BUDAPESTI
reisikiri.
-- Totaalses tähenduses, kõigest, mis see enesega
kaasa toob; toovalt kõik, hõlmatuna absoluutses lõikes, --
milleks on 'olemisetu olemine'. Seonduvalt vastu võtmise,
puhtuse, Saatuse, sõltumatuse mõistetega.
F. Dostojevski sõnastuses: "Maagiline
inimene, kes ei tee vahet mõtlemise ja elu vahel", elab
mõtet, mõtestab mõttetut, -- idioot "teiste" maailmas,
-- kuis kompromissitusest totaalses mõttes saab kõikehõlmav
kompromiss, kus see vastandus teineteises sulandub. Sest: "idioodil
võimatu elada 'teiste' maailmas"... -- Kuna ta süütul
kombel eitab kogu seda maailma, kogu nende elu ja reaalsust, --
destruktiivne süütus, mis pürib vastandamisest väljas-poole, --
jumal-loomaliku kõikehõlmavale, hoolimatult ükskõiksele
relativiseeritusele. Aksioloogilisest vastandumisest väljaspool
algab aga Kaose vald... (Vrdl. nt. nihil, niente, Das Nichts, Die
Leere, Le Nèant, olematus, eimiskisus, tühjus). Alternatiivne
reaalsus vastandite maagilises ühildumises.
'Idioot' evib "maagilist"
mõtlemist /.../ pürib kaose omaksvõtmisele -- /.../ Selleks, et
tagasi pöörduda kõige algusesse -- /.../ korrastamatusesse, et
saada võimalus uueks alguseks -- anda võimalus 'eluks'. --
Kuna ta teab täie kindlusega, et: see on tema saatus, otsekui mingi
peegelduvast kaosest heiastuv tõdemus, ja -- see tuleb läbi teha!
Pühas sõnulseletamatus initsiatsioonis, milles on
keskseks oma Saatuse vastuvõtmine... -- [Das Los –
Saatus, tähistab (sks. k., tegusõna lahutamata eesliitena) --
millestki eraldamist v. eraldumist; nt. "losbinden"
– st. - lahti siduma; v. tegevuse algust -- (nt.) losfahren --
"sõitma hakkama“.]
-- Lõige on võimalik vaid rebestades
siduvaid seoseid, pole võimalik kõrvaldada ilma vägivaldse
rebestuse, lahti-rebimise ja/või 'hoolimatu' lõikamiseta --
(ei ole võimalik vaid "omaks võtta", ignoreerida või
lihtsalt vabaneda).
Ent! -- Fr. W. Nietzsche sõnastuses: -- "Vaid
üksikute osaks on olla sõltumatu. /.../ Kes seda proovib, olgu tal
kas või suurim õigus aga mitte 'vajadus' tõestab
vaid end olevat kärsimatult hulljulge, ta läheb labürinti,
tuhandekordistab need ohud, mida elu ka muidu kaasa tooks, milledest
ei ole väikseim see, et keegi ei ole nägemas, kuidas ja kuhu ta
eksib, üksildub... Ja ta ei või enam tagasi pöörduda!, isegi
mitte teiste 'mittleiden' juurde!" („Die
fröhliche Wissenschaft“.)
Olles 'lõksus', mis üha tiheneb, on vaid üks
tee sellest välja, -- minna "lõigates" labürinti. Sest
teed ei ole, on vaid labürint kui väljapääsu võimalus. -- Üks
võimalus tuhandest leida õigeim rada, -- olematu võimalus!
Olematu on aga kõik, -- kui 'puhtaks' (rein = sks. k.
= 'süütuks', 'ausaks') jääda. -- Sest: "Inimene,
kes ei suuda leida teed oma eesmärgini elab 'julgemalt' ja
'kergemalt', kui sihitult ekslev." (Fr. W. Nietzsche.)
'Rein' -- tähendab -- olla vaba
kogemustest ja praktilistest ajenditest (I. Kant). -- Olla
tõugatud 'vaimust' nagu korgitükk Kaose metsikult
vahutavas, -- ülevalt ilusas -- veekeerises.
Vabadus kogemustest tähendab vabadust läbi kogemuse
jõutud 'puutumatute' võimaluste universumis, aga ühekordse
kogemuse puudumine on järjekordseks kammitsaks.
Sõltumatuse-vajadus mitte nõudmas, vaid kisendamas, kisendava
vajadusena osutamas võimaluse-võimatuse väljapääsu suunas...
Lõpliku väljapääsu lihtsaim ja käegakatsutavaim
võimalikkuse olemasolu. -- Fr. W. Nietzsche erilises
sõnastuses: -- "Halvasti on elu vaadatud, kui ei ole
nähtud kätt, -- mis armulikul viisil surmab." Üritamisel
olulisemaks aga mitte ainult intensiivsus, vaid ka kestvus...
Kanda oma saatust endas, teada end sellega vältimatult
üksolevat, siis välditav saatus millegi "väljaspoolsena"...
-- Seega hirmust vaba olek, oma meeleolude isand olemine, mitte
orjaks olemine; see on vajalik rahulik kindlus, rõõm ja
'tänulikkus', -- vabanemine sõltumustest.
-- Ennekõike: tagasipöördumist sellelt alguseta
rajalt ei ole, -- jääda inimeseks...
__________________________________________
*
* * * * * *
__________________________________________
16. veebuar, xxxx.
Minek
iseendani... Reis -- tundmatusse...
"Me kirjutame teile Prahast..."
Algus: Tartus, -- öösel ühe üliõpilas-ühiselamu
ei-tea-mitmendal korrusel,-- üle tulede-säras linna veiniga (Muscat
& Riesling Italico), -- rõõmutsemas -- puhas õnn... -- Naer
kõige üle, -- nt, et majad seisavad tänaval nii absurdselt
'sirgelt' ja rivis, -- et naera või surnuks...
Totaalne vabadus, -- sellest puhas õnn, -- pole mingit
sihti, teed... -- (On võimatu minna "vale"
bussi-rongiga, -- kuna pole "õiget".)
Veel üks päev viivitust, mis siiski ei ole seda,
sest pole kuhugi kiirustada, -- aeg on muutunud tähendusetuks, --
on ainuliselt olev olemine, minevik aga, -- absurdsena naeruks
pandud.
Vein! -- See ei ole alkohol, -- see on poeem! --
imetaoline äraolemine, kontsentreeritud rõõm, puhas, kerge, --
soojus kui leek, tuli sinus eneses, -- pole olemas veinijoodikuid,
põhjamaalasele jääb vein alati millekski hoopis teiseks; paradiis
on leida õnnistatud veinirikas maa... (Armand Laroux':
"Mesilasekarjus").
Ime! Ülim õndsus oleks: Saksa Alpides leida
üli-rohkete mahajäetud karjuseonnide ja heinaküünide seast omale
ideaalne eluase. M. Heidegger – 2500 m. kõrgusel, --
filosofeerimiseks sobilik koht! (M. Heidegger: „Miks
me jääme provintsi“.) -- See oleks ju ülim õndsus, -- end
sinna "unustada"! Maalida, maalida, Nietzschet
meenutades 'tantsida' kuristike veerel...
