teisipäev, 24. märts 2015

3. kiri. Hüvastijätt Sofiaga.

Sinule...?
vastu12.-ndat.

On öö. Olen üksi ja mõtlen Sinule !
Unistades Sinust, mõeldes, kas Sinagi -- mõtled minust vahel, ja -- 'kuidas' Sa seda teed,
juhul kui... Sa üldse mõtled minust..., praegu enam...
Loodan, et Sa seda siiski teed. Tahaksin Sinule jälle kirjutada, nagu tegin seda kunagi varem --- ligi-kaudu üks aasta tagasi! --- Siis kui ma Sinule kirjutama hakkasin...1
Esmalt endale, aga,--- otse-kui Sinule "endale", siis --- need kaheksa kirja, sel suvel...
Siis veel üks, paljude kuude pärast. Nii uskumatult palju aega on möödunud, et ma ei tea enam mida arvata!
Tahaksin nii väga ometigi, et kõik oleks võinud teisiti minna.
Kahetsen väga, kui see ei olnud võimalik minu süü tõttu.
--- Mida ma küll peaksin tegema, et Sind endale võita? Sind jäägitult enese külge köita?!
On öö ja ma ei tea muid vastuseid nõnda küsimisele, kui vaid -- kõige 'lihtsamaid'...
--- Võimatuid täiesti, siis ometigi, nõnda ka öeldud ? --- Või ehk siiski ka mitte?!
Mida Sina minust arvad nüüd, pärast kogu seda nii uskumatult pikka aega? Kas ma olen kuidagi halvem nüüd, Sinu silmis, või äkki: hoopis 'parem'... ?! Möödunud on nii uskumatult kaua aega ja ometi... ma ei ole suutnud täita Sinu ühte "soovitust", täpselt aasta eest öeldut --- ma ei ole suutnud Sind "ära unustada"!!!
Ja ilmselt, olgu siin öeldud, kuidas ka lõpuks ei läheks meie kahega, kuidas ka ei lõppeks meie kahe 'lugu'... --- Ma ei suuda seda mitte kunagi, sest, --- ma ju ei 'taha' Sind kunagi "ära unustada"!
Kirjutan 'Sinule! nõnda siin taas, sest, --- veel eelmisel nädalal Sa, --- 'näitasid' end mulle taas!
Sellisena nagu ma Sind kunagi 'armastama' õppisin ... ! Ma lõpuks ometi! ---'tundsin Sinu ära --- jällegi!, sellisena nagu ma Sind mäletan, ja alati ka --- mäletama jään!
Tahaksid, et ma jääksin Sind hoopis 'armastama' ... ?
Kui jah, siis Sa peaksid seal kuskil teadma: see sõltub enne-kõike just Sinust endast. Just Sina oled see, kes peab langetama 'lõpliku otsuse'...
Tahaksin praegu väga teada, kas Sa mõistad seda, kuskil seal, kus praegusel hetkel oled...?
Sa magad praegu ilmselt kuskil... Loodan kogu hingest, et Sa oled üksinda.
Eelmisel nädalal juhtus minuga see, et kohtasin äkitselt taas kedagi, keda ma kunagi, -- aastaid tagasi! --- esimesest pilgust armastama hakkasin ...!
Ma tunnen just nii praegu ja siin.
Kui ainult polnuks seda nii lõputult pikka aega meie kahe vahel! Kõiki neid pettumusi, mis johtunud ainu-üksi sellest ju enne-kõike, et midagi pole, ei, -- et vaid nii vähe on üldse saanud olla veel!
---- Meie vahel...! Nii uskumatult vähe, kuigi: võinuks olla terve ookeani täis 'rõõme'!, vahest ka muresid, aga --- me olnuksime koos, ja --- võid selles kindel olla! --- mina oleksin keegi teine praeguseks.
Kui ma vaid oleksin võinud olla koos Sinuga! Kui ainiult... poleks täna mind painamas seda neetud sõna: "kohustus"!
Aga ma olin siiski valmis sel reedel...! -- 'kõigeks'!, et Sa teaksid...! Ühel hetkel olin valmis unustama kõik varasema, et vaid olla Sinuga, et pälvida Sinu 'heaks-kiitu' kui 'õnnistust'...!
Ma olin õnnelikki, et olid mu lõpuks ometi kinni püüdnud'! --- mõistad Sa minu pettumust?!
Sina pole aga süüdi. Loodan ainult, et kui Sind jälle näen --- siis loed Sa seda minu mõtteist...

* * * * * * * *

vastu 14-ndt.

Juba koidab. Päike just praegu tõuseb siin maal, minu akna taga. Varsti on juba suvi ja ööd lühenevad...
Mäletan, kui siia tulin oli veel talv! Tõesti, ja mitte selle-pärast vaid, et mais sadas veel lund... Minu jaoks oli see sümboliks siis: on ometigi kevad, ja siis äkki -- lumi tärkaval rohelusel !
Mitte ainult minu ümber, ma tundsin end siis ka otse-kui -- millestki ilma-jäänuna...! Päevad on läinud, ja toonud enesega mingi haruldase 'selguse'...
Mulle tõesti näib, et olen selgusele jõudnud endas--- Sinu suhtes enne-kõike just! ----
Ma 'tahan' Sind kogu hingest armastada ... !
Ma tõesti tahan seda väga nüüd! Ja ma ei mõista põrmugi oma senist 'tõrksust'--- see sai johtuda ainu-üksi minu mõistmatusest...!
Ma olen ometigi ju nii uskumatult kaua juba!
--- tahtnud ainult seda üle kõige, ja ometi --- käitunud oma salajasematele soovidele risti vastu-pidi !
Ma ei suuda end mõista, äkki Sina võid ?
See oleks mulle suureks kergenduseks. --- Et on keegi, kes võiks, kui Ta vaid tahaks! --- mõista mind ja aidata mind ennast mõista...
Sina, väike armas SOFIA! -- oled õpetanud mind rohkem kui keegi teine varem! ---õppima tundma ennast, ja --- andnud mulle sellega aimu kõigest mida ma tõeliselt 'tahan' saavutada , mis mulle meeldib, -- 'keda' ma armastada võiksin !
--- Kõik see seostub ainult Sinu nimega!
Ma olen kasvanud ja 'endaks' saanud Sind, ja ainu-üksi Sind ! -- jumaldada tahtes...!
Ja, --- mida raskem mulle oli Sinu juurde jõuda, seda enam ma aina seda just soovima hakkasingi! Kuni sellest sai minu ainus ja peamine kinnis-idee, midagi, mille järgi oma elu kujundada ja vormida...
Ma olen seda ka teinud, kogu see aeg.
Kui Sa kunagi seda siin loed!!!, siis tea, et ---Sina olid kõige esimene ja Sina oled jäänud ka ainsaks, kes mulle nõnda paljut tähendanud on!
Jah, ma olen lõpuks ometi! endas selguseni jõudnud...!
MA tahan Sind endale võita!
Kui ainult --- SINA mind endale tahad ! ! !

Sest, -- Sina oled ju see, kes 'juhib', mina ainult järgin Sind .... Ja kui meelsasti ! --- Nii nagu sellel reedel, nädal aega tagasi, --- ma järgnesin Sulle ,sest teisiti ma lihtsalt ei saanud seal : Sa olid nii imeliselt ilus ! nõnda uskumatult ahvatlev.... !
Kuidas me läksime seal .... Sina , mind julgustades, edasi kutsudes .... ! , mina aga vaid eba-kindlalt järele-koperdades ....
Miks me küll ei võinud nõnda siis seal teine-teise juurde lõpuks jõuda ? --- Kas selleks just , et ma selle selguse siit leiaksin...? Ma ei imestaks , kui see ongi just nii .
Kui ma vaid imestaks , siis võiksin seda tegema jäädagi .
Mitte kunagi ei suuda ma sõnades kirjeldada noid imelisi 'une-näolisi kohtumisi'....!
Olen näinud Sinust! kirjeldamatult õnnestavaid une-nägusi ! , vahel mulle tunduvad , et need on enamatki veel ja , et nõnda , -- kuskil müstilises 'kohas' me oleksime kui ammugi teine-teisega koos olnud--- teine-teisega koos olles õnnelikud olnud...!
Kirjeldamatul kombel . Une-nägudes vilksatav lähedus , otsatult rõõmu-küllased hetked.... , vahel mulle näib , et --- see kõik on kõige vapustavamalt suure-pärasem asi , mis minuga kunagi aset-leidnud on!
Kui Sa vaid teaks.... --- või 'tead' sa juba sedagi .... ?
Ma usun , et tead.
Usaldan praegu siin Sinu naiselikku tarkust ehk rohkemgi , kui see Sulle meeldiks , ma ei tea .
--- Sa oled mu ainus lootus siin ja praegu....
Kui Sina vaid tahaksid ! , ja mind vajalikul kombel 'juhataksid' ...! --- siis oleks kõik ju tõesti võimalik!
Kui Sa vaid teaksid kui väga ma loodan Sinu 'heale tahtele' praegu ja siin.... !
Sa oled ainus , kes mind kungi nõnda köitnud on , ma tahaksin , et Sa ka jääksid ainsamaks .....
Kui Sinagi vaid seda just tahtma peaksid .... !

Nädala eest, kui me seal läksime , ma ütlesin Sinule esimest korda ---' ma tahan Sind armastada' ....! , ma nägin , mida Sa tundsid siis.
Nüüdseks olen ma selles viimseni veendunud, mul on kahju , et Sind ei ole veel minu lähedal .
Tuleks see aeg lõpuks võimalikult peatselt !
Seniks : ma loodan , et näen Sinust und .....

* * * * * * * *
vastu16.-ndt.
On jälle öö . Mõtlen jälle Sinule .
Ühel hommikul , siin ärgates , mul oli tunne , et --lõpuks ometi ma 'taipasin' !
Et viimaks ometigi mõistsin tõeliselt , kes ma olen , mida ma saavutada 'tahan' , ja --
---'Keda' ma tahaksin enese kõrval alati näha .... !

Ainult Sind ja mitte kedagi teist . Sa oled ju lihtsalt --- kõigist võimalikeist kõige 'ilusam' !
Sellega on kõik juba öeldud !
Olen mõelnud nii : Sa oled tegelikult ilusamgi veel , kui seda võivad olla minu 'unistused' .... !
Rajanevad need ju millegile nii eba-kindlale ja heitlikule nagu on mälestused .
Sina aga oled tõeline ! --- Sa oled tõesti olemas kuskil , praegu , ilusam kui minu unistused Sinust ja --- äkki Sa mõtled just nüüd seal minule!
Ma tahaksin , et võiksin seda uskuda , ma ei julge veel lootagi , et --- võiksin seda loota....
Ma ju ei tunnegi Sind veel täiesti ! Sa oled minu jaoks olnud nagu 'ilus pilt' , unistus ... , ja -- minu une-nägude efmeerne olend ....
Kes oled aga Sina ise , seal , kus Sa oled , mida Sa mõtled , mida teed ,--- kuidas oled ---!
Ma pean ka oma kujutlustes Sinust end tagsi hoidma .... ! Raske on püüda armastada keda nii võrgutaval kombel kaunist nagu Sina seda oled !
Ometigi --- ma olen seda just ja ainult püüdnud.
Väga kaua . Kas --- liigagi kaua .... ?

Seegi on võimalik , aga --- ma olen alles endaks saanud . Ma olin keegi teine , kui ma olen siin ja praegu ....
Mis aga on ühiseks nende "kahe mina" vahel , --- see oled Sina .... !
Sofia! ---- ma olen 'kasvanud üles' Sind , ja ainult Sind armastades .... !
Ainu-üksi Sind armastada tahtes !
Selle-pärast oli see kõik just minu jaoks ka nõnda 'raske' ....
--- Ma ei suutnud leppida kellegi teisega , sest --- ma olin Sind näinud ja tundma õppinud .... !
Mõista mind siis , minu segaduses . Ma olen oma tagasi-hoidlikuse ja 'tõrksuse' eest väärilist 'karistust' kandnud ....
Nii kaua aega juba !

Sel hommikul , kui ma ärkasin , mulle näis , et --- nüüd , lõpuks ometi ! --- ma olen endast vajaliku 'selguse' leidnud ....
Ma olen --- 'otsustanud ' ...... !

Kui ma kedagi kunagi armastda saan , siis võid see olla vaid Sina , Merlin .... !
--- Ma lihtsalt ei suuda kellestki huvituda , tarvilisel määral , sest ma olen just Sind kõikidest kõige ilusamaks ja paremaks mõelnud .... !
Näen vahel , et hindan vaid neid , kes mulle -- kuidagigi ! -- Sind meenutavad , öeldes paraku endale aina : pea-aegu , aga -- mitte nagu 'päris'...!
Kui ma siis ärkasin näis mulle , et ma olen kõike seda alati teadnud . Ja ma imestasin oma mõistmatuse ja 'tõrksuse' üle .
Ma ei suutnud enam isegi ennast mõista.
Aga nõnda just , siis ja hiljemgi veel , -- see uudne tundmus on aina süvenenud ! --- mulle tundus, et ainu-üksi nii see kõik minna saigi ...
Mida suuremad olida kõik takistused minu teel , mis viib ---Sinu juurde ! --- Seda rohkem ma aina tahtsin neid ületada .... !
Sinust on saanud minu ainus 'kinnis-idee' !
Nõnda ka : 'mõõt' kõige üle-jäänu tarvis ....
Kuni sinna -maani , et --- kui ei ole Sind , siis pole ka --- 'mingit mõtet' ....
'Tõrksus' , see oli vaid haavatud enese-uhkus , haav küll tõsine , aga siiki paranemas.
Küll näed , --- Sinu 'hea tahe' ! --- parandab kindlasti kõik võimalikud "hinge-haavd" !
--- Ma loodan Sinule .... ! ikka veel !! -----

Sellelt lähtumise-pinnalt , kasvas välja minu ----- 'Otsus' , sel hommikul ..... --- Merlin ! --- ma tahan ainult Sind endale ! , kui vaid --- Sinagi mind tahad ---- !
Kui-väga aga mina seda viimast just 'tahan' , kui häda-vajalikuks ma pean ---- Sinu 'head tahet'.... !

