ju oma unistuste maailmas, kus reaalsusel polnud kaalu.“, lk. 71. „... Geniaalsusest imetlusväärsemat nähtust pole maailmas olemas. Kuid andekus on raske koorem sellele, kellele see antud on. Niisugusesse inimesse tuleb suhtuda erilise hoole ja kannatlikkusega.“, lk. 86.

„... on kuradist, mitte just kurjuse- ja õelusekuradist, vaid mingist ürgsest jõust, mis eksisteeris enne headust ja kurjust.“, lk. 91. „... see oli hoopis mingi eriline vaimsus, rahutu ja uudne, mis viis vaataja mõttelennu uitama senitundmatutele radadele, kus ainsaks valguseallikaks keset pilkast pimedust on igavesed tähed ja kus vastuvõtlik inimloomus asub arglikult mõistatama uusi müstlisi nähtusi. /.../ ... ilumõiste tegelikku olemust tajumata kasutavad inimesed seda oma kõnepruugis kergekäeliselt ja läbimõtlematult, mistõttu ilumõiste ise, millele on külge kleebitud sadakond triviaalset sõna, on kaotanud oma esialgse väärtuse.“, lk. 127.

„... Mulle näib, et osa inimesi ei sünni seal, kus nad peaksid sündima. Palja juhuse tõttu sünnib inimene sageli keskkonnas, mis on talle võõras ja vastuvõtmatu... /.../ Võib-olla seesama võõrdumus ongi ajend, mis sunnib inimesi millegi püsiva ja igavese ostingule, mis neid jäägitult haaraks ja enda külge seoks.“, lk. 169. „... Kaua aega olin arvamise juures, et / on mingi kurja deemoni võimuses. Tema kireks oli luua ilu. See ei andnud talle kuskil rahu. Kihutas teda ühest paigast teise. Deemon oli julm ja halastamatu, alailma piinas teda igatsus ilu järele – ja / sai igavene rändur. On inimesi kelle janu tõe järele on nii suur, et selle saavutamiseks on nad valmis kas või maailma alustugesi kõigutama.“, lk. 184. „... ühendas mingi imeline ja keeruline kompositsioon. Kõik see oli kirjeldamatult kaunis ja salapärane ja mõjus lausa hingematvalt. /.../ Nendes maalingutes oli midagi ürgset ja kohutavat. Lausa üliinimlikku, otsekui oleks kõigel sellel seos musta maagiaga. See oli imekaunis ja ühtaegu siivutu.“, lk. 196.¹²

_________________________________________________________



See oli ööl vastu kolmapäeva .

Ja see oli väga meeldiv ... Rohkem kui midagi muud mäletangi seda just , kui meeldiv oli see kõik siis , sellel ööl , ja -- kui ääretult meeldiv oli järgmisel hommikul ärgata ...

Ja veel , -- miks alati tundub , et see mis juba mõõdas on , ka ületamatuks jääb ...? Kas vastupidine kui vabastaks midagi ?

_____________________________________________________________

See oli ööl vastu neljapäeva .

Seega , see oli eelmine öö , seni viimane kord , ja muide ka -- viimane sigarett sellest korrast . See oli aga juba ometigi 8. kord .

Ning nõnda-sama : see oli midagi sellist millest ilma ei oleks tahtnud jääda . Nii lihtne see kõik ongi .

Ma ei ole sel kuul kordagi kirjutanud unenägudest siia .

On olnud kummalist , nii vähe ... Mõned vihjed pelgalt ... Midagi sellist , mida tegelikult olla ei saaks . See oli nali .

On olnud mõndagi, mis kõlas ammendava vastamisena . Lihtsalt nõnda: on küsimus, ja -- siis on ka 'vastus' ... Vaid seda ma mäletan. Kuid eilsest ööst võin ometigi mäletada enamatki veel.

See oli midagi haaravalt kaasa-kiskuvat . Une ja ärkvel-oleku piiride loodimine . Mitte kirjutada siia ; meenutada vaid , --

-- seda tunnet . Olla nagu siis seal , proovida vaid , ei , --

-- tunda jällegi end ära ...

_________________________________________________________

öö vastu 22.-st.

See siin on nüüd ja praegu . Minna siis , veel viimast korda , ja --- võtta ehk vastu see , mis tulema taas saab . Kindlus, säärasena , on tegelikult veetlev õigustus .

// Keset seda hilis-sügist ööd .

Kõige alguses oli kõige enam .

Kuidas see siis oli ometigi ! Justkui päris esimest korda , siis , üle kolme nädala . Ja tänane öö ei olnud ju isegi mitte lõpetamine .

Kaugeltki mitte . Ja seega on siinse kirjutamise erandlikus märgiks millele . Esimest korda --- selle viimase nädala jooksul ! --- mul oli kõige selle juures mahti ka kirjutada ....

See peaks ütlema nii mõndagi . Kuid ei kirjuta ma siia ka nüüd kuigivõrd . Mainides aniult , et -- võimalik , et juba homme ?! -- taas kord sinna Tartusse . Kui viimast korda siis nõnda sinna.

Kaua kaheldud , lõpuks kui ... vältimatuks osutuv ? Ei , seda siiski mitte aga ... See-kord ma ei helista .

__________________________________________________________

November 2000.

„... Sünd ja voorus

ühtviisi juhtigu sind, sünnieelist

sul saatku headus. Kõiki armasta,

kuid usalda vaid harvu. Ära tee

ka kellelegi kurja; kohutagu

su võimed vaenlast, mitte teod. Ja sõpra

kui elu võtit hoia. Laidetagu

sind vaikivuse, mitte kõne eest...“

W. Shakespeare: „Lõpp hea, kõik hea.“ (I, 1), lk. 444.¹³

___________________________________________________

2.nov.

Vihmane ja hall päev. Üksi, eile saabumisi Tartust.

Kolmadat ja vist ka viimast korda sel aastal. Näis kuidas kujuneb.

Meele-olu on vastu-olulinegi, kohanemine siinse antusega, kuidagigi ...

Võimalik, et ei jää siia aga kuigi kauaks. Selle mõttega sai ju tuldud, ja vahest peagi siis taas -- jälle ka edasi mindud...

Talitada nõnda nagu see võimalikuks, ja -- kohaseimaks osutub 5.öö

Teine sisse-kanne. Selle märgiks, et paljuski taas otsekui teisenenud. Mitte ainult kuu-faas, ja asukoht, vaid miskit ka tabamatut, mida ehk just vaid kirjutamisega, kuigivõrd!, määratleda annaks?, või siis ka mitte. Nii selleks siis.

Üle hulga aja taas sirvides mööda vanu faile. Taas-unustatud kui juba olnud, ometigi otsati veelgi paljustki ligi. Nagu ka näivalt kätte-jõudnud "kokku-võtmise" aeg, kuigi, see tegelikult juba selle sügise alguse tarvidus, mis lükkunud vaid ajas.

Üldiselt momendil: veel siia kohta, teatavaks ajaks. Ööd on talutavamad, ja olen leidmas taas nii mõndagi oma varasema muretusest ja veel kaugemastki, omasemastki. Või nii vähemalt vahel kui näiks.

Sest kuidas ka tegelikult ei oleks ...//

// Mida enamatki siia sel ööl. Edasine näitab, kuidas kujuneb.

Seniks aga -- head peale-hakkamist! igal üksik-juhul eraldi veel isegi.

Mida sellega ka siia poleks tahetud ka öelda ...

6.nov.

Varaseim hommikune tund. Väljas veel hall rõske pool-pimedus. Sellest saab laupäevane päev, esimene nädala-vahetumine uue kuu algusest. Kuidas ka ei ...

Siia aga ajendatuna ühest nägemusest, viimase uinumise algusest. Õieti see ei olnudki seda ..., mis see oli ? --

Kas see võis olla -- 'otsus'...?! ----

Ma veel ei tea, kindlalt veel mitte. Kuid mulle näis, et mõndagi, päris paljutki, on veel igas viimases kui päevas viimseni üle-liigset.

Sellest mõistmisest jäänud kerge kummastus, miks mitte lihtsalt kõrvale heita seegi mõtteline aru-saamatus...?

Ja peale selle, enne kõike! -- ma ka meenutasin mõndagi.

Võtsin mäletada ühte sündmust ligi-kaudu täpselt üks aasta ajast tagasi. Tahtsin mäletada jällegi -- 'kedagi'...!

Aeg näitab kas sellest saab otsustuse jaoks kaalu omavat.

Kuid meelde jääb mulle see sellest päevast ja kogu praegusest ajast kindlasti. Just see kõike-hõlmava -- ahistava juhuslikkuse pöörisest välja-kistud -- ühe mõtte, 'ühe mälestuse'! ühe otsustavagi -- 'tahtelise akti' saamise lugu...?

10.-ndl.

Kolmapäeva õhtu. Nädal algas pööraselt, jah, paraku jällegi.

Tagasi-jõudnult ei osanud kommenteerida teisiti kui: mille eest ma ennast nõnda 'karistan' ...? ega tahagi teada. Ilma tähenduseta.

Ei mingit "tarvidust" kuiski siiagi. Siiski, täna veidi, sest tahtsin kirjutada millest nägin und üle pika aja. Ainult, et -- praeguseks selle juba unustanud. Pole sellisest võinud kirjutada juba kuskil üle kuu aja. Oktoobri algusest, lihtsalt ei olnud midagi mäletada. Mainida seda siia selle osutavuse määras. Sellist perioodi annab varasemast mäletada.

Tartust vaid korra, kaks. Oktoobri algus mitte midagi, november umbes nõnda-sama seni. Siiski, üksikud killud, kui sädemed tuules.

Mõned katked, seosetud viited, märku-andvad ...?

Ühel ööl nt. nägin, et olin valmis hüppama, -- pea ees ! mäletasin ka kedagi, pigem kui tunnet, enese kõrvalt sealt.

Ja muudki, kuid ei enam. Haihtunud nagu ka see viimane öö.

Mitte midagi...

Totaalse pidetuse tunne. Valmis milleks tahes, ühe erandiga -- mitte seda jäledaks tunnustatud tavapärasemat vaid ! Nii madalale ma siiski veel langenud ei ole. Veel mitte.

Siiski meenus, viimasest ööst. See ruum, need asjad, koer! ja veel-kord -- see ruum, need majad ... ja siis : need teised ruumid, kuhu ma kui sisse astusin, pilgud, suhtestumine, oleks... Mingist painavastki ebatõelisusest ümbritsetud kui kahvatus rambi-valguses. Ülevalgustatud reaalsus, ebatõelisus millest reaalsus on põgenenud. --- S ü r r e a a l s u s ....

13.nov.

Varasel hommikul. Homme siit minema taas, üle kahe nädala.

Ja minnes kohe kauemaks, otsustavamalt. Sellest mõttestki kohe kergem hingata, et -- minema siit!, et ei ole mingit "kohustust" veeta siin veel mingid nädalad tolles "eba-olemises". Sest, mis poleks ka kunaski kuskil mujal,-- ei oskagi kujutleda halvemat kui siin harjumuseks nüristuv. Sellelt pinnalt veel üks eelmise õhtu äkiline taipamine: esmakordselt võin nõnda siia,-- pole enam erilisi põhjusi tulla siia kohta pikemaks tagasi enam. Üldse, kunagi !

Siia aga sel hommikul tegelikult hoopis millestki erinevast ja seda vaid selleks, et ei ununeks. Või vahest siiski mitte? vahest hoopis homme õhtul pigem siiski... Jah, kohasem see ju oleks.

