Reede, 7. detsember 2018

SHAKESPEARE tsitaadid.

William SHAKESPEARE

William Shakespeare: „Komöödiad II.“ Kogutud teosed VII köites. Tallinn, 1960. IV köide. „Eesti Riiklik Kirjastus.“ Tõlkinud (ja ees- ja järelsõnad) Georg Meri. Lk. 7-727.

„Veneetsia kaupmees.“

„... Head tegu pole kahetsenud ma iial,
ei kahetse ka nüüd: sest kaaslastel,
kes vestlevad või veedavad koos aega,
kel võrdset armuiket kannab hing,
peab vääramatult valitsema võrdsus
ka loomujoontes, kommetes ja vaimus.“(III, 4), lk. 68.

„Palju kära eimillestki.“

„... Eks sõprus püsi igas teises asjas,
Kuid armuasjus jääb ta kõrvale:
neis süda rääkigu vaid oma keelt,
silm kaubelgu vaid oma huvides,
neis ära usu asemikku: ilu
on nõid kes ustavuse peletab.
Me kogeme ju seda iga tund.“ (II, 1), lk. 116.
„... See kui kõik ehtivad omadused pole koondatud ühte naisesse, ei leia ükski naine minu silmis armu. Ta peab olema rikas, see on kindel; tark, või ma ei tahaks teda; vooruslik, või ma ei hakkaks teda kauplema; ilus, või ma ei vaataks talle otsa; tasane, või ma ei laseks teda ligi; puhas kuld, või ma ei võtaks teda ka koos kullahunnikuga; hea kõneoskusega, osav muusikas, ja kui ta kõike seda on, siis jäägu tema juuksevärv taevaisa otsustada.“, (II, 3), lk. 123.

„Kuidas teile meeldib.“

„... Maailm on lava
ja mehed-naised kõik vaid näitlejad.
Nad ilmuvad ja kaovad. Inimlapsel
on elus palju osi; vaatusteks
on seitse eluiga.“(II, 7), lk. 209.
„... Ei loo Indiaski pind
teemanti kui Rosalind.
Tuul sest siristab kui lind,
mida väärt on Rosalind.
Tuhmub maal, kui võlub sind
kõrval seisev Rosalind.
Muud kõik näod, te jätke mind,
Ilus on vaid Rosalind.“ (III, 2), lk. 215.

„... Kas sa ei tea, et olen naine? Kui mõtlen, pean ka rääkima!“ /.../ Teid tänan seltsi eest; kuid õigust öelda niisama meeleldi ma oleks üksi.“ (III, 2), lk. 218.
„... kae tüdrukut, kes jõuab ette preestrist! Jah, teadagi jõuab naise mõte alati ta tegudest ette. /.../ „Nii on kõigi mõtetega – neil on tiivad.“ (IV, 1), lk. 234.
„... See tähendab vaid helgeid unistusi,
vaid kirglikkust ja armsa ihaldamist,
vaid jumaldamist, hardumust ja truudust,
vaid siirust, läbemust ja läbematust,
vaid puhtust, püsikindlust, teenekust.“ (V, 2), lk. 247.

„Kaheteistkümnes öö.“

„... Mis mõte on sel kõigel? Kuis saan jagu?
Kas olen hull? Või on see unenägu?
Mu meeled lummus kastku Lethesse,
las magan, kui on unenägu see!“ (IV, 1), lk. 317.
„... kuid hullu epistlid pole kellegi evangeelium, seega pole oluline, kunas need üle antakse.“ /.../ „Vaadake, et te hästi hardalt kuulate, kui narr loeb hullu jutlust.“ /.../ „... kuid loen hullu jutlust; kui teie kõrgeausus soovib seda nagu kord ja kohus, siis lubage, et kannaksin seda ette täie häälega.“ (V, 1), lk. 330.

„Troilus ja Cressida.“

„... Sõprust, mida ei sõlmi tarkus, saab narrus kergesti jälle sõlmest lahti võtta.“ (II, 3) lk. 373.
„... Cupido, tee, et siin kõik vaiksed neiud
saaks pandarustelt kambrid, sängid, peiud.“ (III, 2), lk. 389.

„Lõpp hea, kõik hea.“

„... Sünd ja voorus
ühtviisi juhtigu sind, sünnieelist
sul saatku headus. Kõiki armasta,
kuid usalda vaid harvu. Ära tee
ka kellelegi kurja; kohutagu
su võimed vaenlast, mitte teod. Ja sõpra
kui elu võtit hoia. Laidetagu
sind vaikivuse, mitte kõne eest...“ (I, 1), lk. 444.

„... Räägitakse, et imesid enam ei sündivat ja et meie filosoofide ülesandeks on muuta üleloomulikud ja põhjuseta nähtumused argipäevasteks ja labasteks.“ (II, 3), lk. 467.
„... Kui maailm peaks olema küllalt lai, tahan asuda kaugele.“, (III, 2), lk. 481.

„Mõõt mõõdu vastu.“

„... mind suutnud köita, kuid see vaga neiu
mu alistas... Ja ma ei mõistnud seni
neid, keda meeltesööst viib hulluseni!“ (II, 2), lk. 556.

„... Kel taeva mõõk on, elus üha
peab range olema ja püha.
Eeskujuks siis võib olla ta,
kui ise teelt ei väärata.“ (III, 2), lk. 577.

„... mul on üks teie hüveks tähtis palve.
Kui saan hea vastuse te silmasäralt,
siis olen teie, teie minu päralt...“ (V, 1), lk. 610.

_________________________________

William Shakespeare (1564-1616). Kogutud teosed VII. köites. I köide. Ajalookroonikad I. Tallinn, 1959. Kirjastus: „Eesti Riiklik Kirjastus“. Lk.: 7-602. Tõlkinud: Georg Meri. (+ ees- ja järelsõnad tõlkijalt.)

Kuningas John“ („King John“).

„...Vaadake,
mis eas on veetlev neiu ja dofään.
Kui lustlik arm peaks ilu otsima,
kust peaks ta leidma Blanche´ist kaunima?
Kui vaga arm peaks voorust otsima,
kust võiks ta leidma Blanche´ist puhtama? (II, 2.) [Lk.: 116.]

Kuningas Richard II“. („King Richard II“).

„... Te tahe sündigu. Mu trööstiks jääb,
et silm ka võõrsil sama päikest näeb,
et sama kuldne kiir, mis teid siin paitab,
mu pagendustki kaunistada aitab.“ (I, 3.) [Lk.: 186.]

„... Kõik kohad, millel puhkab taeva silm,
on tarkadele õnne sadamaiks.
Su häda sulle seda õpetagu,
et iga häda voorust karastab.“ (I, 3.) [LK.: 190.]

„... Ei taha ma seda näha... Jumalaga!
Mis sellest saab, on raske ennustada.
Kuid kõveratest radadest on teada,
et ükski jõud ei saa neid õigeks seada.“ (II, 1.) [Lk.: 198.]

„... Ma olen mõtisklenud, kuidas vanglat,
kus elan, võrrelda maailmaga;
kuid et maailm on nõnda rahvarikas,
siin aga ainus olend olen mina,
ei suuda ma; ent siiski murran pead.“ (V, 5.) [Lk.: 247.]

„... eimillekski siis muutun... Kes ka olen,
ei mina ega ükski inimene
jää enne rahule, kui rahu talle
toob olematus... Kuulen muusikat?“ (V, 5.) [Lk.: 248.]

Kuningas Henry IV“, 1. osa. („King Henry IV“, 1. part.)

„... Mind märgid tähistasid erakordseks,
ja kogu elu käik on näidanud,
et pole ma lihtinimeste kirjas.“ (III, 1.) [Lk.: 298.]

„... Kuid tõesti väärib austust ta kui mees,
kes palju lugend, salateadustesse
on süvenenud, vapper nagu lõvi
ja imeliselt lahke, sama helde
kui kaevandused Indias... Võin öelda:
ta peab suurt lugu teie tulisusest,
end loomu vastaseltki ohjeldades,
kui vastu räägite; jaa, nii ta on.
Võin vanduda, et pole ilmas teist,
kes, nõnda teda ärritanud, pääseks
tast noomituseta ja ohuta.“ (III, 1.) [Lk.: 302.]

Kuningas Henry IV“, 2. osa. („King Henry IV“, 2. part.)

„... Oo, uni, magus uni,
sa põetaja, kuis kohutasin sind,
et sa ei taha sulgeda mu lauge
ning unustust mu meeltele ei laota?“ (III, 1.) [Lk.: 386.]

„... On inimeste elukäigus mõnda,
mis möödund aja pahet kajastab;
kes seda märganud on, see ennustada
üldjoontes tabavalt võib neidki asju,
mis sündimata nõrgas algmes veel
ja mille idud ajalaekas on.“ (III, 1.) [Lk.: 388.]

Kuningas Henry V“. („King Henry V“.)

„... Ja mis on vürstil, mida teistel pole,
kui üksnes hiilgus, kõrge koha hiilgus?
Ja mis sa oled, ebajumal hiilgus?
Mis jumal oledki, kui kannatad
maist valu oma kummardajaist rohkem?“ (IV, 1.) [Lk.: 497.]

„... Mu keel on konarlik, nõbu, ja mu esinemine pole sile; kuna mul polnud seega abiks ei meelituse häält ega meelituse vaimugi, siis ei suuda ma ta ette manada armastuse vaimu nõnda, et see ilmuks oma tõelisel kujul.“ (V, 2.) [Lk.: 530.]
______________________________________


WILLIAM SHAKESPEARE. "KOGUTUD TEOSED VII. KÖITES." // "TRAGÖÖDIAD I." // V. KÖIDE. "Titus Andronicus." // "Romeo ja Julia." // "Julius Caesar." // "Hamlet." // "Othello." // Tallinn, 1966. // Kirjastus: "Eesti Raamat". // Tõlkinud: Georg Meri & Jaan Kross ("Othello"). // + Eessõna: "Draama avardub traagiliseks maailmapildiks." + Järelsõnad + Selgitavaid märkusi. // LK: 7 – 659. //

Georg Meri: "Draama avardub traagiliseks maailmapildiks."

"... Ta lõi teoseid, mis süvendavad inimkonna esteetilist kultuuri tänapäevani. /.../ Ometi võitsid just Shakespeare`i tragöödiad aukoha maailma selliste epohhiloonud kirjanduslike monumentide kõrval nagu Homerosele omistatud kangelaseeposed, antiiksed tragöödiad ja Dante "Jumalik komöödia"., lk. 7.
"... usku objektiivse ilu olemasolusse, innsutades võitelma olude eest, mis võimaldaksid selle ilu realiseerimist.", lk. 12
"... poeetilist ilu ei ole käsiteldud ainuüksi kui väärtust iseeneses. Ilu ja poeesia on esitatud inimese ja ühiskonna üllaimate püüdluste orgaanliste omadustena; sellistena on nad nende püüdluste kriteerium. /.../ Nii püsivad Shakespeare`i tragöödiad maise traagika peegeldusena endiselt "inimloomuse üllaimate produktide" esireas.", lk. 19.

"ROMEO JA JULIA."

[Benevolio:] "... Ah, vend, eks tuld ju teine söö,
uus vaev teeb kergeks kanda vanad valud;
pea pööritab – teispidi vurri löö,
uus tusk sind tabab – hõlpsalt vana talud:
niipea kui vastne haigus silma nakkab,
su vana tõve mürgi mõju lakkab.", lk. 113.
[Mercutio:] "... Mab`i? Ütle, kes see on.
Kes? Haldjast ämmaemand. /.../
... teeb sõitu üle magajate nina.
/.../ Ning neidusi, kes selili on heitnud,
see nõid käib painamas, et kandma õpiks (lk. 120).
nad tublit koormat, mis on naise osaks.
Seesama nõid...", lk. 121.
[Julia:] "... Peaks võtma arm
vaid mõtteid saadikuiks: need kümme korda
on väledamad päikesekiirtestki,", lk. 142.
[Vürst:] "... Kas näete nüüd, mis roosk
te vaenu nuhtleb? Taevas seadis nii,
et armastus te rõõmud hukutas!
/.../ Siit mingem, kurtkem kaotust, mis meid lõi.
Mõnd andestus, mõnd nuhtlus ootab ees.
Ei ole loost küll kuuldud kurvamast
kui lugu Romeost ja Juliast.", lk. 195.

"JULIUS CAESAR."

[Portia:] "... vannutan
sind põlvini kord ülistatud ilu,
su armutõotuste ja vande nimel,
mis ka meie ihudki on liitnud ühte,
et mulle, kes ma olen pool sust endast,", lk. 225.
[Caesar:] "... Arg sureb mitu korda enne surma,
ent vapper maitseb surma ainult korra.
Neist imedest, mis mulle kõrva puutund,
näib veidram see, et inimene kardab,
ehk surm, see vääramatu lõpp, küll tuleb
siis, kui ta tuleb.", lk. 228.
[Brutus:] "... Sest inimsaatusel on oma looded:
kui tabad tõusu, viib ta õnnele,
kui magad maha, kogu eluteekond
käib mööda madalikke armetult.", lk. 261.

