3. kiri. Hüvastijätt Sofiaga.

Sinule...?

vastu12.-ndat.

On öö. Olen üksi ja mõtlen Sinule !

Unistades Sinust, mõeldes, kas Sinagi -- mõtled minust vahel, ja -- 'kuidas' Sa seda teed,

juhul kui... Sa üldse mõtled minust..., praegu enam...

Loodan, et Sa seda siiski teed. Tahaksin Sinule jälle kirjutada, nagu tegin seda kunagi varem --- ligi-kaudu üks aasta tagasi! --- Siis kui ma Sinule kirjutama hakkasin...¹

Esmalt endale, aga,--- otse-kui Sinule "endale", siis --- need kaheksa kirja, sel suvel...

Siis veel üks, paljude kuude pärast. Nii uskumatult palju aega on möödunud, et ma ei tea enam mida arvata!

Tahaksin nii väga ometigi, et kõik oleks võinud teisiti minna.

Kahetsen väga, kui see ei olnud võimalik minu süü tõttu.

--- Mida ma küll peaksin tegema, et Sind endale võita? Sind jäägitult enese külge köita?!

On öö ja ma ei tea muid vastuseid nõnda küsimisele, kui vaid -- kõige 'lihtsamaid'...

--- Võimatuid täiesti, siis ometigi, nõnda ka öeldud ? --- Või ehk siiski ka mitte?!

Mida Sina minust arvad nüüd, pärast kogu seda nii uskumatult pikka aega? Kas ma olen kuidagi halvem nüüd, Sinu silmis, või äkki: hoopis 'parem'... ?! Möödunud on nii uskumatult kaua aega ja ometi... ma ei ole suutnud täita Sinu ühte "soovitust", täpselt aasta eest öeldut --- ma ei ole suutnud Sind "ära unustada"!!!

Ja ilmselt, olgu siin öeldud, kuidas ka lõpuks ei läheks meie kahega, kuidas ka ei lõppeks meie kahe 'lugu'... --- Ma ei suuda seda mitte kunagi, sest, --- ma ju ei 'taha' Sind kunagi "ära unustada"!

Kirjutan 'Sinule! nõnda siin taas, sest, --- veel eelmisel nädalal Sa, --- 'näitasid' end mulle taas!

Sellisena nagu ma Sind kunagi 'armastama' õppisin ... ! Ma lõpuks ometi! ---'tundsin Sinu ära --- jällegi!, sellisena nagu ma Sind mäletan, ja alati ka --- mäletama jään!

Tahaksid, et ma jääksin Sind hoopis 'armastama' ... ?

Kui jah, siis Sa peaksid seal kuskil teadma: see sõltub enne-kõike just Sinust endast. Just Sina oled see, kes peab langetama 'lõpliku otsuse'...

Tahaksin praegu väga teada, kas Sa mõistad seda, kuskil seal, kus praegusel hetkel oled...?

Sa magad praegu ilmselt kuskil... Loodan kogu hingest, et Sa oled üksinda.

Eelmisel nädalal juhtus minuga see, et kohtasin äkitselt taas kedagi, keda ma kunagi, -- aastaid tagasi! --- esimesest pilgust armastama hakkasin ...!

Ma tunnen just nii praegu ja siin.

Kui ainult polnuks seda nii lõputult pikka aega meie kahe vahel! Kõiki neid pettumusi, mis johtunud ainu-üksi sellest ju enne-kõike, et midagi pole, ei, -- et vaid nii vähe on üldse saanud olla veel!

---- Meie vahel...! Nii uskumatult vähe, kuigi: võinuks olla terve ookeani täis 'rõõme'!, vahest ka muresid, aga --- me olnuksime koos, ja --- võid selles kindel olla! --- mina oleksin keegi teine praeguseks.

Kui ma vaid oleksin võinud olla koos Sinuga! Kui ainiult... poleks täna mind painamas seda neetud sõna: "kohustus"!

Aga ma olin siiski valmis sel reedel...! -- 'kõigeks'!, et Sa teaksid...! Ühel hetkel olin valmis unustama kõik varasema, et vaid olla Sinuga, et pälvida Sinu 'heaks-kiitu' kui 'õnnistust'...!

Ma olin õnnelikki, et olid mu lõpuks ometi kinni püüdnud'! --- mõistad Sa minu pettumust?!