/.../ Kell 12.15-45 ; 17.
veebruar.
Tuttavad kohad --- 2x kahe kuu jooksul... Riia
linn tuledes , võimas Daugava .
Ainult , et liiga külm siia jäämiseks, ja
liiga lähedal ! Head muusikat , selgelt ilmnemas
"mitte-tegemine" --- rongi sõidusuunad ---
kummastavad-meeldivad jõurikkad kogemused sellest .
Vagunisaatja katsed meid "maha tõsta"
--mmmm-- millele? --- vahest hoopis aknast möödalibisevale !
Küll "turvalised" kodud , aga nii umbsed ! --- nõnda
otse 'inim'-vaenulikud !
Öine Lätimaa Riiast Leedu piirini möödus
kähku --
-- kell 2.00. Läti-Leedu piiril --- piirivalve ,
toll .
Leedu --- väliselt sarnane , euroopalik ,
hoolitsetud jaamahooned --- aga erinev (?) muusika , traditsioon
, kuna katoliiklik --- samuti Poola ; kell on 3.20. , veidi varem
Schiuliais , kus peatus ka vastutulev Balti Express. 5.45. --
Kaunas , hiljem veidi und . Tunni aja pärast hakkas taevas
juba ahetama , kindlasti maaliline päikesetõus.
Mineku õhin , --- peaasi, et /.../ õnne kaasa
võtsin .
Oma saatust vastu võttes saadakse ka iseenda
õnn .
Sest kellegi Saatus totaalsusena ongi /.../ õnn
.
Nõnda olen ma oma õnne /.../ tundma hakanud .
Juba Tallinnas oli see äratuntav, uskumatud kokkusattumised,
lihtne rõõmus meel !
Kuigi oli veel ka pisut ebakindlust . Ma tahan ,
et see sinna maha jääks , jätta hirmu endast kõikjale ,
kust läbi minna , seni kuni igasugusest hirmust vaba !
Minu õnn tuli minuga Tartusse kaasa , veetsime
seal meeldiva õhtu ja öö --- veini kõrval Tartuga hüvasti
jättes.
Järgmisel päeval veel vajalikud ostud jm.
ettevalmistused -- nii , et õhtuks sai mineku-meeleolu valdavaks
. Korduvalt meenutades Tolkieni-tegelasi Bilbo, Frodo ---
viimistletud teele-asumine .
Koos iseoma õnnega astusin 17.-nda hilisõhtul
Tartus rongi peale . Ja praegu istub Ta küll nägematult ,
ometi kindlalt mu kõrval , kui akna taga on Leedu taevas
saanud talvisel kargel moel värviküllaseks --- milline
kooskõla ! --- 'ükskõiksus'
18.? veebuar , pühapäevane päev ---
Kuskil Poola idaosas , Poola "balti expressi"
täiesti talutavas kupees , olles teinud endale seal mugava
äraolemise .
Varahommikul , enne kaheksat --- ümber-istumine
Schestokais -- trallalaa , järgnev jant kohalike "äriinimestega"
ja mitmekordne üli-hoolikas passi,-tolli--vms. -kontroll .
Kohanimi Augustofport / ükskõikne äraolemine
uneta ööst --- ei tea praegu täpselt kas minek ikka
Warszawa suunas .
Ilmselt siiski , kuigi pole oluline , mainit koht
ei ole miski poolest "õigem" . Piiril kellad tund
aega taha ( 9.15.) -- sellest absurdikogemus aja relatiivsusest
(-- schitt ) .
_________________________________________________________________
20. veebruar.
-- Warszawa poole -- korraks tunda kevadist tuult
, eredat päikest --- kui piskust ka lootus kinni ei ole . /
Läbi Byalstok'i . Küllalt meeldivas kupees ,
privaatselt, malet mängides , suitsetades , magades ; lubatud ajal
-- enne kahte (kellad tagasi) kohale --esmakordselt Warszawas
ja Poola pinnal üldse .
Esma-mulje : üle ootuste euroopalik suurlinn , mis
näib viimaste aastatega suuresti muutunud olevat . Kesklinna
pilvelõhkujad , "taevasammas" .
Võrdlemisi segaduses ringi kondama /.../ võõrale
linnale mõistlikult lähenedes /.../ See selleks aga liiga
suur / Keskus/.../ infot ja raha vahetamas ---- Õhtuks muutus
ilmastik õige külmaks ja kuna midagi vajaliku suurt leitud
polnud --- nõutult ....
Õhtupoole juhuslikult ISIC-aadressi --- ei leidnud
aga üles , ilm väga külm , lumesadu , lisaks sai eelnevalt
Warszawas laialt rännatud , harjumatusest väsimus --- katoliku
missa , Warszawa Ülikoolilinnak ja õhtune vanalinn.
Kuni 10.-ni ühes hirmkallis baaris , edasi
otsustatud vaksali , kui ajutise öise peatuspaiga kasuks --- läbi
raskuste -- sealgi külm ja täis kõiksugu jätiseid -- nõnda
öö läbi üleval ( enam-vähem) korralikes kohtades , varakult
vanalinna üle-pildistama, mis jäi aga filmi puudumise ( ja
raha) tõttu ära . /19. 02. 'xx , esmaspäev ./
Otsustus : Praha suuna asemel "lõuna suund"
--- st. otse alla --- "soojemale maale" .
Nõndap siis varasele Krakowi rongile , soodus-pilet
ebaõnnestus; rongis pisult magada . Küllalt kähku kohale,
esmalt soojem ei paistnud , hiljem siiski päikesepaisteline.
Linn üsna suur , omapäraselt huvitav kuid räpane
; filmid-rahad . Õhtuks linnast välja ja ühe lähi-liini
bussiga selle lähistele . Edasi jala astuma . /.../
Maastik järjest mägisemaks , äärmiselt maalilised
vaated ja imeliselt kevadine karge ja puhas õhk ; veel üldsegi
mitte külm , küll aga pimedaks , pikema vantsimise peale
mingisse "mägikülasse" , sealt läbi, edasi , mäest
alla .
Täpne suund teadmata, lähedal kiirtee ja
suurlinna tuled, mööda esimest teisest kaugemale . Ja selgus,
et õigustatult , küsides ilmnes , et Krakow veel siinsamas ja
võimalik sealt-kohalt bussisõit . Kohale jõudes põhiliselt
Mielistnge (?) autobussijaamas , kuni see peale 10. kinni pandi ---
siis jala keset ööd marssima , vajalikus suunas .
Mõlemad teeääred palistatud järskude
küngastikega, millel feodaalkindlustena ehitatud majad , öine
"teel-olemine" -- selle rõõmud ja vaevad. / Vahepala
ühes bussiputkas --- puhkehetk söögipausiga ja lõpuks ka
"avameelsuse orgia" ./ Seejärel edasi Castaneda, ja
väsimus , lõpuks järsku teelt kõrvale , üritades mäele , mis
plaani aga äkitselt jõgi ära lõikas, lõke -- ime,--
jumalataoline , inimese vanim sõber , moorisime seal konserviliha
ja otsustasime põhilise ööst /seal/ veeta , mida hommikupoole
seda külmemaks ja lõke hädapärane .