Vahel , une-nägudes , kus sõnu pole vaja , mulle on paistnud , --- juba ! --- rohkemgi veel , kui ma ennast võin millaski tunda ise !
SINU 'lähedus' on vahel , siis, kui sõnul-kirjeldamatu rõõm .
Ma tahtsingi , sel öösel , Sulle nõndagi ! öelda kui väga ma vööristan nüüd oma senist 'tõrksust'. Enam ma ei taha lihtsalt nõnda edasi !
Midagi on tõesti 'muutunud' . Minu suhtumises .... , ma ei tea , kust see tuli , see muutus , aga --- ma väga tahan seda , --- Sind ! --- meelsasti järgida .... !
Võiksin ma ometigi kirjutada juba , et midagi --- on muutunud meie 'suhtestatuses' ! , pöördumatult , ja paremuse , --- see tähendagu : 'läheduse' poole .... !
Täna öösel ma nägin unes , et ma --- abiellusin Sinuga !
--- ärgates küll naersin , aga hiljem , hakkasin mõtlema .... ---
Olen otsustanud olla muutunud ..... !

* * * * * * * *
vastu23.-ndt.
SOFIA!

Ma ei ole enam Sinule siia kirjutanud .
Ei ole võinud seda . Olin eelnenud nädala linnas , Sind nagu polekski olemas . Olen end enesegi silmis teinud naeru-väärseks .
Tagasi siin , ja siia ma nüüd ka jään . Kui midagi üldse olla võis või tegelikult -- saigi--- siis oli see täpselt üks aasta tagasi .
Praegu , -- see on lihtsalt absurdne . Ma ei saa isegi aru , -- milleks ma siia nõnda kirjutan ?!
Kavatsesin sellegagi ju lõpetada , veel tänagi ...
Absurdne lugu , -- ma teen endale elu võimalikult keeruliseks , ja -- ma ei ole isegi --- mitte rääkinud Sinuga !!!! -- rohkem kui aasta otsa.... !
See on isegi midagi hullemat kui ainult absurdne , -- see on isegi -- 'naeru-väärne' !
Millestki , mis kunagi võinuks olla midagi 'ilusatki' , on tänaseks saanud midagi alandavatki ...
Ma ei või midagi säärast mõeldagi üldse ! , eriti veel -- juhul , -- see suhtumine mulle just ju ainu-võimalikult "kergeks" tehtud nüüd .
Jube lugu , kõik see kokku . Sellel peab olema mingigi lõpp , millest ei saa olla -- 'mingitki' taganemist enam .
Ma kardan , et see on just siin , selles seismise kohas ....
Teisiti ei ole enam võimalik . Ma peaksin Sind ju vihkama . Kuidas Sa küll ....

Aga seegi siin , oleks ju vaid -- 'naeru väärt'..!
Selline "mõtteline käik" olnuks veel mingilgi moel , jah , "asja-kohane" , veel kuskil aasta tagasi ehk !
Praegu ei saa ma tõesti aru , -- miks läksin ma siit üldse , eelmise nädala lõpus -- sellise 'ootus-rikka' meelsusega ?! Kuidas ma küll olen võimeline aina säärasteks naiivsuse-avaldusteks ?! Ei soovigi mõista seda ....
Sest ma nägin -- Sinust 'und' ... !
See oleks vaid "naljakas" , loomulik ju ometigi , arvestades , millele , -- st.--kellele olen kõige rohkem mõelnud kahel viimasel elatud aastal ! Ka eelmisel ööl nägin ma 'Sinust' und!
Sa ei olegi 'tegelikult' olemas . Ma ei ole sind kunagi tundnud , tüdruk nimega Merlin on üksnes --- minu enda kujutluse vili ..... ! ! ! Seega : ma ei kirjuta siin mitte kellegile ? , mitte mingil moel ! , nõnda .... , --- vaid ainu-üksi selleks , et püüda ennast mõista...?
Tõe-näoliselt , teisiti oleks ju ka -- tänaseks ! -- lihtsalt täiesti võimatu ! , juba nii ammugi -- täiesti võimatu !
Veelgi enam, --- see oleks lihtsalt nõme ! -- Rohkem kui vaid absurdne ja naeru-väärne !
Sest, --tol reedel , kahe nädala eest , ---
--- ma kohtasin Sind , vahest juhuslikult vaid ?!
-- Mis tähtsust on sellelgi hilisema valguses !
SOFIA, sa oled olnud .....
--- ei , siinsel ei ole tõesti , -- mitte kui mingit mõetet .

* * * * * * * *
27. öö

Ma elan oma kujutlustes .... Ma ei elagi tegelikult veel seega !
Olen , -- ma ei mõista ise ka kuidas täpselt ! --- jäänud oma viimastel elu-aastatel , mingil hämmastaval moel ühe tüdruku ilu kütkeisse . Ja kuidas veel !
Ma ometigi ! --- MA EI OLE RÄÄGINUD TEMAGA AASTA AEGA ! ! ! ! ----
Ausalt öeldes , -- ma ei mõista , kuidas on see üldse võimalik olnud ---?! Ma ei suuda enam ammugi ennast mõista ....
Millest , tahan kirjutada siin , praegu , vastu hommikut ?!
Ometigi , mulle äsja veel näis , et tahan millestki ometi ....
Huvitav , kas olen ma -- kogu see aeg ! -- midagi nii võimatut tahtnud ?! --- Vastu-pidi , ma olin nõus leppima pea kõigega , loobuma või endast .....
--- Mida ma siia praegu kirjutan ----? !
Sel möödunud päeval , täpselt aasta tagasi ! --- leidis aset too viimane --- kõnelus , Sinu , kui elava inimesega ..... Kuni tänaseni --- midagi säärast ei ole võinud enam juhtuda . Liiga palju nõutud ....! Ma ei saa isegi aru , keda ma süüdistan ..... Peaksin süüdistama ennast , aga olen sellest juba väsinud , mulle tõesti näib , et -- kõige parem on ka kõige lihtsam --- 'loobuda' ....
Kas üldse on enam millestki "loobuda " ?!
Kardan kohutavalt näida naeru-väärne , olgu või , -- just või ! ---ise-enese silmis ....
Näen Sind otse-kui praegugi enda ees , nagu nägin Sind viimast korda seal , nõnda , -- täpselt üks aasta tagasi .... !
--- Näen , ja ka -- 'mõistan' Sind , nüüd , selle kohutava aja tagant aga --- hoopis teisiti , mulle näib .... , et ma mõistan Sind pareminigi ....
Miks Sa seal istusid , too-kord , minu vastas ?
--- väike ja ilus , vägagi teadlik oma veetlusest ja ilust ! -- istusid seal kui "tegeledes tõsiste asjadega" , -- midagi oli vaja "kaelast ära saada" , millegist pigem vabaneda ....
Siis olin see mina . Sest kas mitte Sina ei öelnud --- "3. kuu pärast...." , --- meenuta , mis siis toimus ?! -- see ei olnudki lubadus , kuigi üritasin end selles veenda . Ja miks pidanukski olema ?!
Muidugi , Sulle meeldis neid kirju saada , nägin ju seda kohe , kui mainisin! -- need kõditasid sinu enese-uhkust , muidugi ,--- 'ei tarvitsenud' need ka midagi , suuremat , tähendada ....
Selle kõik võis -- lihtsalt kõrvale jätta ....
--- Võis küll . Ma ainult arvasin , et --- Sa ei teeks seda . Valesti arvasin .
Praegu ma pean aga endalt küsima : kas ma üldse tohin petta end edasi .... ? Kas ma võin näiteks ,--- raisata tühjale vaevlemisele veel --"paar aastakest" , oma elust .....?! ---
--- Ma tõesti ei tea , kas ma oleksin Sulle helistanud , siis , tookord , millest varsti saab aasta , --- kui oleksin võinud teada , mis järgnema saab .
Pigem mitte , see olnuks ju õudne . --- Järgneda ei võinud 'mitte kui midagi ' .....
Hullem veelgi , -- samas mulle 'võis jääda' mulje , et --- midagi siiski ... ! , et äkki siiski ... , ja nii lõputult edasi .... Ja ma tõesti olen --- isegi enese silmis vahel ! -- see , kes on süüdi , viimseni süüdi,...---- see kõik on lihtsalt absurdne .
Ma olen 'tüdinud' , väga väsinud sellest kõigest , ma tõesti ei tea , kas ma -- 'julgen' Sulle üldse enam helistada ...? või : vaevun !
Mida ma peaksin Sulle praegu ütlema ! Sa ju tead ometi , et ma tõesti , väga tahtsin , ja --- väga kaua aega .....! Kuidas Sa üldse 'söandad ' mulle kuidagi "süüks panna" minu tõrksust ja eemal - hoidumist , viimastel kuudel .
Ma kuidagi lihtsalt 'tean' , et sa seda just , praegu ometi teed.
Minu ainuke võrd-väärne kogemus tüdrukutega oledki Sina --- ja mida ma sinust võin üldse teada ?!! Kui palju 'head' ma sinust võin kindlalt teada ! kui-palju sellest oled raatsinud minule näidatagi .... ? ---- Ma olen olnud uskumatult rumal ! Ma ei tea , kas mul enam millaski jätkub veidigi naiivsust millekski sääraseks .....
Tõenäoliselt , pigem mitte . --- Nõnda nagu mina tahtsin Sind , siis , kõikidel neil aastatel ! -- nõnda saab vaid ühe korra 'armastada' .... , nii süütult ! *
Ja mina , -- tunnen tõesti , et ma olen end lihtsalt 'raisanud' . Seda kõike ei oleks küll vaja olnud .
Kas Sa praegu tõesti ei suuda mõista , mida ma võisin üle-üldse tunda ?!!!
Ma nimelt ei usu , et sa oled praegu üksinda.
Ma kardan vastu-pidist . Ma eelistasin aga sellisest mitte mõeldagi , kogu see aeg ! See olnuks ju --- vastu-meelne .

Sina kindlasti , oled veendunud , et oled kõigiti suuteline -- köitma ka "kahte korraga" . Minugi poolest või kahte kümmet . Sellisel juhul , aga , -- ma enam lihtsalt 'ei taha' .... !
Ma ei saaks säärasest lihtsalt 'mõeldagi' ....!

Huvitav , ma ei või ju teada ! -- kas sa üldse kunagi oled mõelnudki nii , nagu olen 'lootnud' mina .... ? Paraku , praegu ma selles kahtlen .
Kõik on olnud nii uskumatult raske . Ma ei tea kas ma saan enam Sind kuidagi uskuda ....
Või kas .... , kui Sind ei oleks , ma eelistaksin pigem 'vihata' neid , see tähendab : isegi parimaid neist , ja -- 'põlata nad oma-korda ära' ...
Seda kõike ma ju ei tahtnud ! --- aga muidugi , nõnda just kõneleb naiivsus .... Naeru-väärt , olen teinud ennast vaid naeru-väärseks . 'Farss '.....
Nende sõnadega jätsime ju hüvastigi , tänaseni veel ....
* * * * * * * *
30. öö

Nende , viimase siinse kirjutamise korra lõpu ridadega , ma ometigi , --- Sinuga ! --- hüvasti jätta ei taha ....
Tegelikult , --- 'ei saa' , siiski jah , pigem , ma olen ju proovinud .... ? Ma ei taha Sind ära unustada , ja --- ma ei saagi Sind kunagi "ära unustada" ! Ma ei mõista , mida olen siia senini kirjutanud , paljuski ....
See nädal möödus siin , see öö möödus jällegi kirjutades , akna taga on hommiku hämarus , ja -- tänase päeva õhtul ma lähen jälle linna tagasi ....
Loodetavasti , ning tõesti ka , -- ma ei lähe siit see-kord nõnda nagu selle kuu alguses ....
Läksin siit siis täis naiivset "Otsustavust" , seda ei või mulle süüks panna , ma tõesti , -- olin veendunud oma 'heas tahtes' ..... ! kuigi , tegelikult , ma ilmselt vaid -- olin "otsustanud mitte enam tõrkuda" ....
Siis ma Sind kuskilt ei leidnud . Või : ei tahtnud seda isegi , päriselt , samas ... ?
Ma tõesti , ei tea ka praegu , -- ei või seda teada , mis saab sellest loost ....
Tahaksin aga väga teada , kuidas Sina minust praegu mõtled .
Ilmselt , ehk ometigi! Sina täpselt nõnda-sama , ja -- nõnda on see ju ka kestnud ....
"Kestnud" --- ? -- kestvusest , konkreetsest seotusest . mingistki säärasest , võis ometigi rääkida , veel vaid kuskil nii aasta tagasi ....!
Sest mis on aset leidnud , peale seda aega kõik --- ? Tahaksid Sa teada ? -- milline huvitav küsimus siia , säärane .
Sellel , eelnenud suvel , oli -- vähemalt "minu poolelt" ! -- mingi-sugunegi kestvus veel olemas ....
Ma kirjutasin Sulle .... need kaheksa kirja ! , ja eriti , -- 'see viimane' ....
Tollest esimesest kohtumisest , sel sügisel -- teisel sügisel ! --- ma ometi 'tean' , et teeksin Sinule üle-kohut , kui arvaksin siin , et --Sina ei mõelnud minustki vahest , nõnda nagu minagi --- ähmaselt 'lootes' , midagi ....
Oli kurb , et see just nii-moodi läks , seal , -- ja seda meie mõlema pärast . Kuigi , -- nüüd ilmne ja selge , et -- see ei saanuks minna kuidagi teisiti , siis veel ....
Sest kumbki ju mõtles , et -- on 'kannatanud' rohkem , oma heade tundmuste tõttu , -- ehk ometigi nii ! ....
Aga , ma siiski mõistsin , ma arvan Sind sellest sügisest küllaltki täpselt : Sa mõtlesid --- kui mina just väga tahan .... , või-olla .... ja nii just edasi .... !
Nii mina aga -- 'ei saanud' , ei tahtnud , seal enam . --- "isikliku elamise" suured vapustumised , kuidas ka ei ütleks , olin hõivatud , üha enam pettumas , protesti-vaim , ja sugenev tõrksus ....
Midagi isegi ei saanud siis veel aset leida .
Ja väga kaua nõnda ka järgnevalt ....
Vahest Sa arvad , mulle hiljem näis , et -- mul oli siis "keegi teine" ?! --- see ei olnud nii .
Liiga absurdne oli see , et sellest isegi mõelda sooviksin .