Sina pole aga süüdi. Loodan ainult, et kui Sind jälle näen --- siis loed Sa seda minu mõtteist...

* * * * * * * *

vastu 14-ndt.

Juba koidab. Päike just praegu tõuseb siin maal, minu akna taga. Varsti on juba suvi ja ööd lühenevad...

Mäletan, kui siia tulin oli veel talv! Tõesti, ja mitte selle-pärast vaid, et mais sadas veel lund... Minu jaoks oli see sümboliks siis: on ometigi kevad, ja siis äkki -- lumi tärkaval rohelusel !

Mitte ainult minu ümber, ma tundsin end siis ka otse-kui -- millestki ilma-jäänuna...! Päevad on läinud, ja toonud enesega mingi haruldase 'selguse'...

Mulle tõesti näib, et olen selgusele jõudnud endas--- Sinu suhtes enne-kõike just! ----

Ma 'tahan' Sind kogu hingest armastada ... !

Ma tõesti tahan seda väga nüüd! Ja ma ei mõista põrmugi oma senist 'tõrksust'--- see sai johtuda ainu-üksi minu mõistmatusest...!

Ma olen ometigi ju nii uskumatult kaua juba!

--- tahtnud ainult seda üle kõige, ja ometi --- käitunud oma salajasematele soovidele risti vastu-pidi !

Ma ei suuda end mõista, äkki Sina võid ?

See oleks mulle suureks kergenduseks. --- Et on keegi, kes võiks, kui Ta vaid tahaks! --- mõista mind ja aidata mind ennast mõista...

Sina, väike armas SOFIA! -- oled õpetanud mind rohkem kui keegi teine varem! ---õppima tundma ennast, ja --- andnud mulle sellega aimu kõigest mida ma tõeliselt 'tahan' saavutada , mis mulle meeldib, -- 'keda' ma armastada võiksin !

--- Kõik see seostub ainult Sinu nimega!

Ma olen kasvanud ja 'endaks' saanud Sind, ja ainu-üksi Sind ! -- jumaldada tahtes...!

Ja, --- mida raskem mulle oli Sinu juurde jõuda, seda enam ma aina seda just soovima hakkasingi! Kuni sellest sai minu ainus ja peamine kinnis-idee, midagi, mille järgi oma elu kujundada ja vormida...

Ma olen seda ka teinud, kogu see aeg.

Kui Sa kunagi seda siin loed!!!, siis tea, et ---Sina olid kõige esimene ja Sina oled jäänud ka ainsaks, kes mulle nõnda paljut tähendanud on!

Jah, ma olen lõpuks ometi! endas selguseni jõudnud...!

MA tahan Sind endale võita!

Kui ainult --- SINA mind endale tahad ! ! !

Sest, -- Sina oled ju see, kes 'juhib', mina ainult järgin Sind .... Ja kui meelsasti ! --- Nii nagu sellel reedel, nädal aega tagasi, --- ma järgnesin Sulle ,sest teisiti ma lihtsalt ei saanud seal : Sa olid nii imeliselt ilus ! nõnda uskumatult ahvatlev.... !

Kuidas me läksime seal .... Sina , mind julgustades, edasi kutsudes .... ! , mina aga vaid eba-kindlalt järele-koperdades ....

Miks me küll ei võinud nõnda siis seal teine-teise juurde lõpuks jõuda ? --- Kas selleks just , et ma selle selguse siit leiaksin...? Ma ei imestaks , kui see ongi just nii .

Kui ma vaid imestaks , siis võiksin seda tegema jäädagi .

Mitte kunagi ei suuda ma sõnades kirjeldada noid imelisi 'une-näolisi kohtumisi'....!

Olen näinud Sinust! kirjeldamatult õnnestavaid une-nägusi ! , vahel mulle tunduvad , et need on enamatki veel ja , et nõnda , -- kuskil müstilises 'kohas' me oleksime kui ammugi teine-teisega koos olnud--- teine-teisega koos olles õnnelikud olnud...!

Kirjeldamatul kombel . Une-nägudes vilksatav lähedus , otsatult rõõmu-küllased hetked.... , vahel mulle näib , et --- see kõik on kõige vapustavamalt suure-pärasem asi , mis minuga kunagi aset-leidnud on!

Kui Sa vaid teaks.... --- või 'tead' sa juba sedagi .... ?

Ma usun , et tead.