______________________________________________________

14.november 2000. Cyprianus!

Lõpuks ometi jällegi siin tagasi! Võttis kaua aega seda taibata, kuid -- viivitlev rõõm on seda suurem! Sest tõesti, -- milline erinevus! Üle pika aja võin enda esmakordselt taas tunda pea-aegu 'ise-endana'... Milline kergendus! -- see on täpne termin, just-nimelt -- 'kergendus' on see mida ma praegu tunnen.

See sõna selgitab mõndagi. Ka seda, miks ma nüüd siia veel pikaks ajaks jään!

Ometigi pole siin kirjeldatu taust päris mitte selline. Või siiski?

Praegu on pühapäeva õhtu, selle kuu teise nädala lõppedes ja ma olen jõudnud end parasjagu siia võimalikult kenasti sisse-seada. Tõsi on seegi,et linnas-olemisega ei anna siinset hetkekski võrrelda. Muu-seas, teatud tuntavate mööndustega, kehtib too väitmine ka Tartu linna kohta.

Vahe on äärmiselt märgatav, ja seda nii-võrd, et miski teisenenu on ära-tuntav juba esimestest tundidest alates. Tuntav millegi meeldivana.

Täna oli esimene selle talve päev --- täna sadas esimest korda lund. // Ja ma mäletan seda talvist päikest...!

See oli pisult kummastavgi tulemine nõnda. Just-kui...

Kui linnas autosse istusin langes esimesi hõredaid räitsakaid, kuid sadu tihenes aina, ja sõites edasi näis kuidagi,-- mõnnel märkamatuks jäänud hetkel! -- miski kui teiseneks minu ümber ja nõnda ka minus eneses. Sõitsin ja -- jõudsin taas kord kaugemale kui olin lootnud.

See-kord tähendas see siis, et -- tagasi ja kaugemale.

Ümber-ringi lumega aegamisi kattuv maa, midagi võrreldamatut erinevat vaadata, seda juba õigegi pika aja.

Sest millal ma nägin viimast korda sellist? -- veebuaris?, märtsis? -- näib tõesti, et midagi on taas teiseks saanud, et ---

--- 'ring on täis saanud'...

Langev lumi kattis kogu selle quatz'i ja jättis mulje ammendamatutest võimalustest. Tahaksin siiski rohkem, et see just nii oleks... Kuid mida veel ongi siis vaja? Peaksin enese tegelikke vastamisi juba teadma. Nii nagu praegu tean kogu võimaliku kindlusega seda -- taas kord oli see nii väga õnnelik mõte, -- tulla siia !

Ja olla siin, ise-endaga kahekesti, veel see ometi nii lühike aeg. Õige pea on see juba möödas. Juba ette võin aga siia kinnitada -- sellest siin veedetud ajast jäävad head mälestused.

Ei midagi 'vastu-meelset', nii või teisiti. Sest kuidas oleks see ka võimalik, -- ma olen see aeg siin ju kogu see aeg täiesti üksi! Milline kergendus.

Võrreldes millega. Ma ei soovi liiga paljut olnust isegi meenutada. Liiga eba-meeldivat.

Kuid teatavas mõttes on see siiski vajalik. Ja see saabki siin veedetud aja üheks ülesandeks -- võtta ühte kokku need seni möödunud sügisesed kuud, teha seda konkreetselt, mitte üksik-asjadeni, vaid -- 'hoovusi' tajudes, püüda tabada seda mis on olnud määrav. Nii või teisiti.

See tänane lumi oli tõesti õnnistavalt sümboolne. Nõnda ja siin võin siis kirjutada, -- tunnen, et paljutki sellest kirjeldamatust eba-meeldivusest on sellega jäänud tähendusetuna selja taha. Nii lihtsalt. Sest mis on siis aset leidnud sel möödunud sügisel? See sügis on nimelt tänase päevaga lõppenud. Kirjutada siia esmalt seda mida enne-kõike mäletan vaid : sept. algus, minnes siit, -- kui erinev oli siis veel kõik! Viimseni, täiesti, -- siis ma veel tundsin ju hästi!

Algus oli kena, kuigi siis vist nõnda just seda ei näinud. Ometigi, meenub... nii mõndagi. Tulin veel sept. keskel tagasi siia, olles otsustanud akadeemilise kasuks(?) Ja läksin siit jällegi, sept. viimasel nädalavahetusel, seekord aga küllaltki kauaks.

Oktoober: ei mäletagi kuigi täpselt,aga -- algus oli siiski veel erinev. Koolis, mõned pöörased ööd... jah, see oli veel siis.Pöörasusega sai mindud siiski liiale,õieti küll -- näis, et see on minemas pöördumatult valesti. Huvitav määratlus, see on siia hilisemast.

Siis oli oktoobris üks nädal intensiivsemat elamist, tänu millele! ja selle aja eest olen siiani tänulik. See pea-aegu isegi meenutas kohati juba ununevat... See oli siiski 'hästi' kasutatud aeg. Ja selle lõppedes oli juba lõpule jõudmas ka see teine sügisene kuu.

Läksin siis Tartusse, ja see oli vajalik käik.

Tõesti, seda see ka oli. Nii ja teisiti. Sellest ma ka kirjutan eraldi veel. Siia vaid tsiteerides: see oli kui 'sõõm värsket õhku'...

Ja äärmiselt vajalik säärasena, kuigi... -- siiski, võrreldes millega.

Kodune õhk-kond on tänaseks muutunud juba painajalikultki vastu-meelseks. Tegelikult välja-kannatamatuks, kohati isegi.

Võiks vabalt veelgi ka halvemini öelda! Jälestus-väärseks. *

Need viimased kaks nädalat, novembri esimene pool seal oli tegelikult ju võrdlemisi jube. Lihtsalt ei olnud enam mingit muud võimalust kui tulla siia. Et saada lõpuks ometi veidigi kergemalt hingata.

Kirjutada siia ka sellest, mõistmaks sedagi, see on oluline.

Ja seal ei saa ma ju isegi mitte kirjutada, õieti: isegi ei taha .

KUID, -- nüüd olen ma siin, ja... mitte ainult. Nimelt, mul oli siiski kaasa võtta ka üks eriline tõdemus, ära-tundmine.

// Või nii ma vähemalt loodan. Kuid mul on nüüd aega siinsekski.

Kuradi värk see kõik kokku. Neetud

/// Veel hullem nali kui võiks arvata ...

15.-ndl.

Esmaspäeva hilis-õhtul. Esimene päev jällegi siin.

Kõik tundub sama-aegselt nii tuttav ja ootamatu. Sama-moodi võisin siin istuda juba aprillis. Pimedas, arvuti taga. Ja siis maikuus. Palju õhtuid ja pikki öid. Mäletan, et siis kirjutasin veel välja-jättelisi kirju. Ja nägin unes seletamatuid asju. See oli siis.

Ja kogu see järgnev suvi. Rohkem kui kaks kuud.

Aasta-aegade möödumisest saan aru temperatuurist.

Võiksin pea-aegu kujutleda end siin istunuks kogu see möödunud aeg. Midagi on siiski jäänud samaks. Ainult riided ja tundmused vahelduvad. Nõnda öeldes muutumiste, teisenemiste pead-pööritavas keerises.

Ja on veel midagi. Midagi, mis on jäänud sel loeteldud ajale ühtselt juures-olevaks. See võiks olla mingi jada. Midagi sellest, mida ma kogu -- selle aja -- vältades olen tähistanud tule-leekidega öös. Süüdanud kogu see aeg öösse 'märgu-tulesid' ise-endale.

Kus ja kuidas see millaski lõppeb? Kunagi oli nii teisiti.

// Enam ei ole tegelikult mitte kui midagi järele jäänud.

Ja ma ei teagi mida siin enam teha. Midagi ei ole teha.

18.öö

Ööl vastu neljapäeva. Selle öö alguses. Siin ja praegu.

Päevad on omandamas oma vaikset ja tasa-kaalukat rütmi. Mõnel hetkel meeldib mulle see üliväga. See vaikus ümber-ringi. Võida lihtsalt olla ise-oma mõtete vaikuses. Eraldatuse tunne.

Arvan, et võiksin siin veeta nädalaid, mis saavad mööduma kiirelt. Ja tean, et just seda mulle praegu vaja ongi. Varasema meeletus on teisenenud arusaamatuseks, ning rahutus on vaid pinna-pealne värelus. Päevad on omandanud oma kindla rütmi.

Keset tänast ööd sähvatab statosfääris Leoniidide tähesadu.

Midagi sellist, mida ei ole võimalik näha järgneval 30. aastal. Ega ka mitte tänasel ööl, sest kahjuks on taevas pilvine. Kuid ma võin vabalt ka ette-kujutleda. Seda võivad küll kõik aga ma suudan ka midagi haruldasemat: ma võin sellega ka teadlikult rahulduda. Kui küsisin ma ei ei leidnud endast midagi mida soovida...

18.-ndl.

Nädala neljanda päeva lõppedes. Mida siia kirjutada enam?

Siinsed piirid on küllaltki kitsad. Mitte, et see olnuks harilikult teisiti mujalgi. Vaid, et... kuu aega siin?

Piirduda siiski esmalt vaid paari nädalaga. See on kõigiti sobiv.

Ja kui siis nõnda, vahest ka kauem veel. Näis, see ei ole nii oluline, kõik... Huvitavalt lahutatud kogemine see siinne. Nõnda oli see ka suvel? Praegu on alati kuidaqi teisiti. Naljakas.

// Päevad on mingis raamistikus. Tõlkimise-ülesandega kimpus. Esi-algu midagi muud mitte mahutades. Järgmine nädal siin omandab variatsioonid. Kuidas täpsemini...

Ühel päeval hoidsin käes surevat lindu. Talv saabus nii äkki.

Võimalik, et ta suri ka hirmust. Täna hommikul, just siis kui olin ärganud selle päeva teadvel-oleku juurde... kuulsin midagi.

Millal ma seda viimati kuulda võisin? ei mäleta.

See oli juba ammu. See suvi oli siiski vaene selle poolest.

KUI meenutada kõrvale kevadet! Kuid täna siis, korraks.

Nõnda, et võinuks kahtlustada kujutlemise võimet.

Seda enam, et... -- see oli tõesti täpselt nõnda: miskipärast ma ärgates mõtlesin sellele!'

Enne kõiki harjumise mõtteid ja sellist. See ootamatuses hämmastav mõtte-katke, ja siis...! See kõlab ebatõeliselt, aga... kui sageli olen võinud märgata tõeliseks arvatu tagant vilksatamas just seda: 'eba-tõelisust'...

Lühidalt: olen siin vähem üksi kui oletasin. Ja nii nagu kaks aastat tagasi ma pidin kuidagi väljendama oma tänulikkust...

19.-ndl.

Seda päeva on jäänud täpselt 7. minutit...

Esimese reede hilis-õhtu. On pea-aegu selline tunne, et -- peaks minema kuhugi...! See oli hea nali. Minna ei ole enam kuhugi. See oli aga maitsetus. Sest, -- mõelda vaid, -- kogu võimalikkus!

--- Kunagi sa vist kirjutasid just nii? Oleksid seda teinud kui võinuksid aimata...? --- Aga muidugi! Kogu võimalikkus!

--- ja: ei midagi kohustuslikku...

See oli see päev. Kuidas ma seda hiljem meenutan, kui üldse

mingilgi moel? Tõenäoliselt, et siiski mitte. Milleks tahta seda just

-- meenutada midagi sellest mis möödas on ?!