Veebuar . Mõned kohtumised ....
Märts --- mõned kohtumised kui 'teada-andmised' .... ja siis --- see 'Kohtumine' seal , Tartus , märtsi viimastel päevadel ....!
Olen sealsest , toimunust väga palju mõelnud ja kirjutanud , enesele siia , ja ma tean , et -- jään paljutki sealsest alatiseks 'tänulikult mäletama' ....!
Ma nägin ühte ' õnnestavat und' , vastu viimase selle kuu päeva! Seega : kaks kuud tagasi , juba ....
Peale seda , on olnud vaid üks tõeline 'kohtumine ' , veel õige "hiljuti" , seal linna tänaval .... Arvestades kõige "üldiseimaid mastaape" , see oli sama-hästi kui "eile" veel ...!
Olen näinud Sinust und .... -- rohkem kui kunagi varem , kummalisi , õnnestavaid , ja imelisi 'une-nägusid' ..... Nõnda , et ma mõnel hetkel olen endalt küsinud : elan ma rohkem ilmsi või --- elan ma oma 'unistustes' ... Sinust !
Või : kumba ma 'eelistaksin' ....
Kõigiti kehtima : olen tänulik , kui Sa 'tead' midagi kõigest sellest .... Kui väga .
Olen käitunud rumalalt , paljuski . Mis mind veidigi vabandab oli minu täielik teadmatus .
Ma ei saanud noid teadmisi , mida arvan , et evin nüüd , mitte küll 'lihtsalt' ... nii-sama ....---Aga vähemat , säärase eest ei või ka nõuda .
On hommik , olen väsinud , ja ei teagi õieti , mida siia kirjutan. Või kirjutama peaksin ....?
Mida ma Sulle ütleksin , kui Sind veel nägema peaksin .... ? See sõltub Sinustki .... , milline Sa siis oled .
Ilmelik , et Sa nagu -- ei taha? -- mõista .... Kõik ,mis mina olen sõltub Sinust !

Kui SINA seda tahad ....!
Kui ei , -- ma olen säärast nii palju juba kirjutanud , et ma ei --- kõla veenvalt , enesegi jaoks ....
Tõe-näoliselt -- ei ole enam mingeid 'võimalusi ' .... Olen hakanud mõtlema nii , või mõistma --- kogu see aeg oli üks suur "võimalus"!
---See aga kõlab nagu mingi nali ....
Tõe-näoliselt , on kõik läbi . Milleks me ennast küll siis piinasime . Ma ei saa sellest enam aru .
Äkki Sa siiski ei ole jätnud veel lootust , et ma ..... ? ---- Mida ?! --- ma ei tea ....
Kui meenutan Sind sellisena , nagu Sa mulle paistsid siis kui Sind viimast korda seal nägin ....!
--- Võttis nädalaid , enne kui taas tundsin , et suudan sellest --- rahulikult mõeldagi ....
Nagu ma seda viimast just , ja ainult ! -- tahaksin ....! Kaugeltki mitte . Mulle pigem näib , et ei ole ....
---- Milleks ma siia kirjutan ? Küsisin endalt nii kord ka varem , see-kord teisiti , ometigi ....

Homme , ei , täna lähen linna , ja -- siia tagasi ma nii-pea ei tule . Kui tulen , siis selleks , et siia jäädagi ... Kuudeks.
Aga ma lähen varsti kuhugi , kuhu minekust pidi kunagi saama midagi nii võrratul kombel 'enamat' ....!
Sinna , 'uue alguse' , kokku-saamise kohta ....
Võin ma loota , Sind seal enam näha ..... ? Tahaksin seda väga , aga ma ei tea ... -- kas see on enam võimalik ? ----
Kahju , et ma ei või kohata -- praegu ja nõnda ---Sind ! just kui esimest korda ....
Keeraksin meelsasti tagsi need aastad , et kohata Sind sellisena , nagu praegu tunnen , et olen ....
Kui aga polnuks Sind, SOFIA! -- siis ma oleksin ikka veel keegi hoopis teine...
Ma ei tea, mida küll teha. Loodan ikka veel, et Sina...

* * * * * * * *


1 See on kolmas neist kõigist kirjadest, mis kunagi olid tõesti kui “armastuskirjad”. VAEVALT, ET KUNAGI ENAM MIDAGI TAOLIST KIRJUTAN, SEETÕTTU SAI TÄNA NEED 3. KIRJA SIIN AVALDATUD. Sellest kunagisest neiust pole ammu enam midagi kuulnud. Muidugi ei olnud ta nimi justnimelt SOFIA (ei hakka isikuandmeid siinkohal muidugi edastama). Kuid juba antiikajal Kreekas oli kombeks ju öelda, et “sophia” tähendab “tarkust” ja “philos” tähendab “armastama”, – seega siis kokku: „philos-sophia“ tähendab ju ainult “tarkuse-armastamist” elik siis filosoofiat, (mis ongi minu eriala ja eluaegne elukutse ometigi). Seega on see neiu tinglik nimetus Sofia otseselt setotud minu kunagise erialavalikuga, mis ehk pakub huvi veel kaua aega hiljemgi. AGA, et Teie, minu armastusväärsed (nais-soost?) lugejad, et mitte Teie huvi kauaks proovile panna, siis lugege ja kommneteerige seda minu uut (paar päeva tagasi tehtud) blogi. JA kõik kommentaarid on teretulnud kas minu blogis otse kommneteerides või siis täiesti (järgenvadki aastad) kehtivale e-maili aadressile nagu: lybeck14@gmail.com

2. kiri. Pühendusega Sofiale.

Pühendusega Sofia...!


Mida pean ma ütlema Sinule praegu ,mil meie vahel pole näivalt muud sidet kui,--õhk-õrn lootus ja unenägudes vilksatav lähedus ---?
Ma pean Sinuga rääkima. Tunnen praegu, nagu juba ammugi -- mul tuleks kui ülesse-ehitada terve uus maailm ja ma lihtsalt ei saa seda teha -- mõtlemata see-juures Sinule. Ma vaevu suudan kõike toimunut uskuda,ma ei oleks kunagi uskunud millegi sellise võimalikkusesse.
Rohkem kui aasta aega on mõõdunud sellest kui Sind seal nägin, ometi oled Sa ka praegu sama kaugel kui tookord. Mina ise olen ainult vapustaval kombel muutunud, ei tunne ennast enam kui ära. Kohtumisest Sinuga saigi üks pöörde-punkt minu elus.
Ma ei tea paregu, miks ma siia nõnda kirjutan. -- Vahest selleks, et selgust saada ise-endast. Sama-moodi kirjutasin Sinule ka kevadel, suve hakul, kui näis, et meie kaks kokku ei saagi.
// Ütlesid siis, et -- "kirjutagu ma hoopis raamat ", äkki peaksingi seda tegema, -- ometi ei tee ma seda -- ma ei saa 'sellest' kõigest midagi kirjutada. Vahel on mulle tundunud, et ei saa sellest mõeldagi -- nõnda eritlevalt analüüsida nagu see kõigi probleemide lahendamisele kindlasti kasuks tuleb. Aga ma olen tänaseks kõik täiesti lootusetult "ära rikkunud", -- NÄEN ALLES NÜÜD -- kuidas täpselt ma tihtipeale oleksin pidanud toimima.
Ja ometi ei teinud pea kunagi täpselt nii nagu oleksin tahtnud. Aga ma ju ka ei teadnud suuremat midagi -- sellest peamisest.
Kahtlen praegugi kas oskan siia midagi nõnda kirjutada, et see oleks "loetav". Ühest küljest ma ju ei tahagi seda. Ei taha olla lihtsasti mõistetav.
Ja ma ei tea, mis edasi saab. Olen end näidanud "halvemana", olen käitunud Sinu suhtes valesti. Siia kirjutamise raskuski näitab kui väga see mind häirib. Ja see, et ma ei tea, mis edasi saab.
/ Aga asjal on olnud ka selle 'teine külg'. Ja see on olnud, -- algusest peale - põhimõtteliselt seletamatu. Oma unenägudes olen ma -- arvan-- kohanud Sind sellena, kes Sa oled. See on kirjeldamatu 'tunne'. Tunnen seda, kes Sa oled. Mida Sina sellest tead? Tahaksin seda teada. Ja palju muud. Suudan kõike vaevalt uskuda.
Kust jõudsid minuni need sõnad: minus on veel vähe 'iseseisvust'? Kuulsin Sind nõnda,-- kuidas täpselt! -- ütlemas oma unenäos, alles üsna hiljuti. Ja ainult Sind ma tahan 'uskuda' --- kui Sina nõnda ütled siis nii ka on. Jah, mulle on vaja rohkem iseseisvust.
Täna öösel olid Sa minuga. Aga sellest ma ei räägi vaid unistan. Midagi on jälle muutunud. Mõistsin, et säärane on Sinu 'abi', mida ma meie viimasel kohtumisel Sinult pilguga palusin.
Aga ikkagi kui kummaline, -- see poleks nagu mina kes nõnda toimib, st.- ma ei vaadanud Sinu poole "tahtlikult", -- ma vaatasin enne kui Sind nägin! Kas pole kummaline? M a tundsin kuidagi Sinu lähedust -- ja tahtetult -- vaatasin ... / .... kas seda kõikke, nimetaksid Sa "mõtlemiseks tundmise asemel"? Näib, et see kõik millest tänu Sinule aimu olen saanud on midagi olemuslikult kirjeldamatut.
-- Mis küll kõigest saab ? Kas mina pean sellele vastama?
// Öösel. Selle päeva jooksul olen leidnud taas tolle endale nii vajaliku selguse. Sest ma nägin Sinust und. Ma tean, milleks olen võimeline, aga -- nüüdseks olen --lõpuks !-- aru saanud kui väga mulle on vaja abi . Sellist toetust nagu vaid Sina seda mulle osutada saad . Kui Sa vaid tahad. Ma olen aimnud seda juba väga ammu -- minu ainus võimalus Sinuni jõudmiseks oled Sina ise.--- Ma sõltun Sinu 'heast tahtest' . Minu tulevik on nõnda Sinu kujundada .
Tundub nagu oleksin selle viimase päevaga vanemaks saanud . See oli tähtis päev juba see-tõttu ,et hakkasin jälle Sinule kirjutama . Nii nagu räägiksin ma Sinuga . Sa päästsid selle ühe päeva ,tahaksin ,et päästaksid ära ka kõik järgnevad . Lihtne asi ometi,--nii keeruline selleni jõuda ,--saada täie kindlusega aru ,et--- iga päev oma elust mida ma ei ole veetnud Sinuga ,--Sinu jaoks ja Sinu pärast --on kaotatud . Kuidas see mõte on mind kogu see aeg muserdanud -- mis oleks kõik juba olla võinud . Nõnda mõtlesin,mäletan, juba mõõdunud talv .
Aga Sa pead minust aru saama . Ma valisin Sinu ,sest ma tahtsin --Sinu vääriliseks saada. Sind väärida ,kes Sa olid minu silmis kõige ilusam ,kõige armsam ja kõige ihaldatavam tüdruk keda ma kunagi olin näinud ja keda ma kunagi üldse näha tahtsingi . Ma ju teadsin päris alguses, et oluline on praegu ainult üks -- mis nüüd edasi saab, kuidas meil läheb. Oluline on nüüd, nagu alati,-- ainult see mida Sina tahad...