Usaldan praegu siin Sinu naiselikku tarkust ehk rohkemgi , kui see Sulle meeldiks , ma ei tea .

--- Sa oled mu ainus lootus siin ja praegu....

Kui Sina vaid tahaksid ! , ja mind vajalikul kombel 'juhataksid' ...! --- siis oleks kõik ju tõesti võimalik!

Kui Sa vaid teaksid kui väga ma loodan Sinu 'heale tahtele' praegu ja siin.... !

Sa oled ainus , kes mind kungi nõnda köitnud on , ma tahaksin , et Sa ka jääksid ainsamaks .....

Kui Sinagi vaid seda just tahtma peaksid .... !

Nädala eest, kui me seal läksime , ma ütlesin Sinule esimest korda ---' ma tahan Sind armastada' ....! , ma nägin , mida Sa tundsid siis.

Nüüdseks olen ma selles viimseni veendunud, mul on kahju , et Sind ei ole veel minu lähedal .

Tuleks see aeg lõpuks võimalikult peatselt !

Seniks : ma loodan , et näen Sinust und .....

* * * * * * * *

vastu16.-ndt.

On jälle öö . Mõtlen jälle Sinule .

Ühel hommikul , siin ärgates , mul oli tunne , et --lõpuks ometi ma 'taipasin' !

Et viimaks ometigi mõistsin tõeliselt , kes ma olen , mida ma saavutada 'tahan' , ja --

---'Keda' ma tahaksin enese kõrval alati näha .... !

Ainult Sind ja mitte kedagi teist . Sa oled ju lihtsalt --- kõigist võimalikeist kõige 'ilusam' !

Sellega on kõik juba öeldud !

Olen mõelnud nii : Sa oled tegelikult ilusamgi veel , kui seda võivad olla minu 'unistused' .... !

Rajanevad need ju millegile nii eba-kindlale ja heitlikule nagu on mälestused .

Sina aga oled tõeline ! --- Sa oled tõesti olemas kuskil , praegu , ilusam kui minu unistused Sinust ja --- äkki Sa mõtled just nüüd seal minule!

Ma tahaksin , et võiksin seda uskuda , ma ei julge veel lootagi , et --- võiksin seda loota....

Ma ju ei tunnegi Sind veel täiesti ! Sa oled minu jaoks olnud nagu 'ilus pilt' , unistus ... , ja -- minu une-nägude efmeerne olend ....

Kes oled aga Sina ise , seal , kus Sa oled , mida Sa mõtled , mida teed ,--- kuidas oled ---!

Ma pean ka oma kujutlustes Sinust end tagsi hoidma .... ! Raske on püüda armastada keda nii võrgutaval kombel kaunist nagu Sina seda oled !

Ometigi --- ma olen seda just ja ainult püüdnud.

Väga kaua . Kas --- liigagi kaua .... ?

Seegi on võimalik , aga --- ma olen alles endaks saanud . Ma olin keegi teine , kui ma olen siin ja praegu ....

Mis aga on ühiseks nende "kahe mina" vahel , --- see oled Sina .... !

Sofia! ---- ma olen 'kasvanud üles' Sind , ja ainult Sind armastades .... !

Ainu-üksi Sind armastada tahtes !

Selle-pärast oli see kõik just minu jaoks ka nõnda 'raske' ....

--- Ma ei suutnud leppida kellegi teisega , sest --- ma olin Sind näinud ja tundma õppinud .... !

Mõista mind siis , minu segaduses . Ma olen oma tagasi-hoidlikuse ja 'tõrksuse' eest väärilist 'karistust' kandnud ....

Nii kaua aega juba !

Sel hommikul , kui ma ärkasin , mulle näis , et --- nüüd , lõpuks ometi ! --- ma olen endast vajaliku 'selguse' leidnud ....

Ma olen --- 'otsustanud ' ...... !

Kui ma kedagi kunagi armastda saan , siis võid see olla vaid Sina , Merlin .... !

--- Ma lihtsalt ei suuda kellestki huvituda , tarvilisel määral , sest ma olen just Sind kõikidest kõige ilusamaks ja paremaks mõelnud .... !

Näen vahel , et hindan vaid neid , kes mulle -- kuidagigi ! -- Sind meenutavad , öeldes paraku endale aina : pea-aegu , aga -- mitte nagu 'päris'...!