"HAMLET."

[Horatio:] "... Nii nüüdki suurte vapustuste endeid,
mis ikka ette kuulutavad saatust
ja käivad läheneva häda eel,
on ilmutanud taevas kui ka maa", lk. 286.
[Hamlet:] "... sest miski ei ole iseenesest hea ega halb, üksnes mõtlemine teeb ta selleks.", lk. 320.
[Hamlet:] "... Milline meistriteos on inimene, kui ülev mõistuselt, kui piiritu võimeis, kujus ja liigutustes, kui sihiteadlik ja imetlusväärne tegudes, kui sarnane inglile mõistmiselt, kui sarnane jumalale: maailma ilu, kõige elava tipp;", lk. 321.
[Hamlet:] "... Olla või mitte olla – see on küsimus.
Mis oleks üllam – vaimus taluda
kõik nooled, mida vali saatus paiskab,
või, tõestes relvad hädamere vastu,
vaev lõpetada? Surra, magada --
muud midagi, sest nõnda uinudes
kaoks hingepiin ja kõik need tuhat häiret,
mis meie liha pärib looduselt.
See oleks lõpetus, mis hardasti
on ihaldatav: surra, magada!
Jah, magada... Võib-olla undki näha?", lk. 332.
[Rosencrantz:] "... Ka iga lihtne elu üksi peab
end kaitsma kõigest hinge jõust ja väest
ning hoidma kahju eest, veel enam aga
vaim, kelle hüvang muile eludele", lk. 347.
[Kuninganna:] "... See on su oma aju sigitis:
neid tühje kujutelmi hullumeelsus
on õige osav looma. /.../
[Hamlet:] "... Harjumus
võib vahel muuta loomu laadigi:
võib kuradigi välja kihutada
meist imeväega.", lk. 355.
[1. haukaevaja:] "... Sellepärast, et ta oli hull. Ta saab seal oma mõistuse tagasi; ja kui ei saa, pole sellest suuremat asjagi.", lk. 383.
[Hamlet:] "... Ma pole küll just äge ega järsk,
ent ohtlik olen siiski nii, et targem
sul oleks karta.", lk. 286.
[Hamlet:] "... Kui see juhtub nüüd, ei juhtu seda enam pärast; kui see ei juhtu pärast, juhtub see nüüd; kui see ei juhtu nüüd, sii sükskord juhtub see ometi: valmisolek on kõik.", lk. 393.
[Hamlet:] "... -- oo, kui võiksin
ma teile rääkida! ... Kuid olgu nii. --
Horatio, ma suren, sina elad:
sa räägi minust ja mu asjast tõtt."
/.../ Oh jumal, kuidas solvataks mu nime,
kui pärast mind jääks kestma teadmatus!
Kui oled eales südames mind kandnud,
jää väheke veel õndust ootama
ja selles karmis ilmas hingitse,
et rääkida mu lugu...
/.../ Nii teata talle, ning ka iga sündmust --
suurt, väikest --, mis sai tõukeks... Jääb vaid vaikus. [Sureb.]", lk. 399.

"OTHELLO."

[Jago:] "... Maur, olgugi et ma ei talu teda,
on püsivalt ja õilsalt armuv loomus", lk. 433.
[Jago:] "... Me tööriist, tea, on nutt ja mitte nõidus,
ja nuti toeks on pikaline aeg.
Kas kõik ei kulge hästi?", lk. 444.

Tsitaadid siinkohal kirjutanud ja avaldanud Madis Liibek.

Neljapäev, 11. oktoober 2018

CASTANEDA - 2007 - tsitaadid.

CARLOS CASTANEDA
_____________________

(I.) -- CARLOS CASTANEDA: “DON JUANI ÕPETUSED. YAQUI (INDIAANLASTE) TEADMISTE TEE”. // “THE TEACHINGS OF DON YUAN”. Tõlge: Urmas Lipand, Pärnu, 1995, Kirjastus:”Chiron”, lk. – 3—151 // New York, 1968.
Para mi solo recorrer los caminos que tienen corazon, culquier camino que tenga corazon. Por ahi yo recorro, y la unica prueba que vale es atraversar todo su largo. Y por ahi yo recorro mirando, mirando, sin aliento.”
“… klassifitseerimiskatse tulemuseks ei olnud midagi muud, kui kategooriate ülevaatlik nimekiri.” // “… nõiduse teadmised arusaamatud läbielatavate nähtuste ebamaiste karekteristikute tõttu.”, lk. 12.
“… tarkuse või õige eluviisi saavutamiseks vajaminevate teadmiste omandamisega.”, lk. 13.
“… et, teadmised on jõud //Jõud sõltub teadmiste liigist, mis kellelgi on. Mis mõtet on teada asju ?”, lk. 16.
“…, et võib tunda silmadega, kui ei vaadata silmadega otse asjadele.”, lk. 24.
Inimene läheb teadmiste juurde, nagu ta läheb sõtta, täiesti ärkvel, hirmuga, lugupidamisega ja absoluutse eneseusaldusega. Minna teadmiste juurde või sõtta mingil teisel viisil on viga, ja kes iganes seda teeb, elab oma samme kahetsedes.”, lk. 40.
Inimene elab ainult selleks, et õppida. Ja kui ta õpib, siis sellepärast, et see on tema saatuse loomus, heaks või halvaks."” lK. 50.
Teadmistega inimene on üks selline inimene, kes on järginud truult õppimise raskusi. / Inimene, kes on tormamata või vankumata läinud nii kaugele, kui ta võib, jõu ja teadmiste saladuste lahendamisel.”, lk. 65.
Sa pead olema tugev inimene ja su elu peab olema õige. Mis on õige elu ? Elu, mis elatud kaalutletult, hea, tugev elu.”, lk. 83.
“… oli andnud minu tegudele tagasivõetamatu tunde. Tema seisukoht oli, et kui inimene hakkab tegutsema, siis ei ole mingit viisi selle peatamiseks. // “… imelikud mõtted, s.t need olid imelikud selles mõttes, et näisid tulevat tavalistest mõtetest erineval viisil. Olen tuttav viisiga, kuidas ma mõtlen. Minu mõtetel on kindel kord, mis on minu enda oma ja iga kõrvalekalle on märgatav.”, lk. 124.
See, mida pidasin hääleks. Oli rohkem nagu miski, sosistamas mõtteid mulle kõrva: Miski mõtles minu jaoks. Mõtted olid väljaspool mind. Teadsin, et see oli nii…”, lk. 125.
“… olin tulnud vältimatule otsusele, et olin näinud maailma viisil, mis oli struktuurselt erinev tavalisest nägemisest. // olid / alati minu maailma visuaalse mõiste piirides.”, lk. 139.
_____________________________________________

(II.) -- CARLOS CASTANEDA: “ERALDIOLEV REAALSUS” // “A SEPARATE REALITY: FUTER CONVERSATIONS WITH DON JUAN.” // Tõlkinud: Urmas Lipand; Pärnu, 1995, Kirjastus: “Chiron”, LK: 3-226 //
“…esile manada spetsiaalse taju ulatuse. // “… oli vaja esile kutsuda vajalik taju ulatus.”, lk. 20.
Kuid teadmine on jõud ja kui inimene kord astub teadmiste teele, ei ole ta enam vastutav selle eest, mis võib juhtuda nendega, kes astuvad temaga kontakti.”, lk. 29.
“… sest / peab vähendama miinimumini kõik elus mittevajaliku, et vastu pidada…”, lk. 37.
Sinu otsus tulla oleks pidanud need võitma. Tulid sellepärast, et tahtsid tulla. See on sõjamehe tee. // .. et kõige tõhusam moodus elada on elada nagu sõjamees. Muretse ja mõtle enne, kui teed mingi otsuse, aga kui sa selle teed, siis mine edasi, vabana muredest ja mõtetest. Sind ootavad / teised otsused. See on sõjamehe tee.”, lk. 40.
Seetõttu on kõik asjad võrdsed, ja olles võrdsed, on need tähtsusetud.”, lk. 71.
“… et meie kui inimeste osa on õppida, nii heas kui halvas // … et miski ei ole tegelikult tähtis. // … et teadja elab tegutsemise läbi.”, lk. 73.
Meie kui inimeste osa on õppida ja teadmiste juurde minnekse nagu sõtta. Teadmiste juurde või sõtta minnakse hirmuga, lugupidamisega, teadlikuna sellest, et minnakse sõtta, ja usaldades end täielikult. Usalda ennast …”, lk. 76.
Sul on hämmastav meetod, kuidas sa saad kõik enda kasuks tööle. Sul on midagi, mis aitab sind igal teetollil. Selle kohta, kuidas sa õpid jõudusi tundma, ei ole teist võimalikku seletust. Enne tegid seda / … nüüd oled seda teinud …// Pead konsentreeruma faktile, et sul on suur anne, ja jäta teised kaalutlused kõrvale.” // … sest elamiseks ei ole mingit teist moodust.”, lk. 105-106.
“… sul peab olema vääramatu taotlus, et saada teadjaks.”, lk. 107.
“… et sõjamees vastutab oma tegude eest, oma kõige tühisemate tegude eest. Sa tegutsed oma mõtetest lähtudes ja see on väär.”, lk. 113.
Sa pead kannatlikult ootama, teades, et ootad, ja teades, mida ootad. See on sõjamehe tee. // Õppides oma tahtmisi nullini vähendama.”, 120.
Meid teeb õnnetuks meie tahtmine. Ent kui õpime oma tahtmisi nullini viima, siis kõige väiksemgi asi, mida saame, on tõeline kink. // Ainult sõjamees teab, et ta ootab ja mida ta ootab. Sel ajal, kui ta ootab, ei taha ta midagi. Ja kui ta saab siis ükskõik kui väikese asja, on seda rohkem, kui ta suudab vastu võtta.”, lk. 121.
Sõjamees peab kasutama oma tahet ja kannatlikkust unustamiseks. Õigupoolest on sõjamehel ainult tema tahe ja kannatlikkus ning nendega ta ehitab kõik, mis soovib. // Tahe on midagi väga erilist. See toimub salapäraselt. Ei ole ühtegi kindlat moodust rääkida, kuidas keegi seda kasutab, välja arvatud see, et tahte kasutamise tulemused on hämmastavad. //… et tahet võib arendada. Sõjamees teab ja ootab seda. // … et sa ootad oma tahet.” // “…et sõjamees teab, et ta ootab, ja teab, mida ootab…”, lk. 124.
Tahe on võim. Ja kuna see on jõud, tuleb see kontrolli alla panna ja häälestada, aga see võtab aega.”, lk. 125.
See, mida nõid kutsub tahteks, on jõud meis endis. See ei ole mõte, objekt ega soov.” // “Ta kirjeldas tahet kui jõudu, mis on tõeline side inimeste ja maailma vahel.”, lk. 126.
Tahe on jõud, vägi. / Nõial võib olla väga tugev tahe ja siiski ei pruugi ta veel näha- “ // “ Kuid vähemalt nüüd tead, et sa ootad oma tahet. / Nii, et jälgi hoolega kõike, mida teed. See, mis aitab sinu tahet arendada, on iga väiksemgi asi, mida teed.”, lk. 127.
“… et kui inimene astub nõiduse radadele saab ta järk-järgult teadlikuks, et tavaline elu on alatiseks seljataha jäetud, et teadmine on tõepoolest kohutav asi, / …et tuleb kohanduda uue eluviisiga, kui tahad ellu jääda. // … peab tegema esimese väga tähtsa sammu ja otsuse --- soovima saada sõjameheks.” // “… vajalik võimsus, vajalik konsentratsioon, mis muudab tavalise maapealse aja maagiliseks jõuks.”, lk. 128.
Ainult surma mõte teeb inimese küllaldaselt eraldatuks, nii, et ta ei ole võimeline enam millelegi anduma … / … sest ta on omandanud vaikiva iha elu ja kõigi elu asjade järele. /… on ainult üks asi, millega end toetada – otsuste jõud. / oma soovide valitseja. Ta peab täielikult aru saama, et tema soov on tema vastutus / Tema otsused on lõplikud. // -- olles teadlik oma surmast, oma eraldatuse ja oma otsuste jõuga – korraldab sõjamees oma elu strateegilisel moel. // Lõpliku otsustuse jõud võimaldab valida tal kahetsuseta, ja mis ta valib, on alati strateegiliselt parim.”, lk. 129.
“… et sõjamees õpib ilma igasuguse rututa, sest ta teab, et ootab oma tahet.” // … siis saab ta teadlikuks mingit liiki esilekerkivast jõust. Jõud, mis tuleb välja kehast vastavalt sellele, kuidas ta teadmiste teel edasi liigub.”, lk. 130.
Õppides nägema, saab inimene kõigeks mitte millekski saamise läbi. // … ei ole enam aktiivset huvi kaasinimeste vastu. / Oleme inimesed ja meie osa on õppida ning paiskuda kujuteldamatutesse uutesse maailmadesse.”, lk. 131.
Elu on sõjamehe jaoks tegutsemiseoskute harjutamine. / Kuid sina püüad leida elu mõtet. Sõjamees ei hooli elu mõttest.”, lk. 155.
Sul ei ole kiiret. Sõjamees ei ole kunagi jõude ega ole tal ka kunagi kiiret.”, lk. 164.
Surm ei ole mitte midagi. Mitte midagi! See on siin, ent siiski ei ole see üldse siin.”, lk. 167.
Nõidus on tahte rakendamin sõlmpunktidele. / Nõidus on sekkumine. Nõid otsib ja leiab iga asja sõlmpunktid, mida ta soovib mõjutada, ja siis rakendab ta nendele oma tahte. / Tal on vaja teada ainult, kuidas kasutada oma tahet.”, lk. 170.
Sõjamees elab strateegiliselt / Sõjamees ei kanna kunagi koormat, mida ta ei suuda käsitseda.”, lk. 175.
Midagi ei ole pooleli selles maailmas. / Midagi ei ole lõpetatud, ent siiski ei ole midagi lahendamata.”, lk. 180.
Teadmiste rajal võitleme alati millegagi, hoidume millestki, valmistume millekski ja see midagi on alati seletamatu, suurem ja võimsam kui meie. Seletamatud jõud tulevad su juurde… / … nii, et ei ole mitte midagi, mida sa võiksid praegu teha, kui vaid end võitluseks ette valmistada. // Nõid aga ei mõtle nende äraseletamisele või muutmisele, selle asemel õpib ta neid jõudusi kasutama ennast ümber suunates ja nendega kohanedes. / Nõid on ainult veidi paremas olukorras kui tavaline inimene.” // “.. ja tal on ainult üks enda tasakaalustamise vahend – tema tahe. / .. ainult kui sõjamees võib ta alles jääda teadmiste rajal. Nõial aitab paremini elada tema sõjameheks olemise jõud.”, lk. 184.
Sõjamehe vaim ainult võitleb ja iga võitlus on sõjamehe viimane lahing maa peal. Selliselt loevad tagajärjed talle väga vähe. Oma viimases võitluses maa peal laseb sõjamees oma vaimu vabalt ja selgelt hoovata.”, lk. 185.
Sõjamees kohtub nende seletamatute ja vääramatute jõududega sellepärast, et ta neid kavatsetult otsib, nii, et ta on alati ette valmistatud kohtumiseks.”, lk. 187.
Maailm on arusaamatu. Me ei mõista seda kunagi ega haruta kunagi lahti ta saladusi. Niisiis peame kohtlema teda nii, nagu ta on – puhta müsteeriumina!”, lk. 189.
Tahtsin oma elus midagi teha, midagi väga huvitavat ja intrigeerivat, midagi, mis täidaks mind suure rahu ja rõõmuga.”, lk. 193.
Ta ütles, et peab alati valmis olema ja alati usaldama oma jõudu.”, lk. 219.
Nüüd on sul aga vajadus elada nagu sõjamees. Oled seda alati teadnud, nüüd on sul lihtsalt võimalus kasutada midagi, mille sa varem tähele panemata jätsid.”, lk. 226.
____________________________________________