*********************************************

Kirjutan Sinule hommikul ärgates . Märkan juba millise hea-teo olen endale sellega teinud ,lubades enesel --nõnda 'avalikult' Sinust mõelda , Sinule kirjutades kui rääkides . Kõik on ainu-üksi see-tõttu jällegi kui hoopis teine . Kahtlen ,kas kunagi suudan lakata säärase alalise muutlikuse üle imestamast.
Aga Sinu nimi on omandanud minu jaoks maagilise tähenduse . Sinu nimi --- SOFIA -- kasutan seda oma mõteteski harva ,sest see on pühadusest varjutatud . Sinule mõtlen ma vaid kui --'Sinule' -- ja Sa pead teadma ,et oled nõnda esimene tõeline -- 'Sina '-- minu maailmas ,kui keegi teine keda ma alati tahaksin näha enese kõrval , teine mina ja palju rohkemat veel . Sina .
Ärgates olin pea-aegu ,et "pahane" ,et Sind täna öösel unes ei näinud . Eilne veel selgesti meeltes ,see oli siis kui --'kohtumine' -- mingis seletamatus unenäolises 'kohas' . Kuidagi ma tean ,et see oli rohkemat kui tavaline une-nägu . Tean seda täiesti kindlalt. Mitte pelk uni , vaid --'unenäoline kohtumine' . Oleksin kui magades ülesse ärganud ja minus on ebakindlust ja olen veel liigagi kergesti mõjutatav. Ja -- Sinus on otsatult --'soojust' ! --- Olen viimaks ometi andnud nime sellele seletamatule ,mida ma Sinus olen alati tundnud ,mis teeb Sinu kõigist teistest tüdrukutest nii õnnestaval kombel erinevaks .
Ma tean ,et ma olen võrdlemisi tundlik , ja nõnda mind ,--pöördumatul kombel--otse vapustas kohtumine Sinuga ,too-kord , sel sügisel . Sa olid avatud siis ,rohkem kui kunagi hiljem siis järgnevalt ; seda polnud ka "tarvis" ( Sinu arvates!) , sest olin neist esimestest hetkedest alates ,--jäägitult Sinu päralt. Vahel isegi liiga jäägitult,-- vahel Sa siis järgnevalt ,--tahtmatult ,tean seda -- olid liiga 'range' minuga ,olin kuidagi --täiesti kaitsetu siis mõneti . Aga Sa pididki olema 'range' , see oli ju Sinu kohus siis , ja tahaksin ,et oleks alati.
Sinu vastu-pandamatu 'soojus' , väga ligi-tõmbav mõju-jõud , ilmnes kui tuntav hellus -- mis oli Sinus peidus --ja mida tuli Sinust otsida , ära-teenida . Sest mulle meeldis ka ,et olid alati väga nõudlik ,--range ja nõudlik , aga hell ja kuidagi kirjeldamatult --'soojust lubav' ... --- täiuslik nõnda ,veendusin ju selles üha enam ja enam . Ma ei leidnud Sinus mingeid vigu ,seega-pidin neid "välja-mõtlema " , et Sind --endale unistada julgeda .
Sa nägid ju seda kõike tol kevadel . Koos Sinuga oli see kõik tegelikult ,--esimene tõliseima 'kevade' aimdus minu elus . --- Aimdus , sest lootused on visad ja näivalt --küllastamatud . Igatsusi ei saa lõputult maha suruda.
/ Üht-äkki on lõputult palju Sulle öelda . Lõputult palju . Vahel ma vihkan enast viimseni ,oma tegu-viisi pärast . Miks ma ei või seda kõike juba Sinule endale rääkida ?! Juba väga ammu ,oleks see pidanud saama võimalikuks , kõik oma mõtted ,kogu oma tahte oleksin pidanud rakendama --selle ühe ja ülima ees-märgi teenistusse ,--Sind endale võita , sind alatiseks endale võita ja enda külge siduda , teha Sinust oma ainus lubatav õnn ,ja--kui Sina seda vaid sooviks --ka õnne-tus . Parem olla juba ilma õnneta --Sinu pärast--- , kui enesele mitte lubada kauneimat võimaliku unistust.
See ,kes nõnda mõtleb ,on kindlasti üks terve osa minust . Ja see on ka minu toimimatuse põhjuseks ,mulle näib ,sest on ka teine poolus minus mis vastu väidab . See pool on ette-vaatlikum , räägib ,et -- inimese hinge on võimalik kahjustada nii ,et see enam ei parane . Kuigi inimesed valetavad ,-nagu aina ,--kui räägivad õnnetust armastusest . Mina näen selgemini . Sellest poolest ise-endas ,arvan ,et ta on -- 'targem' .... Nõnda näen enese ümber palju ääretult muserdatud inimesi , mõtetult kulgevaid elusi , säärast tühisust ,mille osaliseks ma ei tahaks kunagi saada.
Ja ometi ,--paljud neist ,alustasid kunagi teisiti ,--lootus-rikkalt , .... ja kui näha isegi parimaid hingi ,targemaid päid selle vastu-pandamatu jõu tõmbel väändumas ja väärastumas ,otse-kui langedes ,vajudes ---siis see kõik kahtlemata ---manitseb ette-vaatusele . Siit minu alatine püüe --kõike teada saada ,ise välja selgitada ,mitte usaldada teisi nende hinnangutes . Sest ,--olen harjunud teistest üle-vaatama . Väärilisigi olen kohanud vaid harva ja näidanud neilegi nende eksitusi.
Seega, -- olen õppinud usaldama oma järeldusi ,hinnanguid ja järgima tehtud otsustusi . Arvan, et näen selgemini paljudest, -- mille kinnituseks jääd ju ometi juba --- Sina --- see ,et ma Sinu eksimatult ja kõhklematult, kõikide seast ära-tundsin,-- tõestab ilmekamalt kui miski muu , minu väga -- 'head maitset' !
/ Nõnda ,mida arvad Sina ,--kui Sa siia kirja-pandut kunagi loed ,--minust seal praegu ? --- Kahtlemata muu-seas ka ,et olen üks vastu-oksne ,vahest liigagi komplitseeritud tegelane ,kellest kunagi ei tea --mida täpselt arvata . --Annan Sulle selles ka õiguse . Võib-olla lisad sellele ,pärast hetkelist aru-pdamist veel ,et --kaldun kõike ülegi dramatiseerima ja idealiseerima ,millest kahtlemata,--sugenemas teatud eba-realistlikuse ka konkreetsematesse tegevusesse. Ja muidugi ,--olen otse uskumatult egoistlik , täiesti --"ennast täis" ,enese-keskne . ---See ei ole päris vale ,aga on ka --tõsine süüdistus . Olen ja ei ole ka . Muide ma arvan ,et ka Sinus endas on sarnaseid jooni . Mäletan ,et --vahel mind otse hämmastas ,kui-võrd Sa meenutasid mulle nii mõneski mind ennast ! See oli rõõmustav avastus siis alati ,-- Sinu "sarnasus" oli ju alati ka ,--ja enne-kõike just,--kui teatud eriliseim --'täiendus' .... Oli kui ,--avastaksin Sinu kaudu eneses säärast ,mille olemas-olus ma varemalt --teadlikki ei olnud . Aga --Sa oled minu jaoks lõputu teema....

// Hiljem . On jäänud vaid mõned tunnid jaanuarist veel . Homsest algab seal ,-"meie kohtumise paigas" -- ,ehk siis koolis --kevad-semester. Loodan ,et sellest tuleb kõige tähtsaim kõigist minu kevadetest . Mul tuleb ,--siin ja praegu --lähtuda sellest ,et --mul ei ole muud kui vaid --'õhk-õrn lootus' .... Asetan siis oma lootuse eel-seisvale kevadisele ajale . Et me siis ,--kui mitte juba varem !--lõpuks jõuaksime teine-teiseni . Imeline sõna . Ja see --kevad .... Loodan ,et see aasta-aeg saabuks varakult ,--meie jaoks-- ja et see oleks pikk ning tooks enesega kaasa värskuse ,nagu alati ,aga --ehk see-kord ka rõõmu.
Ma tahaksin seda väga . Mida arvad aga Sina praegu ? Kas Sa mõtled ka sama-moodi ? Mida Sa praegu minust arvad ? -- Arvan ,et Sina mõtled minust nois asjus ääretult arukamalt ,tead kõigest sellega seonduvast lihtsalt palju rohkem .
Aga ka mina olen nüüd 'valmis' selleks ,--rohkem kui kunagi varem ,ma tean seda . Võrreldes ajaga täpselt aasta tagasi ,--kui uskumatult palju ma olen küll muutunud ! Sest kes olin ma siis ! --Endale sellest ajast mõtlen nüüd vaid nii palju kui olin siis seotud --Sinuga.
Sest Sinu tähele-panu muutis kõik minu jaoks pöördumatul kombel . Kui väga selgelt ma seda kõike nüüd näen ! Ja kui vähe ma aimasin kõigest ,mis ees ootab siis ,--täpselt üks aasta tagasi ! Ma ei teadnud mitte midagi ! Peale Sinu nime . Aga seda oligi mul siis vajagi vaid teada . Olin juba siis Sinu 'kätes' , Sinu meele-valla all .....
Ma mäletan üht päeva sellest ajast ,--veebuari alguses XXXX,-- läksin kooli ,lootes Sind seal esimest korda näha pärast pikka lahus-olekut,, ---ma tean, ka Sina mäletad kõike täpselt ! Ma teadsin siis ,et mõtled minule ,kas mäletad neid innukaid telefoni-kõnesid ?! Nii-siis ,läksin ja mäletan ,et mõttes kordasin üht kuskilt loetud lauset : " Nii palju õnne , kui inimesele lubatud on ...." --- Kui Sa vaid teaksid kuidas täpselt tookord ! Millise intonatsiooniga !
-- Vahelduvaga säärasega , osa minust oli kõigest --juba siis --põhjalikult "ära hirmutatud" tõesti ! Aga ma mäletan seda lauset üha . Ja kui erinev on selle tähendus ,--selle tähenduse võimalus,--minu jaoks nüüd ! --- '... nii palju õnne kui inimesele määratud on ... ' !
-- Ja ometi, ma loodan , et praegugi olen veel teadmatuses ! --Ma ju ei tea mida keegi nagu --- Sina --- võib tähendada . Ma ei kujuta seda tegelikult ju enesele ette. Ma unistan ,nagu alati . Ma loodan ,et Sinu kaudu ma saan seda teada ... ! Väga loodan .

**********************************************

Teisipäeva vara-hommikul . Eilne päev tegi mulle taas selgeks ,et kõik-võimalikud raskused on suuremad kui vahel arvata võiks . Ei näinud Sind eile koolis ,õieti ei arvanudki seda ,aga ... Sealne õhk-kond on kuidagi --liiga komplitseeritud . --Osalt minu enese süül , olen tõmmanud enesele liialt nö.-"avalikkuse tähelepanu" ,mis mind tegelikult ju otse koormab .
Eriti ,--ma ei saa neist tüdrukutest aru ,mida nad õige mõtlevad oma suhtumisega ? Isegi need ,keda ma ei tunne ega tea ,--võtavad enesele --ei tea kust -- õige suuri vabadusi . Nagu oleks mul nendega mingitki seost ! Või nagu -- ma tahaksin ,et oleks ! Ainu-võimalik reageering säärasele "suhtestumisele" on ignoreerimine . Mõned neist on ju tõesti vastu-meelsed . Aga eks Sina tead paremini ,--nägid ju neid teisi tolles keele-tunnis ! Ennustan tõsiseid raskusi sellelt pinnalt . Kogu see nö.-"publik" teeb kõik veelgi komplitseeritumaks.
Pean õppima teesklema ,et võimaldada endale tarvilikku 'ise-olemist' . --- Aga see kõik ei tarvitseks Sind kuidagi huvitada .
Tahaksin lugeda Su mõtteid praegu ,--mida Sa minust arvad --? --- Võib-olla.... , äkki ma lihtsalt ,--kujutan enesele ette --- kas Sa kunagi ammu ei öelnud just nii-moodi ?
Unenägudes heiastuvad unelmad on sageli liiga õrnad reaalsusele vastu-seadmiseks . Aga ,--äkki avaneb meile siiski viimane võimalus ? Kunagi ,mingitel veel teadmatutel asja-oludel ? Ometi ,--nii paljut on tänaseks meie vahel . Eks ole Sinuski solvumist ja haavatud uhkust . Ja Sinul oleks selleks ka õigus . Ma ju tean (nüüd?) mida Sa minult siis ootasid ,-- õrna peale-käimist ,visadust tunnetes ,pidanuksin püüdma Sind kõk-võimalikul moel endale võitma .
Aga ma ju tegingi seda ,--ainult ,et --omal kombel ... Mis oli aga liiga tagasi-hoidlik ja eemal-olev ;--seega kui sundisin sellega ---Sind ainu-üksi 'otsustama' .... Minu viga kõik , seega . --Aga ma ei teadnud ju kõige vähematki sellest kõigest ! Sa oleksid võinud mulle ju mõneski kohas ,--lihtsalt 'vastu tulla' .... ! --- Solvumine ,--see on nüüd meie vahel ,ja ma ei tea ,mis saab .
********************************************

Esimese (?!) kevad-sem. esimese nädala lõpul .
See on olnud pikk aeg see nädal ,viimast korda kirjutasin Sinule siia teisipäeval . Mõtlen aga tihti . Kuidas Sulle kirjeldada seda millest mõtlen ?
Ei tea , mingi sügavale peidetud segadus . Vahel muutun miski-pärast tõrksaks . Olen mõelnud ka nii -- kui Sind ei oleks , siis ma ei hooliks enam ühestki tüdrukust suuremat praegu . Vahel arvan ka teisiti .
Ja ,-- Sina oled ometi kuskil ju olemas. Kas Sa võtad mind tõsiselt ikka veel ?
// Käisin ka kolmapäeval koolis . Kui lahkusin , näis ,et üks väike tüdruk ootas mind (!) ukse juures ,vaatas korraks minu poole ja läks siis ,otse-kui kutsudes mind järgnema ... Olid see Sina ?
//// --- EI OLNUD ! SEE TEINE HOOPIS ! 'PAREM'! ////
Kui jah ,nagu ma ka pärast arvasin , kindlasti imestad seda küsimust ,vahest paned ka pahaks . Siis tea ,et Sa ei või tead kuidas kõik minu silmis on ääretult teisenenud , inimesed näivad teisiti ,kui mäletamist mõõda ,kui ma vaatan peeglisse ,ma pea-aegu ei tunne ennastki ära . Nii.öelda. Kui Sa läksid seal , Sa ei vaadanud kordagi minu poole ja seljas oli Sul midagi ,mida ma varasemast ei mäletanud . Aga mulle tundus ,et see oled Sina. //// EKSISIN , LUBAMATUL KOMBEL . SEE EI OLNUD SINA , VAID KEEGI TEINE ! KES MULLE ROHKEMGI MEELDIB ! ! ! ! ////
See ,et ma Sinust varem kõrvale pöörasin johtus ainu-üksi minu segadusest ,ma ei teadnud mida Sulle öelda ,kuidas olla , arvasin ,et nõnda ei ole õige Sind pärast nii pikka aega --kohata . --- Muidugi ,--kahetsesin seda hiljem. Kõik näib jälle korduvat .
//// SEE OLI TEMA , KELLE NIME MA VEELGI EI TEA AGA KELLEST MA 'TEAN' , ET .... JUST TEMA VÕIKS OLLA SEE ÕIGE ! ! ! ! SINA OLID PELGALT "ESIMENE", MINU MA 'UNUSTAN ÄRA' ! ! ! ! ---- ////