See nädal on siia peatatud oma möödumises. See on range fakt. See õlu siiski mõjub, kuigivõrd... Tänasega on mul nüüd piisavalt aega, ja-- ka piisavalt tubakat! Mäletan veelgi, et kunagi oli see siin mingi probleem... Seega: ma olen siis siin.

Millest ma siia aga õieti kirjutada tahtsin...?

21.-ndl.

Pühapäeva õhtu: esimene nädal siin on möödunud.

Eile ei kirjutanud, ka hommikul mitte, seega pole viimasest ööst ka enam midagi mäletada. Mis siis sellestki. Naljakas kuidas siin...

Nädal tagasi siia tulles, -- kõik oli siis hoopis teisiti. Näivalt oleks kui pikk aeg mööda läinud, teisalt nii kiiresti. Mingi huvitav vastuolu mäletamisse kätketud...?

// Ei viitsi nagu millestki, siia... Vahest hiljem? või siis ka mitte... Üldiselt: näis kui's edasi läeb siin... Ja seda, mida olen nõus siia kirjutama täpselt veel ühe nädala pärast! Ning siis: veel ühe nädala pärast? Ja veel, ja veel...! või siis ka pigem mitte?

Lühidalt; nii kuidas ka kujuneb. Siin on lihtsalt vähem ebameeldiv kui mujal. Lähtuda enne-kõike vaid sellest.

[Üle mõnegi õhtu taas kamin, kangemat, kuid poolikuks; ja -- harjumatult meeldivgi uinumine... Eriti need olematud nüansid!]

24.-ndl.

Selle kesknädala öö alguses. Praegu ja siin.

Eelmisel ööl pöördus ilm sulale ja siin on isegi üllatavalt soe.

Tänasel õhtul sadas maha värske lumi, väljas oli ilusalt talvine.

Vaheldumisi: mida ma siin teen, ja -- kus võiksin ma end praegu veel nõndagi talutavalt tunda. Sest meenutada vaid: tahaksin ma ikka tõesti Tartusse, näitena? Keeldusin ju minemast teist korda isegi sinna nn. rmt.! ja paljustki muustki...

Vahest tõesti, kuigi teisalt: paljutki sõltub ju pakkumisest...

Tabanud ennast unistamast ju isegi: see väike tüdruk, sealt koolist, kõige ilusam neist kõigist seal, see keda ma tean juba eelmise aasta sügisest saadik, ja -- kelle nime ma ometigi veelgi, -- ei tea nimetada...

Olen Temale tihti mõelnud, nende aastate vältel. Sest ta on mulle seda võimaldanud. On kinkinud mulle mõned mälestuse-katked, milledest ma ei tahaks veelgi loobuda. (*!)

Näiteks see..., ja see!, ning... Mitte nõnda siia. Aga ma mäletan, ja -- vahel isegi kui meelsasti! Ometigi annan endale ka aru, et võimalused on tänaseks kahanenud miinimumini. Ja kahjuks, ka seda, et peamiseks "takistuseks" on minu enese vältiv meelsus... Mida sellega ka siia öeldud ei oleks!

Kuid, aastate möödudes, olen hakanud mõistma ka seda: vahest on see isegi kõige ilusam ja imetlus-väärsem -- omada kedagi kui 'Unistust'...

Võida kedagi eemalt ja aralt imetleda ja jumaldada.

Või kuidas ka mitte öelda. Ma mõtlesin, ei, 'mõistsin'! Temale, -- ühele ja ainsale! ka sobiva nime: Mariè ...!

Kuidas ka ei läheks. Tänasest jääb seda kuud vaid nädal.

25.-ndl.

Neljanda päeva pimedaim aeg. Erandlik päev olnud.

Läksin hilja, alles 4. paiku magama, ometi ärkasin vara.

Ja harjumatult optimistliku meelsusega, viimasest päevade kohta.

Päev teeb aga omad korrektiivid... Erandlikult hoolimatu meelsus! kuni tegelike 'piirideni' välja... Huvitav, mida ma sellise ohjeldamatusega üldse loodan saavutada? Vastus kõlab: mitte midagi enam.

_______________________________

Olen täiesti valesti talitanud!

Pean mõtlema täpselt vastu-pidi. Miks selle lauseni jõudmine mul nii kaua aega võttis?! Need viimased nädalad siin, viimased kuud; samuti: pool aastat tagasi, kogu see aasta, eelmine aasta... ---

--- kas tõesti "valesti" ?! Muidugi see ei ole nii lihtne; kuid praegune suhtumine on lihtsalt aru-lage.

Miks ma ei ole 'mõistnud' -- huvitav tõesti, miks ma ennast nii hoolega, ja nii kaua juba nõnda "piinan"?! Ja sellega seoses, -- mida ma õieti praegu siin teen? Või kaua ma nõnda...

// Tegelikult on oluline vaid üks asi. Või siis: kaks "asja", kuigi, mulle siiski näib, et tegelikult see on -- 'üks ja see sama'...

Oluliseim, mida siia nende päevade jooksul kirjutasin, -- see väike tüdruk, sealt koolist, keda ma juba aastaid nõnda tean ja 'ilusaimaks' pean...! Mulle siiski näib, et ma ei ole mõistnud...

--- See on keegi, kes võiks olla 'kõik'! -- Tema on üks, kes võiks olla kõik, kui Tema seda ainult 'tahaks'... Kuuleb Ta seda praegu...? See oli nali; aga-- kas ta aimab seda...?

Ja kui ma olen siiski eksinud, siis ma võin minna Tartusse!

Ja nii-sama lihtsalt! -- ka seal! -- 'ootab mind keegi'...!

Tulin sealt selle kuu alguses juba ja alles tänasel päeval sain kui lõplikult aru --- see väike tüdruk, esimesest ööst, linna keskelt, purskaevu äärest... See, kes näis mulle eksootiline, see, kes mind enesega kaasa kutsus, kuigi kahjuks siiski veel jättis samas.*

Ja siis viimane päev, sealt tulles: see, kes oli seal -- võis ju olla see ja sama! Olgugi ma ei mõistnud, ja... -- see ei olegi nii oluline! Keegi seal on!!! -- ja see on ainus, mis loeb! -- 'Keegi' on seal alati olnud mul vastas, just-kui 'ootamas'...!

Kui ma läheksin sinna taas, ma leiaksin Tema sealt taas!!

Ja nüüd siia midagi, mis peaks kõlama 'üllatavalt': Kuidas ma küll tahaksin, et see keegi oleks üks ja see sama!'

JA siia ka paar rida, mis on sõnastanud A. MAUROIS: Von Goethe: „... Mõelda on lihtne / kuid tegutseda on raske; maailmas tuleb aga tegutseda oma mõtte kohaselt.“, lk. 25.

Alain: „... Naiste suur jõud on selles / et nad kas hilinevad või on ära.“, lk. 32.

„... Eemaloleku puhul aga muutub armastatu selliseks Sülfiidiks, keda me võime kaunistada kogu täiuslikkusega. Seda toimingut nimetab Stendhal kristallisatsiooniks. Kristallisatsiooni kaudu moondub armastatud isik hoopiski teiseks ja kõrgemaks olendiks kui ta on tegelikult võimeline olema. Ja sellepärast ütlebki Proust, et armastus on subjektiivne ja et me ei armasta mitte tõelist inimest, vaid enda loodud olendit. /.../ ... tärganud leek kustub kiiresti, kui mõni kasvõi pisemgi lootusepuhang teda ei elusta. Selliste julgustavate märkide suhtes ei ole armunu nõudlik. /.../ Argus ja häbelikkus dikteerivad liigutusi, mid arvame tulenevat põlgusest.“, lk. 33.

„... Tung jälitada seda, mis keeldub, ja keelduda haaramast seda, mis on kingitav, on loomulikult ja hõlpsasti seletatav.“, lk. 34. „... On kerge olla imeteldav, kui jäädakse kättesaamatuks. /.../ Mida pikem on armastuse rada, seda rohkem tunneb delikaatne vaim sellest rõõmu.“, lk. 37.

„... Mõned iseloomud on sündinud ustavaiks kas sellepärast, et neil on armastusest väga kõrge arusaamine...“, lk. 43. „... Tee mida teed. Age quod agis. Tee seda kogu hingest. Sinu keha ja su vaim olgu mõlemad pingul selle sihi poole.“, lk. 51. „... See kes on omandanud oma õpingute kaudu maitse ja meele ilu tajumiseks, teeb seda paremini kui teised.“, lk. 83. „... ja et ainult kõige vanemad kombed, kõige iidsemad talitused kindlustavad inimkonnale tsivilisatsiooni hapra kaitse?“, lk. 97.¹⁴

27.-ndl.

Vastu seda ööd. Ja peale eilset päeva, mis oli ekstreemne.

Hakkan seda hiljem nimetama ühe-- 'Joone' -- ületamiseks.

Eilse päevaga leidis aset midagi pöördelist, midagi erandlikku. Seal oli nii hommikune seletamatu ja rõõmus ärevus, ja järgnev kaos ja sügavam meele-heide... Mõtetuse piirid.

Kuid seal oli ka midagi hämmastavat: mingi pea meeleliselt tajutava barjääri ületamise välja-peetud hetk, ja siis,-- 'müstiline' küsimuse-asetamine ühes erilises kohas! -- ning seal oli ka kõige hämmastavam taipamine!, selles õhtus ja selles öös...!

Midagi sellist, mida ma enam väga ammugi ei ole võinud kogeda, ja -- mida sellisena ei olegi kogenud! Midagi sellist, mis oli kaua viibinud ja lõpuks saabudes rabas oma ehedaima ootamatusega: jällegi! sain lõpuks teada,-- miks ma viimane kord seal Tartus käisin! Ja, mis seal aset leidis. Ja 'kes' seal oli.

Siit eelmisest kirja-kohast võib nimelt leida kõige teadmatuimaid küsimuse-asetamisi.

Ja veel üks teadmine selgines selle öö vältuses veendumuseks: kuhu ma siit lähen, kui ma siit lõpuks ära lähen. Kuhu mul on vaja minna siit minnes. Ja püstitus seni-olematus vormis üks ammune küsimus: 'otsustamisest' ...*

Kogu varasema põhjalt aga lõpuks pigem kui selgus sellest, mis tegelikult võimalik on. Mida mul olekski praegu enam "otsustada"? Selle võimalus on olnud ainitiselt puuduv ...

Tõesti, eilne päev tõi nii paljuski enesega 'selguse' !

Kuigi,-- siia viimaseina kirja-pandud laused on oma taipamatuses lausa hämmastavad. Ja ühes sellega ka,-- kogu senine siin senini! Ma isegi ei mõelnud nõnda...

Kuid just nimelt sellisest mõistmatult küsimisest, kasvaski siis välja viimaks ka aru-saamine, mis kinnistus samas järgnevalt,--- ilma mingi kahtluseta veendumuseks, millele varasema mõistmatus oma kummastavuses on jahmatavlt võõras.

Kogu selle sündmuse mehhanism on oma lihtsuses otse hämmastav: esmalt too kõige alguses asetsev 'juhuslikkuse antus'

-- kui seletamatuks jääva 'väline tõuge'...! Sellest kasvanud mõistamatu tahtmine, ja sellest, ümeber-kirjutamisest! johtunud peen rafineeritud surve -- iseoma möödanikust! Nõnda asetatud ennast kui seisma mõneti hoopis teise aega ja meelsusse, sisse-elama mingisse hoopis varasemasse mina-kujutelma, ja -- mis eriti tähtis,-- ka kogu kunatisega kaasuvasse...

