Teisipäev, 21. aprill 2020

GOETHE aforisme.


GOETHE: „Mõtteid.“

Soome keelde tõlkinud: V. Arti.
Soome keelest tõlkinud: Madis Liibek.

Mõtete väljendamine on loodus;
väljendatud mõtete vastuvõtmine
pakututele sarnastena on kultuur.
Goethe.

LUGEJALE

Goethe arvukatest mõtte-, epigrammi- ja eluõpetus-luuletustest olen sellesse valikkusse soomendanud eeskätt selliseid, mida minu teada ei ole meil ennem tõlgetena avaldatud. /--/ Otsesemalt aforistid on võetud Goethe-Gesellschaft´i a. 1907 avaldatud valimikust, mis sisaldab kõik tema teostest ja käsikirjutistest kogutud aforismid...“ (Lk.: 7.) „Huvitav on märgata, kui palju on Goethe aforismides sellist, mis võikis olla kirjutatud meie päevil,... /--/ Muuski mõttes on tema mõtetel harva-esinevalt suurel määral üldkehtivuse pitser. Goethe kogutud aforisme lugedes saab lihtsamini selge arusaama sellest, kui mitmekülgne geenius ta on olnud ja kui ehedalt ühineb tema mõtteviisis olemasoleva põhiküsimuste üle juurdlev idealism selgepilgulise realismiga. Aforismid sisaldavad hea kokkuvõtte Goethe vaimsest olemusest. /--/ Midagi inimlikku ei ole talle võõras. Tal oli tõesti see panoramic ability, võime vaadelda asju panoraamselt. /--/ Sellise vaimuga tutvumine nii mitmekülgsel ja hõlpsasti-loetaval kombel nagu minu aforismi-valiku abil nüüd võimalik, on silmapiiri avardav ja kõrgemale vaimsele tasandile juhatav, Goethe majaka igasse suunda sädeleva tule-leegi poole juhatav. See vahel loob uut valgust rasketesse probleemidesse, vahel piirdub näitama tuttavate seikade huvitavaid ja viljakaid uusi külgi.“ (Lk.: 8.)

(Soome keelde tõlkija: V. Arti. 1947.)
___________________________

OTSEKOHASEID AFORISME.1
Romaanist „Valikuhõimlased“: Ottila päevaraamat. 1809.

Vaatame nii meeleldi tulevikku, et see juhuslik, mis seal sinna-tänne liigahtab võiks vaiksete soovide mõjul meile sobivaks muutuda.
*
Kui oleme suures seltskonnas, siis on meil raske olla mõtlemata, et juhus, mis toob nii palju inimesi kokku toob, on kindlasti toonud meie juurde ka sõpru.
*
Elagu inimene nii üksildasena kui iganes, siiski ta muutub, enne kui arvabki, võlgnikus või võlgu andjaks.
*
Keegi ei kõneleks seltskonnas palju, kui ta teaks, kui sageli ta teisi valesti mõistab.
*
See, et inimesed teiste kõnelusi korrates neid nii palju muudavad, tuleneb vaid sellest, et nad ei ole neid mõistnud.
*
Iga lausutud sõna loob hingelise vastukõla.
*
Meeldivamad on need seltskonnad, kus koosviibijate vahel valitseb reibas omavaheline tunnustus.
*
Midagi ei väljenda inimeste iseloomu paremini kui see, mida nad naeruväärseks peavad.
*
Arukas peab pea kõike naeruväärseks, mõistlik ei õieti midagi.
*
Kired on puudused või hüved, ainult intensiivistunud.
*
Ühiskonda võib sundida heaks kiitma kõike, peale sellise, millest midagi tuleneb.
*
Inimesi ei õpi me tundma siis kui nad meie juurde tulevad; meil tuleb ise nende juurde minna kui kui soovime nende olukorrast selgust saada.
*
Seltskondlik läbikäimine naistega on heade kommete õige keskkond.
*
Vabatahtlik sõltuvus on kõike ilusam olukord, ja kuidas see ilma armastuseta võimalik oleks?
*
Me ei ole kunagi oma soovidest kaugemal kui kujutleme, et omame seda, mida soovime.
*
Teise suure paremuse vastu ei ole muud päästevahendit kui armastus.
*
Midagi ei lohuta keskmist inimest niivõrd kui see, et ka geeniused ei ole surematud.
*
Suurimatelgi inimestel on alati mingi nõrkus, mis ühendab neid nende aastasajaga.
*
Maailma võidakse praimal juhul vältida kunsti abil, ja kunsti abil võib sellega ka parimal kombel liituda.
*
Suurimagi õnne ja halvemagi häda hetkedel vajame kunstnikku.
*
Kunst töötab kaaluka ja hea valdkonnas.
*
Külvamine ei ole nii vaevaline nagu korjamine.
______________________

Teosest „Kunst ja muinasaeg“: „Naiivsus ja huumor“. 1818.
Naiivne on loomulikult esinedes tegelikkuse sugulane. Tegelikku, millel puudub suhtestatus kombekaga, nimetame argipäevaskes või alaväärtuslikuks.
*
Kunst on iseendast-võetuna õilis; seetõttu ei pelga kunstnik alalamväärtusliku käsitlemist. See veel õilistub koheselt kui kunstnik sellega vaid tegelema hakkab, ja nõnda näeme suurimaid kunstnikke julgelt oma majesteedi-õigust kasutavat.
*
Huumor on üks geniaalsuse algainetest, aga kohe kui see muutub valitsevaks, moodustub sellest vaid geniaalsuse aseaine. See häälestab nõrgenevat kunsti ja hävitab selle viimaks.
__________________________

Enda oma ja omandatud“. 1821.