Miks ma küll ---lihtsalt-- ei lähene Sulle ,usaldades ennast ,usaldades Sind . See on midagi mu loomusest -- ma pole mitte kunagi mitte kellelegi ise lähenenud . Mõista kui suudad ,mina olen selle mõistatamisest ammugi loobunud .
Kunagi mõtlesin --mul pole vaja ise kellegile läheneda , ja kogemus näis seda õigustavat , passiivsem pool kõigis läbi-käimistes on reeglina juhtivam ,vastu-pidiselt üldisele aru-saamale.
See ,kes ootab ära ,võidab oma kannatlikkuse ja täpse ajastamise oskusega . Miski ei tule nõnda liiga vara , ega miski ei jää ka tulemata . Ma arvan ,et tüdrukud --üldiselt-- teavad mõndagi sellest tarkusest.
Eriti tüdrukud nagu Sina ,--ilusad ,õrnad ja väga naiselikud . Aga ....
Mäletan ,et lugesin väiksena üht raamatut indiaanlastest ,kes mulle väga meeldisid. Eriti üks indiaani iludus ,kes kord mingis episoodis ütles : noormees peab alati ise ,tüdrukule ,kes talle meeldib ,--lähenema ja seda talle ka ütlema . Autor lisas oma otsatus tarkuses samas ,et see olevat naissoo vanim ja kalleim ees-õigus.
Kui tihti olen selle kirjeldatud episoodiga seoses mõelnud Sinule!
Ja meile kahele . Me oleme olnud raskes olukorras -- Sina ei saanud olla aktiivsem oma loomuse tõttu ja seega ,--täie õigusega ; aga mina---- miks ei olnud aktiivsemaks pooleks mina ?
---Kuigi, kui -- olukord seda nõudis ,--kui vaid Sina seda näisid nõudvat !--olin ma ju alati seda ,kui Sa vähegi mäletad ,aga jah tõesti ,--muidu vaevalt ....
Ma ei suuda Sulle ammendavalt selgitada seda ,mida ise endalegi vaid --aimanud olen ; või : vahest ma ei tahagi ennast ses suhtes lahti-seletada.
Sest minu jaoks on pikka aega kehtinud üks vana valm ,üks lause kui päristiseim tõde ,ja see kõlab : 'brujo' ei saa mitte kunagi ise maailma-inimesteni silda ehitada . Aga --- kui keegi maailma-inimestest seda omalt-poolt peaks väga tahtma ---siis on see võimalik ! --- Ma tean ,et see on täpselt nii . Minu puhul .
Seega ma tean ka seda ,olen seda alati teadnud --- minu ainus lootus on Sinu 'hea tahe ' ....

*******************************************
Öösel , vastu teist neljapäeva veebuarist .

Eile ma nägin Sind korraks . Üheks ainsaks silma-pilguks . Tulid mulle vastu seal , aga kui me üks-teist märkasime ,nägin ,et Sa ei tulnud siiski minule 'vastu' seal . Sa lihtsalt tulid , ja siis-- märkasid mind . (SEE olid küll Sina, Sofia...)
Ma olen muutunud äärmiselt tähele-panelikuks mõnes suhtes. Nõnda märkasin ma Sinu olemisest selle ühe ja ainsama viivu jooksul nii mõndagi . --- Sa mõtled minule . Aga Sa ei tea veel tänagi ,-- mida õieti minust mõelda.
Ja veel,-- Sinust paistis veidi solvumist ;ei siiski pigem ,-- pisult pahandatud tõrjuvust ? --- Järelikult see olid Sina ,kes too-kord mind enesele kui järgnema kutsus. Muidugi , see saidki olla vaid Sina .
Ja otse ise-enesest mõistetavalt oled nüüd veidi pahandatud ,ma arvan , minu oletatava mõistmatuse , või isegi --mõistetamatuse üle .
Aga vahest ,--kujutan siin vaid enesele ette , jällegi , seda ma oskan , tõesti . Sest kõike seda kõike ei või ju ühe pilguga mõista ; ja järgmisel hetkel oli mu "inertsus" mind Sinust mõõda viinud ....
Kas Sa aga ka tead ,--mäletad veel ,--et tänane päev oli ühe õige "karmi kõneluse" aasta-päev ? -- Täpselt aasta tagasi oli veel kõik risti-vastupidine. See oli meie esimene nö.-"tõsine" kõnelus siis ,--ja ma ei leidnud Sinu silmis "armu" .... Õigus jääb muidugi Sulle ,--et olid mind ,õigemini , --et olin ennast --Sinule mõeldes -- pea "hulluks" ajanud seks üheks aja-hetkeks ,---
Sa vahest arvasid ka siis,et Sinu "karmusele" oli õigustus. Ma ju ei tea --täpselt--mida Sa siis mõtlesid. Tean vaid endast rääkida ,-- see oli üks suurim 'vapustus' kogu minu senises elus .
Tõesti oli , sest --see oli esimene seda-sorti "vapustus" üldse . Ma ei võinud siis veel kuidagi osata end säärase "vapustamise" eest kuidagigi kaitsta .
Ja ma kardan,et--selle 'põrutuse' järel-mõjud jäid minuga siis järgnevalt veel pikakski ajaks. Kui mäletad,-- võttis ju väga kaua aega enne kui Sulle jälle läheneda söandasin....
Mäletan ,et pärast toda järsku lahkumist nägi Sind järgmisel korral kuidagi -- " väga vihasena", mööda kiirustamas , aga sellele järgneval korral -- otse-sõnu -- pea-aegu,et ---kahetsevana ....
Nägid ,et olid mulle eelnevaga üle-kohut teinud ; ja tõsi,--nõnda ei ole Sa minu suhtes enam kunagi käitunud.
Ja kõik läks ,--tasa-pidi -- järgnevalt oma rada pidi ,ja meie kaks pea-aegu ,et oleksime saanud kokku teine-teisega .... Ainult ,et --mulle tundub praegu ,et --- midagi selle esimese tõelisema kohtumise vapustavast võõristusest jäi veel väga kauaks meie oma-vahelisi kontakti-otsinguid häiriva dissonantsina rikkuma .
Midagi sellest nii õrnast ja harukordsest nagu -- 'usaldus' seda olla võib , midagi sellest kui purunes esimese "ametliku" kokku-saamise teravuses.
Kui Sa mind ei usu , siis meenuta meie "kõnelust" sellele eelnenud nädala-vahetusel . Seal oli veel usaldav siirus ja --lõputult õnnestav hellus Sinu poolelt. See oli kuidagi hoopis teisiti....
Ja sealse --eelnenud nädala-- too kõige esimesem kokku-saamise 'katse' ... , see oli midagi sõnul-seletamatult müstilist siis seal !
Mäletan veel praegugi --lõikava selgusega-- kuidas ma ootasin Sind seal ,ja -- kuidas Sa siis tulid ....
Kui ma läksin , Sinule järele, teadsin ma ,et olen näost valge . Ja ma --- läksin Sinust mööda . Nägin ,õigemini --tundsin , et oleksid tahtnud mind teisiti talitavat .
Aga ma ei julgenud Sind seal otse vaadatagi . Ma tean,et alatiseks jääb mind painama see imeline pilt --Sinust ,kui Sa end seal peegli ees kähku "veel ilusamaks teha tahtsid" . See pilt kui tunne.
Aga see sai "saatuslikuks" meile , et ma siis juba kohe ! --Sinu poole ei pöördunud. Seistes meeletuna seal väljas kuulsin ma äkki kirkute kelli löömas. Sa ei teagi veel , mida see minu jaoks tähendas siis ? Kella-löökidel on minu jaoks tähendus ,--seoses 'Sinuga' -- sest nõnda just oli see ka --- 'kõige esimesel korral' --- kui sain aimu 'seletamatusest' endast...
Too esma-kordne "kokku-saamatus" (kui - "aru-saamatus" pelgalt siis !) sai paraku hilisematele --võimalikelegi--kordadele kahetsus-väärseks "näidiseks" .
Ma küll helistasin veel Sinule siis , lootes päästa tollest "esimesest" veel mis aga vähegi päästa annaks . --- Aga--- kogu selle sõna-sõnalt --- enne-olematu tundmuste-tulva jõud oli üheks hetkeks minu jaoks lihtsalt liig ... --- Noh , ja järgnes siis too nn.-"karm kõnelus" --- ja pidime mõnemad paraku järgnevalt märkama , et --- "päästmine" --- ei ole siiski nö.- "õige vaim" lähenemiseks millegile nagu see .... oleks 'võinud olla' siis .....,seal päris alguses ....

*************************************

ÖÖl vastu kolmanda nädala teist poolt : Ma ei tea mida Sulle praegu õelda . Isegi kirjutanud olen siin "teise kohta" , kuigi Sinule sealgi . Kui Sind ei oleks ... oleks kõik hoopis teisiti. Ma ei tea veel täpselt , kas sellest on mulle rohkem abi olnud või mitte , et olnen nõnda Sinu "küljes kinni olnud" . Mõneti küll jah , aga teisalt ka mitte.

--- Olen end nõnda kui "avanud" miskit-moodi paljudele noile kellega ma mitte kunagi mingit pistmist ei tahaks teha, ega ka tee. See häirib mind tõsiselt . Paljutki nois kõigis . Loodan ,et Sina oled teisiti . Olen Su ainsana eriliseks mõelnud.
Ma ei tea , mida Sina arvad praegu kõigest. Ma olen seda muide alati väga vähe teadnud. Oletanud jah , ja aimanud , aga Sinu enda suust pole ma pea midagi kuulnud. Vahel näib ,et too nii pikk , osalt sunnitud --ja ei tea millest johtunud ja senigi kestev --eraldatus -- oli kohutav eksitus.
Siiski vaid ühest küljest vaadates . Vahest oli nõnda paremgi. Mõtlesime , ma loodan , mõlemad teine-teisest vaid head. Ja ei pidanud seega vähemalt üks-teises kuidagi -- "pettuma" ... Muidugi , vahest poleks seda juhtunud muidu ka .
Aga ... ja vahest ... parem kui nõnda mitte mõelda .
Olen mõistnud ,et Sinus on pettumust , mingit kartlikust , Sa nagu tahtnuksid ennast ja vahest ka mind -- mingist perioodist lihtsalt säästa.... Ja see võib-olla ka õigustatud. Parem kui meil ei seostuks teine-teisega teatuid mõtteidki .
Olen nimelt veendunud ,et paljud , nõnda-viisi kui harilik on --- tegelikult vihkavad teine-teist salajas ,väga varjatult , mingil alandaval kombel . See ilmneb kui neid lihtsalt juba vaadatadgi. Nõnda nähes oli --vähemalt osa-- sellest lahus-olekust isegi vajalik . Kuigi ,--väiksem osa , kogu sellest ajast kindlasti .
Ja praegu , --- praegu võin vaid ennast süüdistada. Ja seda ma ka teen . Ja ometi ... , kui Sa ometi seda vaid väga tõsiselt ei võtaks . Loodan ,et tead , tõsti, nii mõneski asjas veel ,minust rohkem.
Ka minul on äärmiselt raske vältida nüüd mingit suhtumist , mida ma mõtteiski Sinuga ei ühenda . Sinuga seoses -- mõtlen aga... kõige peale mis oleks võinud olla ja kui-võrd teisiti küll !
Kuigi ,ausaks jäädes , olen ilmselt mõneski suhtes võrdlemisi paindumatu ja põiklev .
Esiteks ,-- mulle ei meeldi juba see sõna või suhtumine -- nagu võiks siin olla tegemist kuidagi -- "allumisega" --- kui-tahes kergelt ka seda sõna ei loeks .
Ja ometi , ma ju näen ümber-ringi nüüd ju kõikse armetumat "ära-rippumist" , või kuidas peaks seda nimetama. Midagi ,mis toob silme ette laste-toa . //

// See kõik siin aga kõrvaline ja seega --kohatu.... Nõnda ma ei tahaks siia kirjutada.
Ma kui otsiks ikka veel alles sõnu , isegi nõnda siin , Sinuga rääkides ... Ei ole päris ava-meelne , kuna ei tea ma veel täpselt ju sedagi --kellega ma räägin....
Vahel arvan end siiski Sind tundvat . Mõtlen siis ilmselt --- "kuidas peaks ..." --- üks ideaalne ! tüdruk olema , minu jaoks . Nõnda ma mõtlen Sinust . Tahaksin ikka veel ,et oleksid kõige ,kõige ... //

//Aga mida ma ei taha on see , et -- nõnda kirjutades , rääkides oleks sõnadel tavalisuse kõla . See on jube lihtsalt , mis sellest kõneldakse , arvatakse,et teatakse ...
Mõtlesin ühel päeval äkitselt ,et nüüd oleks kui 'osad vahetunud'. Teisiti kui mõõdunud kevadel . Sina ja mina , --- siis ja praegu .
See mõte tuli mulle siis , kui tundsin seal üht pilku .... Ja ma tundsin selle pilgu ära , kuigi see oli täiesti uus , minu jaoks nõnda . Sest nõnda vaatasin mina Sind kogu see väga pikk aeg too-kord . //// KES SEE OLI SEAL ?! MA EI TEA SEDA PRAEGUGI , AGA MA 'TAHAKSIN' PIGEM , ET KEEGI TEINE ..... ET SEE OLI KEEGI TEINE TÜDRUK .... ! ////
Mäletad seda kahtlemata Sinagi , ja nüüd saan aru , et see siis --- 'meeldis' Sulle . Too-kord ei oleks ma seda aga kunagi mõista suutnud. See oli ju teisiti 'mõeldud' siis.
Vaikne jumaldav pilk Sind kõikjal saatmas. Jah , kindlasti see meeldis Sulle siis. Nõnda Sa ju ka --'harjusid sellega ära'.
Ja nüüd , oleks siis kui osad vahetunud , kuigi see mõte on julm . Mida Sina küll minust tahad ?
****************************************

ÖÖl vastu kolmanda kevadise nädala reedet.