Näiteks suhtumises kellegisse konkreetsesse! Just sellele tõigale, arvan ma praegu võlgnengi tänu oma taipamise eest.

Millele siis, ometigi?! -- 'juhuslikkuse tahtele'...!

Sellise reaalsuse rekonstrueerimise juures on alati kõige huvitavam see "päris algus". See küsimärk kõige alguses.

Muidugi on nood taipamised kõike hetke kaasuvad, mööduvad. Midagi aga ometigi jääb; mõelda nii-- mis oleks ilma sellise mõistmiseta, see on ju edasi-olemise alus. Ka seekord.

Mäletan, et eilsel ööl võisin enesele taas öelda: on jälle migitki lootust, sellega olla ka tulevale avatud, ja mitte pidada uppuma oma raske-meelsuse inertsusesse nõnda. Suur asi.

Kuid iga taipamine on alati vaheldamatult isiklikku laadi...

Sest emotsinaalse eufooria lahtudes jääb küsimuse asetus siis seda selgemini, teravamini pinnale: mis edasi?, kuidas täpselt... See meenutab mingit sihiliku komplitseerimise jada.*

Praegu ma lihtsalt,-- tean küll kuidas, aga ma ei saa veelgi teada: mis tegelikult leiab aset edasise sees... Kas...?

Siiski oli see 'rõõmus' taipamine.

29.-ndl.

Vastu kolmanda esmasp. ööd siin ja nõnda praegu...

Seda kuud on jäänud vaid paar päeva. Ilm on pöördunud soojemaks, lumi sulas, ja väljas on otse-kui talve lõpul või varaseimal kevadel. Ja nõnda mitte ainult "väljas". Sest,-- pärast tolle tabamatu 'Joone' ületamist, mulle hetketi kui näib, et ... oleks kui õrna lootust 'hingelsest kevadest'...? Vahest siiski mitte, täpselt ja järgnevuses just nii, aga -- midagi on teisenenud, midagi on selginenud, on tunne nagu oleksin kuskilt 'tagasi jõudnud', mingi hädavajaliku rahu, selguse ja 'rõõmu' juurde tagasi pöördunud.

See ei saa tulla vaid ilma pöördumisest!

Tänase öö alguses kohisesid puud kui tormi käes...

Lähema tuleviku suhtes olen vähemalt eneses vajaliku selguse juurde jõudnud: siinne olemine selleks korraks kavandatav ligi kuu-faasi vältuses. Siit minnes aga peamiselt just veelgi kaugemale ära. Neljandat ja seega ka viimast korda! sel aastal kuhugi... Ja kui nõnda, siis-- ehk minnes ka veidigi 'otsustavamal' moel...? Muidugi, seda saab näha siis. Kuidas täpsemini ka ei kujuneks. Lõppeks: siia, või veidi teisale! saab alati ka tagasi tulla.

Seniks aga veeta oma aeg ära siin. Pool sellest kavandatust ju veel ees ometigi! Veeta see parimal võimalikul moel, seega siin.

See tähendab tegelikult väga paljut, see kui on selgem siht silme ees... Ja tuleb tunnistada: mulle tegelikult siiski meeldib siin.

See, et saab olla üksinda ja, et on piisavalt vaba ruumi enese ümber, piisavalt selleks, et vabamalt hingata! Ikka veel ei loobu konstanteerimast: parimas 'mõeldavas' seltskonnas!

Nelja numbriga aasta-vahetuseni jäävat veel 32. ööd ja päeva.

30.-ndl.

Viimane sisse-kanne selle kuu raamides. Teisip. õhtul.

Eelmisest kirjutamisest möödunud aeg oli erandlik tõesti.

Algamisi sellest, kui ärkasin eile õhtul ja tormisesse pimedusse, ja -- mõne heteke pärast jäin ligi öö-päevaks ilma elektrita siin!

Mõllas tõeline torm, millist siit kohast varasemast nagu ei oska mäletadagi, tuule kiirus olevat tänagi veel ligi 30m/sec! Noh, ja ilma elektrita, peale esmast üllatumist!, see oli kahtlemata erandlik siis.

Sel õhtul kamin ja piip, ning see-järel, lisaks osa järgnenud ööst ma siiski magasin,(mis ometigi ei vältinud erandlikkust õnneks!). Kui alates 4.-st kuni siiani-- graduleeritse määras... Üllatavalgi kombel.

Koidu-eelse piibu kõrval jõudsin kui järeldusele, et ilma amplituutideta ei leia siin õiget asu, ja otsustus järgnevuses,- minna nt. Kaldasse, kui täna ei tuldaks mind väisama. Ometigi, selle pärast. millest hoolimata? -- teatud tegus "lõpu-eelsest" erilisest meelsusest kantud tuhin. Nõnda kogu see päev, eriti selle alguses. Mõeldud tõsimeeli veeta see 1/5n. vahelduseks mujal; õhtu tõi tulles siiski omad korrektiivid. Kuid tolle päeva meelestatus oli paljuski ju ometigi nii-võrd haarav... Eriti see, kuis, jällegi!, kui "matsin" midagi maha!, seda eelnevalt püüdlikultki "talletades"...! Ja seonduv kõik.

Mulle heteketi näis, et toimunust võis veerida välja ka teatavat 'viidet'... Magamatusest pinguldunud ajus, jne. Miskipärast olin samas ka veendunud tolles just tänases väisamises...?, või nii mull vähemalt näis... Eriline meeleline antus seonduvast tingituna kaheldamatult. Säärasena tervitatav kui vaheldus. Kuid aeg on lõpetada siinsega, see päev ja Q on varsti läbi. Vahetugu see siis viimase aja ekstraordinaalsuse määras ja osutagu ka enamale. Nii nagu ikka. Olgu see jäänud aeg siin vääriliseks ette-valmistamiseks ees-seisvale "suure vahetumise" ajale. Jäänud on viimane kuu seda aastat, seda sajandit ja seda aasta-tuhandet... 'Bon voyage'!

_____________________________________________________

'Une - nägemine'

Siia kohta, eraldi?, sellest eraldi-asetsevast valdkonnast.

Lisades vaid seda, et nõnda vältinud nagu viimastel kuudel, ei ole ma seda kummastavuse valdkonda enam ammugi. Ehk teisalt siis:

nõnda eemale-jäänud sellest...? Miks ometigi ?!

Nov.alguse öö -- Esimene ja ainus kuu esimestest päevadest mäletada, Tartust tulles. Valdavalt eba-meeldiv, tõenäoliselt "esile-kutsutud". Sest esindatud oli nt. ka too debiilne värdjas; kuigi ka -- mina ise, minemas hoogsalt, kuskilt kuhugi, nii nagu ma võisin minna mõnel möödunud kevadel... Üldiselt aga: negatiivne väline surve.

11.ÖÖ -- See oli kõige olulisem. Üks kolmest, enne linnast lahkumist. Kahjuks ainult, ei suuda seda just praegu meenutada. See oli midagi erootilist...? // Kas see oli Katrin, siis ja seal --? Kuidas ometigi, ja -- miks ma just seda ei mäleta ?! Sest see oli midagi harjumatult meeldivat, selles eba-meeldivas kohas... Kõlab loogiliselt !

12.ÖÖ -- See oli midagi kummalist. Mastaapset unenäolised sümbol-maastikud. Seda-võrd, et on alust kahtlustada isegi otsest mõjutatust... Igal-juhul, -- väärib tähelepanu ehk siiski.

Esimene mastaapne kujund viis kunagisele "võitlustandrile". Karate-treeningute moondunud olustik. Ei mäleta,et olnuksin isegi mõelnud sellest eelnevalt. Küsitavuse asetus, kui sellist siia kohaldada, käsitles sellest lahkumisega seonduvat. Ja oli üles-ehitatud küsimuste-vastuste laadis. Teatav õigustav, seega: ebameeldiv suhtestatus.

Vastus kõlas: läksin selle seest, kuna see ei meeldinud mulle enam.

Teine kujund juhatas aga kunagistele "mängumaadele",Maidla, kuid groteskselt teisenenud olustikes. Ekstreemsuse atmosfäär, miski leidis seal aset kui "sõjaline konflikt". -- Ühtäkki avanes pilgule mingi jahmatavalt grandioossne moodustis. Nagu üüratu tera-mast, kerkimas poolde taevasse, mille vantidel ja raadel vaenulikud sõjardid. Mina ei ühinenud mannetu "rünnaku-katsega", varjudes kõrvale, individualistliku taktika eelistest! Sama väitlev meelsus, mis nüüd hetkeks paljastus nö.-"oponentide" juures-olekuks: kari pingsalt vaatavaid emaseid!,vinge.

Viimane kild valgustab (jälle!?) üht ootamatut kohta sealt -- lakk aida peal, sinna varjudes, heinte sees. Maha-suruv 'Angst'-atmosfäär.

13.ÖÖ -- See oli midagi painajalikkugi. Ja nõnda ka--täiesti ebaolulist. Väga otsene seos mõjutatusega "kõrvalt". Läbini eemale-tõukav säärasena. Miks peaksin siin meenutama miskit, millega mul mingitki pistmist ei ole ega olla saagi. Säästa end pigem vastikusest (="lopergused slaavi-näod"!).

________________________

15.ÖÖ -- Viimane öö esimesena siia : vastu hommikut, see oli rohkem kui pool-unes... Vahendus üks kujund, kui pilt. Esmalt oli mingi kummaline teada-andmine. Mis, see ei ole oluline. On nii külm... Ja siis, ja -- see jääb seletamatuse enda kilda kuuluvaks:

Minus oli üks tüdruk, heledapäine,sale ja väike...

Kes see siis oli --? kas ma siis ei tea... See oli rohkem lähedus, kui olnuks vaid kõrval-olek. Minus... Vahendunud tundmus? -- Erutus, ilma suurema pingeta, ma ei mõistnud seda. Tüdruk aga, --oli vaid seda.

See ei olnud unenägu. Ma ei tea, mis see oli aga... See ei olnud ka pool-uni, nagu nüüd äkki taipan. Kuidas ta seal oli, ja -- kuidas... See, mis vahendus oli mulje sellest... -- millist tegelikult ei saagi vahendada. Võtmine ja jätmine. Võtad kellegi, ja -- tahtmatult erutad ta üles ja siis -- tõmbud põlglikult kõrvale, otsekui mitte midagi mõista tahtes... Tuleb tuttav ette? ärgates tuli...

Vahendunud tundmus oli segu kibestumisest ja ...? ma ei teagi, nägin üheks tabamatkuks viivuks ka ennast kõrvalt. Mis see oli minus, see takistav suhtumine. -- Ma ei lase neid kaugemale! Pole seda mitte kunagi teinud. Huvitav, miks?

Kuid vahest olen teinud viimased kuud siiski õieti: vahendamatut ei saa mitte kuidagi selgitada. Hoida seda siis edas.

Jah, mitte kirjutada, pigem -- mäletada aina...

17.ÖÖ -- Viimasel ööl, ja see oli midagi ülivõrdeis absurdset.

Ehedalt, väljapeetuimal kombel. Isegi nii-võrd, et mälu kui ei paindukski seda vahendama, seda -- 'ebatõelisust'...!

Esmalt meenusid kalad, kummalised,eri-moelised(,nt. väikesed gupid!), ainult, et -- mingil hetkel need kalad ujusid õhus!(köögilaua kohal) --tekkis mure, et äkki peaks need vette panema...,et kohaneksid! (+väikese pätaka juures-olek).