(III.) -- CARLOS CASTANEDA: “JOURNEY TO IXTLAN”. (The Lesson of Don Juan).” (New York, 1974.) “Teekond IXTLANI”. (Don Juani õppetunnid”)”. // Tõlkinud Markus ja Enn Vetemaa. // A/S “Mandala”// Pärnu 1999. // Esmatrükk: Tallinn, 1992. // “Kupar”. // Lk.: 5—247. //
... Ta ütles, et nõia jaoks ei ole meie igapäevase elu maailm mitte reaalne ega asu seal, kus me usume selle olevat. Nõia jaoks on reaalsus maailm, mida me kõik tunneme, pelgalt kirjeldus.”, lk. 6.
... See suurejooneline sündmus minu elus sundis üksikasjalikumalt läbi vaatama oma kümne aasta töö.”, lk. 9.
... Inimesed mõistavad haruharva, et me võime mida iganes ja ükskõik millal oma elust välja lõigata.”, lk. 18.
... ma olen kustutanud oma eluloo. Olen vähehaaval loonud udu iseenda ja ja oma elu ümber ning praegu ei tea mitte keegi kindlalt, kes ma olen või mida ma teen.”, lk. 25.
... Kui mitte miski ei ole kindel, siis jääme erkaksaks ja alati valvele.”, lk. 28.
... Enesetähtsus on järgmine asi, mis tuleb maha jätta – just nii nagu elulugugi.”, lk. 32.
... Maailm meie ümber on salapärane. Kuid ta ei anna oma saladusi kergelt kätte.”, lk. 33.
... On rumal kujutleda, et maailm on ainult niisugune nagu sina seda arvad. // ... Maailm on salapärane koht, eriti hämaruses.”, lk. 69.
... Tuleb olla kättesaadav või siis kättesaamatu, nõnda kuidas olukord parajasti nõuab.”, lk. 71.
... Õige kütt ei taba saaki mitte ainult sellepärast, et seab üles oma lõksud ning tunneb loomade harjumusi, vaid ka sellepärast, et tal endal ei ole harjumusi. See on tema eelis. Ta ei sarnane põrmugi loomadega, kellele ta jahti peab ning kes on kinni oma harjumustes ja etteaimatavates kavatsustes; ta on vaba, nõtke ja ennustamatu.”, lk. 79.
... Inimene peab tundma vastutust selles salapärases maailmas viibimise eest. / Sa tead ju, et elame kummalises maailmas ? // Minu jaoks aga on maailm kummaline seetõttu, et ta on salapärane ja seletamatu, hämmastav ja aukartustäratav.”, lk. 85.
... Tegudes on jõud. / Eriti siis, kui inimene teab, et see tegu on tema viimane võitlus.”, lk. 87.
... Aga mulle meeldis see tunne, mida vaid tema suutis mulle sisendada – et maailm on hirmuäratav ja salapärane, kuid siiski ilus.”, lk. 96.
... Järgmise sammuna avaldab jõud ennast kui miski kontrollimatu. Ma ei saa öelda, kuidas see tuleb või mis ta õieti on. See ei ole mitte midagi, aga ometi paneb ta su nägema imesid. Ja päris lõpuks on jõud midagi meis enestes, midagi, mis kontrollib meie tegusid ja allub siiski me tahtele.”; lk. 100.
... Oleme ju meie ise niisama salapärased ja hirmuäratavad kui seletamatu maailm meie ümber...”, lk. 102.
... et tõeline võit olnuks see, kui oleksin lasknud asjadel areneda ning järgnenud jõule, kuni maailm oleks kadunud.”, lk. 105.
... Minus olid segamini hirm ja aukartus, jõud ja surm.”, lk. 106.
.... Püüelda sõjamehe vaimu täiustamise poole on ainus inimesele vääriline ülesanne.”, lk. 110.
... Selleks, et omada jõudu, tuleb eldada koos jõuga.”, lk. 129.
... Niisugune on jõu loomus... / ... valitseb see inimest, kuid on samas tema käsutuses.”, lk. 131.
... Jõud on kummaline asi. Et teda omada ja käsutada, on vaja piisavalt rammu. Siiski on võimalik teda koguda vähehaaval, kuni lõpuks ollakse piisavalt tugev, et toetada ennast võitluses jõu pärast. // Jõu asupiagaks on vaatepildid, mida sa jälgisid.”, lk. 132.
... Jõud ise leiab sulle hea põhjenduse siis, siis kui oled teda piisavalt kogunud.”, lk. 132-133.
... Teadmistega inimene on isik, kes on tõsiselt järginud kõiki õppimise raskusi. See on inimene, kes on kõhklusteta ja kiirustamata läinud isikliku jõu saladuste lahendamisel nii kaugele kui võimalik.”, lk. 153.
... Usalda oma isiklikku jõudu. / See on kõik, mis inimesel on selles salapärases maailmas.”, lk. 161.
... sõjamees tegutseb ka siis nõnda, nagu teaks ta täpselt, mida teeb, kui tal sellest tegelikult aimugi pole.”, lk. 162.
... pole sõjamehel uskuda vajagi, veel enam – kui ta tegutseb ilma uskumata, on see just mittetegemine.”, lk. 188.
... Sõjamees elab plaanipärast elu. Ta võtab kõigest osa siis ainult siis, kui see tema plaanidele kasuks tuleb. Sõjamees kontrollib end alati ja teeb alati seda, mis tarvis.”, lk. 211.
... Ainult sõjamees võib üksinda vastu pidada teadmiste teel. / Sest sõjamehekunst on tasakaalustada inimese hirm elu ees elust tuntava rõõmuga.”, lk. 246.
_____________________________________