Veel hämaras tulema . Kohaliku bussiga Nowoj Tar'sse
.
Sealseks meeleolu nullis -- sisuliselt 3. ööd
magamata, söömata , külma käes --- kaks viimast mõneti
parandatavad , lõpuks jalgsi tulema , lootusetult üritades autosi
stoppata .
Nõnda , kuni ära tüütas , siis veel /.../ kohaliku
bussiga , dollarite eest pikemalt .
Zakopane --- piiri,-ja mäestikukuurort , /.../ vägagi
omapärane, ehituselt, jms. otsustasime ületada veel täna
Slovakkia piiri ja peatuda mõnes sealses motellis, et vähemalt
ühe öö magada soojas, edasi läbi Slovakkia Budapesti suunas
ja kui veel raha, läbi Lääne-Ungari Sloveeniasse .
Praegu piletid käes , viimased zlotyd kulutatud aega
parajaks tegemas, kell kohe 3. (kohaliku aja järgi).
______________________________________________________________
// Bussiga Slovakkia piirile vastu ööd ületasime
piiri jala , probleemitu . Oleme kõrg-mägedes Tatra mäestik (
kõrgeim tipp 2600) , mis alal Sloveenia [!] poolel looduspark.
Ääretult võimsad, ilusad ja omanäolised
kalju-järsakud, mis ühtlaselt metsaga kaetud .
Aga ka vastav kliima --- kohutavalt külm .
Ja bussi ei tulnud . Ootasime tundide kaupa
kõrgmäestiku-pakases , ise suveriietes, oli ka teisi sarnaseid .
Meeleolu nullis, vastav jutuajamine , Sanzo Pancho võtab võimust ,
mis kurat ma talvel siin teen !? jne . --- väljapääsuna ehk
teatud 'ükskõiksus' , siiski seda viimast ei suutnud rakendada
kui buss viimaks tuli , sellega magades mingisse linna .
Linna nime või asukohta me alguses ei teadnud .
Ekslesime linnapeal hädavajalikku ööbimiskohta otsides (
--sisuliselt 4. ööd magamata ja läbi-külmunud ). Iseseisvalt ei
leidnud , lõpuks küsides, toodi pea kättpidi kohale . Hotell
"Euroopa". Tõnis üritades kavalust, mind esmalt
tahaplaanile , --et tuba 1. voodiga-- odavam. Aga asjaomase
vastikud kahtlustused ja paha maik sellest. Aga tuba normaalne,
magasin teises voodis aga voodiriieteta , nagu laip.
/20. 02. , teisipäev ./
Hommikul avanev meeldiv võimalus pesemiseks ,
sõime ja lahkusime probleemideta 10.-ks . Veidi linna peal , mis
oli Poprad , üsna suur , hõredalt täisehitatud , täiesti
eripärane Slovaki linn . Oleme kaldunud esialgsest marsuudist (
Kesk-Slovakkia) veidi ida poole . Sõitsime kohaliku bussiga edasi
Roznava poole .
Mägine maastik , kohalik rahvas bussis. Linn ise
kõle tühi , mägede keskel , palju mustlasi . Pärast selgus ,
et kohalik Slovakkia turismiparadiisi keskus -- "linn-pärl"
-- suvel ! Turismiinfo , eelnevalt pleieri patakaid, kiirustades
bussi peale ja minema --- Tornala , suhteliselt Ungari piiri
lähedal .
Väike linn , vastav elanikkond , räpane ; üks baar
õnnestus leida , seal me kohalikuks vaatamisväärsuseks . Ühe
bussijuhi käest infot bussidest piirile . Jäi vaba aega siis
ühes baaris --- kohvitassid üha väiksemaks!
Unustasin tähtsama : bussisõit Tonalasse oli
lihtsalt imetaoline ,. Tõeline kõrgmäestiku piirkond, tee
keerutamas nende vahel . Maaliline : talvised mäed väga
eriomasel kombel , metsade tumedas ja lume valevuses .
Ungari piiril -- u. 8. õhtul , ületamine lihtne ,
sealt edasi aga polnud minna millegagi , seega hääletasime
sealsamas ja saime jutule --- esimene autosõit ja Ungaris !
Viskas mõnikümmend km. , aga liiga itta --- mitte Egeri suunas ,
mis on järgmiseks sihiks , vaid sellest ida pool asuv Miscolèc
. Trampisime edasi kuni üks asula vastu tuli . Sealses baaris
aega parajaks tegemas , kuni kohalik buss tuli , millega ühte
väikelinna enne Miscolec'i , jalutasime selle suunas linnast
väljapoole , meie imestuseks , üks auto tõesti peatuski ---
lihtsalt uskumatu ! Saime siis autoga Miscolac'i .
Jalutasime linna ääres , vaatasime bensiinijaamades
kaarte ja sõitsime linnabussiga , sealsed tõesti "sõbralikult
meelestatud " .
/.../ edasi Budapesti peateed mööda hääletades
ja üha vantsides -- kokku sel ööl vähemalt 10. km Vahepeal
ühes linnas ka 5. km autoga . Aga tüütult kaua , õige külmas
, vantsides, ei paistnud ka mingit lõkke-tegemise võimalust
ümberringi .
Ungari pustad . Lõpuks üsna läbi , jõudsime
pausidega Erödisse , kuhu plaanitsesime hommikuni pidama jääda
.
Seal aga saime taas peale , ootamatult, oli üks
noor kutt politseinik Budapestis , elas Egeris --- muidugi
tahtsime meie ka sinna , ja nõnda siis sõitsime kiiresti ja
kenasti .
Juba kolmapäevase päeva alguse tundidel
(21. veebruar).
// Jõudsime kohale , kondasime pisult sihitult
linna peal , oli külm ja ise juba rampväsinud, midagi lahti
ei paistnud, hotell liig kallis , nõnda siis jäime kuhugi vedelema
, millest kujunes olukord , mis näis kujunevat pöördeliseks .
Tõnis kadus kuhugi , midagi ütlemata , nõndap
väsimusest ülepingut ajus veendumus , et läinud omi radu ,
sama üllatavalt ja hoolimatult kui esimesel korral ka nüüd,
seekord minu suhtes --- sellest kõik järeldused kuni kuritööni.
/ Miski "kuri loom minus" , arvestas esmalt , et mulle
jäi rohkem raha ! --- sellest kujunes tõeline vapustus
--nö.-- piirsituatsioon Egeris , -- külmas hommikus , täiesti
üksi , sihitult läbi tundmatu linna --- unesegasena ,
ärkveloleku piiril , tajudes hullema "ostekohesusega"
endal lasuvat taaka , sundi , või välist-sisemist mõju ---
kõik teed olid just siis tõeliselt valla, surm sättis end
istuma su kõrval , saatusena , millele siiski osa endast
metsikult vastu tõrkus , ei tahtnud 'selle' inetust , --- räpane
surm avaldumas ju teatud teotsemises ja liiga ühiskonnale
suunatud , kas kättemaksust või trotsist ... / -- hoolimatus
igas tähenduses !