Peamine on aga siiani kuskil mäletamise piiri-mail. See oli mingi kummaline kohta, seal toimusid seletamatud asjad. Nagu mingi piiratud territoorium? ohtlik vöönd... Seal olid mingid kõrgendikud ja orud, ja vesi neis... ja vees mingid kummalised ja ohtlikud elukad? Kellegi pea-aegu tundmatu kohal-olu? Lõpus oli midagi konkreetsemat: mingi puude-salu, seal kellegi (lõplik!) peatus-koht, esemed, nagu mingi koer? Ja sõitmine, autoga, kuidagi, kuhugi, kuskil. Seletamatu asi, painavaski õhustikus. Peamist aga ei mäleta sealt. Kes olid teised? Kahjuks ei mäleta...

ÜLDISELT : Kui uskumatult mannetu antus! Võrreldes nii kauase varasemaga! Uskumatu teisenemine, näivalt-- olen kui millestki väga haaravast olnud juba pikalt eemale-jäetud. Kurb aga tõsi; kuigi -- vastuseta konkreetne küsimus: miks siis ometigi...?

18.ÖÖ -- Midagi küllaltki ähmast aga kummastavalt konkreetset samas. Detailid ei ole piltideni vahendunud küll aga üldine laad. Ähmasus tähendab eba-selgust üksik-asjades. Kummastavus tähistab konkreetseimat seost eelmise õhtu kirjutamisega: ma otse-kui -- nägin seda une-näolisest perspektiivist! Täpsemini: nägin kui kõrvalt... reaktsiooni? vastu-kaja oma väitmistele...! Hämmastav see psühholoogiline antus.

Sisuliselt olid seal mingil kummalisel moel esindatud pea kogu selle käigu feniniimne kaasa-antus. Pea-asjalikult aga siiski nood kaks: Katrin ja Epp, ja -- eelnenud konstanteerimistest otseselt tulenevalt! -- ebarealistlikus vahendas -- uudselt mõjuva! -- tõrjuva suhtestatuse...!

Ja mille vastu, millele reageerimisi omakorda! -- vahendas unenäoline tegelikkus õhulise pildi ühe noorukese tüdruk-lapse kohal-olust.... Ma ju tean tänaseks juba uneski kuidas Tema välja peab nägema. Kuid unes ma nägin siiski selgemini; ei näinud vaid 'tundsin'.

See oli keegi konkreetne sealt. Huvitav lause, sest küsimus ju pigem selles kas -- esimene või viimane...? Ehk: see üks ja ainus !

20. ÖÖ -- Sellest ööst jääb mäletada midagi mastaapset ja aru-saamatut ühe-aegselt. Mäletan sedagi kui hämmastunud ma ärgates olin. See on midugi alati üks haarav moment. Ärkamine ja siis,-- meenutamine...!

Midagi hõljub seal mäletamise piiri-mail...

Esimesena taastub mingi grandioosne moodustis-- laev! hiiglaslik puidust ehitis. Kuskil selle lae all, kitsukesest aknast välja vaatamas too unenäoline mina, muretsemas kuidas uppumise korral välja pääseda sealt! See näis nimelt tõenäoline... Kitsukesed lahed, nagu nähtus tollest trellitatud avavusest välja-vaadates. Manööverdamine, ja -- siis äkitselt ümbrus kuidagi teisenes: nagu varase lapse-ea heina-põllud? võimalik ka, et mitte.[Maastik: Hagudi ja skjäärid Stokholmi lähedal -- sic!!]

Mis oli aga peamine seal?! nii kiiresti ununemas kõik. Kas olid seal nood "vanurid", kuidagi?, nagu pea-aegu meenumas... Või ka mitte. Aga siis mingi saar, mingi koht? Mäletan ennast kui aktiivsuse kehastust, midagi kavandamas, organiseerimas, millegi eest hea seismas? Ärgates ometigi veel mäletasin.

Siiski, midagi meenus! -- üks nägu, tüdruku liikumatu nägu! See oli ära-tuuntavalt selgelt nähtud, ja -- korduvalt! erinevates vaatamistes, teisenenud rakurssides... Liikumatu, elutu ja tuttav samas; tardunud justkui -- 'kivistunud' kaunidus...! Mingi eriline, kummastav lähedus!

Otsekui ära-tundmine. Ja see oli vist enamatki seal... See nägu ei olnud siis enam ootamatult mitte päris ilma eluta! See väljendas mingit 'teadlikust'...! --- See oli esimene kord nõnda. Küsimus siia: kuhu on nõnda võimalik välja jõuda...? Hullus ei ole mind kunagi hirmutanud.

21.ÖÖ -- Viimane öö, seniseist paremini mäletatav, ometigi, -- kas on seda veelgi...? Üritada ometigi, siiski vaid märksõnadega piirdudes:

Ei mäleta aga mitte kui midagi. Tõesti: mitte ühtegi vihjet...!

22.ÖÖ -- Mõtlemiseks ainet järgnevaks: vastu hommikut ärkasin ootamatult, miski ehmatas mu ülesse. Midagi sellist ei mäletagi, aga mitte sellest siia: mulle tundus nimelt, ärgates, et sain vilksamisi aimu sellest, mis tegelikult toimub igal ööl minu teadvuses! Jahmatav elamus: see on vist ikka täielik kaos! See, mida mäletamine vahendab aga mingi tähtsusetu ja juhuslik pealmine virvendus. Sügavamates kihtides möllab aga täielik segadik: seal on kõike-- varasema lapsepõlve elamused segamini moondunud ainesega eelmise nädala teleprogrammist.

Ja kaugeltki mitte ainult! -- kõik absurdsel kombel segunenud, väändunult tervikut kjundamas, ja -- milline jahmatav intensiivsus! pöörane tempo, mälestuste, elamuste tormiline vaheldumine...!

--- Võimalik tõesti, -- ei mäletata pigem selleks, et säästa end!

Huvitav, et kõik detailid nii kiiresti haihtuvad. Ilmselt ei ole siis ka kuigi "olulised"... Ometigi, poleks uskunud siis äkki ärgates, et...

Üks kild siia ometigi, hilisemast, ja kui sümbol-märgistusena: see oli midagi naljakalt moondunut-- mingis võlvitud keldri-saalis, vaadates eemalt: mingid naised taustaks, nende ees üks noor heleda-päine tüdruk, kui midagi serveerimas. Ta keha oli aga absurdsuseni naljakalt "tõlgendatud"(nö.-"kausid"!), millest minu siiralt-lapselikult lõbustatud regeerimine;(lisaks: mingi nali õunaga, karniisil=sic!). Etc.

Rõhutades: see oli vaid üks kild kogetud kaosest; ja täpsustamisi: lähim paralleel, ajend, stiimul, -- stribtiisi-baar okt. esimesest poolest? (Tegelikult: kõik kokku ja ei kusagilt!) Ja veel: huvitav küll aga alates sellest sügisest, alles! -- näen ma vahel unes ka heleda peaga tüdrukut.

26.ÖÖ -- Pärast pikemat, ja täiesti sobimatut! pausi, viimasest ööst mäletada vaid üks-ainumas ähmane viide...--

-- See vahendas häguse visiooni, millestki kui kellestki, mis on kõrvale heidetud... Esemeline nägu, tühistumise laadis määrdununa...

29.ÖÖ -- Sellest ööst midagi erakordset! Mis seda enam muljet avaldas, et leidis aset peale mõningast vahet, ja muidugi,et-- leidis aset sellise mastaapsuse, selguse juures. Harva kui on olnud midagi nõnda üldistavat. Ja, et -- leidis aset kui 'käsu' peale...! Tegemist oli otseselt tulenevaga käsiloleva "Logi-rmt." kopeerimise antusest. See oli kui üldistav vastamine säärasele küsimisele mida teadlikult poleks osanud sõnastada. See oli kui teatud "lõplik hinnang" millegile. Distantsilt nähes!

Unenäolisus kujundas mastaapseima mulje mingist kõike-hõlmavast "panoraamist"... Mingi osalt painavgi tähelepanemine, kui nähtamatu "publiku" pilgu all olemine. Konkreetne olustik oli grotesknegi, millest olulisemana aga teatavad tegelased ja teatud suhtestumise laad. Mis ära-tuntavana, ja kui teisenenuna! -- tõi silme ette midagi tollest,1998a.II. poole olustikust, välise rakendatuse osas siis. Oli nagu mingi moondunud "vabaõhulava", otseselt näitlemisega, esinemisega seostamisi. Ük tegelane kui näide, isegi nö.-"ees-kuju"(?) -- kelle suhtes teatud respekteeriv hoiak, vaatamine... Mis eriti ilmnes teatud nõustuvas ja sellega isegi 'tunnustavas'! hoiakus seoses minu "lahkumisega".

Peamine, eradam või mäletatavam osa nähtust seostus just -- 'lahkumisega' sellest "millestki: enese teadliku eemaldamisega ebasobilikust! Nii unes kui reaalselt! See oli seal siis õigegi tõsine ette-võtmine. Oli vaja kaduda, isegi "põgeneda" sealt-sellest, teha seda aga kui tähelepanu äratamata, märkamatult...! Tõigana mis seostab vastakaid reaalsusi: oli vaja vabaneda esmalt teatud iseloomustavast riietusest (vormist!),-- selleks kiiresti kuhugi, mäletan ennast nõnda,(mingi telgi varju, suvalised leitud kaltsud asemele, noh,et-"põgenemiseks" sobilikud! ; muide: antud episoodi järel ka too debiilik miskipärast,- andis midagi mida ei olnudki vaja,-sic! kõnekas nali!)

Muudki seostuvat, taandatav osalt isegi konkreetsete vasteteni ehk välja. Nt.-- miskid "sees-olema-mõistetud" kui märkasid kavatsetavat hetkeks,(-"desertöör"), reaktsioon väljapeetult hoolikas: ükskõiksus, rõhutatud teadlikus= üleolek mis mõjus hetkega! Seal oli tegelikult võrratult rohkem üksik-asju. Huvi-pakkuvaim millest aga tolle nägemuse lõpetamine: ikka veel seotud lahkumisega tolle seose kütkeist, nüüd aga juba pigem kui -- olles seda sooritanud juba! Seda väljendas muutunud olustik, säilinud panoraamne üleminek vahendabki just liikumist ühest kohast teise (, mingid koridorid, teatud suures hoones, maa-alused? - kas siis sama maja?, võimalik).

Tõesti see kõik oli hämmastavltki konkreetne, isegi detailides. Tollest "üle-minemisest"(!) mäletada ka keegi teine enese kõrvalt, mingil hetkel,-- noor tüdruk, näivalt siiski kui tundmatu, kuigi nähtud vaid ähmaselt, (tõenäoliselt aga ometigi tuttav...) Suhtumine ei olnud soodne?, või oli minu poolelt otseselt välistav? // ! //

See viimane on isegi tõenäolisem. Selle "üle-minemise" kaudu jõudsin ma noist koridoridest lõpuks ka kuhugi välja: lõpetava vaatuse panoraam oli järjekordselt teisenenud, see võis olla mingi ametlik asutus, miskipärast oletasin ärgates, et haigla (!! Magdalena!- see on võimalus mis avaks uusi mõõtmeid", ja täpsustaks ka nägemise/ tõlegndamise/tähtsustamise lõpu-daatumi: okt. keskel'98!).