(IV.) -- CARLOS CASTANEDA: “JUTUSTUSED JÕUST”. “TALES OF POWER”. Tõlkinud: Urmas Lipand, Pärnu 1994; // Copyright: 1974 // LK: 5-267. //
Üksildasel linnul on viis omadust:
esiteks lendab ta kõrgeimasse punkti;
teiseks ei tunne ta vajadust kaaslaste,
isegi mitte endataoliste järele;
kolmandalks suunab ta oma noka taevaste poole;
neljandaks puudub tal kindel värv;
viiendaks laulab ta väga tasa.”
San Juan de la Cruz: “Diehos de Luz y Amor”
“…Tähtis on see, et sõjamees oleks laitmatu. // … sõjamehe jaoks on tähtis eneseühtsuseni jõudmine”, lk. 9.
“…Isikliku jõu suurendamise teel. Isiklik jõud võimaldab sul suure kergusega libiseda nõia selgitusse.”, lk. 10.
“…Sõjamehe eneseusaldus… // Sõjamees otsib laitmatust omaenda silmis ja nimetab seda alandlikkuseks. // … laitmatus oma tegudes ja tunnetes.”, lk. 11.
“… Kõik, mis me teeme, kõik, mis me oleme. tugineb meie isiklikule jõule. Kui meil on seda küllaldaselt, võib üks sõna muuta meie elu suunda.”, lk. 12.
Me oleme helenduvad olendid. // Ja helenduva olendi jaoks on oluline ainult isiklik jõud.”, lk. 13.
“… Unenägemine hõlmas erilise kontrolli arendamist oma unenägude üle sellises ulatuses, et nendes kogetu ja ärkvel olles läbielatu omandasid ühesuguse tõelisuse.”, lk. 14.
“…Sõjamees läheb oma saatusele vastu, ükskõik milline see ka oleks ja võtab selle vastu täielikus alandlikkuses. Ta võtab alandlikult vastu oma osa, mitte kui taganemisvõimaluse, vaid kui elava väljakutse.”, lk. 22.
“… kui sõjamees on omandanud unenägemise ja nägemise ning välja arendanud teisikuu, peab ta olema vabanenud oma eluloost, enesetähtsusest ja harjumustest.”, lk. 46.
Elu iseenesest on küllaldane, ennast selgitav ja täielik”. ,lk. 52.
“… et miski sõjamehes on alati teadlik igast muutusest. Sõjamehe eluviisi eesmärk on seda teadlikkust soodustada ja säilitada.”, lk. 63.
“…Otsustamine tähendab seda, et sa oled oma vaimu laitmatult treeninud ja oled teinud kõik võimaliku, et olla teadmiste ja jõu vääriline.”, lk. 76.
“…Tahe oli arendatav ainult nõidade poolt. See ilmnes nende puhul, kes tegelesid saladustega ja andis neile võime korda saataebatavalisi asju.”, lk. 78.
“… sõjamehe tõeline kunst on hirmu ja imetluse tasakaalus hoidmine.”, lk. 87.
“…on sisemine dialoogi nõiduse sõlmpunkt; see on kõige võti. Niipea kui sõjmaees õpib seda peatama, muutub kõik võimalikuks; kõige suurejoonelisemad plaanid muutuvad teostatavateks.”, lk. 88.
“…Ainult sõjamees suudab üksinda taluda teadmiste teed. Sõjamees ei saa kaevelda, ega midagi kahetseda. Tema elu on lõputu väljakutse…”, lk. 98.
“…Üks sõjamehe tegudest on mitte kunagi mitte millestki end mõjutada lasta… // Sõjamehe enesekontroll peab olema laitmatu.”, lk. 131.
“… Sõjamehel on aega ainult oma laitmatuse jaoks; kõik muu kurnab tema jõudu, laitmatus annab seda juurde. //… laitmatus tähendab anda oma parim, ükskõik millega sa tegeled.”, lk. 180.
“…Näis, nagu oleks märkmete kallal töötamine minde vabastanud minevikust ning muutnud vastuvõtlikuks / maalima praeguse hetke ja koha suhtes.”, lk. 192
Mõtlen täielikku muutust, /… et on vaja kõige drastilisemat muutumist, kui sa tahad teadmiste teel edu saavutada.”, lk. 208.
“… idee tuvustamine, et meie nähtav mailm on ainult üks vaatepilt, maailma kirjeldus. // … eesmärgiks on algusest peael selle vaatepildi peatamine. Nõiad nimetavad seda sisemise dialoogi peatamiseks ning nad on veendunud, et see on ainus ja kõige tähtsam tehnika… // õige käimisviis.”, lk. 213.
“… mõtte tegutsemisest ilma midagi tasuks lootmata. Siedialoogi peatamine on siiski nõia maailma võtmeks. / … sisedialoogi peatamise kiirendamine // .. et siedialoogi peatamisesk kasutati kaht peamist tegevust või tehnikat; eluloo kaotamine ning unenägemine … / huvi nägemise vastu.”, lk. 215.
“… tema õpetuse põhipunktid / Eluloo kaotamine ja unenägemine. // … saldus on tähelepanemine… / … kõik eksisteerib ainult meie tähelepanemise tõttu.// Eluloo kaotamien ja unenägemine peaksid olema ainult abistavad tegurid / Iga õpilane vajab toetuseks kannatust ja jõudu. Seepärast tutvustab õpetaja sõjameheteed või elamist sõjamehe viisi.2, lk. 216.
Ilma kindlameelsuse ja tasakaaluta, mida kätkeb ndas sõjamehetee… // ta oli kõigest nii teadlik. // …abiks eluloo kaotamisele õpetatid kolme teistsugust tehnikat. Need olid: enesetähtsuse kaotamine, vastutuse enda peale võtmine ning surma nõuandjana kasutamine.”, lk. 217
“… võtab kõiki õpetaja soovitusi ja nõuandeid tõsiselt… // … vajasime neid jõudusisaldavaid taimi.”, lk. 219.
“…Jõud varustab sind vastavalt sinu laitmatusele. / Sa oleksid olnud laitmatu ning jõud oleks varustanud sind kõige vajalikuga. Selline on reegel. // , lk. 220.
Nõiad on õppinud paljude põlvkondade vältel jõudusisaldvaid taimi kasutades märkama kõike // .. et nõiad on oma tahet kasutades suutnud oma maailmapilti avardada. // jõudmaks tõelise maailmani.”, LK. 221.
.. pidevalt uueneva maagilise maailma. // saada teadlikuks sellest, et ta on otsustanud ühineda nõidade maailmaga. // Sõjamehe elus on ainult üksainud otsustamata asi --- kui kaugele on võimalik minna mööda teadmiste ja jõu teerada. // Laitamatus on tõesti ainus tegu, mis on vaba, olles seega sõjamehe vaimu tõeline mõõt.”, lk. 225.
“… abiks unenägemisele: eluharjumuste kaotamine, jõudusisaldav käimisviis ja mittetegemine. // unenägemist / mittetegemiseks //… “harjumuste kaotamine, jõudusisaldav käimisviis ja mittetegemine oli teed uutmoodi maailmatajumise õppimiseks, ning need andsid sõjamehele veidi aimu uskumatutest tegutsemisvõimalustest-.” // … mõte oli / et muutus võimalikuks eraldi oleva unenägemise maailma tundmine.. // Unenägemine on muidugi nõia kõikide pingutuste kroon. Täielik naguali kasutamine.”, lk. 226.
“… ning kui otsustada tema välimuse järgi on ilmselt nõid. // said sa teadmis I, mi ületasid sinu mõistuse.”, lk.227.
See tähendab, et sõjamees on lõpuks saavutanud jõu. / Mitte keegi ei tea mida sõjamees sellega teeb / võib-olla saavad teist inimesed, kes on vihatud, üldtuntud või heatahtlikud. Kõik see sõltub teie vaimu laitmatusest ńing vabadusest.”, lk. 257.
“… kindel olles, et tema vaim on laitmatu ning kõigepealty, täiesti teadlikuna oma tegevuse tõhususest. Sõjamehe rõõm tuleneb oma saatuse vastuvõtmisest.”, lk., 262.
Ainult armastus / võib anda sõjamehe vaimule vabadust; ja vabadus on rõõm, tõhusus ning kaasaminek igal juhul. See on viimane õppetund / täieliku tühjuse hetkeks. // Videvik on lõhe maailmade vahel. / See on uks tundmatusse.”, lk. 266.
________________________________________

(V.) -- CARLOS CASTANEDA: “JÕU TEINE RING”. // “THE SECOND RING OF POWER” // Tõlkinud: Urmas Lipand; // Pärnu , 1995 //Kirjastus: “Chiron”; // Kaaneillustratsioon: NAVITROLLA; // Copyright Laws: 1977. // LK: 3-236.
“… et kõik on võimalik, kui inimene tahab seda vääramatu kavatsusega.”, lk. 21.
“… Arvasin, et need on mu enda mõtted. / et me kõik arvame algul nii. Kui aga oleme vaikselt, taipame, et on veel keegi, kes meiega räägib.”, lk 29.
“… Ta on oma saatusega leppinud. / .. oli tema saatus… // Mis mõtet on püüda muuta või eitada asju, millega on võimalik üksnes leppida?”, lk. 37.
Tema oli aga täiesti ükskõikne. Maailm ei läinud talle korda. // .. sa oled seda tüüpi nõid, kellest peaks eemale hoidma. / Sinu vaim kuidagi vangistab.”, lk. 39.
“… siis leiab ta vajaliku jõu. Tal ei ole enam midagi kaotada. Ta on juba kõik kaotanud. Kui inimesel ei ole enam midagi kaotada, muutub ta julgeks.”, lk. 75.
“… et sõjamees ei või jätta midagi juhuse hooleks, et sõjamees mõjutab ise sündmuste tagajärgi oma teadlikkuse ja kõrvalekaldumatu kavatsuse jõuga.”, lk. 86.
“…Nende nägemine põhjustas minus alati ületamatu vastuolu mõistuse ja taju vahel. Ühest küljest polnud mul mingit ratsionaalset alust uskuda, et see, mis minuga toimus, tegelikkuses üldse aset leidis, aga teisest küljest ei saanud ma oma tajude hämmastavat tõepärasust ka niisama lihtsalt kõrvale heita.”, lk. 99.
,,, et kõike mis sõjamehega juhtub, võib tõlgendada kui ennet…”, lk. 120.
“… et sõjamehe maalimas sõltub kõik isiklikust jõust, isiklik jõud aga sõltub laitmatusest. / Kui / oleks laitmatu, oleks tal võimalus.”, lk. 122.
“…See oli nende kunst // rahu ja sisemine distsipliin.”, lk. 146.
“…Sõjamees peab kõike märkama / selles peitub tema eelis”, lk. 147.
“… et sõjamees olla on au ja lõbu, sõjamehe õnn on teha seda, mida ta peab tegema.”, lk. 148.
“…Teadisn kuidagi, et ma olin seal ja siiski polnud. Oli eimiski.”, lk. 149.
“…Kuid laitmatu sõjameheelu annab sulle energiat, noorust ja jõudu. Nii, et oleks päris hea, kui sa teeksid targa valiku. Ma olin tookord valinud sõjamehe-elu laitmatuse ja lihtsuse.”, lk. 172.
“…Nõidade kunst on olla märkamatu ja alati kõigest väljaspool. Ja ennekõike on nõidade kunst mitte kunagi raisata oma jõudu.”, lk. 174.
“…Maailm, kuhu nad mu tõukasid, oli seletamatu ja kaootiline. / piisavalt enesekontrolli või / jõudu, et sellist maailma kasutada. Kuima oleksin niisu´gust jõudu omanud, oleksid võimalused olnud mõistuse jaoks lihtsalt vapustavad.”, lk. 187.
“…Me valime ainult üks kord / Me valime, kas olla sõjamehed või tavalised inimesed: teistkordse valikuvõimalust ei ole olemas. Mitte sellel maakeral.”, lk. 198.
“… laitmatu sõjamees / tuleb meil anda oma parim, et uuele väljakutsele väärikalt vastu astuda. //... et ainus nõue sõjamehele on käituda laitmatult… // laitmatus pole mitte üksnes vabadus. // … et jõud, mis valitseb meie saatust, asub väljaspool meid. // kontroll jõudude üle, mis otsustavad mu saatust.”, lk. 200.
“…Mu mõtted olid kristallselged, kuid mõtteprotsessid ei olnud deduktiivsed nagu tavaliselt. Ma ei järeldanud midagi faktide põhjal, vaid lihtsalt teadsin – kiirelt, vaheult ja igasuguse kahtluseta.”, lk. 224.
“…nende maailm on kõige ilusam ja suurepärasem asi, mida üldse võib ette kujutada. / …meeldis ilu. / Ma igatsesin midagi väljendamatut, kuid see igatsus polnud minu oma.”, lk. 230.
______________________________________