Täna oli mälestus-väärne päev. (18.02.XX.) Sest ma tean nüüd jälle --ja täiesti kindlalt ,et mulle on siin ja praegu vaja ainult ühte --- võimalikult kiiresti Sinu juurde jõuda .... Mul ei olegi valikut , olen selle juba väga ammugi 'valinud' . --Vailnud Sinu endale.
Tänane päev on tähtis juba sellegi pärast , et seda söandasin enesele taas tunnistada. Jättes kogu tolle "solvumise" lihtsalt selja taha .
Sest ma tahan Sind endale ,--päriseks ja tervenisti . Tean ,et tahan . --- Ja --- ma 'tean' ka , et saan ---Sinu enesele võidetud !!!

// Jätkan hommikul . Eilne kirjutamine jäi pooleli väsimusest ,-- ligi pool-teist öö-päeva magamata olnuna. --- Aga ma jätkan siin ,-- samast kohast ,kuhu siis pooleli jäin --- eilne oli tõesti paljuski otsustav. --- Läksin juba kooligi , säärase "otsustavama moega" , ja mul oli kahju , et Sind ei näinud .
Ehk nägid mind aga Sina , ja tead --- kuidas "asjad" nüüd on . Imetlen , kui kiiresti te suudate seda alati märgata ja kõigi nende lõputute 'teisenemistega' -- nii kergelt kaasa-tulla , otsekui mängeldes ....
Teisalt ,--vahest paremgi , et eile siiski veel too kaua-oodatud kohtumine aset ei leidnud . --- Liigsest nö.- "tähele-panust" häirivalt ümbritsetuna, olen nimelt olnud sunnitud märkama ka õige eba-meeldivat suhtumist , "mõlemast soost eba-meeldivusi", nii-öelda ...
Hindan privaatsust , ja nõnda peaks see ka meiega minema.

// Kirjutan siia kuidagi "mööda" praegu . Tahtsin kirjutada teisiti .
--- Tahtsin Sind täna näha , aga magasin selleks liiga kaua. Tahan Sind taas näha ,-- lähedalt ja tervenisti , Sinule otsa vaadata. --- Nii , et Sa seda millaski ei unustaks. Olen õppinud seda kui raffineeritud 'kunsti' , ennast tagasi hoidma ja siis --- äkitselt avama.
*********************************************

Veebuari kolmanda pühapäeva ahetusel ---

Vahel on otsatult kurb -- mõeldagi -- mida me teine-teisele kõik teinud oleme. Head tahtes , aga haiget tehes. Just nüüd võid Sina end halvasti tunda . Ja ma isegi ei tea seda. Ka minul on olnud väga raskeid hetki . Vahel mulle tundub isegi , et kogu minu senine käe-käik olnud üks vaevaline painaja , kus ainsaks õigustuseks saabki olla vaid -- mõte Sinust ,-- kuskil selle tee lõpus.
Sina , nii nagu ma Sind enese kujutlusis näen -- 'õigustaksid' paljutki toimunust. Sina annaksid paljulegi uue tähenduse , õieti küll ,-- Sina alles tooksidki endaga kogu võimaliku 'tähenduse' ....
Nõnda ma tundsin ju ka kogu tolle aja vältel , mulle tundus siis vahel , nagu oleksin ma kuni sinna-maani olnud 'unes' , maganud seni-kaua kui -- nägin Sind ja Sinu eba-maine 'ilu' mind ärkvele raputas.
Mõtlemisest Sinule on olnud kogu see aeg ääretult palju 'abi'. Sa ei suuda seda tõe-näoliselt ettegi kujutleda --- kui palju . Mul oli vähemalt kellestki mõelda ! Kellestki --- nagu Sina --- võida mõelda ! ---- Võrreldes kogu varasema kõikke-hõlmava troostitusega , --- nagu öö ja päev. Sinust mõtlesin ma enesele -- nii häda-vajaliku 'ees-märgi' , püüdluste sihi . Tegin Sinust enese jaoks oma parimate mõtete ja unistuste sisu.
Mäletan suvest , kuigi juba solvumisest lahutatud olles, kui väga palju rõõmu pakkus mulle siis see --- "kirjutamine" Sinule ! Pidin end lausa sundima "tagasi-hoidlikusele" ses suhtes , kartes Sind nonde "muredega" liialt koormata. Määrasin nõnda juba nädalaid ette kindlaks päevi mil Sulle kirjutada võisin. Jah , mäletan veel täpselt kuidas ma isegi imestasin kuidas too -- Sinule kirjutamine ,-- isegi ainult mõtlemine Sinule ! -- mind too-kord muutis ja kuidas abistas.

--- Üle-vaatlikult nähes --- oled osutunud juba senisegi "tagasi-hoidlikusega" -- üheks mind enim mõjutanud inimeseks üldse !
--- See väide siin , hämmastas mind ennastki . Pean seda täpsustama ,-- pigem on ehk nii , et olen end 'ise' muutnud ja suunanud , kuidas vaid oskan , --seades Sind kui mingile kujuteldavale "troonile" minu enese mõtlemises --- nõnda minu üle -- 'otsustajaks' .
Idealiseeriv kujutlus ja paigal-püsimatu fantaasia võimaldavad kõik. Olen Sind tõesti --- lausa ideaalseks mõelnud.
--- Ka sellest võib saada üks 'tõke' meie vahel , loodan , et siiski mitte . Nagu noid isegi vähe oleks . Sest ,-- praegu ma näiteks ei tea -- kuidas täpselt hakata suhtuma --- nondesse kõigisse teistesse neiukestesse , kes ilmselgelt näivad "austavat" mind oma nö.-"tähele-panuga" . Nagu neilt seda kuidagi tahtnud oleksin olnud. Ma ei mõista sääraseid tõesti ja nende hinnangud ja aru-saamad ei paku mulle vähimatki huvi , kui pole isegi otseselt vastu-meelsed.
Kui ma aga nüüd näitan üles kohast reageerimist säärase labase "peale-tükkivuse" suhtes , siis pannakse mind kahtlemata , üle-üldise "tabu" alla ja siit ületamatu tõke Sinule , kui oled solidaarne.
Nagu aasta tagasi , pole me ka praegu teine-teisele lähemal kui eraldatud sümpaatia-tunded seda võimaldavad. Midagi on muidugi hoopiski teisiti ,-- aja jooksul on kuhjunud pinget ja otsustavust , loodan , et ma ei pea sellele lihtsalt pikema aja jooksul vastu .
Loodan ,et Sinagi -- omas naiselikus tarkuses -- otsiksid ja leiaksid lahenduse võimalusi sellele lubamatult kaua-kestnud 'ummikule' , midagi lihtsalt peab muutuma . Loodan ainult , et see juhtuks juba varsti .
---- Luban seda .

*****************************************
Veebuari viimase päeva õhtul.

See kuu on pöördunud ja Sind ei ole ikka veel . Ma ei ole ka siia kirjutanud. Vahel vihane , lihtsalt, mõistmatu ,-- ma ei tea.
Kui meenutan Sind selle kuu nö.-"kohtumistest" , siis --- tundub , et ka Sina võid mõelda , et käsil "viimane lõpp" . Ma ei tea alati mida isegi tahan. Kui need teised on mind jälle välja vihastanud siis tasun samaga .
Rohkem kui üks kuu ajast tagasi ,-- ma palusin veel "abi" , kuidas seda ka öelda.... --- Ometi ,-- hakkasin samas selle vastu tugevamini kui kunagi varem. Viimseni lõhestatud,-- ju siis kõik-sugu "soovid" liialt vastakad.
Tolle nädala lõpus nägin und , ja -- see oli kui ilmutus .... Selle valguses elasin ma nii mõnegi aja aga --- sellest on kuu möödas .
Need korrad kõik , mil nägin Sind ,-- alati äkitselt, ootamatult ja juhuslikult ,--- Käitusin alati kuidagi ,-- nii või teisiti,-- täiesti valesti ... Kõige andestamatum viga oli see , esimene kord -- veebuari esimesel kolmapäeval kui Sa läksid ja minnes mindki kui enesega kaasa kutsusid . Ma tulin Sulle järele , aga pöördusin ära , kuigi seda mõnelgi korral kahetsesin ....
//// SEE EI OLNUD MITTE TEMA SEAL , MITTE! ////
/ --- Teisalt : ma ei pea ju oma juttu kuidagi "pehmendama" kui ma siiagi vaid endale trükin . Ka muud olen endale sest korrast kinnitanud , teadagi, paraku ei paku see jutt nüüd endalegi huvi suuremalt .
Kuigi , jah , -- ei olnud aeg ega koht -- 'sobiv' , nii nagu tahan ja --- Sa veel ei juhtinud mind veel nii nagu SINA 'peaksid' .....
Millal Sina seda kõike mõistad ? --Miks Sa pole veel aru saanud ? Kuidas 'see' on võimalik ? -- Mitte asjata ei pandud Sullegi suure võluri nime ....

Teisel korral olid algul mõistetavalt veidigi vihane . Juhtus aga --juhtumisi -- nii ,et mina olin paras-jagu vihane ühe "teist-suguse" peale , kes --'juhtumisi' oli sel viivul Sinu kõrval ,-- nõnda siis,-- minnes , mind märgates, ja mina -- ja me teine-teisele suunamata tundmused põimusid seal ja samas kohe lahti ,-- pöördusime mõlemad automaatselt küsivana teise poole , -- teades kohe ,et -- ootame mõlemad , kumbki ei vihka veel . Juhus ... , juhtub vahel niigi . Tahtmata näitasime tegelikumaid tundmusi, näitlemine jäi kõrvale ,--- kas näitasime ka endi 'tundetust'?
Ja oli kolmas , napilt neljaski nõndagit-moodi , napilt ,riivamisi tundmusi ... Vähe , hoidusin eemale viimane nädal . Solvunud , vihane...
Ma ei mõista ainult , mis täna nüüd lahti on , sellel õhtu ,-- mõnel hetkel olin kui 'pöörises' , mälestuste pildid uskumatu elavusega silmade ees . Seda pole enam ammu juhunud , et nõndagi tundes meenutan . On ju mulle sealt "klassist" halbagi meenumas...
Aga mälu on kentsakalt valiv, ei saa arugi miks , pildid,pildid, kui killud , millest kaleidoskoobis moodustuvad mustrid ....
Ei mõista end ammugi enam, kui asi veidigi puudutab Sind .
Sest mul oli veel alles äsja tunne nagu mõistnuks ma mõndagi sealt esimest korda . See oli väga kummaline tunne, -- ütlesin juba ,-- otse-kui oleksin ma pöörises ... keereldes ... --- Piisav igati , et hakta uskuma võluritesse.... Jah , vahest ma ei mõistnud sealt kõikke siis vajalikku ? Raske mõte , sest see tegi mu elu väga pikaks ajaks väga raskeks . --- Ma ilmselt eksin siin siiski,--- ma nimelt ei näe praegu ka -- mitte ühtegi põhjust , miks Sa poleks võinud oma poole-hoidu millal tahes pisult enam näidata; õigemini ,-- need põhjused mis leiduvad , ei meeldi mulle põrmugi...
/ Kui teaksid mu mõtteid eilsestki veel , siis mõistaksid mu mõistamatust praegu ja siin . --- Kas olen mina milleski kunagi eksinud ?

**********************************

// --- Jätkan veel "päeva pimeduses", vara-hommikul , veebuarist on saanud märts.
Ma ei mäleta kas Sind öösel unes nägin ,aga ma mäletan hästi eilse õhtu kõiki pööraseid tundmusi , ilma ,et -- peaksin neist siit ülalt lugema .
--- Ja nagu alati ,-- kõikse kummastavamast ei poolt ridagi ! ------ Veidi siiki , aga --- tundsin kui oleks minu suhtumine Sinusse teinud läbi mingi muutuse . Pea-aegu ,et usun juba telepaatiasse . --- Ehk oled otsustanud Sina kuskil ,-- asja lõpuks ise -- lõpule viia .... ? See mulle meeldiks küll!
Tulvasid mälestus-pldid , seal toona nönda(gi) koos-veedetud ajast. Nägin Sind kui jälle . Vahe-peal oli kui solvumisest ja vimmast "kinni kaetud" tihtigi . Sest paljusid võiks tõesti ,-- vaid vihata !
--- Aga kui mõtlen Sinule pean alati .-- mõtlema -- 'hästi' .... --- Otsekui oleks see kõik juist nii pidanud minema .... See on ääretult kummastav , imeline ja uskumatu ,--- sest vahel kangastuvad mulle seletamatusest varjutatud pildid .... ----
---- Näen Sind , ja näen ennast , --- ja nõnda ma näen , -- ma ei ole veel midagi näinud .... --- Sest olen teinud lubamatu vea , -- olen vaadanud vaid , ja -- eraldi teisest , kumbagi meist .... ! Poolikuna , nõrgemana , teadmatuna , igatsevana .... !
Kui erinevad olime me aina olnd üks-teisega koos ! Ma ei tunne end siis äragi ja Sina ,-- ka Sina olid nõnda alati muutunud , meenutades mulle mind ennast .
Vahel aga mõtlen , -- Sa oled hoopis ääretult tark ,-- oma naiselikul , väga naiselikul ! kombel ---- Vahest tahad end säästa , ja mindki sellega , -- vaid perioodist , millest teadsid kumbagile vaid vähe rõõmu kasvada võivat , küll aga meele-paha ja solvumist , -- tulevasele koormaks ..... ! -- KAS polnud just nii ! Tahaksin , et olnuks , tõesti !
Aga ma ei saa olla selles kunaski kindel , näib mulle siin .