Leidsin end sel ühel peatatud hetkel seismas, eraldi, tähelepanelikuna, ja-- samas nägin ennast seal seismas kui kõrvalt; ma vaatasin enesele otsa nagu peeglisse ja nägin ennast: kummaliselt riides, otsekui vanemana(!), mõtliku ja tõsisena... Kohendades enda kaelust märkasin aga, et -- ma kannan seda preestri-rüü valget kaeluse-äärist...! Võpatava 'ära-tundmise' välja-peetud hetk ja ka katkestus ärkamiseni.

30. ja viimane ÖÖ -- Samuti ka peatse järgmise magamise ajast võin jällegi midagi mäletada! See-kord ometigi aga midagi täiesti erinevat eelnenust, kuigi samuti üldistav, selge ja mõjus. Siia kohta vahendada see siis lõpetava kirjeldusena imepäraseimast reaalsusest...

Tegelikult siiski veidi vähem mäletatav, temaatika oli hüplikum, eelnevat iseloomustas tõesti erandlikeim teema-ühtsus, -ülistavus. Ometigi siingi ülimalt märkimis-väärset: peamine temaatika käsitles kahte paralleelset(?) liini,-- kuhugi saabumine, võõras linn ja ammused mälestused(maidla). Esimene oli kindlasti primaarne ja intrigeerivam! --

-- Nägin saabumist kuhugi, nägin seda kui kõrvalt ("ülalt"!) olles ise protsessis osaline: me saabusime kuhgi -- võõra-pärane linn, vanamoelised majad, ja nagu mingi kirik(?). Esmalt ärgates mõtlesin: Tartu! (olles otsustanud just jälle minna sinna!); siis aga korrigeerisin, järgnevale toetumisi... Nimelt olin järgmisel hetkel, ilma näiva üleminekuta, juba ühes otsekui tuttavas kohas,-- puiestee keset tänavat, pingil istumas, minu ümber võõrapärased näod(?). Lause esimene pool osutab ometigi Pariisile!, tehes seda konkreetselt. Teine pool küll kaheldavam, kuigi-- kui arvestada sealse suhtestumise erandlikku tihedust...?

Lühidalt: noor-mehed, väiksemad, minu heatahtlik, selgitav hoiak: miks ma siia tulin, ja, et -- mulle tõesti selles linnas ka meeldib!, mainisin vist, et Tartu? (samas seostumas pigem episoodiga Seine'i kalda-pealselt!)

Siis ühtäkki olin samas kõrval, müügi-kioski leti ääres, mille tagant suhtestus minuga aktiivselt keegi (mõnetigi tuttav, nn.Piret.M.) tüdruk, suhtestumine oli sõbralikult juhendav, mäletan oma hämmastust, ometigi "uues kohas"! (nt. täiesti uudsed sigaretid(mäletan!-see nimetuski oli seni-olematu!),jms.; samuti meelses, et aktiivselt suhtestusid ka juhuslikud kõrval-seisjad feminiinselt poolelt. Peamiselt küll harjumatult meeldiv.

Üldiselt: sellega ka piirdumisi, näivalt tegu otseseima sümbioosiga,--

Uudsuse kilde kõigist külastatud linnadest: Tartu kõigil noil kordadel (nt. ka viimane kolimine, eriti: saabumine sinna!), aga samuti ka Pariisist! -- mis unenäolisuses ühtsesse olemis-vormi on sulandunud ja nõnda kinnitamas kõigiti toda hiljutist otsustamist sellest kus veedan tolle eel-seisva milleeniumi-vahetumise! Tõesti, sest olid nood seosed pigem kui poolt.

Too, mis seostub tolle kunaskise maa-kohaga oli oluliselt tähtsusetum: miskite kunatiste suhtestumiste pinnale-tõusunud kobrutis, mille kohta käiv parim soovitus kõlab: see samas unustada. Oli nagu veel midagi, võimalik, et konfliktset? -- rakendada sama soovitust.¹⁵

December 2000

„... mind suutnud köita, kuid see vaga neiu

mu alistas... Ja ma ei mõistnud seni

neid, keda meeltesööst viib hulluseni!“ (II, 2), lk. 556.

„... Kel taeva mõõk on, elus üha

peab range olema ja püha.

Eeskujuks siis võib olla ta,

kui ise teelt ei väärata.“ (III, 2), lk. 577.

„... mul on üks teie hüveks tähtis palve.

Kui saan hea vastuse te silmasäralt,

siis olen teie, teie minu päralt...“

W. Shakespeare: „Mõõt mõõdu vastu.“ (V, 1), lk. 610.¹⁶

_________________________________

3.-ndl.

ÖÖ vastu reedet. Olen kolmandat nädalat maal, ja sellel ööl jällegi arvuti taga. Esimene sisse-kandmine selle aasta ja sajandi viimase kuu kirjutamise kohta. Saagu see siis erandlikuks ajaks, hiljem veel kaueminigi just nõnda meenutada! Teha see siis teoks.

Selle kuu alguseks lõpetasin tolle eelmise aasta "käsikirja" kopeerimise siia. Kummastavaidki kaasumisi millest, vastakaid tundmusi, seletamatuid seoseid... Kavandatud siin veeta veel üks nädal, kokku selle aasta talvel siis pea-aegu, et üks kuu. Pole ammugi enam nõnda, kui üldsegi; ning samuti: mitte kunagi varem ei ole siin ja üksinda! veetnud nii paljut oma ajast kui selle aastal, mis peagi lõppemas on...

Loodan, et kui lähen siit, ilmselt siis järgneva nädala reedel, võin tagasi-vaadates sellele ajale vaid meeldivamat meenutada. Ise-keski olemise puhtam rõõmsa-meelsus. Kuigi, ka selliste "hüvedega" tuleb säästlikult ümber käia... Silmas-pidades kus kohas olen ma suure tõe-näolisusega järgmisel ühe nädala pärast. 'Kuidas' ma seal olen...

Kuid ikka veel pean ma selgitama endas: 'miks' ma seal olla tahaksin!

Seda mööduvat aastat 2000. sai tituleeritud "kokku-võtete" tegemise ajaks. Paljustki eelnenust, ja paljuski seda see ka oli. Asetada selle kuu siinse kirjutamise põhiline raskus just tollele aspektile: võtmaks üha järeldumiseks kokku nii mõndagi eelnenust. Seda selleks, et järgnevas oleks konkreetsemat suunitletust ja otsustavust, ning vältimaks teadmatuse minna-laskmisest tulenevaid vigu.

Muidugi ma ei tea veel täpselt, mis tulema saab. Isegi mitte otsustanud veel üldisemaski. Või siis: pole veel võimalust olnud teostuda 'otsustumisel'... Võimalikud on nii mõnedki variandid: näiteks lähen seda aastat ja sajandit lõpetama taas sinna Tartusse ilmselt. Neljandat ja viimast korda sel sealsete eriliste käimiste aastal. Sest võimalik on...

-- Seda ei või ma teada. Kuid kehtivad ka konkreetsed kaalutlused. Nimelt on veelgi lootust selleks, et teisalda järgneval aastal oma lokaliseerumist kardinaalsemal komebl. Ehk tõesti nõnda, kuigi ei tarvitse veelgi samas. Kül aga ilmne praegugi, et järgneva sajandi algus saab suurte muutuste aja-järguks. Juba "numeroloogilisedki" põhjendused!

Kuidas ka täpsemini ei läheks, viimane aeg millekski selliseks tõesti...!

Kavas on lõpuks pidulikult ka lõpetada too "õppe-tegevus" ja sellega ka kogu too kestev periood, mille viimase ja erilisema etapi alguseks tuleb lugeda '94 aastat. Loodan, et see mul tõesti ka õnnestub!

Ja järgnevuseski on erandlikumat laadi olelu ette-arvata: järgnev suvi võib saada mööduma hoopis teisenenud ümbruses ja olustikus. Olgu peale.

Ja siis..., nii kaugele enam pilk hästi ei ulatu kui vaatamagi.

Paljutki on võimalik, oletatav, tõe-näoline. Kuid sama-võrd ka viimseni lahtine. Väga paljut on täiesti võimalik, kuidas aga täpsemini jääb veelgi viimseni lahtiseks. Seda ma ka eelistan! Meenub siin-kohal, mida mõtlesin ühel erilisel hetkel, lahkudes kolmandat korda nüüd hiljuti veel sealt ühest kohast: jõudes oma "plaanidega" siiani ma nimelt ei suutnud vältida üht trafaretset fraasi:

" Kogu elu veel ees...!"

5.-ndl.

Juba on üle süda-öö ja vastu 3.-ndt. siinset pühapäeva.

Kiiresti möödunud aeg, ja teisalt,-- ei vaevu mäletamagi enam eelnenut, nii paljut on ühes ajaga mööda libisenud. Jäänud siin see-kordsena kavandatust vaid napilt nädal, nimelt tundub, et ühe kuu faaside vältus on täiesti piisav absoluutse eraldatuse tarvis... Nõnda, et isegi kui ei oleks konkreetseid põhjuseid! Ja ka: eelseisvat erandlikuimat aega üldse...!,

kuigi, peamiselt just "numeroloogilisest aspektist seda siiski.

Veeta siinne aeg siis võimalikult sisuliselt, graduleeruvas reas vastu selle sajandi lõppemist koondada ehk ka mingit 'pingestatust', ootus-ärevust, pinget...? Lahendamaks too pigem välgu kui sädeme kujul!, millegi erakordseima lootuses...? Vahel nimelt näib, et vaja oleks otsustavat teisenemist meelelisuse kaasa-antuses. Ehk siis: midagi, millele varem osutanud ka sümbolitega nagu nt. "otsustamine"...

Siit minnes, võimalik ka peatne naasmine; peamine ei ole mitte vältus, imeteldav pigem intensiivsus... Midagi, mis tärkab just muutumistest, jätkuvas teisenemises... Otsida sellist siis teadlikult.

Tänasel õhtul oli põhjust taas, üle pika, ja ka teatud kindla ulatusega aja! -- meenutada üht tõeliselt! eksootilist nime: 'Maytreia'...!

6.-ndl.

Ärkasin veel päeva pimeduses. Algamas neljas esmasp. siin.

Hommikud on eri-ilmelised, eriti need hommikud siin ja praegu...

Paks lumi jälle maha-sadanud, pool-pimeduses metsa all väga valge, väga vaikne ja kargelt külm. Esimene kõige õrnem punastus ida-kaares, vastu sinakas-halli taevast. Puhtuse ja vaikuse elamus...

Kavandatuina on siin jäänud veel ehk vaid neli sellist hommikut.

Seega, näivast kaugeltki vähem. Lähtuda sellest siinseid samme seades. Viimased päevad ja ööd sel sajandil siin, järelikult siis... Mäletada!

Olla siin nõnda, et võida mäletada seda aega hiljemgi veel tänulikult.

Reede õhtuks linna tagasi. Järgnev õhtu ja öö..., mida ma sealt ootan?

Vahest mitte midagi, aga sedagi saan teada alles tulles sealt.

Siis vahest, et isegi üks nädal sealses antuses, mille elab ehk üle.

Rohkem pole aga kavaski taluda sealselt painavalt väärastunud õhustikku.

Ja siis edasi, kuhugi! Ja vahest isegi kauemaks kui üle aastate; jah, kui vähegi võimalik siis vähemalt nõnda kauaks nagu kunagi sel mäletamist väärival ajal, siis täpselt kahe aasta eest! Alles tulnuna sealt, võin või-olla jällegi tagasi-pöörduda... Vahest aga ei tarvitse siiski seda, kuigi kauaks.