// Stimulatsioon "õnnelikul kombel"
siiski lahenes , -- sama bussiga tagasi-sõites nägin
juhuslikult ! Tõnist selles peatuses --- kähku maha --- oli
nagu poleks midagi juhtunud --- küll kergemaks aga jääb
segipaisatus kogetust .
/ Oli käinud Egeri linnuses -- kah mingi kogemus
, -- võib-olla. Läksime linna , einetasime väga soliidsel
moel ühes äsja-avatud kohvikus . / Rääkisin talle siiski
mõndagi läbielatust --- otsest reageeringut ei tulnud --- väga
väsinud --- aga vahest üllatas teda ennastki ! -- tema
võimalikud käitumised . )
Läksime Egeri linnusesse -- hästi säilinud ,
lihtsalt suurepärane vaade , millest õhkub mütologiseeritut
minevikku , rahvusromantikat, mis Gardony poolt sõnas
esile-kutsutut --
-- kõik on sama , kujuteldav Dobo , Geragley , jt.
oma kohtadel müüridel .
Külastasime esimest muuseumi oma teel Egeri
keskaegses linnuse-lossis --- ajalugu ja tänapäev -- ilusad
muistised , taas "toorelt" mõjuvad relvad ( siiski
vähem kui Trondheimis!) . Linnusemaketid --- nende vastavus
lapsena kujutletuile , "samad" relvad .... / Olime
ainsamad külastajad , sellest erilisus , teatud võõristus ehk
samuti .
--- Edasi linnuse müüri-saali , kus pühitsetud
olnut-tulevat ohtra veiniga , mis lihtsalt kirjeldamatult
õndsaks-tegev , hinna poolest soodsad , otse vaatidest , --- ja
maailm muutus teiseks .
Veidi veel Egeris -- linna peal , bussi jaama , ise
veel raha vahetamas --- esma-kohtumine Ungari politseiga !
Bussiga Budapesti poole --- äärmiselt vaevaline -- pilgeni
mingeid jõmpsikaid täis -- ise surmväsinud ja magamata /jt.?/
-- päästis vaid veini järelmõju ja teatud hoolimatus .
--- Segane teotsemine -- mingis väikelinnas Budapesti
pähe maha / õnneks , ühe bussijuhi väga sõbraliku
tegutsemise tõttu sama piletiga siiski paremas bussis lõpuks
Budapesti --- nüüd siis selle linna "peal" .
Täiesti seni-olematult erinev ! -- mõjuv oma
suuruses -- 2. miljoniline suurlinn , selle tõtakas , terake
destruktiivne hoovus . Suurlinna tänavad , rahvamass õhtusel
tipptunnil , metrood . / Ka teravaid elamusi -- piletikontrollid
metroos -- armetud värdjad -- jabur sehmimine -- üritasid endast
välja viia , et trahvi ära maksaks , siiski pääsesime, aga
teise kätte -- sellega politseini -- asi paistis täiesti hull
, -- aga siis -- vahest 'üks pilk' -- ääretult
kummastav tagasi-mõeldes -- aga politseinik jättis meid
rahule .
Õhtu liginedes sealt Student-Hotelli otsima --
tõsine vajadus end lõpuks välja magada -- mistahes hinna
eest , pikema ekslemise järel lõpuks äärelinna ja ka kohale
-- väiksem maja ingliskeelne tegelane vastas , üsna soodsalt ,
olgugi mingid koikud --- kohe magama , end isegi pesemata jättes
, milleks samuti otse vajadus .
Hommikul sai end lõpuks puhtaks , enne minekut
veel veidi närimist / elamus -- sama tegelane üllatas
küsimusega : kus see Eesti õige asub ?! -- I am sorry --
jne. -- naeruväärsus !
Budapesti linnas Doonau jõe ääres --- reede 23
. veebruar 'xx -- istume Pesti poolel Parlamendi-hoone kõrval ,
valvurite kahtlustava pilgu all . / --- Vaade väga
suurejooneline , selle linna omanäoline veetlus , samuti ungari
keele meeldiv kõla --- ja üle kõige ungari vein !
Käisime sel päeval rohkesti linnas , ka Buda
poolel , kus rohkem ajalugu , kirikuid , -- eriti Matthiaskirche
-- äärmiselt võluv , väga keskaegne , vaikne orelimuusika ,
injentööri bütsantsilik hingus . / Läksime sealt kuhugi
Pesti poolele sööma , sealsed kired äritänavad , jms .
Öö vastu laupäeva vetsime siis linnapeal ,
eksisime keskusest kaugemale ja tagasi vantsida üritades
lisaks teravaid elamusi --- mingid kohaliku madala-laubalised
paksmaod tüli norima , isegi päris tõsiselt , siiski saamatult
, enda poolelt mingi kummastav uimasus , reageeringute aeglus --
olgu see hoiatuseks ! -- üles soojenedes siiski tõsisemat
vastutegevust , oleks läinud löömaks kui parasjagu
politseiauto poleks kõrval peatunud , paksudel hakkas kiire ,
meie samuti astuma , police pidas aga kinni --- dokumendid !
,"mis see siis olgu" --- sai soravalt vastu aetud --
vaesed välismaalased , nii saamatud öises suurlinnas -- vaevu
pääsesime !"
Police -- arukas pilk , teatud lõbustatud hämmastus
, olgu ! , olgem sõbrad , ajame nende pättidega asjad korda --
pidurite krigina , vilkuri-sireeniga kohapeal ringi ja neid
jälitama ! -- veel siiski samal poolel ! , vahest alati --
sest meeldivam , keskkonna-sarnasus ja pole vastanduvaks põhjust
-- liiga inetu !
/ Paar äärelinna baari , esimeses hetkeks ,
teises hommikuni -- odav ja ülihea vein , "meeldiv
teenindamine" , ülejäänute kamraadlik rahule-jätmine ,
kirjutasin seal , Tõnn ka tukkus .
/ Hommikul edasi, jõudsime tsentrumisse tagasi ,
einestasime ühes Mc Donaldis , olime otsustanud , et veedame
päeva lahus ja õhtul 8.-ks Parlamendihoone juures kokku .
Nii siis tegimegi ,/ siiski üht-teist teisitigi!