(VI.) -- CARLOS CASTANEDA: “KOTKA AND”. // “THE EAGEL’S GIFT”. // Tõlkinud: Urmas Lipand. // Pärnu 1995, // Kirjastus: “CHIRON”. // NEW YORK: 1981, ( Kaane illustratsioon: NAVITROLLA).
“… praktiseerisid iidset tarkust, mida meie ajal tuntakse üldiselt nõidusena… // Tegelikult omavad selle traditsiooni praktiseerijad äärmiselt kõrget enesedistsipliini ja valdavad väga keerulisi praktilisi võtteid.”, lk. 5.
“…pean taas kord kinnitama, et käesolev töö ei ole väljamõeldis. See, mida ma kirjeldan, on meile tundmatu ja näib seetõttu ebareaalsena. // Ma ei saa anda mingit muud tõendust oma heast tahtest, kui veelkord kinnitada, et ma ei ela kaksikelu; kogu mu eksistents on seotud don Juani süsteemi põhimõtete järgimisega.”, lk. 6.
“…Don Juan oli kirjeldanud unenägemisekunsti kui võimet muuta harilik unenägu kontrollitavaks teadvusseisundiks erilise tähelepanu abil… // … Varitsemiskunsti tutvustati mulle kui toimingute ja põhimõtete kogumit, mis võimaldab inimesel iga mõeldavas elusituatsioonis hakkama saada.”, lk. 7.
“…see saavutatakse unenägemise keeruka kasutamise ja teatud range süstemaatilise pingutuse kaudu, mida ta nimetas mittetegemiseks. Mittetegemist määratles don Juan kui ebatavalist tegu, mis hõivab kogu meie olemuse, sundides seda saama teadlikuks…”, lk. 16.
“…Märkemte tegemine ei aidanud mul mitte ainult kuuldut meeles pidada, vaid see ka rahustas mind. See oli mu kõige kindlam toetuspunkt.”, lk. 19.
“… ,et unenägemine on magamise mittetegemine. Seetõttu võimaldab nenägemine kasutada ka seda osa elust, msi tavaliselt veedetakse magades. Unenägemise praktiseerijad / neil näib üksnes suurenevat ärkveloleku aeg. // tervikliku olemuse energiale // tuntakse tahtena / keha energiat võib tahte abil muuta ükskõik milleks.”, lk. 20-21.
“… et mul tuleb elada eranditult oma isikliku jõu varal, mida ma mõistsin kui olemise põhitingimust, korrapärast suhet subjekti ja universumi vahel.”, lk. 26.
“… Don Juan ütles, et see oli märk, mille mulle andisd inimeste saatust juhtivad jõud.”, lk. 62.
“… , et sõjamees teab, et ta ootab ja teab ka, mida ta ootab ning oodates naudib ta maailma oma silmadega. Tema arvates oli rõõm sõjamehe ülimaks saavutuseks.”, lk. 70.
“…oli mulle õpetanud oma saatust alandlikult vastu võtma. / “Sõjamehe saatuse käik on muutmatu. / Selles peitub väljakutse. Kui kaugele suudab ta nendes jäikades raamides minna ? Kui laitmatu suudab ta olla ? Kui tema teerajal on takistusi, püüab sõjamees neid laitmatult ületada.”, lk. 88.
Teadisn, et see naine oli kõige puhtama, eelarvamustevaba ja sügava kiindumuse kehastus.”, lk. 95.
“…Sõjamees on inimene , eks taotleb vabadust. / Kurbus ei ole vabadus. // Kiretus annab võimaluse hetkeks peatuda, et olukordi ümber hinnata…”, lk. 100.
“…Energia, mis on tarvilik unenägemises liikumiseks // Seda energiat nimetas ta tahteks, valikutegemise ja kokkupanemise jõuks.”, 109.
“… tahte mõiste / et tahet võib kirjeldada kui maksimaalset kontrolli keha kui energiavälja helenduse ül; või siis võib seda kirjeldada kui meisterlikkuse tasandit või olemisseisundit, mis võib ootamatult / tungida sõjamehe igapäevasesse ellu…”, lk. 115.
“… Tundus nagu oleks / viibinud mu mõtteis ja lugenud neid nagu raamatut…”, lk. 131.
“…tonal / hõlmab kõike, mida meie intellekt taibata suudab. / Nagual / on aga kirjeldamatu ja sõnastamatu… / ta ei lase end selgitada intellektuaalsete mõistete abil.”, lk. 132.
“….Seotust reegliga võis kirjeldada kui legendi läbielamist. Don Juan elas legendis, legendis, mis mässis ta endasse ja tegi temast Naguali.”, lk. 137.
...jõud, mis valitseb kõigi elusaolendite saatust, peegeldab ühetaoliselt ja ühekorraga kõiki neid elusolendeid. Seepärast ei saa inimene palvetada / poole eelista ja soosingu saamiseks. Inimlik osa / on liiga tähtsusetu ega mõjuta tervikut. // Nägija, ke sleiab läbipääsu / teavad, et / kinkitus on võimalus muuta teadvus igaveseks.”, lk. 138.
“… et teadvust, msi tavaliselt suremise hetkel loovutatakse, on võimalik alal hoida. // edu reegli tõelise olemuse mõistmisel ja võttis selle täielikult omaks kui praktiliste tegevusjuhiste kogu, mitte kui müüdi.”, lk. 142.
“… Ta arvas, et Kotka and – vabadus --- pole annetus, vaid võimalus omada võimalust.”, lk. 144.
“… et suhelda naissoost sõjameestega, peab Nagual olema oma isikliku jõu tipus, säärase selguse ja enesevalitsemise seisundis, milles inimlikud tunded mängivad minimaalset osa.”, lk. 146.
“…Kui muud ei saa, siis võiks ta ju vähemalt nõiaks õppida. // … kuid sundis ühtlasi ka sügavamale enesevaatlusele.”, lk. 148.
“…et jõud, millega tema heategija viis läbi oma plaanid, tulenes teadmisest, et Kotkas on tõeline ja lõplik, ning et inimeste tegevus on täielik lollus.”, lk. 168.
“…ei tee midagi ilma kindla põhjuseta. // et sõjamees ei kaota pead mitte üheski olukorras --- mõistusest rääkimata.”, 170.
“…Sellest hoolimata otsustasid nad, et elavad oma elu laitmatult lõpuni, lihtsalt selleks, et olla laitmatu, ilma mingi muu eesmärgita.”, lk. 174.
“…lohutus, mida / olendid teineteise seltskonnas leiavad, on kirjeldamatu ja alati liiga lühiajaline. / et meid on kokku viinud jõud, mis jäävad meie mõistusele käsitamatuks. Ainus, mida meil pole, on aeg.”, lk. 182.
“…ja pidi mu mõistuse juhtima veendumusele, et inimolendites on peidus ka mingit teist tüüpi teadvus.”, lk. 195.
“…Sa ei suuda üldse iseseisvalt tegutseda. Sellest seisundist võib sind välja aidata ainult naine.”, lk. 214.
“… Ta ütles, et ilu on deemon, mis kasvab ja tugevneb ühe, kui seda imetletakse…. // ja kui ilusaid inimesi otsides ringi vaadata, võib leida kõige armetumaid olevusi…”, lk. 216.
“…Reegli esimene õpetus ütleb, et kõik meie ümber on otsatud müsteerium. / .. et me peame püüdma seda müsteeriumi lahti harutada, lootmata eales sellega hakkama saada. // … olles teadlik otsatutest saladustest, mis teda ümbritsevad, ja kohustusest proovid neid ära mõistatada, leiab ta oma koha saladuste hulgas ja vaatleb end ühena nendest.”, lk. 223.
________________________________________

(VII.) -- CARLOS CASTANEDA: “SISEMINE TULI”. // “THE FIRE FROM WITHIN”. // Tõlkinud: Urmas Lipand, Pärnu, 1995. // Kirjastus: “Chiron”. // LK. – 3—231. (New York)
...et nägemine on inimolendite võime avardada oma tajude ulatust, kuni nad on võimelised hindama mitte ainult kõigi asjade välisilmet vaid ka põhiolemust.”, lk. 6.
...Tarkus ilma headuseta / ja teadmised ilma tasakaalukuseta on tarbetud.... // teadmiste kolme tahku : teadvuse, varitsemise ja taotluse valdamist.”, lk. 7.
...läbi aastatuhandete ulatuvas teadmiste ahelas. // ... olid ebatavalised inimesed – võimsad nõiad, sünged, pühendunud inimesed, kes tegelesid inimese ja universumi saladustega ning valdasid salateadmisi, mida nad kasutasid inimeste mõjutamiseks ja allutamiseks, fikseerides oma ohvrite teadvuse sellele, mille nad olid välja valinud. // Väga raske on taibata, et teadvusega on võimalik manipuleerida.”, lk. 9.
...Nägemine on isemoodi teadmise tunne / tunne, et sa tead ilma ühegi kahtlusevarjundita. // soosisid teatud erilist tarkust...”, lk. 11.
... kes tahavad arendada oma enesevalitsemise võimet ja kelle tegevus on suunatud mingite kindlate eesmärkide saavutamisele, millest oleks kasu...”, lk. 18.
... Laitmatus ei ole midagi muud kui energia arukas ja sihikindel kasutamine /Ma olen kogunud energiat ja see teeb mind laitmatuks. // Sõjamehed teevad strateegilisi arvestusi. / Nad vaatavad üle kõik, millega nad oma elus tegelevad. Seejärel otsustavad nad, mida on võimalik muuta, et säästa energiat.”, lk. 19.
...sõjamehelikkuse tunnusteks --- need on enesevalitsemine, distsipliin, kannatlikkus, õige ajastamine ja tahe.”, lk. 20.
... geniaalne sõjakavalus... / et laitmatus on ainus asi, mis teadmiste teel üldse loeb.”, lk. 21.
...saada teadjaks. Kui teadjad õpivad nägema, siis on / ... saanud nägijateks. / ... enesevalitsemisest ja distsipliinist. // Sõjamees on orienteeritud iseendale / igakülgse enese tundmaõppimise mõttes. // Nende enesetähtsust ohjeldab mõistmine, et reaalsus pole muud kui üksnes meiepoolne tõlgendus.”, lk. 26.
... mul oli enesevalitsemine, distsipliin, kannatlikkus ja ajastamiseoskus. // Olin rõõmsameelne ja tugev ega hoolinud karvavõrdki oma uhkusest ja hirmust.. Käitusin nagu ühele laitmatule sõjamehele kohane. / vaimu häälestamist / nimetatakse enesevalitsemiseks.”, lk. 27.
...enesedistsipliiniks... // ... lihtsalt rõõmsalt oodata – see, mis tulema peab, tuleb – siis, kui on õige aeg. // Olin sõjamees. ma teadsin, et ma ootan, ja ma teadsin ka, mida ootan. Selles peitubki sõjamehksoleku suur rõõm.”, lk. 28.
... Ma oli olnud rõõmsameelne ja rahulik. minu enesevalistemine ja distsipliin olid tugevamad kui kunagi varem ... // Kannatlikkus tähendab vaimu abil tagasi hoida midagi, mida sõjamees teab kindlasti tulevat. // Tingimusel, et sõjamehel on olemas enesevalitsemine, distsipliin ja ajastatus, garanteerib kannatlikkus selle, et kui keegi on midagi ära teeninud, siis selle ta ka saab.”, lk. 30.
... tuntust, tundmatust ja tunnetamatust ... // ... tundmatu on miski, mis on inimese eest varjatud, looritatud – võibolla ... / mis jääb siiski inimtaju piiridesse. Tundmatu muutub ükskord tuntuks. Tunnetamatu on aga midagi täiesti kirjeldamatut, mõeldamatut, hoomamatut.”, lk. 33.
... Me tajume. See on fakt. // Meie meeled tajuvad nii, nagu meie teadvuse iseärasused neid tajuma sunnivad.”, lk. 36. (Immanuel KANT !!!).
... et kõigi tajuvate olendite olemasolu mõte on teadvuse arendamine...”, lk. 37. (HEGEL !!!).
... kui näevad esmakordselt eksistentsi kogu tema keerukuses ja avastavad, et nende normaalse teadvuse piiratus on seda seni moonutanud.”, lk. 48.
... Vale on inimese võhiklik ja hoolimatu suhtumine oma maagilisse loomusesse. pole õige raisata hoolimatult eluandvat seksuaaljõudu ja mitte saada lapsi, kuid samavõrd ekslik on viibida õndsas teadmatuses selle suhtes, et ka laste saamine tuleb kinni maksta ...”, lk. 54.
...Allika / ... mille abil teiste tasandite olevused tulevad üles meie tasandile, et meile pilku heita, meid jälgida.”, lk. 77.
... puhas igatsus sügavuste järele ja mõõtmatu hirm selle sügaviku jäise üksilduse ees.”, lk. 80.
... sest Jumalat ei ole. // See tähendas ju võimu ! // ... et ainus mis maksab, on laitmatus, vabastatud energia.”, lk. 83.
... ei ole olemas esemelist, objektiivset maailma, on vaid energiaväljadest koosnev universum ... // ... teadvus tekib pideva surve mõjul...”, lk. 88.
... Kui kellegi kogumispunkt paigast liigub tähendab see täiesti üheselt, et see inimene on hull. // ... omaks võtta, et on haiged ...// ... teine võimalus on aga jääda külmaks ja häirimatuks... // ... sõjamehed ei kaota kunagi külma verd. nad ei lase end millestki häirida.”, lk. 97.
... et kogu saladus peitub tajumises. mitte niivõrd selles, mida me tajume, vaid selles, kuidas me tajume. // ... et meie meeled on võimelised tajuma kõike. // ... inimese meeled hakkavad tajuma täiesti kujuteldamatutel viisidel.”, lk. 101.
...sõjamehe tee lõputut üksildust ... // ... on täieliku vabaduse sõjamehed, nende ainsaks sihiks on täielik vabanemine, mis jõuab kätte siis, kui nad saavutavad täieliku teadvuse. // Sõjamehed valmistuvad teadvelolekuks ... // ... kui nad on eimiski, saavad nad kõigeks.”, lk. 103.
... need, kes meid kasvatavad ... // ... mis toimub inimolenditega väikelapseeas / mil igaüks, kes lastega kokku puutub õpetab neid... // üha keerulisema sisedialoogi abil. Sisemine dialoog on protsess...”, lk. 106.
... Jõutaimedel on selline mõju ; kuid ka nälg, väsimus, palavik ja muu seesugune võib anda sama tulemuse.”, lk. 107.
...Kui nihe on minimaalne, siis öeldakse, et tegemist on fantaasiatega. Kui nihe on suurem, nimetatakse tulemust hallutsinatsioonideks.”, lk. 108.
... Naised annaavd tõuke tundmatuse mõõtmatute avaruste ületamiseks. Selle loomupärase ande tõttu on naised väga ägedad.”, lk. 110.
...et kui kogumispunkt nihkub üle teatud piiri, võib see kokku panna maailmu, mis on täiesti erinevad sellest maailmast, mida me tunneme.” lk. 112.
...teadvuse valdamise kunsti, varitsemiskunsti ja taotluse valdamise kunsti põhimõtetest lähtudest. // ... mitte raisata oma seksuaalenergiat.”, lk. 115.
... sõjamees on maailmas selleks, et õppida olema erapooletu vaatleja, et mõista iseenda saladust ja suuta ohjeldada oma vaimustust, kui ta avastab, kes ta tegelikult on. See on uute nägijate suurim eesmärk. // ... intuitsiooni ja jumaliku rõõmu maailmale..."” lk. 117.
... Ta oli palju julgem ja sai edukalt hakkama olukorras ... // ... et paindlikumad on need inimolendid, kelle sisedialoog on voolavam ja mitmekesisem.”, lk. 122.
... Naised on palju veidramad kui mehed... / ... et naised on palju imelikumad kui mehed...”, lk. 123.
... kuid peened, keerukad ja suurt järjekindlust nõudvad tegevused ...”, lk. 128.
... suudavad / olendid tabada / kõige peenemaidki mõtteid, meeleolusid ja kartusi.”, lk. 129.
... Nad teadsid, et nende eelkäijad olid sooritanud otse üleloomulikke vägitegusi, manipuleerides mingi salapärase ja imeväärse sõug, mida nad nimetasid lihtsalt väeks. // tegu on energiaga / Selle energia nimetasid nad tahteks.”, lk. 135.
... Seda hakati nimetama sõjamehe teeks ehk sõjamehe rajaks. // Sisemine tugevus tähendab meelerahu, peaaegu, et ükskõiksust, muretust, ennekõike aga loomulikku ja sügavat kalduvust kõike uurida, kõigest aru saada. /// Ainus, mida on tarvis, on laitmatus, energia. Ja see algab ühestainsast teost, mis on hästi läbimõeldud, täpne ja järjekindel.”, lk. 139.
... Kõrvalekaldumatu taotlus viib sisemise vaikuseni ja sisemine vaikus sisemise tugevuseni... // ... unenägemisega on võimalik tegelda ka iseseisvalt, ilma igasuguse kõrvalise abita.”, lk. 142.
...Selline on kord juba teadvuse salapära. Seda salapära õhkub igast inimolendist; meist õhkub pimedust ja seletamatuid asju. // ... teadvustades endale, et inimene on salapärane olend.”, lk. 145.
...need sõjamehed võivad aidata inimestel terveks saada / või haigeks jääda. Nad võivad aidata neil leida õnne ...”, lk. 148.
... See oli süsteem, mis soosis vabadust, valikut ja arusaamist. //... tõeline strateegia meistriteos.”, lk. 151.
... järjekindla pingutuse ja kõrvalekaldumatu taotluse kohta. // ... tuleb mul distsiplineeritult ja järjekindlalt ...”, lk. 152.
... Ma ei olnud veel kordagi oma elus ilusat naist paljana näinud. Olin ikka veel väga nõrk. // ... tema sundimatust, tema salapärast võimet ... / ... tema head vaistu, kõige rohkem aga tema mõju kõigile inimestele, kes iganes tema lähedusse juhtusid.”, lk. 155.
...Minu jaoks oli ta alati olnud kättesaamatu ideaal. // ... kogumispunkti asend määrabki ära meie käitumise ja meie enesetunde. // ... oli tõeline maag, mustkunstnik, kes oli tahte jõu käsitlemises saavutanud sellise taseme, et tulemused ületasid tavalise inimese mõistmisvõime.”, lk. 156.
... .taipavad millist tohutut hinda on nende elude eest makstud. / ... annab neile lugupidamise ja aukartuse elu kui sellise ees üldiselt ja eriti omaenda elu ees...”, lk. 157. (Albert Sweitzer !!!).
... nii läbitungivate ja mestikute silmadega ... / ... ei lase kunagi kellelgi aru saada, et tema juhib asja. // ... tuleb ja läheb jälgi jätmata.”, lk. 164.
... kainus peab küpsema ja muutuma sõltumatuks, iseseisvaks jõuks... // ... et võibolla me oleme sisimas oma võimetest teadlikud.”, lk. 168.
... et üks kõige hämmastavamaid saladusi on see, kuidas tahe --- ebaisikuline häälestuse jõud --- muutub taotluseks, isikustatud jõuks, mis on konkreetse indiviidi käsutuses.”, lk. 169.
... sest kõik tõesti erakordne, mis nägijate või lihtsate inimestega toimub, toimub tavaliselt iseenesest, üksnes taotluse jõul.”, lk. 184.
...Valdavaks tundeks oli aga täielik ükskõiksus. toimuv ei läinud mulle vähimatki korda.”, lk. 189.
... nad olid sihukesed ahned pisikesed väärakad // Et tungida sellesse hirmuäratavasse üksindusse... // Armastust on vaja, armastust elu, seikluste ja saladuste vastu. On vaja kustumatut uudishimu ja kõvasti pealehakkamist. // Don Juan oli öelnud, et niipea kui kogumispunkt nihkub, jääme me magama.” lk. 193.
... maailma kõigi aegade müstikutel oli üks ühine omadus... // Läbi sajandite on müstikud andnud meile liigutavaid kirjeldusi oma kogemustest. // ... ja loonud omaenda näo ja kuju järgi.”, lk. 202.
... Hiilgus, mida nägin, oli sõnulseletamatu, ja ometi poleks ma suutnud öelda, mis just selle vaatepildi nii ilusaks teeb. / ... selle ilu loob harmoonia, rahu ja puhkuse tunne.”, lk. 204.
... kasutanud minu õpilaspõlve alguses jõutaimi... / Jõutaimede ja unenägude mõju ... // ... õpilases arusaama, et maailma tajumine ei ole kunagi lõplik.”, lk. 206.
... tulised pruunid silmad näisid naeratavat, ja / Minu meelest oli ta hurmavalt kaunis.”, lk. 214.
_________________________________________