Kuidas ka ei läheks, minna ja vaadata järele...!

Mu õnnelikud jumalad! Kui ime-ilus on praegu see koidu-taeva värvi-palang siin akna taga! Särav-valge lumine maastik ja taevas hõõgumas intensiivne, ja samas kui õrn!-- oranz-roosa-kirjeldamatut värvi! palang...!

Juba ammu ei ole võinud imetleda sellist koidu-avangut.

SAAGU SEE MILLEGI ALGUSE SÜMBOLIKS!!!

8.-ndl.

Juba on täna, täpselt oo.oo. Mõned päevad, ööd siit veel, sellest korrast. Vaikselt küllastumas siinsestki: ei ole ma siin ju mitte vaid "meelt lahutamas". Vajaduse sunnil, sest kuidas, kus... Nii se ei lähe.

Mõtelesin sel möödunud päeval, et-- ma ei ole enam aastaid nii kiretult, troostitult edasi vaadanud... Pole näha mitte midagi, mis kuigivõrd rõõmustada võiks. Öeldes seda kainelt, ilma emotsioonideta. Selles mõttes ma siin olen olnudki, ennekõike just, see viimane kuu: pole kohta, pole võimalust,-- mingitki!-- sellekski!!-- olnud kusagil mujal, kuidagi teisiti--!!!

Seega siis: see on läbi. Midagi vahele, kui planeeritult, kui tehtult, kuigivõrd ka haakuvalt; kuid,-- ei tee ka enam illusioone. -- Et just reede õhtul siit, ja et kuhu --? Naeruväärt, see saab siis järelduvalt olema tüütult pikk öö. Selleks, et vastu kahkjat hommikust jubedust seista küsimise ees kogu selle pelutavas alastuses: mille kuradi pärast?! Ja siis toda "Vahetumist" lähedamalt kaema minemine,-- sic. Viimane kord kadusin sealt ometi kui nahkhiir põrgust. Saab järelikult olema meeldiv, ometigi millestki kirjutada, siia lõpuks naastes! Põnevusest kihevil!, juba ette...!! Karta on, et see kummaline "välja-jätteline" aasta leiab endale seal siis igati sobiva lõpp-lahenduse: ilmub sinna taas too ammu-unustatud ja korduvalt maha-maetud imaginaarne "ex-kallim"!-- naudin seda juba ette! Pole vähimatki võimalust ! pole kunagi olnud...

Kuid sama argument kaalub siiagi: pole teist kohta kui siis ja seal, kus võiksin-- kõikide reservatsioonidega!-- nõndagi talutavalt end tunda enam. Range fakt. Ja millest lähtumisi: võib osutuda võimalikuks, et kogu sellele viimaste aastate peamisele "muretsemise-objektile" saab leitud mõni pidulik lõpp-lahendus. Palju loodetud, aga ehk siiski: suuta ometigi vabaneda sellest farsist, pikale-veninud painajast! Kui ma oleks kunagi aastate eest võinud pooltki järgnenust teada! -- oleksin teada siis vaadanud ilmselt kui mingitsorti

-- väikest ja karvast-- kuradit! Ainus võimalus ongi tal praegu ennast tundmatuseni "ära-maskeerida". Armetu jant: vaene lapsuke.

Tuleb tunnistada, kogu selle nalja peale,-- psühholoogiline antus omab ise-oma kaheldamatut reaalsust... Kuidas võikski selles kahelda! Jääb puudu täpselt iseloomustavatest adjektiividest. Mingi väändunuim seos veel lisaks!

Sinna linna mentaal-hospitali ei maksa enam tõesti pikemaks tagasi pöörduda.

Kõvasti hakkab nüüd aga jäädavalt puudu olema ka tarvilikust naiivsusest.

Silmas-pidades võimalikke teema-arendusi kõigis kolmes potentsiaalses ülikoolis. Siit, sellest liinist, muide, kasvaski välja too veelgi mäletatav "joone-ületamine"... Ja tuleb ka tunnistada: midagi selles leida ka on...

Vahest tõesti. Lähtuda või millestki. Näiteks sellest, kõige esimesena: üks väike ja armas tüdruk kui siiski ootaks mind -- ehk veelgi!-- seal selles peamises koolis. Tema, kes... oleks väärt võrrtault enamat kui enadst praegu suudan ilmselt pakkuda... Ja kes selle pärast just näibki 'nii vääriline'? Ma ei tea; ainult seda, et olen teamale mõlenud kogu selle viimase aasta vältades. Ja mõlenud, paraku, just nii: kui kahju, et 'Tema' ei võinud olla esimene...!

Kahju sellestki, et pole tema nime, mida palveleda...

See kõik on nii väärastunud. Siin ikka ei ole seda loodetud rahu. Kus on?

Kuid lähtuda sellestki: pole tähtis, kuigivõrd, ometigi,-- see kõik mida iganes ma ka kunaski ei teeks, -- e i mõtleks ! -- lähtuda sellest just.

Ma nimelt olen endast harjunud, end vaevaliselt harjutanud! -- mõtlema endast enne-kõike 'väärilisuse' mõõtmeis... Juba konkreetne terminoloogia, eriti: rnged kriteeriumid, läbi raskuste ja nii edasi... Vaevarikas ootamine, kestev ootamine, otsekui midagi ära 'teenida' püüdes... Täiesti valesti, mõtetu. Kohelda teisi enesega kunaski kuidagi 'võrdsetena',-- andestamatu viga, seda märkab peagi, seda võimalust ei jäeta kasutamata... Täielik saast, mülgas.

Aga mõelda siis lõpuks, vahelduse möttes! hoopiski äkki nii:

'milline vabadus'...! Paljutki mida teha, millal kuidas, oodata ära või kärsituses piinelda, pole tähtsust, ei suuremat-määravat!, mida ikka kunaski siis öelda, kuidas, ja millal midagi teha, ehk miskit ka "mitteteha"...-- Sest ometigi, kõige taga, kõige kohal: milline võimalus!,milline 'vabadus'...

JA siis viimaseks tsitaadiks ühe Hiina 17. sajandi esimese poole kirjaniku vene keelde tõlkinud akadeemik V. Aleksejevi eessõnast, mis kirjeldab kõike pea, millest ma toona, kunagi ammu, otsekui ilma jäin:

„... Aga kuidas võib seda kõike kõrvutada nende üleinimlike rõõmudega, mida toob argihalluse ja viletsuse käes vaevleva inimese ellu lummava kaunitari ilmumine, kes ei esita elu keerukaks muutvaid tingimusi, kes andub inimesele otsejoones ja täielikult, kes tõmbab inimese sedamaid ehtsa, pälvimatu ja tohutu õnne sügavikku, kus elu loob uut elu ja mille nimel inimene on valmis kõigeks, isegi ilmselgeks hukatuseks. /.../ tuleb ise inimese juurde, paneb ta endasse armuma, armastab teda, saab talle imetordeaks armukeseks ja ustavaks sõbratariks, heaks vaimuks, kes kaitseb oma sõpra...“, lk. 7.

„... teevad need võlud / eriti kalliks. Need võlud aitavad mehe isiksusel välja areneda. /.../ Seejärel sünnib / ostekui ümber, ta ravib mehe kõikidest hädadest terveks ja korraldab lahkumineku tunnil tollele õnneliku elu ja nüüd juba ka rahuliku elujärje.“, lk. 8.

„... ja laseb imekaunitel haldjatel üliõpilase eest hoolt kanda. Kiratsegu ja rügagu üliõpilane pealegi argielu halluses! Seda kõik korvab ta ümber hõljuv erakordne ja fantastiline elu. Talle ilmutavad end nõnda imeliselt kaunid haldjad, et sääraseid pole maises ilmas enne nähtud. Nad kingivad talle meeletu õnne, nad oskavad hinnata ta õilsat hinge ja annavad talle selle, millest hall argielu on üliõpilase ilma jätnud.“, lk. 13.¹⁷

9.-ndl.

Öö ja päev hiljem, järgmise öö hakul. Teadmata õieti, millest siiagi... Üldiselt: aeg asuda "lahtisi otsi" kokku tõmbama, sellekski korraks siin vähemasti. Ja üldse; poleks kuigi halb soovitus veelgi...

'Diabolo'... kas see on nagu võitlemine kuradiga eneses... Muidugi mina nii ei ütleks! Aga see hoiak ei saa lihtsalt olla ka tehtud... See on midagi siit ja midagi ka sealt. Nii kui's on, lihtsalt... Milleks vaevata ennast selle tüütava analüüsimisega, milleks üle-pea vaevuda!

Leian, et tänaseks piisab siia. Süda võib olla rahul.

Hommikul jätkamisi. Eel-viimase- ja nädala neljanda-päeva hommikul.

Teemaks viimasel ööl kui 'unenäona nähtu'..., mis ise-enesest jällegi ju hoopis mitmegi monograafia teema on!, seega:

...Viimase öö nägemused olid erandlikust aktiivsusest, sümboolsest tähendusest ja nihestatud mäletamisest kantud. Ja, mis peamine: säärastena siiski ka selgena eristatavd ja mäletatavad. -- Üle kõige!-- ma lendasin jällegi!! Tõesti, ja see-kord siis sügava sinise mere kohal... nagu hiigel tiibadel, nn.- deltaplaan?, vms. Seal toimus mõndagi; hämmastav mastaapsus,-- laevad ja alused, kus kõigel midagi toimumas, ja siis teised deltaplaanid, väga järsku, minu ees ja kaugemal samas. Vette-hüpped kõrgelt ja madalalt, muuseas ka mina, me kukkusimie lõpuks samuti, maandusime pehmelt, olgu täpsustatud. Keegi oli juures, ära-tundmatuseni teisenenud.

Kuid seal oli ülivõrdeis enamat, mis aga kiiresti taandumas on, mäletamise sügavamatesse kihtidesse... Mingi asutus, intern-kool, v. haigla, v. tõesti, mingi nn. "hospital"! Ja mille täiteks, otsekui minu suhtumise väljendusena!-- mingid absurdselt värdjalikult moondunud kujud, grotesksed ja eemale-tõukavad! Mingi aktiivsus seal, otsekui kolimine?-- ühest ruumist teise?, midagi sellist, ei mäleta enam. Jällegi sellega peamises piirdudes: ei mäleta rohkemat lihtsalt! Seal oli ometigi...

Siiski veel midagi, ärgates nimelt, pool-une piirilt juba! sai üritatud juba kui uuesti meenutada toimunut, ja nõnda ka meenuski. Isegi nii tulemuslikult, et jäin see-juures uuesti magama, et siis ärgates enam mitte mäletada!

Ka viimasest uinumisest on erandlikku meenutada: mingi ülivõrdeis järsk, kuigi pigem meeldiv, ja selgena eristatud 'tasandiline nihe'... Kusjuures: ei võinud mõista seda, aset-leidmist, enne kui minu tähelepanemist kõrvalt,-- 'juhuslikult'!-- häiriti... Teatavat-laad õnnis-olek; olin tõsiselt pahandatud tolle häirimise üle! Kummaline vaikne vapustus.

Üldiselt: selle vältleva kuu alguse faasist,-- ei suuremat mäletada ometigi... Vaid rohkem-vähem juhuslikke katkeid varasemast elik igapäevasusest. Grotesksuse ja lõbustatud kummastavuse diaspansioonis. Napilt mäletatavad, ja siingi pigem: ära-unustatavad...

10.-ndl.