// Kuu on juba möödas. Märts, aprill ja mai .... kui peatselt midagi ei teisene seda ilmselt ei juhtugi .
Aga ,-- nii ma seda kõike küll endale ette ei kujutlenud ! Õnnetuseks tuli mul tegemist teha kõige eba-meeldivamatega , kuigi unistasin kõiges ilusamast . Oma viga , järelikult ....
Eilne pöörasus, on jätnud tänasele vaid selle ühe otsuse ,-- lähen täna kooli ja vahest ka homme ,kui jõuan .
-- Tahan Sulle korraks lihtsalt ,-- otsa vaadata , -- mida Sina praegu arvad ?
Teisalt , tean isegi , et olen meister end petma . Vahel teotsen ise risti-vastupidi kõigile headele plaanidele .
Selle kinnituseks või üks kohtumine ... -- pole sellest isegi kirjutanud siia aga mujale küll . Kirjutasin , et Sinu hääle kõla tegi mulle haiget . Seal kui vaatasin ja end siis lahti-rebisin .... , kuidas täpselt . Sinu hääles oli solvumist , paha-meelt , --- midagi veel --- teadmatust , midagi selles kõiges on muutunud meile mõlemale juba painajalikukski . Nii kaua kestnud nõnda midagi , millel ei ole näha lahendust veelgi rohkem kui päris alguses .
Ma tean , muidugi, väga hästi , et -- kui see oleks ühe-poolne strateegia , kavatsuslik käitumine , oleks see kahtlemata väga 'tõhus' ,-- ühel tingimusel , et -- asja-osaline ise säilitab kiretu kainuse , täieliku era-pooletuse . Näib , et kunagi hindasin enda võimeid üle .
Ma ei ole sellest kunagi Sinule kirjutanud ja endalegi olen seda mõtet vaid ilustatud moel esitanud .--- Aga , pärast Sinu esimesi vältivaid karmusi ,-- nõnda nägin asja tookord mina! --- olin endamisi otsustanud sind "õpetada" .... Mida -- ? -- allutada Sind püsivusega enesele , siduda Sinu enese-uhkus minu jätkuvalt harda austuse külge ja -- teha seda lahutamatult , harjumuse kinnitaval toel .
See oli minu strateegia , "sõja-kavalus" , ütlesin endale siis, sel kevadel , kui märkasin kuidas minu endaga aina kõige uskumatumaid trikke tehti ! Oma käitumise laadi edukuse arvele kirjutasin Sinu püsivuse , ja eriti -- veendumuse ,mida korra seal isegi avalikult välja ütlesid ,-- "verfürerisch" ... !
Nüüd näen paremini, kumbki pettis ennast mõneti , -- uskudes ,et tema nö.-- "juhib" ... --- eriti just sellega , et teeskles end "järgi-andvat" , --(( kui kurb mul seda meenutades ka olema peaks ,-- see kõik teeb mulle siia-maani nalja ! ))
/ Kirja-pandu hargneb siin liialt .
Loodan , et täna.... -- mida ? ....

*****************************************

Nädal hiljem, ehk --- märtsi-kuu esimese nädala lõpust vaadates .....

See on olnud pöördeline aeg , minu jaoks , uskumatul kombel . Märkan aina hämmastusega , kui vähe ma ometi olen teadnud , kõigest sellest , mille ümber kõik ometi aina näivad keerlevat .
Ma olen väga kaua väga 'eraldi' olnud , ise-endaga "ise-keskis" , tõesti .... Vahest mõistad Sinagi , tänaseks , mida mulle siis too-kord tähendas ,-- kohata kedagi , nagu Sina seda oled.
Ja mida võis mulle tähendada kõik , mis siis järgnes.... Olen mõelnud nii ,et suur osa minu tänasest "solvumisest" võib just sellest tuleneda , et -- mulle on alati paistnud -- otse-kui "hindaksid üle" mind miskis lubamatus mõttes. Ja nimelt,-- arvad , ma ei tea küll-- paraku-- mida arvad Sa praegu , aga siis ,-- kui me veel teineteisega veidigi lähemalt kokku-puutusime , näisid Sa küll -- panevat minu süüks "pattusid" -- millest mina ometigi ,--- veel teadlikki ei olnud.
Üks meie teine-teise-mõistamatuse põhjuseid lähtus just siit .
Tänaseks olen mõistnud ,et Sind ajendas selleks -- halvad isiklikud
kogemused , kuigi Sina nii vahest ei arva praegugi .
Sellisel juhul ,-- ma näen seda Sinust paremini -- paraku on Sul pidanud tegemist olema -- vaid mingite loll-peadega . See paistab välja juba Sinu kartlikkusest .
Sest,-- mis muu põhjus võis Sul küll olla , et jätta mind ilma oma abist --- just sel perioodil, mil ma seda kõige enam vajasin ! Ma ei suuda seda mõista ,-- ma ei taha seda mõista.
Mul oli Sind ju siis hirmsasti vaja ,--- kas Sa ei näinud siis isegi , --- mul oli tihti-peale tunne , nagu hakkaks maailm minu ümber kokku-varisema. Dramaatiline sõnastus , kindlasti -- aga -- seda
Sa poleks tohtinud teha.
// Aitab sellest "meenutamisest" siin. Paraku on mul nüüd ka mälestusi , mida ma üldsegi meenutada ei taha. Hea seegi ,et --nõda ei pea ma vähemalt Sinust mõtlema .
Ütlesin , et see nädal oli pöördeline aeg. Oli seda tõesti.
--- Midagi kui muutus , minu suhtumises , täpselt nädal aega ajast tagasi . Ma ei tea, mis see oli , miks just nii ja siis ,aga üht-äkki olin ma meenutamas Sind ja -- kuidas veel ! Arvasin tõesti , et midagi on --- seoses Sinuga just ! --- pöördeliselt teisenenud ....
Selles lootuses ma kirjutasin Sinule siis , ja selles lootuses läksin esmaspäeval ka kooli .....

Mis aga järgnes ? --- järgnes lühidalt see , et järje-kordselt tuli mul teha tegemist mingite sügavalt eba-meeldivate nö.-"tegelas-kujudega " , nagu kuskilt koomilisest ooperist ! Mis neid küll vaevab ?! Põlgan neid , jälestan ....
Solvav käitumine , andestamatul kombel ! Kuigi ,--võtan kiiresti õppust -- pean minema sinna ,alati ülimas valmis-oleku seisundis , otsekui lahingusse, et igale ühele "mõõduldasa" vastu anda ,-- rangelt -- "vastavalt väärtusele" , teadagi .
Magamatus on näiteks tõsine puudus , iga lontrus võib siis --- mulle sõna otseses tähenduses --- "sõnu suhu panna" .
Nimelt olen võinud tänaseks märgata , milles naised näeavd oma funktsiooni olevat . Olen veendunud , et Sina oleksid osanud seda kõikke mulle hoopis teisiti ,-- võrratult paremini -- selgitada.
Praegu olen see-vastu olnud sunnitud märkama , et -- minu teadmatust üritatakse jätkuvalt "ära kasutada" ja mida kõike veel , ja -- kuidas kõike veel täpselt !
Ühe-sõnaga ,-- kui poleks lootust -- vahel ehk Sind kohata --- seal koolis ,--- ei oleks mul enam ammugi sinna -- vähimatki asja . See seltskond on muutunud ülimalt vastu-meelseks .
Tõe-poolest . Eelmisel nädalal käisin seal vaid korra ja -- sedagi tundus palju olevat . Võiksin selle "asutuse" lõpetada muidu ka ometigi , ilma seal "aega veetmata" .
Muu-seas , pole veel maininutki eelmise nädala "tipp-sündmust" , vaevu suudan seda isegi uskuda -- midagi täiesti nö.- "üle - mõistuse " ....
Kuula ja otsusta . Kuigi mul ei oleks kui sõnu leida selle vahendamiseks . Tuleb välja , et olen neid teatuid nö.-"trikke" , mida mõned naiste-rahvad näivad meelsasti kasutavat -- kõvasti "alla hinnanud" ! --- Ehk siis -- poleks uskunud , et neid saab , või --- 'tohib' nii kurjasti kasutada....
Tuleb välja , et keskil olnud minu "peale " mingeid nö.- "meeldumuslikke pretensioone" ja ,et --- neli kuud olen ma olnud mingi-suguse mõistetamatu "lõa otsas" -- nii-öelda , sest teisiti ma seda öelda ei oska .
Tõesti , ma ei oska seda kellegile seletadagi ,-- hästi hoitud "saladus" , nagu see on ! Kui ma vaid oleksin aga teadnud seda varem !
Või Sina -- miks küll ometi , kui Sa mind nägid , ei võtnud ise midagi ette ?! Vahel näib mulle endalegi , et kõik on lubamatul kombel liiale läinud ....
Mis meele-oludest kasvas ilmselt minu nädala alguse "päeva-raamatu " tõrges toon , Sinustki kõneledes ....
Ma ei tea enam tõesti . Vahest oleks meile mõlemale
paremgi kui ei -- 'hoiaks enam kinni nõnda teine-teisest'... ?
Kui Sa mind vahel poleks kui -- 'pilkudega julgustanud' , ei söandaks ma seda enam ammugi . Nii ,et kõik on endiselt -- vaid Sinu teha ..... Sina pead 'otsustama' --- sest --- olgu seegi välja-öeldud --- Sina oled ju see kes "polnud vaba" .... Kuidas see küll kõlab ! See on olnud minu kõige hullem painaja kogu see
aeg ! Kurbuse ja viha allikaks . Ja Sina ,--- mulle paistis too-kord vahel isegi , et -- Sina ise olid selle "unustanud" !
Meelsamini ei mõtleks sellele "tõigale" siingi, --sest just see on olnud minu kõige suurem nö.-"takistus" teel sinu juurde! Ja on seda praegugi , jääbki seda olema -- kui Sina ei suuda lõpuks valida .... !

// Üht-äkki -- kust ma aga tean ,et Sa seda ei ole veel teinud ? -- Nõnda kõneleb minus "maha-surumatu" lootus; siiski, ma arvan ,et tean --- sa elad endiselt koos mingi viimase kretiiniga ... ! Jäägu see siis nõnda !
Sellisel juhul , kas sa ei mõista --- mina ju 'mängu ei tule' .... , -- äkki sa tõesti lihtsalt -- ei 'mõista' seda ? See oleks halvasti küll . Ma tean , jah , kas on sinul olnud millaskis kuidagi "kiiret" --- ? Kaugeltki mitte , --- ainult ,et --- nüüd ei ole enam ka minul esda mitte .
Ka mina oskan olla üks-kõikne ja mitte hoolida . Kui Sa vaid ühel hetkel -- piisavalt selgesti -- oleksid 'mõista andnud' ....
Ma ei saa aru mida , või --- miks --- ma seda siia nõnda kirjutan ....
// Kas midagi on lõppenud ? --- Kas on üldse 'midagi' olnud .... ? Ma ei tea , ja --- varsti , mulle näib ,--- ma ei hooligi enam sellest suuremat ....
Miks läks see kõik küll nii ja mitte teisiti .... ?