Kui ma siis ärkasin näis mulle , et ma olen kõike seda alati teadnud . Ja ma imestasin oma mõistmatuse ja 'tõrksuse' üle .

Ma ei suutnud enam isegi ennast mõista.

Aga nõnda just , siis ja hiljemgi veel , -- see uudne tundmus on aina süvenenud ! --- mulle tundus, et ainu-üksi nii see kõik minna saigi ...

Mida suuremad olida kõik takistused minu teel , mis viib ---Sinu juurde ! --- Seda rohkem ma aina tahtsin neid ületada .... !

Sinust on saanud minu ainus 'kinnis-idee' !

Nõnda ka : 'mõõt' kõige üle-jäänu tarvis ....

Kuni sinna -maani , et --- kui ei ole Sind , siis pole ka --- 'mingit mõtet' ....

'Tõrksus' , see oli vaid haavatud enese-uhkus , haav küll tõsine , aga siiki paranemas.

Küll näed , --- Sinu 'hea tahe' ! --- parandab kindlasti kõik võimalikud "hinge-haavd" !

--- Ma loodan Sinule .... ! ikka veel !! -----

Sellelt lähtumise-pinnalt , kasvas välja minu ----- 'Otsus' , sel hommikul ..... --- Merlin ! --- ma tahan ainult Sind endale ! , kui vaid --- Sinagi mind tahad ---- !

Kui-väga aga mina seda viimast just 'tahan' , kui häda-vajalikuks ma pean ---- Sinu 'head tahet'.... !

Vahel , une-nägudes , kus sõnu pole vaja , mulle on paistnud , --- juba ! --- rohkemgi veel , kui ma ennast võin millaski tunda ise !

SINU 'lähedus' on vahel , siis, kui sõnul-kirjeldamatu rõõm .

Ma tahtsingi , sel öösel , Sulle nõndagi ! öelda kui väga ma vööristan nüüd oma senist 'tõrksust'. Enam ma ei taha lihtsalt nõnda edasi !

Midagi on tõesti 'muutunud' . Minu suhtumises .... , ma ei tea , kust see tuli , see muutus , aga --- ma väga tahan seda , --- Sind ! --- meelsasti järgida .... !

Võiksin ma ometigi kirjutada juba , et midagi --- on muutunud meie 'suhtestatuses' ! , pöördumatult , ja paremuse , --- see tähendagu : 'läheduse' poole .... !

Täna öösel ma nägin unes , et ma --- abiellusin Sinuga !

--- ärgates küll naersin , aga hiljem , hakkasin mõtlema .... ---

Olen otsustanud olla muutunud ..... !

* * * * * * * *

vastu23.-ndt.

SOFIA!

Ma ei ole enam Sinule siia kirjutanud .

Ei ole võinud seda . Olin eelnenud nädala linnas , Sind nagu polekski olemas . Olen end enesegi silmis teinud naeru-väärseks .

Tagasi siin , ja siia ma nüüd ka jään . Kui midagi üldse olla võis või tegelikult -- saigi--- siis oli see täpselt üks aasta tagasi .

Praegu , -- see on lihtsalt absurdne . Ma ei saa isegi aru , -- milleks ma siia nõnda kirjutan ?!

Kavatsesin sellegagi ju lõpetada , veel tänagi ...

Absurdne lugu , -- ma teen endale elu võimalikult keeruliseks , ja -- ma ei ole isegi --- mitte rääkinud Sinuga !!!! -- rohkem kui aasta otsa.... !

See on isegi midagi hullemat kui ainult absurdne , -- see on isegi -- 'naeru-väärne' !

Millestki , mis kunagi võinuks olla midagi 'ilusatki' , on tänaseks saanud midagi alandavatki ...

Ma ei või midagi säärast mõeldagi üldse ! , eriti veel -- juhul , -- see suhtumine mulle just ju ainu-võimalikult "kergeks" tehtud nüüd .

Jube lugu , kõik see kokku . Sellel peab olema mingigi lõpp , millest ei saa olla -- 'mingitki' taganemist enam .

Ma kardan , et see on just siin , selles seismise kohas ....

Teisiti ei ole enam võimalik . Ma peaksin Sind ju vihkama . Kuidas Sa küll ....

Aga seegi siin , oleks ju vaid -- 'naeru väärt'..!

Selline "mõtteline käik" olnuks veel mingilgi moel , jah , "asja-kohane" , veel kuskil aasta tagasi ehk !