Läksin ühte baari , kus veiniklaasi taga
lõpetasin kirja Jan'ile . [ Eile õhtul söögikohas jutuks
kiri vanematele ja Tõnise täiesti sobimatu näidis , sai see
võimalikult maha laidetud ja pärast ühes veinibaaris ise
lehekülg rõhutatult "kerges stiilis" asemele pakutud
, kuhu ta kirjutas vaid "oma palve" -- ei hakanud
norimisega üle pingutama ja nõnda läks kiri posti -- siis
juba reedel. ]
Neljap. hommik möödus aga ühe konkreetse
kinnis-idee mõju all , helistades , kõikuvam veelgi kui
harilikult , valmis raha tuulde viskama , siiski lõpuks ka
'selle' suhtes ükskõikne -- pärast pikemat ringi jooksmist ,
ja -põlemist ./ --- Suuna-muutuseks vahest otsustav tahe
hoopis maalima hakata , millest küll midagi välja ei tulnud
, -- aga siiski istusin Doonau ääres ja üritasin avanevat
panoraami üles-joonistada , näpud kohmetusid varsti ja , et
oskusi jääb (vähemalt nõnda) tegemiseks väheks jäi asi
soiku , --- mis pole ka oluline . /
Läksin siis Buda poolele -- pühitsema oma
nimepäeva Matthiasele pühendatud kirikus , tukkusingi seal ,
otsekui oleks palvetanud , siis tulema --- Pesti poolele , veel
ühes ette-sattunud suuremas katedraalis -- seal istudes -- mõjuv
vaikus raskete võlvide all ....
Nälja-tundest aetuna siis pizza-jahile -- veel
üks väike kinnis-idee ! -- leidsingi lõpuks ühe ja õige
piraka -- nägin hulk vaeva selle kinni-pistmisega -- aga kulus
ära ,-- maailm teiseneb juba täis kõhuga ! -- palju rõõmsam
, muretum ja kindlam .
Läksin vaatama ega Tõnn pole ennast juba
ilmutanud (kell kuskil pool seitse) -- muidugi veel ei olnud ,
jalutasin edasi otsides maha-istumiseks sobivat kohakest -- üks
tundus möödaminnes lahti olevat , astusin siis aga
hajameelselt sisse ja leidsin end mingis luks-variandi
restoranis olevat ! , --- mis siis ikka , istusin rahulikult
maha ja tellisin kohvi , hiljem veel õlut -- nagu poleks elu
aeg muud teinudki !
Väga rõhutatult soliidne õhustik , eriline
suhtlus-seos ettekandjaga -- väga sõbralik , kergelt suunav --
lõpuks : Auf Wiedersehen ! Guter Fahren!
--- Jalutasin kohtumispaika tagasi -- valvurite
meelehärmiks olin seal mõnda aega . Tõnise tulles seadsime
sammud öö-veetmise-võimaluse -- party -- suunas , nagu plaanitsetud
, variante oli rohkesti , esimene küll ebaõnnestus, teine katse
ületas aga kõik ootused , ka raha poolest !
Aga , et meil seda parasjagu oli ( olin päeval ka
ise vahetanud "leitud" 30 $ -- siis tegime "südamed
kõvaks" -- teatud destruktiivne hoolimatusega -- hind oli
tõesti metsik ! --- 3000 Forinti näo peale -- 50 $ ! --
eelnevalt ka kaasa-toodud veinipudelitele põhi peale , teine
lumehange -- ja sisse ! -- vägev ! võimas ! viimse peal tecno
muusika , meeletu võimendus , seninägematul hulgal rahvast ,
valgus , vein -- kõik kokku lihtsalt vaimustav .
Vabastasin end üleliigseist rõivastest ja
tantsisin kui meeletu , arvan ka , et hästi -- võõrapärased
näod ümberringi ja võõras keel -- hoolimata sellest , et
endal jalad täiesti läbi ja paar unetut ööd seljataga . /
Hinnad ka sees absurdsed ja ka ühtejutti tantsida füüsiliselt
ei suutnud aga sai maha istuda , tukkuda ja kokkuvõttes
kuni hilis-hommikuni aega veeta .
Ei kahetse raha põrmugi ! Muusika oli põhiliselt
hard-core tecno , sekka ka trance' -- saksa DJ
poolt valitud.
// Nõnda jõudsime pühapäeva -- kuna linnast
enam suuremat huvi polnud , siis läksime hoopis loomaaeda ,
tõsi küll , mitte selleks , et loomi näha , kuigi neid ka
nägime .
// Sinna minnes möödusime tiikidest ja jutt
läks Kadriorule lapsepõlves --- ilmselt meenus midagi ....
Seal samas juhtus olema ka Das Museum der Bildender Kunst
-- mis osutus tõeliseks märkki-tabamiseks, millest poleks
tahtnud ilma jääda , ometi kui "juhuslikult" !
Seal nimelt tuntud Rahvusgalerii kogu valik
surematute maale , tõeline elamus , teineteise kõrval
El Creco , Murillo , Gaugin , impressionistid , jpm. !
Vaimustav, eriti esimene -- näha El Crecot
elusuuruses , lähedalt vaadelda tema kujutaud haldjakäsi ! -- "Püha
perekond" , samuti Gaugini "Mustad sead" ---
"kokkusattumus" -- mäherdune küll ! , et enne minekut
just temast üle-lugesin , otsekui "reisile kaasa" !
Kui asutus poole kuue paiku suleti, siis tulime
tulema , tagasi kesklinna -- õhtus-ööseks üht kindlat kohta :
PicassoPunktBar'i otsima ja leidsimegi -- esma-mulje küllalt
omapärane , huvitav koht ajaveetmiseks -- isegi pannikoogid a là
: Picasso , all hiljem ka pisult kino . /
-- Aga raha hakkas otsa lõppema , vajadus üritada
seda barmeni käest vahetada -- ja siis -- pikemast
magamatusest ( juba jälle vähemalt 4. päeva !) tingitult
uimased .
--- Vajuvad kaks tüüpi trepist üles , peatuvad
siis , teine paneb koti maha ja läheb siia-samasse raha
vahetama , teine paar sammu kõrvale , istub suitsetama , pöörab
selja -- kogu selle aja on keegi neid kahte jälginud ---
nüüd see kolmas tõuseb ja läheb võtab märkamatult koti
ja kaob märkamatult !
--- Umbes nii leidis see ka aset , -- mingi
uimane reaktsioon " ah kadunud? kuhu ta siis sai ?" ,
jne. Tasa-pidi jõudis kohale , esmalt vaja seda endale
"probleemiks teha" ! Sarnaselt loid tegutsemine ,
uurida järele , konnata pisut ümbritsevatel tänavatel , et ega
minema pole visatud (-sic!)
Kahjud: Tõnise kott sisaldas u. 200 DM ,
fotoaparaadi Zenit ( õnneks mitte oma !) , millel teleobjektiiv (
mis siiski "oma" ) , Tõnise asjad : mapp , päevik ,
raamatud , jms. -- märgatav kaotus rahalises mõttes , muidu
rohkem temale , -- üldiselt piiras otsustavalt meie minemise
aega ja määrab kulgu , jne .
/ Öö veetsime kuni sulgemiseni sealsamas , siis
ühes teises baaris , raha polnud vahetatud . / Alles esmasp.
hommikul -- elu immitses tagasi alles veini ja toidu kõrval
; läbivaks teemaks ostuse-tegemine -- kuidas edasi , minul raha
mitte kuigi kauaks , kui ka tagasi , kas läheb üks ja
teisele vaid tagasimineku raha ? , jne .
Lahku , et asja üle järgi mõelda . Goethe
Instituudi rmt.-kogus -- kus kõige juhuslikumal kombel kohtan
ei kellegi muu kui Tõnisega .