(VIII.) -- CARLOS CASTANEDA: “VAIKUSE JÕUD”. “THE POWER OF SILENCE”. Tõlkinud: Urmas Lipand, // Pärnu, 1995. // Kirjastus: “Chiron”. LK. – 5. – 208.
... Ma tahan öelda, et tavalisel inimesel puudub vajalik energia, et nõidusega hakkama saada. // Pigem õpid sa säästma energiat. // Nõidus on teadvuse seisund, nõidus on võime tajuda midagi, mida tavaline tajumine ei suuda.”, lk. 6.
.... et meie käeulatuses on tohut suur jõud. // ... et laseb ennast veenda varjatud jõust omaenda olemuses, ning et ta võib selleni jõuda. // ... et universumis ekisteerib üks mõõtmatu, kirjeldamatu mõju, mida nõiad nimetavad taotluseks.”, lk. 7.
... kellel on erakordne energia; õpetaja, kellel on mõistlikkus, kannatlikkus, stabiilsus. // nnde energia võimaldab neil ammutada rahu, harmooniat, naeru ja teadmisi otse algallikast, taotlusest...”, lk. 8.
... Soovitas / mul kirjutada raamat // Kõigepealt tuleb sul silme eest läbi lasta oma kogemused, otsekui elaksid sa nee duuesti läbi. // ... kolmes valdkonnas: teadvuse, varitsemise ja taotluse valdamise alal. // Teadvuse valdamine on mõistuse mõistatus; kimbatus, mida nõiad kogevad siis, kui hakkavad aimama teadvuse ja tajumise hämmastavat ulatust ja salapära. // Taotluse valdamine on vaimu mõistatus ehk abstraktsuse paradoks, nõidade mõtted ja tegevused ülekantuna kaugemale meie igapäevast inimlikku olemisviisi.”, lk. 9.
... teeb see võimalikuks täiesti teistsuguse maailma tajumise – sama objektiivse ja tegeliku nagu see, mida me normaalselt tajume. Nõiad lähevad sellesse teise maailma, et saada energiat, jõudu, üldiste ja eriliste probleemide lahendusi, või et astuda vastu kujutelematule. Taotlus on kõikeläbiv mõju, mis on meie tajumise põhjuseks.”, lk. 10.
...et võlgnen temale oma peene häälestatuse // ... minu muutmise kahetsusväärsest olendist laitmatuks sõjameheks.”, lk. 18.
... ei oleks neil mingit austust, mingit imestust. // Ainus viis tunda taotlust / on tunda seda otseselt läbi elava seose, mis eksisteerib taotluse ja kõikide teadvusel olevate olendite vahel. nõiad kutsuvad taotlust kirjeldamatuks, vaimuks, abstraktseks...”, lk. 20.
... kas nõiad võivad ennet ka ekslikult tõlgendada. // Ta selgitas, et kui nõid tõlgendab ennet, siis teab ta seel täpset tähendust, ilma et tal oleks aimugi, kuidas ta seda täpselt teab. // Nõidadel oli asjade otsese teadmise tunne. / intuitsioonina”, lk. 22.
...et selle mehe ühendav side vaimuga oli erakordselt selge //.. tohutute ressurssidega, ke son võimeline looma ekraani kaitseks või maskeerimiseks, sündinud nõid ning täiuslik kandidaat naguali õpilaseks.”, lk. 26.
... et vaim oli andnud talle ühe teise väljendumise. ta pidi olema rahulik, kõigutamatu. ta pidi tegutsema, otsekui poleks tal midagi kaotada ning sekkuma lihtsalt niisama. // Nagualid teevad otsuseid //... et vaim ise oli teinud selle võimalikuks. See puudutas kõike seda, mida võttis ette nagual juhul, kui ta järgis vaimu väljendumisi.::”, lk. 27.
... et ta hoiataks seda noort naist tema üleliigse energia ja ohtlike tagajärgede eest, mis sellel võisid olla tema elu ja heaolu suhtes ning kustuks teda ühinema nõidade maailmaga, kuna see oleks ainus kaitse tema ennasthävitava jõu vastu. // ... et nõiad räägivad nõidusest kui ühest maagilisest saladuslikust liinust, ke son peatunud oma lennul üheks hetkeks, et anda inimestele lootust ja sihti; et nõiad elavad selle linnu tiiva all, mida nad nimetavad tarkuse linnuks, vabaduse linnuks; et nad toidavad teda oma pühendumise ja laitmatusega. // ... ning et vabaduse lind võib teha vaid kahte asja: võtta nõiad kaasa või jätta nad maha.”, lk. 28.
... Naguali isiksuse jõud ona alati kõikehõlmav, et ta on praktiliselt vastupandamatu // .. sihikindluse, oma vaba oleku ja objektiivsusega. nad olid lummatud tema mõistlikkusest... // ... pildi nõidade maailmast...”, lk. 29.
... minu katse pärast muuta ühiskonna teaduse probleemiks kõik, mida ta mulle õpetas.”, lk. 32.
... et sõjamees on enese jaoks kõik ? / Sõjamehe jaoks algab ja lõppeb kõik iseendaga. // .. konservatiivset inimest, kes hindas oma privaatsust.”, lk. 35.
... austas väga seksulaalenargiat / Ta uskus, et see on meile antud selleks, et me kasutaksime seda unenägemiseks. // ... ning seksulaaenergia on unenägemiseks vajalik. // Kui sa ei ole hoolikas oma seksuaalenergiaga ...(!)”, lk. 37.
... Teadmine ja kõne on lahus. // .. et ei ole võimalik rääkida vaimust / Kuna vaimu võib ainult kogeda. / Kuid see on alati mei eümber liikumas. Mõnikord tuleb ta mõne juurde meist.”, lk. 39.
... Nii hoiatatakse neid alati ette, nad on alati teadlikud... // ... vajavad nõiad elavat, tugevat eesmärki – erilist mõistuse seisundiot, mida nimetatakse kõrvalekaldumatuks taotluseks”, lk. 42.
... et vabatahtlikud ei ole nõidade maailma teretulnud, kuna neil on juba omaenda siht...”, lk. 43.
... et inimese jõud on äraarvamata suur, et surm eksisteerib vaid sellepärast, et me oleme seda alates oma sünnimomendist taotlenud, et surma taotlust on võimalik tagasi hoida, pannes kokkupanemispunkti oma asendit muutma.”, lk. 45.
... et vaimu seisukohalt seisneb nõiduse ülesanne meid temaga ühendava seose puhastamises... // .. üks lõputu ebamäärane millegi vajamis etunne.”, lk. 46.
... võimetuse ja hämmelduse. // ta aimab suur ekindlusega, et on olemas mingi nimetu mõju, aukartustäratav oma lihtsuses, mis meie saatuse ära määrab.”, lk. 49.
... Seega alustas vaim temale nõiduse saladuste õpetamist. // .. et näidat talle, kuidas koguda energiat...”, lk. 50.
.... Ta oli nii maag kui ka kunstnik. // Don Juan ütles, et tajumis eümber tiirleb kõik, mis inimene on või mida ta teeb // ... muutub vastavalt ka maailmatajumine. // Tema ümbermuutumised olid strateegilised...”, lk. 53.
... Sa oled sellele elukale nii meeldima hakanud. // Inimlikus kontekstis me võime planeerida ja kavandada ning sõltuvalt õnnest koos meie osavuse ja visadusega võib meil olla edu.”, lk. 55.
... Varitsemise kunst seisneb kõigi oma maskeeringu üksikasjade tundmaõppimises / .. et mitte keegi ei tea, et sa oled maskeeritud. selleks pead sa olema halastamatu, kaval, kannatlik ja meeldiv.”, lk. 59.
... et varitsemine on kunst, mida võis kõige suhtes rakendada ja et selle õppimisel on neli tahku: halastamatus, kavalus, kannatlikkus ja meeldivus. // ... halastamatus ei tohi olla julmus, kavalus ei tohi olla alatus, kannatlikkus ei tohi olla ükskõiksus ja meeldivus ei tohi olla naiivsus. // Ole halastamatu kuid vallutav / Ole kaval kuid lahke. Ole kannatlik, kuid aktiivne. Ole meeldiv kuid järeleandmatu. Ainult naised suudavad seda teha.”, lk. 61.
... Inimestel pole aimugi imelikust jõust, mida me iseendas kanname.. // Näiteks praegusel hetkel on sul vahendid lõpmatusse jõudmiseks...”, lk. 64.
... kõige tugevam ja ohtlikum nõid ja samuti ka kõige salapärasem.”, lk. 66.
... kas sa oled meeldiv või kannatlik või halastamatu või kaval // Kuid sa võid õppida oelma halastamatu, kaval, kannatlik ja meelidv // ... et halastamatus, kavalus, kannatlikkus ja meeldivus olid varitsemise pühiolemuseks. // dikteeris nende tegusi laitmatus.”, lk. 69.
... kahe valdkonna – varitsemise ja taotluse kohta. Ta nimetas seda vanade ja uute nõidade tippsaavutuseks, mis oli just see, mis huvitas nõidu niismauti tänapäeval, nagu tuhandeid aastaid tagasigi.”, lk. 70.
... Sõnad on tohutu võimsad ja tähtsad ja on maagiliseks oamndiks nendele, kel neid on. // ... seda tugevamaks muutub veenumus, et teatakse midagi ja samas puuduvad sõnad selle selgitamiseks. // et sõjamees varitseb iseennast / Ta varitseb iseennast halastamatult, kavalalt, kannatlikult ja meeldivalt.”, lk. 71.
...oli sellise käitumissüsteemi leidmine, mis polnud ei väiklane ega kaprisne, vaid ühendas moraali ja ilutunde... / Ja et seda teha vajavad nad moraali ja ilu.”, lk. 72.
... Mõtlemine ja selle ütlemine, mida sa täpselt tahad öelda, nõuab äraütlemata suurt energiahulka.”, lk. 73.
... nad hakkasid rääkima sõnu kasutamata. // .. vaimu laskumine on alati varjatud..”, lk. 82.
...ja ma kuulsin tema mõtteid, otsekui oleksid need olnud minu enda sõnad räägituna minule endale.... / ... mis polnud mõtetes väljendatud.”, lk. 84.
... Ta ütles, et tuhandeid aastaid tagasi olid nõiad nägemise abil saanud teadlikuks, et maa on tajuv olend ja et selle teadlikkus võib mõjutada inimolendite teadlikkust.”, lk. 85.
... vaikse teadmise, meie taotluse tundmise kaotamise kohta. Nõidus oli seega tagasimeinek algusesse, tagasipöördumine paradiisi.”, lk. 87.
... ja et pole oluline, missugune meie saatus on, kui me läheme sellele vastu täieliku loobumisega.”, lk. 89.
.... vaid sõjamehe väljaõppest ajendatuna. // sõjamee son maagiline ja halastamatu, sõltumatu isik kõige peenema maitse ja kommetega, kelle ülesanne maailmas on teravdada, kuid ometi püüda varjata oma lõikavaid servi nii, et keegi ei võiks teda kahtlustada halastamatuses.”, lk. 90.
... Nõiad varitsevad end pidevalt (( Varitsemine on eriline käitumine, mis järgib kindlaid põhimõtteid. See on salatsev, varjav...” lk. 91.
... ... petlik käitumine, mis on kavandatu selleks, et vapustada. Ja kui sa varitsed iseennast, siis sa vapustad iseennast, kasutades omaenese käitumist halastamatul, kavalal viisil. // Seega on surm aideel nõia elus monumentaalne tähtsus. // mEi kõige kallimaks maksmaminev eksitus tavaliste inimestena on järeleandmine surematuse tundele. See on otsekui usk, et kui me ei mõtle surmast, siis me võime end selle eetst kaitsta. // .. selge pildita surmast pole mingit korda, mingit mõistlikkust, mingit ilu. Nõiad heitlevad, et saavutada seda otsustavat taipamist, et see aitab neil mõista kõige sütgavamal võimalikul tasandil, et nad pole üldse kindlad selles, et nende elu kestab veel ühe hetke. See taipamine annab nõidadele julguse olla kannatlik ja ometi tegutseda, julguse olla rahul, ilma rumal olemata.”, lk. 92.
... Ta selgitas, et luuletajad igatsevad nõidade maailma järele, ise seda teadmata. Kuna nad ei ole nõiad teadmiste tasemel, siis kõik, mis neile jääb, on igatsus.”, lk. 93.
... tema nagu tõeline sõjamees valab ilu külluslikult vastuvõtjatele, pealtvaatjatele, jättes endale ainult oma igatsuse. See vapustus, see ilu schokk ongi varitsemine...”, lk. 94.
... teerada, mis viis täiuslikkuse, jõu, vaimu juurde. // kollektiivset psühholoogilist stressi.”, lk. 96.
... Ta on oma rahva ära päästnud. tema siht on olnud suurem tema isikust.” lk. 97.
.... Selleks, et maagi võiks meid oma võimusesse võtta, tuleb meil eemaldada oma mõistusest kogu kahtlus. // Kui kahtlused on kord eemaldatud, siis on kõik võimalik.”, lk. 100.
... ainus viis selgesti mõelda on üldse mitte mõelda... // Teine oli täpne mõtlemine. See oli funktsionaalne, ökonoomne, ning jättis väga vähe asju selgitamata.”, lk. 102.
... halastamatus / ilmneb nõidade silmades. See on nagu helendav kile silmade peal. Nõidade silmad on säravad. Mida suurem on sära, seda halastamatum on nõid. // Ülevaate tegemine oma elust, nii nagu nõiad seda teevad, on võti nende kokkupanemise punkti liikumisele. Nõiad alustavad oam ülevaate tegemist mõtlemisega, meenutades oma elutee kõige olulisemaid tegusi.”, lk. 103.
... on tõde selles, et silmad / Neil on sügavam seos abstraktsega. // Don Juan i vastus oli, et inimese võimalused on nii tohutud ja saladuslikud, et nõiad, selle asemel, et nende üle mõelda, on valinud nend euurimise, lootmata neist kunagi aru saada.”, lk. 104.
... Tasuta ja laitmatult andmine noorendab mind ja uuendab minu imestust.”, lk. 107.
... Miski hoidis mind karmi, külma, efektiivse ja vaiksena. // See oli halastamatuse esimene õppetund.”, lk. 117.
... Ta ütles, et kõik, mid anõiad tegid, oli nende kokkupanemise punkti liigutamise tagajärg, ning et selliseid liikumisi kontrollis see enregia mis oli nende käsutuses. // ... et iga inimolendi sees on hiigelsuur pime vaiksete teadmiste järv, mida igaüks meist suudab tajuda.”, lk. 118.
... Üks oli äärmiselt vana, ennast hästi tundev, ükskõikne. See oli raske, tume ja ühenduses kõige muuga. See nautis asju ilma midagi ootamata.”, lk. 119.
... Ohtlik on mitteteadmine, mis sinuga toimub. Kuisa kord tead, siis ei ole enam mingit ohtu. // ... on väljendada oma meeleheidet vägivaldsete ja küüniliste enesehävitamise tegudega. // ... on tal lootust rahule, rahuldusele ega saavutusele. // individuaalse või kollektiivse lolluse akte ega juhuslikku vägivalda.”, lk. 122.
... nii, et ta võib minna üle piiri ja jõud akohta, kus ei ole haletsust. // Halastamatus on enesehaletsuse või enesetähtsuse vastand. halastamatus on mõistlikkus.”, lk. 125.Kuid on olemas näiteid, nõidadest või tavalistest inimestest, kes ei vaja mitte kedagi. Nad saavad rahu, harmoonia, naeru, teadmised otse vaimult. Nad ei vaja vahendajaid.”, lk. 128.
...et maailm on lõpmatult keerulisem kui meie metsikumadki fantaasiad. / Miks me igatseme, et keegi meid juhiks, kui me suudame sed aisegi teha ?”, lk. 130.
...Tegelik liigutja on vaim, abstaraktne; miski, mida eiole võimalik näha ega tunda; miski, mida ei pasita olema solevat ja mis siiski on olemas.”, lk. 131.
...inimolendid on lõpmatult keerulised ja saladuslikumad kui meie metsikumadki fantaasiad. // Inimolenditel on väga sügav maagiatunne: me oleme osa saladuslikust.”, lk. 135.
... et mingi isikliku omadus etõttu oli ta kangekaelne ainult naistega // keda ta oleks võinud püüda teadlikult või alateadlikult mõjutada.”, lk. 144.
...tänu selle faktile, etma ei ole olnud naisterahavaga, olin ma tugev ning vastupidav, / ,,, enne kui maailm minu kätte saab. // minu vaikse dkaitsjad, // Se eon elupäästja / Üks vaike kaitsaj on seletamatu energiavooga, msi tuleb sõjamehele siis, kui miski muu enam ei toimi. // ... anda mulle nii palju nõidade valikuvõimalusi, kui vähegi võimalik.”, lk. 148.
... Tema jõud ja uus arusaamatu arukus võimaldasid tal eid atööd isegi seal, kus tööd ei olnud.” // Ma koegsin ülima õnne hetki abikaasa ja isana.”, lk. 149.
... Tema eraldatuse tunne, mis oli andnud talle jõu armastada. // abstrakten siht / nad taotlesid vabadust oma abstraktse sihina.”, lk. 150.
... milles tal oli õnne oma ootustest rohkem: ta mõtles uuesti läbi kogu oma elu.”, lk. 151.
... aga kuna ma olin laitmatult oma elu üle vaadanud..”, lk. 153.
... Ta tahtis selgitada, et ta on nõid ning sellepäraste i saa jääda nendega. Ta tahtis selgitada, et tema eksitus oli olnud selles,et ta ei teadnud, et nõiad ei saa kunagi teha silda, et liituda maailma inimestega. Aga kui inimesed soovivad seda teha, siis tuleb neil teha sild liitumaks nõiaga.”, lk. 154. (~!!!).
...Ei . Nõiad ei otsi kunagi kedagi. / Ja mina olen nõid. Ma olin maksnud oma eluga eksituse eest, et ma ei teadnud, et ma olen nõid, ning, et nõiad kunagi kellegile ei lähene.”, lk. 155.
... et üks kõige dramaatilisemaid erinevusi tsiviliseeritud inimeste ja nõidade vahel oli viisis kuidas surm neile tuleb. Ainult nõid-sõjameestega oli surm heatahlik ja meeldiv. // Ainus vastuvaidlematu asi meie maailmas oli surm. Nõidade maailmas oli seevastu võimalik vastu astuda normaalsele surmale ... // Nõidade maailmas ei olnud võimalik otsuseid muuta ega uuesti üle vaadata. Kui need olid kord tehtud, siis jäid nad igaveseks. // ... ei suutnud mind veenda, et surma on võimalik vältida.”, lk. 165.
... Ta ütles, et vanaaja inimesed muutusid legendaarseteks, kuna nad teadsid vaiksete teadmiste tõttu jõust, mida on võimalik saavutada... // Tunded, nmida sellisel viisil esile kutsutakse, kannavad nimetust taotlus.”, lk. 167.
... Ei olemas nõidust, ei ole olemas kurja, ei ole olemas kuradit. On ainult tajumine.”, lk. 168.
... Ainult nõiad suudavad muuta oma tunded taotluseks / taotlus on vaim, seega on vaim see, mis liigutab meie kokkupanemise punkte.”, lk. 177.Ta ütles, et inimene vajab praegu rohkem kui kunagi varem, et talle õpetataks uusi ideid, mis on seotud just tema sisemise maailmaga – nõidade ideid, mitte sotsiaalseid ideid, ideid, mis puudutavad inimest vastamisi tundmatuga, vastamisi oma isikliku surmaga.”, lk. 182.
_______________________________________