Praegu ei saa ma tõesti aru , -- miks läksin ma siit üldse , eelmise nädala lõpus -- sellise 'ootus-rikka' meelsusega ?! Kuidas ma küll olen võimeline aina säärasteks naiivsuse-avaldusteks ?! Ei soovigi mõista seda ....

Sest ma nägin -- Sinust 'und' ... !

See oleks vaid "naljakas" , loomulik ju ometigi , arvestades , millele , -- st.--kellele olen kõige rohkem mõelnud kahel viimasel elatud aastal ! Ka eelmisel ööl nägin ma 'Sinust' und!

Sa ei olegi 'tegelikult' olemas . Ma ei ole sind kunagi tundnud , tüdruk nimega Merlin on üksnes --- minu enda kujutluse vili ..... ! ! ! Seega : ma ei kirjuta siin mitte kellegile ? , mitte mingil moel ! , nõnda .... , --- vaid ainu-üksi selleks , et püüda ennast mõista...?

Tõe-näoliselt , teisiti oleks ju ka -- tänaseks ! -- lihtsalt täiesti võimatu ! , juba nii ammugi -- täiesti võimatu !

Veelgi enam, --- see oleks lihtsalt nõme ! -- Rohkem kui vaid absurdne ja naeru-väärne !

Sest, --tol reedel , kahe nädala eest , ---

--- ma kohtasin Sind , vahest juhuslikult vaid ?!

-- Mis tähtsust on sellelgi hilisema valguses !

SOFIA, sa oled olnud .....

--- ei , siinsel ei ole tõesti , -- mitte kui mingit mõetet .

* * * * * * * *

27. öö

Ma elan oma kujutlustes .... Ma ei elagi tegelikult veel seega !

Olen , -- ma ei mõista ise ka kuidas täpselt ! --- jäänud oma viimastel elu-aastatel , mingil hämmastaval moel ühe tüdruku ilu kütkeisse . Ja kuidas veel !

Ma ometigi ! --- MA EI OLE RÄÄGINUD TEMAGA AASTA AEGA ! ! ! ! ----

Ausalt öeldes , -- ma ei mõista , kuidas on see üldse võimalik olnud ---?! Ma ei suuda enam ammugi ennast mõista ....

Millest , tahan kirjutada siin , praegu , vastu hommikut ?!

Ometigi , mulle äsja veel näis , et tahan millestki ometi ....

Huvitav , kas olen ma -- kogu see aeg ! -- midagi nii võimatut tahtnud ?! --- Vastu-pidi , ma olin nõus leppima pea kõigega , loobuma või endast .....

--- Mida ma siia praegu kirjutan ----? !

Sel möödunud päeval , täpselt aasta tagasi ! --- leidis aset too viimane --- kõnelus , Sinu , kui elava inimesega ..... Kuni tänaseni --- midagi säärast ei ole võinud enam juhtuda . Liiga palju nõutud ....! Ma ei saa isegi aru , keda ma süüdistan ..... Peaksin süüdistama ennast , aga olen sellest juba väsinud , mulle tõesti näib , et -- kõige parem on ka kõige lihtsam --- 'loobuda' ....

Kas üldse on enam millestki "loobuda " ?!

Kardan kohutavalt näida naeru-väärne , olgu või , -- just või ! ---ise-enese silmis ....

Näen Sind otse-kui praegugi enda ees , nagu nägin Sind viimast korda seal , nõnda , -- täpselt üks aasta tagasi .... !

--- Näen , ja ka -- 'mõistan' Sind , nüüd , selle kohutava aja tagant aga --- hoopis teisiti , mulle näib .... , et ma mõistan Sind pareminigi ....

Miks Sa seal istusid , too-kord , minu vastas ?

--- väike ja ilus , vägagi teadlik oma veetlusest ja ilust ! -- istusid seal kui "tegeledes tõsiste asjadega" , -- midagi oli vaja "kaelast ära saada" , millegist pigem vabaneda ....

Siis olin see mina . Sest kas mitte Sina ei öelnud --- "3. kuu pärast...." , --- meenuta , mis siis toimus ?! -- see ei olnudki lubadus , kuigi üritasin end selles veenda . Ja miks pidanukski olema ?!

Muidugi , Sulle meeldis neid kirju saada , nägin ju seda kohe , kui mainisin! -- need kõditasid sinu enese-uhkust , muidugi ,--- 'ei tarvitsenud' need ka midagi , suuremat , tähendada ....