Täheldatav huvitav meeleolu-muutus : hommikul õige
lootusrikas ( vahest šokolaadist) energia-küllane -- minna
üksi ? -- miks ka mitte ! , nüüd aga vastupidi -- ükstaspuha
! , ei ole mõtet selle venitamisega , järelikult tagasi --
ja nõnda ka otsustatud ühes hirmkallis baaris...
--- Siis Peavaksal , piletid Warszawa rongile --
jääme aga sellest maha , --- viimane öö Budapestis ,
Ungaris (?), -- teisip. kuuese rongiga minema ....
______________________________________________________________
Algus : Tartus , veinipudeliga kõrg-maja katusel ,
all öine linn -- vahest millegagi "hüvasti jätmas"
. Rongiga Varsawasse, kus siiski liiga külm , seal pidama
jäämiseks .
See , et 'minek' toimus talvel , tähendab
midagi õige erilist: suvel võiks sellest lihtsamini saada
pelk turismireis, talvel aga --- oled sa erand , iseendalegi
"ebamõistlik" , siis kummastava , absurdi peale väljas
.
Minek "Eikuhugi" , igasugust mõtet
eitades . Sellest eriline õõnes elamus , jätkuv kogemus ,
kuskil ja äkki : mida sa siin teed ...?
"Mõte" tuleb 'väljast' , selleks võib
olla lihtsalt : "liiga külm" .... Küsimus "kuhu
edasi " saab nõnda vastuse -- soojemasse kohta , lõuna
poole .
Läksime Warszawast otse alla , Krakow , Slowakkia ,
Ungari , nüüd siis Budapestis .
Kuhu mõneks ajaks ka peatuma . Kliima enam-vähem
soodne , koht ise mõneski mõttes sobiv .
See on 2.-miljoniline suurlinn , kuhu sa lahustud,
vabastav anonüümsus massis , -- siiski erandina sellest
kõrval , kuskil maalimas , rahvas mööda vajumas , eluvoolust
välja astunud , sellele võõraks jäänud .
Piisab juba keelest , millest sa midagi ei
mõista , mis erinevates kohtades aina vaheldub, subjekt jääb nõnda
"paratamatult" endaga piiratuks .
Öö-elu, suurlinna destruktiivne melu , öösel
tukkuda metroos , päeval pargipingil või raamatukogus .
Mõneks ajaks kindlasti siia , siis vahest
Lõuna-Ungari ,võib-olla Rumeenia -- Bulgaaria -- Türgi , või
Vahemere rannikule , kuhu iganes ... , suunal pole tähtsust kui
on vahendeid .
Sloveenia piiril huvitav kogemus : sai sealses
kõrgmäestiku-kliimas tunde bussi oodatud , külmast sai
eksistentsiaalne kogemus , Sanzo Pancha kerkis esile , öiste
sihitute teede Don Quijote asemel , --- kõigest kogemus :
totaalne 'ükskõiksus' --- isegi oma külmast väriseva keha
suhtes , samuti , et : võib ka kunagi tagasi , või üldsegi
mitte --- motoks : ükstaspuha "
_____________________________________________________________
(Tagant järele: 2. märts,
kodus.)
Esmaspäeval jäime niisiis rongist maha -- vaja
veeta Budapestis veel üks öö ja osa järgnevast päevast ,
sest järgmine rong läheb alles peale kella 6. (teisipäeval)
.
Jätsime järelejäänud pakid jaama hoiule ja
linnapeale , eriti vantsida polnud enam võimalik .
Tagasi kurikuulsasse Picasso Point'i -- absurdi
kogemuseks teistele , unega võideldes , raha lugedes sulgemiseni
, siis jalgsi tagasi .
Hommikuni jaamas (?) . Siis otsustatud veel kord
külastada Art-Gallery't . Läksime , jõudsime kohale tund
aega enne avamist , miskipärast tahtsin kuskil kohvi juua ,
Tõnis aga lihtsalt pargis istuda -- naeruväärne solvumine ,
ei võtnud raha , pöörasin 'lihtsalt' selja ja
hakkasin astuma ... (,tagantjärgi õige ebaharilik reageering !
)
Läksin umbropsu , esmalt neist tiikidest kaugemale
, loomaaia ja tee poole , seal mingid putkad , kus veidi
rahvast , kaasas vaid mõned mündid , küsisin kohvi , sain aga
cokat , jõin selle ära ja läksin edasi , suundudes
(ebateadlikult) tagasi tiikide suunas -- üle tee .
Järgnevalt kontrollisin miskipärast veel
söögiputkasid , mis kõik olid muidugi kinni -- seda juba
tiike ümbritseva pargi servas . Mingi eriti kummaline
meeleolu on sellest meenutada: mingi vaikne 'sihikindlus',
aga ilma konkreetse plaanita, isegi mõteteta, mingi ähmasus.
Putkade juurest läbi pargi tiigi suunas , mis
üsna lähedal nähtav , vaatasin kas pole Tõnist , ilma
erilise huvita , palju "tähtsam" oli üks pink
teerajal ....
Ei mäleta , et oleksin eriti väsinud , -- kolm
pinki , 2. esimest ei meeldinud 3. paistis kuidagi päikest
--- istusin mõttega --- "vaja" Dunhill lahti , teha
üks suits , aga sellega polnud kiiret , siiski ei istunud
ka millestki mõeldes , ähmasus (, mitte uimasus-unisus!)
tagantjärgi vaadates üha ilmsem .
Viimane , mida mäletan --- möödusid kaks vanemat
naisterahvast (, vist ka lapsega ?) -- erinevus tavapärasest ,
-- ei mõelnud nt. -- mida nad võiksid arvata , vms. --
lihtsalt istusin , eriti ei vaadanudki , siiski nägin juba
eemalt (, ka nende suhtumine , -- "kuidagi"
harjumuspärasest erinev , aga mitte eriti -- see tähtsusetu ).
[!]
Kaugenemas enam ei mäleta , Dunhill oli mõttes
aga kuidagi 'teisiti' ....
Edasi ei mäleta --- ilmselt jäin magama ....
Aga ma ei mäleta millal ma üles tõusin .
Tagant järgi mäletan , et käisin .... , siiski
alguses oli rohkem nagu uni , see konkreetne unenäoline
reaalsus , ---
--- see võis samahästi ka tegelikult toimuda
--- või siis , seda käies "unes näha" ---
konkreetselt : kõike läbi väga erilise "unenäolise
selguse" --- prisma nähes --- üldiselt sama ümbrus siiski
tundmatu , varjundi võrra vähem talvine --- keskel mingi
söögiputka , mis avatud . / See episood veidi ununenud , küll
'tunne' , aga puudub terve tegevuskäik ; hilisemaga
võrreldes "storyt" -- siinkohal lihtsalt rohkem !)
Siiski : kõigepealt müüja -- noor tüdruk , nägu
, mis hiljem tundus tuttavana ( , küll alles Warszawas !, või
vahest kuskil varem) -- täpselt praegu ei mäleta , -- küll
aga seda liigset "teenistus-valmidust".