(IX.) -- CARLOS CASTANEDA: “UNENÄGEMISE KUNST”. // “THE ART OF DREAMING”. // Tõlkinud: Kadri-Ülle ja Vello Masing. // Pärnu 1996. // Kirjastus: “Chiron”. // Lk. 5 – 219. //
... Don Juani jaoks oli nõidus teatud teoreetiliste ning praktiliste eelduste ellurakendamine, mis käsitlevad loodust ja taju rolli meid ümbritseva universumi kujundamisel. // ... erinevaid nõiakunste // ... Kõige tähtsamat neist nimetati unenägemiskunstiks.”, lk. 5.
...--- seda, et meie igapäevaelu maailm on unikaalne ja ainuvõimalik, sunnib meid arvama üksnes ja ainult meie endi energeetiline seisund. Usus, et seda seisundit on võimalik muuta... //... unenägemine on nõia meetod tavalisi unenägusi praktiliselt ära kasutada // Unenägemist saab üksnes kogeda. Unenägemine pole mitte see, kui sa näed und / Unenägemise abil saame me tajuda teisi maailmu...”, lk. 6.
...Carol Tiggs / Ta on veendunud, et selgitades maailma, mis don Juan meile pärandas, väljendame kõige paremini om tänulikkust temale ja oma aukohust jätkata tema püüdlusi.”, lk. 8.
... Vabanedes taju sotsiaalsest osast, hakkad sa tajuma kõige tõelist olemust. Kõik, mida me iganes tajume, on energia... // Ma olen veendunud, et kui inimene tahab ellu jääda, peab tema taju sotsiaalne alus muutuma. // Kõik on energia. Kogu universum on energia.”, lk. 10.
... Et sellest jagu saada, on meil tarvis energiat. Kui meil on vajalik energia olemas, tuleb nägemine iseenesest. // Siin on tegemist energia omamisega, usu mind...// Seega on nagual juba loomu poolest teenäitaja, nõidade grupi juht.”, lk. 15.
... Räägitakse, et nad olid väga armsad, kuid äärmiselt pelglikud. Nad olid pigem nagu mingid tundmatud olendid. // Mina tahan vabadust. Vabadust alal hoida oma teadvus ja kaduda ääretusse.”, lk. 18.
... Nõiad on harjunud mälu sellise näilise veidrusega. //Ta kinnitas, et nõiad pühendavad kogu elu meenutamisülesande täitmisele.”, lk. 21.
... Vanad nõiad nägid, et mida suurem on nihe, seda ebatavalisem on unenägu ja vastupidi... // Nõiad peavad unenägemist äärmiselt keerukaks kunstiks. / et suurendada ja avardada oma tajude ulatust.”, lk. 22.
... et teadvustame endale erilise tunde, mis eelneb sügavale unele / ja teadvustame endale, et jääme magama. // nõiad taotlevad kõike / lihtsalt seda taotledes.”, lk. 26.
.... Nad paigutavad targalt oma energia ümber, heites kõrvale kõik, mis neile nende elus üleliigne tundub. Nad nimetavad seda meetodit nõia teeks. Sisuliselt on nõia tee, nagu don Juan selle esitas, käitumuslike valikute jada maailmas toimimiseks, kusjuures valikud on palju arukamad... // ja elusolemise kui tunnetusliku probleemi vahel. // vaid muudaksin need tõekspidamised neid korrates jõuliseks eluviisiks.”, lk. 34.
... et ta natuke liiga intelligentne. // .. oli sajandite vältel lihvitud nõidade riuklik osavus.”, lk. 49.
...Astuda vestlusse mingi kehatu häälega oli küll viimane asi, mida ma teha tahtsin. // ... et niisugused asjad on ühe nõia elus täiesti tavalised...”, lk. 59.
... Unenägudest otsitakse tavaliselt mingit varjatud tähendust, neid võetakse mingite sümboolsete ennustustena, aga keegi ei suhtu neisse kui reaalsesse maailma, reaalsetesse sündmustesse.”, lk. 64.
.... Don Juan nimetas unenägemist rännakuks mõeldamatutesse dimensioonidesse, rännakuks, mis võimaldab meil tajuda kõike, mida me inimestena üldse oleme võimelised tajuma // .. teisele poole inimliku valdkonna piire ja laseb meil kogeda tunnetamatut.”, lk. 67.
...et anorgaanilistel olenditel puudub vähimgi huvi naiste vastu. // see põhines nõidade teadmisel, et universum on valdavalt naissoost ning meessugu kui naissugu tasakaalustav alge on küllaltki haruldane ja seega ihaldusväärne. // ... just see meessoo harukordsus ongi põhjuseks meeste piiramatule ülemvõimule meie planeedil.”,lk. 92.
...nõidus on tegu. Tuleb aeg, ja sa hakkad oma kirge ellu viima nagu mina enda oma. Minu puhul väljendub see oma saatusele alistumises -- / aktiivselt nagu sõjamees.”, lk. 119.
... Kokkuvõtete tegemine ja unenägemine käivad käsikäes. Oma elu uuesti üle vaadates muutume üha kergemaks. // sisuliselt kujutas see absoluutselt kõigi elusündmuste taaselustamist // Don Juan pidas kokkuvõtete tegemist oluliseks teguriks unenägija seesmiste suundumuste ja eelistuste ümberkujundamisel ning tema energia ümberjaotamisel. Kokkuvõtete tegemine vabastab meie olemuse sügavaimatesse soppidesse suletud energia – ilma selleta pole unenägemine võimalik.”, lk. 128.
... Ta väitis, et tegelikult kujutab kokkuvõtete tegemine endast erilist nõiavõtet, mida kasutatakse kogumispunkti väikeste, kuid lakkamatute nihete esilekutsumiseks.”, lk. 129.
... Ole laitmatu / Olla laitmatu tähendab seada oma elu korda, selleks, et muuta oma otsused vankumatuks ja anda siis endast palaju enam kui kõik, et need otsused ellu viia.”, lk. 134.
... Korda endamisi vahetpidamata, et kogumispunkti saladus on nõiduse tugisammas. Kui sa seda endale küllalt kaua kordad, siis hakkab toimima mingi nähtamatu jõud ja muudab sind.”, lk. 147.
... Kui inimene on arenemisvõimeline, sii sküll. Nõidade üllas kohus on külvata maha mõte, et edasiarenemiseks peab inimene kõigepealt vabastama oma teadvuse köidikutest, mis seovad teda sotsiaalse elukorraldusega. Kui teadvus saab vabaks, suunab taotlus selle uuele arenguteele.”, lk.151.
...Nõidade – ja inimese jaoks üldse – on teadvus ääretu uurimisvaldkond. teadvuse avardamiseks pole ükski vahend liiga halb ega ükski risk liiga suur. Pea aga meeles, et teadvust saab avardada üksnes selge mõistusega.”, lk. 157.
... Don Juan seletas, et teadvuse kui meie keskkonna energeetilise elemendi kasutamises peitub nõiduse tuum. // ...laitmatult nõia teed järgides tuleb vabastada kogu meis leiduv energia...”, lk. 159.
....tänapäeva nõiad / Nad on taibanud, et ainult sel juhul, kui nad säilitavad täieliku loobumuse seisundi, on neil energiat, et vabadusse pääseda.”, lk. 174.
...unistus lahkuda siit maailmast ja siseneda kujuteldamatutesse dimensioonidesse. // Nad ihaksid tajuda tundmatut, ja se eoli neil juba õnnestunud.”, lk. 187.
...tema silmi / Ta silmad olid / säravad, selged ja rahulikud silmad. Peale don Juani polnud ma kellelgi nii säravaid ja elavaid silmi näinud.”, lk. 190.
...Olin kõik need aastad käinud nõia teed, ja ssepärast teadsin vähimagi kahtlusevarjuta, et universumis eksisteerib üksnes energia...”, lk. 202.
... sest ta avastas, et anorgaanilised olendid peavad naisprinstiipi igaveseks. nad usuvad, et naisprintsiip on nii paindlik ja ta tegutsemissfäär nii laiaulatuslik, et kõik, kes selle alla kuuluvad, on igasuguste püüniste ja lõksude eest kaitstud...”, lk. 207.
... mis sunnib nõida jääma sõjamehe rajale / ja, et kõige rohkem kardab ta kaotada naguali, abstraktset, vaimu.”, lk. 211.
...Alati olin ma igatsenud midagi abstraktset; see oli mingi / igatsus millegi nimetu järele, mis jääb mulle kättesaamatuks. // Don Juan oli meile õpetanud, et nõidadel pole aega ega vajadustki sellisteks tunneteks. // kinkis sulle taotluse tiivad / võime kontseptuaalselt mõelda / filosoofi mõistus.”, lk. 213.
... Sinu ees on tohutult raske ülesanne – suuta mõista mõistetamatut manöövrit. See on meisterlik käiks // .. et lendu tõusta, et oma ankur lahti päästa.”, lk. 217.
... kingitus seisneb lõpututes unenägemise võimaluses / teises ajas ja teises maailmas; palju ääretumas maailmas, kus kõik on lahtine; maailmas, ksu isegi võimatu võib saada võimalikuks. Kogu asja mõte oli aga selles, et sa mitte ainult ei lelanud neid võimalusi läbi, vaid ühel päeval suudad sa neid ka mõista.”, lk. 218.
... kink kujutab endast lõputuid unenägemisvõimalusi. Sa ei tahtnud midagi konkreetset ja nii andis naine kirikust sulle abstraktse anni: võime lennata taotluse tiibadel.”, lk. 219.
// NEED OLID CARLOS CASTANEDA VIIMASED SÕNAD INIMKONNALE! (CARLOS CASTANEDA 19?? – 1995) -- Memento Mori...!
_____________________________________