Selle kõik võis -- lihtsalt kõrvale jätta ....

--- Võis küll . Ma ainult arvasin , et --- Sa ei teeks seda . Valesti arvasin .

Praegu ma pean aga endalt küsima : kas ma üldse tohin petta end edasi .... ? Kas ma võin näiteks ,--- raisata tühjale vaevlemisele veel --"paar aastakest" , oma elust .....?! ---

--- Ma tõesti ei tea , kas ma oleksin Sulle helistanud , siis , tookord , millest varsti saab aasta , --- kui oleksin võinud teada , mis järgnema saab .

Pigem mitte , see olnuks ju õudne . --- Järgneda ei võinud 'mitte kui midagi ' .....

Hullem veelgi , -- samas mulle 'võis jääda' mulje , et --- midagi siiski ... ! , et äkki siiski ... , ja nii lõputult edasi .... Ja ma tõesti olen --- isegi enese silmis vahel ! -- see , kes on süüdi , viimseni süüdi,...---- see kõik on lihtsalt absurdne .

Ma olen 'tüdinud' , väga väsinud sellest kõigest , ma tõesti ei tea , kas ma -- 'julgen' Sulle üldse enam helistada ...? või : vaevun !

Mida ma peaksin Sulle praegu ütlema ! Sa ju tead ometi , et ma tõesti , väga tahtsin , ja --- väga kaua aega .....! Kuidas Sa üldse 'söandad ' mulle kuidagi "süüks panna" minu tõrksust ja eemal - hoidumist , viimastel kuudel .

Ma kuidagi lihtsalt 'tean' , et sa seda just , praegu ometi teed.

Minu ainuke võrd-väärne kogemus tüdrukutega oledki Sina --- ja mida ma sinust võin üldse teada ?!! Kui palju 'head' ma sinust võin kindlalt teada ! kui-palju sellest oled raatsinud minule näidatagi .... ? ---- Ma olen olnud uskumatult rumal ! Ma ei tea , kas mul enam millaski jätkub veidigi naiivsust millekski sääraseks .....

Tõenäoliselt , pigem mitte . --- Nõnda nagu mina tahtsin Sind , siis , kõikidel neil aastatel ! -- nõnda saab vaid ühe korra 'armastada' .... , nii süütult ! *

Ja mina , -- tunnen tõesti , et ma olen end lihtsalt 'raisanud' . Seda kõike ei oleks küll vaja olnud .

Kas Sa praegu tõesti ei suuda mõista , mida ma võisin üle-üldse tunda ?!!!

Ma nimelt ei usu , et sa oled praegu üksinda.

Ma kardan vastu-pidist . Ma eelistasin aga sellisest mitte mõeldagi , kogu see aeg ! See olnuks ju --- vastu-meelne .

Sina kindlasti , oled veendunud , et oled kõigiti suuteline -- köitma ka "kahte korraga" . Minugi poolest või kahte kümmet . Sellisel juhul , aga , -- ma enam lihtsalt 'ei taha' .... !

Ma ei saaks säärasest lihtsalt 'mõeldagi' ....!

Huvitav , ma ei või ju teada ! -- kas sa üldse kunagi oled mõelnudki nii , nagu olen 'lootnud' mina .... ? Paraku , praegu ma selles kahtlen .

Kõik on olnud nii uskumatult raske . Ma ei tea kas ma saan enam Sind kuidagi uskuda ....

Või kas .... , kui Sind ei oleks , ma eelistaksin pigem 'vihata' neid , see tähendab : isegi parimaid neist , ja -- 'põlata nad oma-korda ära' ...

Seda kõike ma ju ei tahtnud ! --- aga muidugi , nõnda just kõneleb naiivsus .... Naeru-väärt , olen teinud ennast vaid naeru-väärseks . 'Farss '.....

Nende sõnadega jätsime ju hüvastigi , tänaseni veel ....

* * * * * * * *

30. öö

Nende , viimase siinse kirjutamise korra lõpu ridadega , ma ometigi , --- Sinuga ! --- hüvasti jätta ei taha ....

Tegelikult , --- 'ei saa' , siiski jah , pigem , ma olen ju proovinud .... ? Ma ei taha Sind ära unustada , ja --- ma ei saagi Sind kunagi "ära unustada" ! Ma ei mõista , mida olen siia senini kirjutanud , paljuski ....