Tellisin midagi , rääkisin saksa keeles , endal
väga eriline meeleseisund -- täiuslikult rahulik (, st.- mitte
miskil moel üle-pakutud!) ja väga kindel -- "unes-käija
kindlus" !
Toit : kartulipulgad , taldrikule kuhjatud , vorstid
(?) . Episoodist mõndagi kaduma läinud .
/ Miskitmoodi teadsin , et mul raha pole -- mõned
mündid -- aga : ei huvitanud ! Rääkisin , väga rahulikult ,
'meeldivalt' -- st.- ükskõikselt , et mul raha pole ,
täpselt mida -- ei mäleta , ilmselt vabandasin .
Mäletan drastilist muutust müüja näos (--
seesama "varjundi võrra ülepingutatus" nagu enne
teenistus-valmidusega !) Isegi nagu õigustatud viha .
// "Blicks-kogemus" -- kus ma seda
situatsiooni olen juba läbi elanud -- ühel ( ka pisult
erilisel hommikul Tallinnas -- sama nägu ja reaktsioon -- kogu
olukord ! -- see rõhutab unenäolisust --- ilmselt poleks seda
putkat pärast siiski leidnud , kui oleksin otsima läinud ! )
/ Edasi vastaspoole reaktsioon , ilmselt ka jutt ,
millest ei mäleta isegi "keelt" . / Õõnsa tunde
asemel mingi kohutavalt eriline 'ükskõiksus' , nagu
selle rõhutamiseks ; mäletan vaatasin korraks eemale , kus
paistsid nagu mingid hooned ....
( "ilmutuselamuse järg" --- )
Situatsiooni sekkusid "Teised" , kellest
ainult mingi ebamäärane vanamees , selgelt "minu poolel"
-- pöördus kolmanda poole (, ülejäänuist -- ainult
"kohalolek" !!), maksis? , või ka mitte , meenub nüüd
, et minu-poolne jutt oli vist , et pole raha vahetatud ,
pakkusin ? paari saksa münti
(-kust ma seda praegu võtan?) proovisin edasi
lükata ? -- et tulen tagasi ?? ).
// Olulisem : tunne sealt -- see oli 'teadmine'
meelevallast , mõjujõust ümbritsevale -- mäletan
hüvastijätu-sõnu (esmalt meeles ka saksa keeles -- praegu ei
oska ma seda !!) -- umbes , -- et 'see' saab talle
('mõõduldasa') tasutud --- tõepoolest -- nagu Jumal --
hetkel ma tajusin Saatust otse , teadsin osa sellest ....
/ Mingi konkreetne "mütoloogiline"
(--kust see sõna algul tuli?) -- konstruktsioon selle tunde
ümber -- mesilased -- "tasumine" , saatus , -- oli
kuidagi nendega seotud ; vanamees esindas positiivset külge ,
tema oli samuti 'saaja' .
// Hüvastijätu-sõnadega lahkusin , "arendasin
teemat" ka "käies" .
Nüüd tagasi vaadates --- vahest sinnamaani tõesti
'uni' , seal pingil , ja nüüd kunagiste teravate
emotsioonide mõjul ----- ma tõusin unes püsti ja läksin
edasi ! ! !
Ma kõndisin oma unenäos !
Ma pole mitte kunagi midagi säärast kogenud .
Esmalt 'uni' oli 'liiga reaalne' (,st.- ei mingeid
"unenäolisi" absurdsusi, täiesti reaalne) ja "käies"
--- reaalne täiesti unenäoline --- see oli üks ja see
sama !
--- unenäoline reaalsus
/ Või teistes terminites : ma tegelesin
"unenägemisega" -- järelikult oluline mida ma edasi
minnes tähele panin ./
Mäletan , et kõndisin kaua , mäletan kuidas
tundus lumi jalge all , ei vaadanud eriti ringi , väga
erilises seisundis / , nagu 'kookonis' !? //
Esimene kontakt : pööramas parasjagu ühele
lumisele pargiteele , paremat kätt nagu mingi grupp inimesi ,
küll ei "vaadanud" siiski , et neid rohkem , oli
naisi , lapsi -- üks astus ettepoole ja küsis minult midagi
keeles , mis algul tundus mulle midagi romaani-pärast (
tagantjärgi : sarnane mulje vahel ka ungari keelest ).
Õieti 'nägin' neid vist alles küsimise
hetkel -- nagu "unest ärgates" [!] siiski magama
jäädes .
Reaktsioon : väga eriliselt --- nein , nein ... --
kergelt tõrjuvalt , täiesti eemalolevalt , nagu millegagi
olulisemaga tegeledes , hetkeksi peatumata edasi . /
Vastureaktsioon -- ah soo ! -- kuidagi eriliselt tagasi-tõmbudes ,
kas löödult , kurvalt ? Nagu erilist seisundit tajudes ,
üldsegi mitte nagu võiks tavapäraselt arvata .
// Üha edasi , kus , kui kaua seda ei mäleta .
Järjekordne "tühi auk" . / Siiski kas oli nagu
ümberringi inimesi ? siiski vahest hiljem --- tiigi ääres
--- see teine pink , mis nüüd tagantjärgi üha tuttavam näib
-- ümbrus valgem ... [+skeem!]
Pink koondas tähelepanu , meenus Dunhill , suits
oli vaja 'lõpetada' (!!) Oleks pea unustanud kohutavama
asja juures --- pärast kohtumist grupiga ja enne teist pinki
--- valdav senikogematu -- pehmelt õndsa , vaikse ja sujuva ,
täiesti reaalse hulluks-minemise tunne , -- küll ei mingit
"krampi" , ega ka erilist sundi -- aga täiesti reaalne
võimalus -- siis 2. pink ja eriti 'suits' -- kui
'selle' vastu .
'See' tunne konkreetsemalt --
'seosed' üldiseimas mõttes kuidagi pehmelt sassi-minemas ,
midagi nägemata nägin ümbrust siiski , kui tühi , valgust ,
ähmasuses teadvustuski esmalt see hullus võimalusena ,
'suits' oli juba palju ärksamini .
/ Siis pink -- nüüd rohkem rahvast -- kaks noort
ema lapse-vankriga , mis minust möödudes kuidagi kinni jäi
--- ja nad möödusid kuidagi 'viivitades' .... [!!]
Siis üks vanamees kotiga ( kas see sama ! , see
oli lihtsalt õudne -- kui algus oli uni siis ma polnud teda
veel näinud !). Möödus , seisatas , vaatas tagasi , ka
eelmised vaatasid eriliselt aga ilma kummastuse , üllatuseta ,
nad justkui samal lainel (-- ei olnud reaalsuses ? ) [!!!]
Vanamees tahtis nagu istuda , aga ei leidnud kohta
? , kuhu, edasi ?
Ilmed ei olnud ka eriti sõbralikud , ega ka
uudishimulikud , pigem mingi "kaas-osalus" [(?)!] nad
nagu 'tahtsid' viivitada , ja kõik nad nägid midagi
erilist .
Siinkohal
ilmselt võtsin Dunhilli...