VICTOR SANCHEZ: “DON CARLOSE ÕPETUS. Carlos Castaneda raamatute praktilne kasutamine.” // Tallinn, 1997. Lk. – 3—351.
“… äratades kogu maailmas tohutut huvi selle teadmiste valdkonna vastu”, lk. 7.
“… et tegutsemiseks on tarvis väga vähe. // Vajalik, reaalne abi pole mingite meetodite õpetamises, vaid õigetes juhendites. // … et maailm on palju keerulisem, kui meie kõige hullemad fantaasiad.”, lk. 14.
“… võtab oma elu suunaja ja juhina vastutuse enda peale ning liigub ise edasi teel, mis viib teadmiste poole. // “Sõdalane on laitmatu, kui ta usaldab oma isiklikku jõudu -- olenemata sellest, kas seda on palju või vähe…”, lk. 15. (III – 154.)
“… kui muutume tunnistajateks ja tegelasteks katses jõuda teisele poole – oam teadvuse alternatiivsete võimalusteni – omandavad / selgitused tõelise mõtte.”, lk. 21.
“…Inimkond on alati intuitiivselt teadnud, et eksisteerib reaalsuse teine tunnetamisvõimalus, mis ulatub energiate tajumiseni.”, lk. 23.
“… tundma õppida nõidade maailmapildist tulenevat maagilist maailmakirjeldust.”, lk. 28.
“… müüt --- maailma kõige ilusam müüt. // inimene muutub mailmas kehastunud maagiliseks olendiks.”, lk. 35.
“… kuni maagia saavutab üelkaalu // ja harmoonia ületab kaose. Selleni, et unistus jõust ja vabadusest valdab tavalise inimese. Kuni unistusest saab tegelikkus.”, lk. 38.
“… Sõdalane tahab välja võidelda võimalust teha vaba valik, otsustada ise, milline olla ja kuidas elada.”, lk. 39.
“…Oma tahte , kontrolli, strateegia ja vältimatu surma teadmise abil õpib sõdalane oma tarvidusi miinimumini vähendama.2, lk. 41.
“…Pigem määrab kõik – nii võimaliku kui võimatu – inimese VÄGI, tema isiklik jõud (energia, mida ta omab). // “Me ei ole midagi muud, kui vaid kogum isiklikku jõudu.”, lk. 43. (III – 157).
“…Kõik, mida teeb elusolend ja kõik, mis temaga juhtub, sõltub tema energiahulgast ja –nivoost, so. isiklkust jõust (väest), lk. 46.
“…kui mõistame “tahet” nii nagu seda mõistab nõid: meie käsutuses oleva vaba energia-kogumina..”, lk. 47.
“… Varitseja tajub maailma kui lahendamatuks jäävat saladust ( maailm on otsatu müsteerium). //Ta peab ka iseennast lahendamatuks saladuseks. // Ainult siis aavad jõud, mis sind juhivad, sulle tee avada.”,lk. 78.
Enesevalitsemine / Distsipliin / Kannatlikkus / Ajastmine / Tahe /”, lk, 102.
“…Pole olemas teist reaalsust kui see, mida sa tajud – reaalsus on tajumine.”, lk. 105.
“… vaadelda ka iseennast müstilise olendina, kes liigub teiste maailma müstiliste olendite keskel.”, lk. 126.
“…enesetähtsus figureerib sõdalase ülevaatuse strateegilises nimekirjas kui kõige energiamahukam faktor. Siit tulenevad ka jõupingutused sellest vabanemiseks … // Energia ümbersuunamise abinõuks on sõdalase laitmatus.”, lk. 139.
“…See võimalus on igal inimesele antud --- katkestada oma mõtetest koosnev varjav eesriie ja näha reaalset maailma, taastada oma jõud ja vabadus.”, lk. 154.
“…Moodus, kuidas kasutame oma tähelepanu, paneb meid tajuma reaalsust sellisena, nagu seda teeme. Selles mõttes hoiab tähelepanu maailma oma kohal.”, lk. 175.
“…nimetab unenägemiseks unenägu, milles ei toimu teadvuse täielikku kadumist. / See algab, kui annate endale aru, et näete und.”, lk 191-192.
“…Sõdalane on laitmatu, kui ta usub oma isiklikku jõudu, olenemata sellest, kas seda on palju või vähe…”, lk. 216. (III – 167).
“…olen avastanud, et on ka teisi võimalusi ja saab valida teistsuguseid eluviise. Me saame tõepoolest valida ja kokku panna endale maailma ning sellise elu, milles on kooskõla hinge ootustega.”, lk. 240.
_____________________________________