See nädal möödus siin , see öö möödus jällegi kirjutades , akna taga on hommiku hämarus , ja -- tänase päeva õhtul ma lähen jälle linna tagasi ....

Loodetavasti , ning tõesti ka , -- ma ei lähe siit see-kord nõnda nagu selle kuu alguses ....

Läksin siit siis täis naiivset "Otsustavust" , seda ei või mulle süüks panna , ma tõesti , -- olin veendunud oma 'heas tahtes' ..... ! kuigi , tegelikult , ma ilmselt vaid -- olin "otsustanud mitte enam tõrkuda" ....

Siis ma Sind kuskilt ei leidnud . Või : ei tahtnud seda isegi , päriselt , samas ... ?

Ma tõesti , ei tea ka praegu , -- ei või seda teada , mis saab sellest loost ....

Tahaksin aga väga teada , kuidas Sina minust praegu mõtled .

Ilmselt , ehk ometigi! Sina täpselt nõnda-sama , ja -- nõnda on see ju ka kestnud ....

"Kestnud" --- ? -- kestvusest , konkreetsest seotusest . mingistki säärasest , võis ometigi rääkida , veel vaid kuskil nii aasta tagasi ....!

Sest mis on aset leidnud , peale seda aega kõik --- ? Tahaksid Sa teada ? -- milline huvitav küsimus siia , säärane .

Sellel , eelnenud suvel , oli -- vähemalt "minu poolelt" ! -- mingi-sugunegi kestvus veel olemas ....

Ma kirjutasin Sulle .... need kaheksa kirja ! , ja eriti , -- 'see viimane' ....

Tollest esimesest kohtumisest , sel sügisel -- teisel sügisel ! --- ma ometi 'tean' , et teeksin Sinule üle-kohut , kui arvaksin siin , et --Sina ei mõelnud minustki vahest , nõnda nagu minagi --- ähmaselt 'lootes' , midagi ....

Oli kurb , et see just nii-moodi läks , seal , -- ja seda meie mõlema pärast . Kuigi , -- nüüd ilmne ja selge , et -- see ei saanuks minna kuidagi teisiti , siis veel ....

Sest kumbki ju mõtles , et -- on 'kannatanud' rohkem , oma heade tundmuste tõttu , -- ehk ometigi nii ! ....

Aga , ma siiski mõistsin , ma arvan Sind sellest sügisest küllaltki täpselt : Sa mõtlesid --- kui mina just väga tahan .... , või-olla .... ja nii just edasi .... !

Nii mina aga -- 'ei saanud' , ei tahtnud , seal enam . --- "isikliku elamise" suured vapustumised , kuidas ka ei ütleks , olin hõivatud , üha enam pettumas , protesti-vaim , ja sugenev tõrksus ....

Midagi isegi ei saanud siis veel aset leida .

Ja väga kaua nõnda ka järgnevalt ....

Vahest Sa arvad , mulle hiljem näis , et -- mul oli siis "keegi teine" ?! --- see ei olnud nii .

Liiga absurdne oli see , et sellest isegi mõelda sooviksin .

Veebuar . Mõned kohtumised ....

Märts --- mõned kohtumised kui 'teada-andmised' .... ja siis --- see 'Kohtumine' seal , Tartus , märtsi viimastel päevadel ....!

Olen sealsest , toimunust väga palju mõelnud ja kirjutanud , enesele siia , ja ma tean , et -- jään paljutki sealsest alatiseks 'tänulikult mäletama' ....!

Ma nägin ühte ' õnnestavat und' , vastu viimase selle kuu päeva! Seega : kaks kuud tagasi , juba ....

Peale seda , on olnud vaid üks tõeline 'kohtumine ' , veel õige "hiljuti" , seal linna tänaval .... Arvestades kõige "üldiseimaid mastaape" , see oli sama-hästi kui "eile" veel ...!

Olen näinud Sinust und .... -- rohkem kui kunagi varem , kummalisi , õnnestavaid , ja imelisi 'une-nägusid' ..... Nõnda , et ma mõnel hetkel olen endalt küsinud : elan ma rohkem ilmsi või --- elan ma oma 'unistustes' ... Sinust !

Või : kumba ma 'eelistaksin' ....

Kõigiti kehtima : olen tänulik , kui Sa 'tead' midagi kõigest sellest .... Kui väga .