____________________________________________________________
"Ma ei teagi päris täpselt kustkohast ma
praegu nüüd parasjagu kirjutan. Ma tulin küll tagasi aga
mingis erilises mõttes ma olen veelgi kaugemale läinud .
Kirjutan praegu Tallinnas , vanematekodus , olen
siin juba mõnda aega --- vajasin seda , aega nimelt , kasvõi
juba selle kirja kirjutamisekski , ka olnu "läbi-seedimiseks"
, järelemõtlemiseks .
Tegelikult ma käisin Ungaris nimelt suitsu
ostmas -- kuna ühte marki -- "Dunhilli" -- siinkandis
ei müüda .
Tahangi rääkida ühest 'suitsust', sellest
milleks ma tegelikult läksin...
Seal Budapestis , veidi enne tagasitulekut , leidis
aste minu senise olelu kõige õnnestavam kogemus . Kord , kui
olin parasjagu nädalapäevad sisuliselt magamata , jäin ma
ühel pargipingil magama ja ma ei ole praegugi vahel
viimseni kindel kas ma olen üles tõusnud .
See oli väga eriline situatsioon , ma peaksin
otsekui kirjeldama üht unenägu -- mille kohta aga kehtib
samavõrd -- 'reaalsus' -- siis unenäo-reaalsus --
õnnestavalt maagiline elamus.
On võimatu edasi anda selle hetke tunnet ---
kõikehaarav 'ähmasus' (--mitte uimasus , v. unisus !) ,
vaimne sihikindlus ja täielik sihitus , äärmine ebareaalsus .
Siis unenäo-maastik --- see oli mingi park sealse
Rahvusgalerii läheduses kus me eelmine päev olime veetnud
õnnelikke hetki El Creco , Gaugin'i , jt. vanade tuttavatega
ja kuhu ma miskipärast tagasi pidin tulema .
Sealne maastik --- tiigid , nagu ka "Dunhill"
, pole osa mitte ainult sellest "Unenäost" , vaid ka
ühed konkreetsed lapseea mälestused kuskilt mujalt .
Ma istusin ühele pingile , mõttega üks suits
teha , meele-seisund , tagantjärgi, juba õige ebatavaline ,
ilmselt jäin magama --- aga ei mäleta , et ma oleksin püsti
tõusnud.
Ühel hetkel leidsin enda kuhugile kõndimas ja
seda täiesti kirjeldamatus seisundis .
Kogu see kirjeldamine , teadvustatus , on vaid
tagant järele . Sel konkreetsel hetkel oli vaid ebareaalne
ümbrus , valgus , lumi jalge all .
Ma ei vaadanudki õieti midagi , küll aga ma ---
--- nägin mõndagi .
Ja see eriline seisund --- konkreetsed
situatsioonid -- ma rääkisin kummastavate inimeste / pigem,
'kujudega' , ilmselt saksa keeles , ma tajusin vahetult
midagi saatusest , omasin uskumatut meelevalda .
Ja kõige kohutavam , mingil hetkel sai valdavaks
senikogematu "pehmelt" ja vaikselt - sujuvalt --
hulluks-minemise tunne ....
Küll ei mingit 'sundi' aga ülimalt
reaalne 'hoovus' , võimalus . Ma arvan nüüd , et mul
oli siis võimalus valida.
Mida ma tegingi , ümbritsev teisenes
vaevutajutavalt "reaalsemaks" , ma istusin taas , et
'lõpetada' suits , mida ma ei olnud veel alustanud...
Olukorra õnnestavus ilmnes just siinkohal , see
oli otse imetaoline hetk päikesepaistel tiigid otse ees ,
üks suits oli terve müsteerium , mööduvad inim-kujud , kes
vaatasid kirjeldamatult eriliselt -- "viivitades" ,
teadvalt ....
Hullus jäi kaugemale , oli vaid vaikne rõõm
olemisest , selle suitsu lõhn , mis oli kui osa lapsepõlvest
(, kogu selles elamuses oli mingit lapseeale omast tajumise
ärksust , värviküllast selgust.)
Aga siis, vaatas iseenda hullus eemalt, see oli
iiveldama-ajavalt õudne .
Ma olin siis juba enamjaolt ärkvel ja ma
nägin teiselpool tiike selgelt iseennast koos vennaga
minemas , nii nagu me seda eelmisel päeval olime teinud .
Tõusin ja hakkasin sinnapoole minema , aga ei
saanud --- ilmselt tahtsin veel elada , pöörasin siis oma
enda kuju saanud hullusele selja ja läksin teisale ....
Niipalju siis sellest , pärast mida ei tekkinud
enam küsimust milleks ma üldse läksin.
Ma tahan nüüd : "allutada end tervenisti
oma parimale mälestusele. / Seisundile milleni viib iga
distsipliin./ Jõu ,põlguse ja puhtuse keskus . Ohverdan end
seesmiselt sellele , kes ma tahaksin olla." ( "Monsieur
Teste") .
Veidi ka sellest miks sai tagasi tuldud . Väline
põhjus --- finantsid vähenesid kardinaalselt kui vennal
õnnestus lasta oma kott ära varastada --- 200 DM +
fotoaparaat , jms.
See
ei saanud muidugi olla tegelik põhjus, pigem see, et oli
niivõrd viimseni 'ükstaspuha'
-- konkreetsest kehalisest seisundist johtuv kogemus, pikaajaline
magamatus, kohutav väsimus, millega võrreldes nt. nälgimine
on nali.3
__________________________________________________
*
* * * *
____________________________________________________________
1
Kirjutis pärineb veebruari algusest xxxx. A.
D. Kirjutatud vahetult enne Budapesti minekut, kirjutatud
konkreetseima meelsuse väljendusena sellest ajalõikest.
Samuti olid nood lehed konkreetselt adresseeritud, nö.-
"manifesteeritud" seisukoha-võtmine... Sellisena --
kogu tolle perioodi sümboliks, otseseks väljundiks.
2
See kiri on kirjutatud ühes Budapesti
baaris, seal tookord... Õieti oli see kui prooviks, otsekui
"mustand", sest mäletatavasti läks miskit sellist,
-- kas sarnast või ka erinevat! -- sealt ka postiga tulema.
Aadress: J.J. -- sic ! -- Tagasiside, kunagi hiljem: just nii
ka kirjuta! -- SIC! -- Siia lisatuna viimaseks teateks sealt
koha pealt, kõik ülejäänu on pärit hilisemast.
3
Kui kummaline on seda ammust päeva meenutada nüüd. Kõik,
mis siis oli selgusetu on tänases hommikus kirkana
esile-toodud... Pimestavalt, peaaegu, et isegi naljakas... --
Ometigi ma ei arva , et oleksin suurt teisiti toiminud
siis, kui oleksin teadnud midagi tänasest päevast. Tõrksus
on 'loomulikeim'
-- l ä h e n e m i s e - viis, ja seda on see olnud alati,
jääbki olema; ja ma olen nõus! -- Küll, aga ometigi,
võib lihtsalt hinnata oma mäletamine ümber, sellekski juba,
et -- teada -- mida ja kuidas mäletada...