Vara-hommikul. Õhtul ilmselt siit minema. Järgnevana nähtud ligi kuu vältuses periood jällegi, mis samuti jagatuna "partikulaarselt" pooleks. Siis tulen võib-olla veel siia tagasi, mingikski ajaks, võimalik... Nõnda siis,-- jätkamisi, avatumalt, peale seda kirjakohta alles uule sajandil! Tõepoolest.

Nüüd aga tänasest ärkamisest, peamisest millest siia selle hommikul kirjutada tahtsin!-- see oli jahmatav ärkamine tõesti: esimene mida naasva teadvustatuse juurde jõudes tundsin oli otse painav mälestus millestki ülimalt tähendus-rikkast. Kohesest meenutamisest sai otsene vajadus: tõesti, täiesti ilmselt,-- vahetu teadine, et miski on lihtsalt veidi-- 'nihkunud'!-- välistades sellega mäletamise viimseni. Kuid õnnestus siiski, mäletades kehalist tunnet...

Suutsin kinni haarata ühest nägemuse killust: kellegi juures-oleku tunne, otsekui tundmatu ja just nõnda ka nii tuttav ometigi,-- nn. "merlin". Midagi leidis aset, teadsin juba meenutades, et see oli vaid osake nähtust, see, mis eelnes ärkamisele vahetult. Intiimne asetatus, ümber-pööratud suhtestatus, kui täpsustada. Siis midagi, millel lähim paralleel tolle müstilise nägemusega märtsi lõpupäevadest; kuid teisiti... Siis midagi solvavat; kuid hiljem näis, et sealses episoodis tähtsaim,-- ainiti pingsalt vaatamine...-- see on tegelikult hullem kui vaid solvang.

Tegelikult just nõnda läkski: mida rohkem ma ärkasin seda halvemini pigem eelistasin mäletada. Kõige avatumalt positiivsem just vahetult peale ärkamist, kui oli vaid millegi erakordse järel-mulje. Mingi vahetuim selgus, samas vaid vaevu-mäletatav, ja üle kõige-- jahmatav kokku-langevus!

Seda viimast tõesti: läksin, olin kui minemas seal kuhugi... Ja mitte üksi!-- konkreetselt: kellegi järele, keegi käis mul seal ees... Kuigi ma kahtlesin veelgi, st.- ma ei teadnudki seda!; samuti oli konkreetne olustik sekundaarne. Peamine sealt too vahetult ees-seisva! minemise fakt, ja asja-olu, et nõnda ilmselt kui kellegile järele... Seal oli veel mingi impressioon juures: see minek oli kuidagi 'otsustava' varjundiga!, seda täiesti otseselt eelnevast tulenevalt! Just sellest peamiselt minu hilisem tõlgenduslik 'tõrksus'! Isegi konkreetne lause kahjuks ju mäletada. Kõike ümbritses seal mingi lasuvalt raskesti-talutav tähelepanu, seda paljude ümbritsevate poolelt, kudagi oldi teadlikud, jälle midagi mälu taastumisel vastumeelsena ära-tuntavat. Samuti kellegi konkreetse selgelt eristuv osis: tns.-- huvitavalt uudesl kombel: see oli pigem 'veenev' suhtestumine, et ma veelgi tuleksin!-- ja sellega määratlus ka minemise 'suund'... Midagi vastavat ometi ärkvel-olust ei mäleta.

Päris lõpus oli midagi selgena eraldatavat: minemine kuhugi, kui sihitult, sest-- 'järgides'! Käisin kellegi järel, mingis linnas,(mis oli Tartu!), kuidagi hämarduvatel avaratel tänavatel. Ees-käija oli kas kuidagi tundmatu v. mõneti vastumeelne? Möödudes ühest tundmatust paarist, ja hiljem veelgi: konkreetne visioon mentaalse tasandi--"täiesti reaalsest"!-- suhtestumisest. Situatsioonile vastav suhtestumine, sobivad tundmused mõlemalt poolelt, dialoogi vormis, küsimused-vastused puudutasid otseselt (tulevast!) suhtestumist tolle "eel-käijaga", et kuidas aga oleks kui... -- Mäletan vaid viimast vastamist, seda mis ärkamisele eelnes. See ei meeldinud mulle.

Üldse, vastavat ka varasemast, "vahetumast" episoodist": minu hoiak on täiesti lubamatul kombel vale. Ometigi ära-tuntavalt vahel kui omane 'tõesti'...

Midagi sellist, mida ma-- vähemalt ärkvel olles!-- tunnistada ei kavatsegi.

Sealne oli tegelikult vastupidi minu hetke veendumustele!-- ei kavatsegi teha vähimatki omaltpoolt, rõhutatult vastupidi!-- Lasin end mäletamisest taas "kaasa-kiskuda"! Raske vältida mida ka kõigiti. See painavgi nö.-"kordineerituse" tunne, kavatsuslikkus v. pigem oletuslikkus? Mõlemal variandil: negatiivset hoiakut tuleb lugeda vältimatuks. Muidugi on võimalikud variandid, mis avaksid jõhkruse peensusi rahuldvamal viisil! Nii v. teisiti, kuidas ka ei läheks, mis tegelikult ei seisaks ka ees,-- hetkel eelistan enda ärkvel teadvust ja selle järeldumisi: kui lähen siis pigem selleks, et pean seda vältimatuks. Varasemast tulenevalt, kuid: täpselt vastupidi...!

Lõpetuseks... ? -- Selline oli see milleeniumi-vahetuse aasta 2000 A.D.

____________________________________________

1 William Shakespeare: „Komöödiad II.“ Kogutud teosed VII köites. Tallinn, 1960. IV köide. „Eesti Riiklik Kirjastus.“ Tõlkinud (ja ees- ja järelsõnad) Georg Meri. Lk. 7-727. [Tsitaat siin lk. 215. Komöödiast: „Kuidas teile meeldib.“]

2 Octavio Paz: „El laberinto de la soledad.“ („Üksinduse labürint.“). Ibid., lk: 75, 79, 84, 109, 132.

3 Octavio Paz: „El laberinto de la soledad.“ („Üksinduse labürint.“). Ibid., lk.: 162, 196, 224, 234.

4 Octavio Paz: „El laberinto de la soledad.“ („Üksinduse labürint.“). Ibid., lk.: 235, 242, 244.

5 William Shakespeare: „Komöödiad II.“ Kogutud teosed VII köites. Tallinn, 1960. IV köide. Komöödia: “Kuidas teile meeldib”, lk. 247.

6 WILLIAM SOMERSET MAUGHAM (1874-1965): „The Moon and Sixpence.“ / „Kuu ja kuuepennine.“ Tallinn, 1973. / „Kunst“. / Tõlk: Salme Lehiste. / Lk.: 3-206. / C: 1919. / („Brenhard Tauchnitz“, Leipzig, 1932. (?)). [Tsitaadidi siin lk.: 3, 4, 5, 9, 21, 54.]

7 August 2000 oli viimane ülivõrdes "ülesse-kirjutatud" kuu sellel palju-kirjutatud aastal. See kuu oli, erinevalt nii mõnestki varasemast!, seda ka teadlikult. Alates veebuarist ka viimane kuu, mis jaotus mahus mitmessegi kohta; kuid kuna siiski on tegemist ühtse tervikuga, siis teostatud "Anschluss"!

8 Hämmastav on mõistmine kui see siis kunagi saabub ....! Nii uskumatult erinev ! Ja ometi nii ilmne ja selge .... Just-kui oleks mõistmine teatav mäletatav asi , mis ometi vahel kauaks veel nõnda varjule jääb . Et siis ühtäkki kogu ootamatusega rabada ! Mis oleks olnud selles päevas siis seal erinevat kui oleksin teadnud siis seda mida praegu ja siin --- ? Vastus on oma ühetisuses lõikav : mitte kui midagi. See päev oli kunagi siis. Siis oli praegu. See mõistmine siin ei saa millaski asuda kui seal. Nii lihtne , et ajab naerma . --- Preagu ja siin nimelt . ( 19.09. 2000.)

9 Miks ma ei küsinud kõige selle juures endalt ometi seda võimalikku üht -- MIKS ?! -- Seda on raske tõeks tunnistada . Kuidas on see võimalik?! Kas pidasin kõikke nende päevade erandlikeist elamustest millekski nõnda harjumus-pärasteks? Ei eristanud piisavalt, et mõista? Mida ometigi ? -- Tegelikult see ei olegi nii keeruline siia vastata. -- Ma lihtsalt ei tulnud selle pealegi! Ei pidanud miskit säärast võimalikuks kuna ei saanudki seda teha. Lihtne ja loogiline.

10 Selle kuu kohta, tagant-vaates: selgus, et see august oli üks kõige enam mujal, seega: siin, veedetud kuu viimaste aastate lõikes. Sisuliselt olin siit eemal vaid ühe öö-päeva (kuigi 3.päeval) selle kuu keskelt. Midagi, mis säärasena tõesti meenutamas 2.aasta tagust aeg ja selle erandlikkust siin,nõnda ja teisiti! Samuti oli see erandlik kirjutamise, selle vormistamise poolest: siit-maalt leidis aset teatav murrang sellises antuses; see jäi ilmselt viimaseks kuuks üldse, mil ma kirjutasin nõnda palju...

11 William Shakespeare: „Komöödiad II.“ Kogutud teosed VII köites. Tallinn, 1960. IV köide. [Komöödia: „Kahteistkümnes öö“, lk. 317.]

12 WILLIAM SOMERSET MAUGHAM (1874-1965): „The Moon and Sixpence.“ / „Kuu ja kuuepennine.“ Tallinn, 1973. Ibid., Lk.: 66, 71, 86, 91, 127, 169, 196.

13 William Shakespeare: „Komöödiad II.“ Kogutud teosed VII köites. Tallinn, 1960. IV köide. Ibid. [Komöödia: „Lõpp hea, kõik hea“. lk.: 444.]

14 ANDRÈ MAUROIS: „Un art de vivre“. // „Kunst elada.“ (C: 1939). ALAIN: „Propos sur le Bonheur.“ // „Mõtteid õnnest.“ („Kunst olla õnnelik.“) // (C: 1928). Talinn, 1994. / Kirjastus: „Aed“. / Tõlk: A. Aspel. / Esmatrükk: Tartu, 1940. / „Eesti Kirjanduse Selts.“ / („Elav Teadus“ 104-105.). / Lk.: 3-142. [Tsitaadid siin: lk.: 25, 32, 33, 34, 37, 43, 51, 83, 97.].

15 Selle kuu kohavahetumised: 1.-el Tartust; siis linnas 2.esimes ndt.,14. lõpuks minema sealt; maal:14-lõpuni ja edasigi veel, siianigi veel! Seega ka see kuu ligikaudu täpselt pooleks, nõnda nagu ka september,mai nt. Vaid suvel olin siin veel pikemalt, need 3.kuud.

16 William Shakespeare: „Komöödiad II.“ Kogutud teosed VII köites. Tallinn, 1960. IV köide. Ibid. [Komöödia: „Mõõt mõõdu vastu.“, lk.: 556, 577, 610.]

17 PU SONGLING (1622-1715): „Libarebased ja kooljad.“ „Liao Zhai Zhi Yi“. // Hiina armu- ja hirmujutud. // Tallinn, 1986. // „Eesti Raamat“. // Tõlk: Andres Ehin. // Lk.: 5-318.// Tõlkinud vene k: V. Aleksejev (C: 1922). Akadeemik V. Aleksejevi eessõna venekeelsele väljandele (lühendatult) 1922)). [Tsitaadid: lk.: 7, 8 13.].