Olen käitunud rumalalt , paljuski . Mis mind veidigi vabandab oli minu täielik teadmatus .

Ma ei saanud noid teadmisi , mida arvan , et evin nüüd , mitte küll 'lihtsalt' ... nii-sama ....---Aga vähemat , säärase eest ei või ka nõuda .

On hommik , olen väsinud , ja ei teagi õieti , mida siia kirjutan. Või kirjutama peaksin ....?

Mida ma Sulle ütleksin , kui Sind veel nägema peaksin .... ? See sõltub Sinustki .... , milline Sa siis oled .

Ilmelik , et Sa nagu -- ei taha? -- mõista .... Kõik ,mis mina olen sõltub Sinust !

Kui SINA seda tahad ....!

Kui ei , -- ma olen säärast nii palju juba kirjutanud , et ma ei --- kõla veenvalt , enesegi jaoks ....

Tõe-näoliselt -- ei ole enam mingeid 'võimalusi ' .... Olen hakanud mõtlema nii , või mõistma --- kogu see aeg oli üks suur "võimalus"!

---See aga kõlab nagu mingi nali ....

Tõe-näoliselt , on kõik läbi . Milleks me ennast küll siis piinasime . Ma ei saa sellest enam aru .

Äkki Sa siiski ei ole jätnud veel lootust , et ma ..... ? ---- Mida ?! --- ma ei tea ....

Kui meenutan Sind sellisena , nagu Sa mulle paistsid siis kui Sind viimast korda seal nägin ....!

--- Võttis nädalaid , enne kui taas tundsin , et suudan sellest --- rahulikult mõeldagi ....

Nagu ma seda viimast just , ja ainult ! -- tahaksin ....! Kaugeltki mitte . Mulle pigem näib , et ei ole ....

---- Milleks ma siia kirjutan ? Küsisin endalt nii kord ka varem , see-kord teisiti , ometigi ....

Homme , ei , täna lähen linna , ja -- siia tagasi ma nii-pea ei tule . Kui tulen , siis selleks , et siia jäädagi ... Kuudeks.

Aga ma lähen varsti kuhugi , kuhu minekust pidi kunagi saama midagi nii võrratul kombel 'enamat' ....!

Sinna , 'uue alguse' , kokku-saamise kohta ....

Võin ma loota , Sind seal enam näha ..... ? Tahaksin seda väga , aga ma ei tea ... -- kas see on enam võimalik ? ----

Kahju , et ma ei või kohata -- praegu ja nõnda ---Sind ! just kui esimest korda ....

Keeraksin meelsasti tagsi need aastad , et kohata Sind sellisena , nagu praegu tunnen , et olen ....

Kui aga polnuks Sind, SOFIA! -- siis ma oleksin ikka veel keegi hoopis teine...

Ma ei tea, mida küll teha. Loodan ikka veel, et Sina...

* * * * * * * *

1 See on kolmas neist kõigist kirjadest, mis kunagi olid tõesti kui “armastuskirjad”. VAEVALT, ET KUNAGI ENAM MIDAGI TAOLIST KIRJUTAN, SEETÕTTU SAI TÄNA NEED 3. KIRJA SIIN AVALDATUD. Sellest kunagisest neiust pole ammu enam midagi kuulnud. Muidugi ei olnud ta nimi justnimelt SOFIA (ei hakka isikuandmeid siinkohal muidugi edastama). Kuid juba antiikajal Kreekas oli kombeks ju öelda, et “sophia” tähendab “tarkust” ja “philos” tähendab “armastama”, – seega siis kokku: „philos-sophia“ tähendab ju ainult “tarkuse-armastamist” elik siis filosoofiat, (mis ongi minu eriala ja eluaegne elukutse ometigi). Seega on see neiu tinglik nimetus Sofia otseselt setotud minu kunagise erialavalikuga, mis ehk pakub huvi veel kaua aega hiljemgi. AGA, et Teie, minu armastusväärsed (nais-soost?) lugejad, et mitte Teie huvi kauaks proovile panna, siis lugege ja kommneteerige seda minu uut (paar päeva tagasi tehtud) blogi. JA kõik kommentaarid on teretulnud kas minu blogis otse kommneteerides või siis täiesti (järgenvadki aastad) kehtivale e-maili aadressile nagu: lybeck14@gmail.com