*********************************

K Õ I K O N L Ä B I , kulla tüdruk , kui ma isegi tahaksin ma ei saaks sind enam armastada . Sest sina ei tahtnud aidata mind kui mul seda vaja oli . Sest -- miks sa küll mu nii-moodi jätsid , siis suve hakul ?!! --- ma ei nõudnud sinult ju kuigi paljut !
Tänaseks , paraku ! --- tean , et midagi ei ole enam võimalik , isegi --- kui ma tahaks --- aga asi selles just ongi , et ma ei tunne sinu vastu enam midagi ....
Ja kahjuks seostud just sina enne-kõikke selle perioodiga , mid a nüüd sooviksin pigem unustada . Kahjuks , sest ma ju lootsin , et kui eraldi oleme selle aja -- siis ehk ei pea ma Sind just --- vihkama hakkama ..... Tühi lootus , ma ei vihka Sind küll , aga ma ei saa sinust ka enam endiselt mõtelda ....
Kõik on läbi , ilma ,et --- midagi tegelikku kunagi olemaski oleks olnud . Jube lugu .
---- Nii kirjutasin juba septembris 'xx --- Miks küll kõik just nõnda pidi minema ?! Ma ei tahtnud ju seda ! -- miks sa ei juhtinud mind varem vajalikul kombel --- nõnda nagu ma seda sinult tahtsin , --- ma tean sulle aga öelda , et --- mitte kunagi hiljem ei kohta sa sellist -- "enese-ohverdamist" ---
-- Siis ei soovinud sina , -- enam ei taha aga mina... Tõesti ,mitte , ma ei -- "saagi" seda ju teha, paljalt nö.- "prestiizi" pärast mitte. Nii kaua, täna-päeval! ju enam ei oodata! -- ja mida kõike muudki ei tehta!
-- Muidugi , ma mõistan , et paljud neist "võõr-soolistest" räägivad, ei -- "tegutsevad" nõnda kadedusest, -- inetud tüdrukud on õelad, eks ole? -- Kui paljut ma küll siis veel ei teadnud!
--- Kui paljut oleksid Sina võinud --- kui oleksid vaid tahtnud ! ---- mulle lihtsamaks teha . Miks sa seda siis ei võinud ?! --- kui Sa praegu ometi näid tahtvat ??? _-- ma ei suuda sellest kunagi aru saada --- ja kui sina ei oleks 'Sina' --- siis ma ka -- ei andestks seda ..... !
Muidugi ei saa ma aga sinule kuidagi üle-kohut teha. --- Vahest vaid nõnda siin --- oma mõtetes .....
Meil ei vedanud ikkagi , mina olin põhjalikult --"kogenematu" , täiesti "roheline " , ja sina ,-- kes olid sina --- kas sa ei saanud aru ? //
Siia nõnda kirjutamisel pole mingit -- vähimatki mõtet , vastu-pidi -- see on otse -- "kahjulik" ....!
Nõnda vähemalt tundus mulle kui lugesin äsja üle oma kirjutisi --- Sinule --- viimase suve algusest .... See ei meeldinud mulle enam suuremalt , -- lugesin kasvava aru-saamatuseg , täielikus mõistmatuses --- see ei olnud mina seal , viimastel lehekülgedel kirjutas keegi põhjalikult segadusse-aetud , ära-hirmutatudki , pea meelte-segaduse piirile aetud -- vane lontrus , suhtuksin ka ise täna temasse vaid --- põlgusega
--- Aga miks pidid sina siis just nõnda käituma ? Sa ei olnud ju kuigi -- hea-tahtlik see-juures , kuidas võin sind praegu kuidagi --- usaldada ?!
Peale selle --- tänaseks päevaks on kõik pöördeliselt muutunud , ma olen ise kelleksi hoopiski teiseks inimeseks saanud --- ja paraku --- nüüd ma enam ei soovi sind endale , enam ma ei unista Sinust . See on läbi , ja ma ei saa salata see-juures ka teatud kergendust ......
Kirjutasin hiljuti veel , kuhugile , et -- tunnen end olevat --- ärganud alles ühest une-näost , mis alguses oli väga ilus ja tõotas lõputult enamat , aga --- lõpuks muutus painajaks .....
Nii see tõesti ka on . Kuigi ,-- hea seegi , et selle --"lõpu-vaatuse" juures ei olnud enam kaasa-tegevaks -- Sina, -- kellest ma ometi kunagi vaid kõige paremat mõelda tahtsin ....
Ma jään üksi , esi-algu ka igati meelsasti seda , vahest , kunagi , -- mul ei ole esi-algu säärast vajadustki enam , aga -- vahest kunagi aastate pårast kohtan kedagi , kes mulle --- Sind meenutaks -- nii nagu ma Sind sel sügisel seal esimestel kordadel nägin .....

Kõik on läbi ja see ütlemine ei liiguta mind enam mitte põrmugi ---- olen vaba , ma ei taha olla nõnda seotud , nagu näen teisi oma ümber , see on lihtsalt jube !
Teine sugu kasutab üldiselt oma nö.- "arengu-eeliseid kiiruses " väga halvasti ära --- aga see ka üks teie vähestets eeldustest ongi .
Lõpetada see jabur meenutamine siin alatiseks ära , -- vahest isegi -- kustutada see ära ? -- las esi-algu jääda

Märtsi kahe esimese teisipäeva vahel murdus midagi lõplikult --- ja mul ei ole sellest enam ei sooja ega külma ,--- järelikult ma ei --- hooli enam Sinust ---
Kaks viimast kohtumist on selles mõttes sümboolsed ---
--- esimesel korral --- Sa olid seal , kutsusid mind endale järgnema , ja -- kui möödusin Sinust --puudutasid mu kätt ja küsisid minult midagi ..... --- Ma läksin Sinust mööda
Viimane kord, veel üle-eile, -- ootasid seal , teades , et
ma -- võin -- seekord olla ka julm ..... Väljendasin , kuidagi veidral kombel "oma tundeid" -- õigemini -- oma -- "tundetust" -- seda , et ma enam ei taha --- sain kohe ka vastuse .... ! --- mida ma aga enam mõista ei tahtnud .
--- See on lõpp .... ---

******************************************
******************************************

MA EI KIRJUTA ENAM SINULE ......

KÕIK ON JUBA AMMUGI LÕPLIKULT LÄBI , AINULT MA ,-- MÕISTSIN SEDA ALLES HILJUTI VEEL .....
MA NÄGIN ÜHT ÜNE-NÄGU , VIIMAST KORDA SINUST VAHEST , MA PÕLETASIN ÜHED KIRJAD , MIDA SINA LUGEDA ENAM EI VÕINUD .....
OMETI , - - SEE EI OLNUD KÕIGE HALVIM AEG , SEE AASTA, ROHKEMGI VEEL .... - - - SEST MA VÕISIN UNISTADA KELLESTKI ...!
OMETIGI ON SEE NÜÜD LÄBI , VIIMSENI , SEE OLI HÜVASTI-JÄTT , SEE , -- KUI MA SIND VIIMAST KORDA NÄGIN SEAL .
SEE ON NÜÜD KINDEL .
SELLE AASTA ALGUSES MA VEEL EI SÖANDANUD SEDA ENDALE TUNNISTADA , -- ARVASIN , ET LOODAN IKKA VEEL ....
VEEBUARIS MA EI LOOTNUD ENAM , AGA ISE VEEL SEDA EI TEADNUD .
MÄRTSI KAHE ESIMESE NÄDALA VAHEL MURDUS MIDAGI LÕPLIKULT ......
MÄRTSI KESKEL ON SEE NÜÜD PARAKU VIIMAKS KUI OTSUSTATUD ASI .
M A E I K I R J U T A S I N U L E E N A M.

******************************************
******************************************
Aprill, ööl vastu esimest teisipäeva .....

Tartu , Sa olid seal , ma ei tea , mida kirjutada sellest.
Sa olid seal --- miks ?! --- Kas polnuks parem , kui oleksin unustanud kõik selle pigem ?!
Veel eile arvasin teisiti , kui sealt tulin . Mõtlesin , et ma isegi --- 'pidin' tulema . Sest Sina nõnda tahtsid .
Täna ma enam ei tea . Mul ei ole sõnu , et kirjeldada
seda otsatut vastikust , mis mind painab nüüd seal koolis .
Midagi säärast , mida kogedes ma jätkuvalt ,-- isegi ei soovi vaadata neid ebardeid .
Aga ,--- see olid Sina , kes mulle järgi tuli siis . Kunagi varem ei ole Sa nõnda teinud . Kas asja-lood on juba "nii halvad" ? ---- Seal , kus ma olin , kui Sa tulid --- kas Sa kartsid ühel hetkel , et ma ---- kukun alla sealt ? , et ma --- tahan seda ?
Kui nii , siis --- ma pean enda pärast tõesti --- 'hirmu' tundma ..... Sa ei olnud aga üksinda seal . Ja miks ! Miks --- ei teinud Sa midagigi vastavat kunagi ---- väga palju aega
tagasi ?!?!
Võimalik seegi , et ma olen nüüd --- 'liialt kaugel' , et enam --- suudaksin 'huvituda' , ..... siiralt .
Miks , miks , miks , miks ????
Ma ei tundnud Sind ära ...... --- jällegi ---- see tähendab --- ma ei 'taha' --- ei või Sind enam äragi tunda !
Tõesti mitte. See on absurdne ja mõistetamatu ja -- andestamatu , aga ---- ma ei 'taha' --- Sind ära tunda , enam vahel .
Mõistad Sa seda ? Proovi mõista .
Sa ei olnud üksinda seal . --- Ei "julgenud" ? Ilmselt tõesti .
Siis tea --- mina ei lähene Sinule enam kunagi mitte.
See on minu 'õigus' nüüd , ---- tänaseks . Sa ei ole mulle midagi kergemaks teinud , --- seega --- ei tarvitse ka minul sinule midagi --- liiga "lihtsaks" teha ..... Nii täpselt , kuis Sa ka iganes tahad .
Jah , see olid Sina täna seal , kõrgel ..... Jäid minust täna sinna just .... Kindlasti "kuulsid" Sa seda , mida minnes sealt , ütlesin --- kui ma Sind "ära ei tunne " .....
Ja enne seda ---- mulle meeldiks , kui --- 'tuul' mind sealt oleks --- alla tõuganud ..... Tahtsid Sa seda just ?

See kõik siia kirjutatud tänasest vaid . Otsekui midagi muud ei olekski olnud .
See aga , et ma siia üldse enam --- nii või teisiti -- kirjutan,--- see tuleneb ainu-üksi vaid sellest --- kuidas olid sa ---- 'Sina' seal . Tartus.
Sellest kõigest ei suuda ma siia aga veel kirjutada . See puudutas mind kuidagi --- liiga lähedalt .
Sa tulid sinna minu pärast ? , minule järele ??
Ma nägin Sind seal . Ma jään seda mäletama . Seda on aga --- 'valus' mäletadagi .....
Ma ei suuda aga --- 'mõista' seda kõike , toimunut.
Kuidas ma sinna üldse läksin ? --'miks'--- ??
See ei olnud juhus , kuigi -- oleks võinud olla .
Ma nägin Sind seal ja ma -- ühel korral ka --- rääkisin Sinuga , otse-kui --- 'mõeldes Sinule ' .....
Siia tagasi tulles tundub mulle endalegi aga , et nägin vaid 'und'...
Nägin Sind korra , veel korraks ja siis see ..... vapustav hetk , kui me --- istusime seal ..... Mida ma Sulle rääkisin , mida Sa kuulsid , mõistsid .
Sa läksid ära . Ma ei ---'tundnud Sind ära' .....
Une-näod , üks vapustav une-nägu ..... !!!
Ööl vastu märtsi-kuu viimast päeva nägin ma kõige tähtsamat und oma kogu elust . ---- Sina ja Sinu ema . Ma mäletan seda alati . See oli puhas rõõm .
Aga ,--- ma ei suuda veelgi sellest --- mõelda , ma üritan liialt "mõista" , nagu alati .....
Une-näod , une piiri-mailt vahendunud teadmised , sõnumid.
Nõnda ma ainu-üksi --- olen praegu siin .

*********************************
******************************************
MA EI TAHA SINULE ENAM KIRJUTADA .
MA TAHAN SIND PIGEM ÄRA UNUSTADA . JUST SEDA .
SIIN MA RÄÄGIN VEEL KUI "SINUST" , SOFIAST , ENAM AGA MITTE , SA EI OLE ENAM SEDA , EI TÄHENDA MIDAGI , JAH , MA SOOVIN ET SEE PIGEM NII OLEKS JUST . SEDA SEAL TARTUS POLNUKS VAJA . LIIGA HILJA , ENAM MA SIND EI TAHA .
MÕTLEN MEELSAMINE KELLESTKI TEISEST .
SELLEST MA AGA SIIA JU EI KIRJUTA , EI ÜLDSEGI ENAM .
SA OLED KAS VÄGA RUMAL VÕI MIDAGI VEELGI HULLEMAT . ---- SA EI OLNUD 'SEE ÕIGE' ....
SEEGA ISEGI EI MÕISTA NEID SÕNU. EI SAAGI MÕISTMA . PARIM , MIS MA TEHA VÕIN ON --- ISEGI MITTE VAADATA SIND , PÕLATA SIND , AINULT VEIDI SEDAGI .
MÄRTSI LÕPUS ÜRITASID VIIMAST KORDA . ROHKEM MA ENAM NIMELT EI TAHA SÄÄRAST ENAM . APRILLI ALGUSES MA JÕUDSIN LÕPUKS SELLE ARU-SAAMISE JUURDE . EI SEE OLEKS LIIALT 'HÄSTI' ÖELDUD .

TEADSIN MA SEDA JUBA TÄPSELT ÜKS AASTA TAGASI , --- TEADSIN SEDA , ET OLEN EKSINUD .
PARAKU EI TEADNUD AINULT SIIS VEEL , ET SÄÄRASEID "EKSITUSI" MINA , PARAKU ENDALE SIISKI LUBADA EI VÕI.
AGA ENAMIKU AJAST ---- KOGU SELLEST AJAST , --- MIL MA TEDA TEADNUD OLEN , --- POLE MA JUST TAHTNUD TEMAGA SUUREMAT PISTMIST TEHA !
MILLES ON MÕNETINE "LOHUTUS" , ENAMIKU SELLEST AJAST OLEN PROOVINUD TEDA 'ÄRA UNUSTADA' .
MITTE , ET SEE NII RASKE OLNUKS . SEDA MITTE .
SAAB SEDA NÄHA NÜÜDSEST . LIHTNE ON SEE NÜÜD JUST ENNE-KÕIKKE MINULE . ---- MA EI 'TUNNE' TEDA ENAM ÄRAGI --- ! --- EI 'TAHA' TEDA ENAM ÄRA TUNDA .
JUBA VEEBUARIS MÄRKASIN , ET TA OLI KEEGI VÕÕRAS . ALLES SIIS ? --- SAMUTI SÜGISEL , SAMUTI SUVE HAKUL , SAMUTI KEVADEL . SÜÜDI OLED SIISKI SINA . SAAD KA OMA KARISTUSE , MUL EI TARVITSE SELLEKS --- 'MITTE KUI MIDAGI TEHA' ...
JA .... , KÕIGE TÄHTSEM , JUBA AMMUGI , OLEN MA MEELSAMINI MÕELNUD KELLEGILE TEISELE !
KES MEENUTAB 'SIND' ROHKEMGI SELLISENA JUST , KES SA KUNAGI MINU JAOKS OLID ..... ! ! ! !

***********************************************