Mõned raamatud ei näi olevat kirjutatud selleks, et neist õpitaks, vaid et teatakse kirjanikku midagi teadnud olevat.
*
Tarkust on vaid tões.
*
Kas maailm ei ole juba liigagi mõistatusi täis? Kas peab veel hakkama muutma lihtsamaidki ilminguid mõistatuslikeks?
*
Andekus toob igale ühel soosingut, eriti kui sellega liitub vähenõudlikus.
*
Kes ei oska võõraid keeli, see ei tea midagi endagi keelest.
*
Kui inimene mõtleb oma kehalise või moraalse olukorra üle, siis märkab ta end tavaliselt haige olevat.
*
Tubaka, vägijookide ja narkootiliste ainete poolt pakutav nauding põhineb inimese tahtmisel uimastuda ilma uinuda tarvitsemata.
*
Tegutseval inimesel tuleb enne kõike tegutseda õieti; kas juhtub ka õieti, sellest ei pea ta hoolima.
*
Ajutist tegelikkuse-seika, mille kohta me ei leiuta loodusseadust ega liiati hetkelise vabaduse seadust, nimetame alavääriliseks.
*
Inimkeha värvimine või tätoveerimine on tagasipöördumine loomalikkusesse.
*
Ajaloo kirjutamine on üks moodus raputada oma õlult minevk.
*
Mida ei mõisteta, seda ei omata.
*
Igale inimesele jätkub alati veel jõudu sooritamaks seda, milles ta kindel on.
*
Inimestele tekitab meelhärmi, et tõde on nii lihtne. Nad peaksid mõtlema, et nad veel saavad näha ülearu vaeva kohastades seda praktikaga nii, et nad sellest kasu saavad.
*
Koolkonda tuleks pidada üksiku inimese taolisena, kes sada aastat isekeskis kõneleb ja on eriti kiindunud oma olemusse, olgu see siis kui rumal iganes.
*
Kui palju ongi vaieldud selle üle, missuguseid inimesed võivad elada teisel pool maakera!
*
Mõningatele inimestele tuleb nende hädaldaminegi andeks anda.
*
Lume-kate on valelik puhtus.
*
Kes tõrgub aate vastu, sellel puudub lõpuks mõistegi.
*
Meistriteks nimetame põhjendatult neid, kellelt aina õpime. Mitte igaüks, kellelt õpime, ei ole seda nimetust väärt.
*
Kõik lüüriline peab tervikuna olema väga mõistlik, aga üksikasjades võib see olla natuke irratsionaalnegi.
*
Olete mere taolised: sellele antakse erinevaid nimesi, ja kõik on siiski vaid soolane vesi.
*
Mustuski särab päikesepaistel.
*
Veskimees mõtleb, et nisu kasvab vaid selleks et tema veski töötaks.
*
Ettevaatus on lihtne, tagantjärgi-tarkus komplitseeritud.
*
Ei ole õige olukord, mis tekitab iga päev uusi muresi.
*
Kõrbes elavad hindud lubavad pidulikult kala mitte süüa.
*
On sama kindel kui ka imekspandav, et tõde ja ekistus on pärit samast allikast. Seetõttu tuleb sageli vältida kahjustada eksitust, kuna samas kahjustuks ka tõde.
*
Tõde kuulub inimesele, eksitus ajastule. Seetõttu on ühe suurepärase mehe kohta öeldud: „Õnnetud ajad panid teda eksima, aga tema hingejõud aitas tal auga hakkama saada.“
*
Kes endast paljut ei arva, on väärt enamat kui ta arvab.
*
Ei vaadata enam vikerkaart, mis püsib üle veerand tunni.
1823.

On palju lihtsam avastada ekistus kui leida tõde. Esimene paikneb pinnal, ja sellega saadakse muidugi hakkama; teine aga asetseb sügaval, ega selle uurimine pole igamehe asi.
*
Kõike me elame endisega seoses ja hävime endise tõttu.
*
Kogemuspõhise-kultiveeritud maailma moodustavad suurelt osalt kuri tahe ja kadedus.
*
Ebausk on elu luule; seetõttu võib luuletaja ebausklikki olla.
*
Rumal tavaline inimene tajub sageli läbinisti ka kõige oskuslikemate petiste kavaldamist.
*
Kes ei tunne armastust, see peab õppima meelitama, muidu ta ei saavuta midagi.
*
Hulgad ei tule toime ilma püsivate arvamustega inimesteta, ja need on sellele alatiseks taagaks.
*
Ilu on salajaste loodusseaduste väljendus, mis selle esinemata jäänuna oleksid püsinud alati salajasena.
*
Kui kaob huvi, haihtub asi ka mälust.
*
Maailm on kui mõrane kell: see ragiseb ega kaigu.
*
Intelligentsed inimesed on alati parimaks enstüklopeediaks.
*
On inimesi kes üldsegi ei eksi, kuna nad ei hakkagi millegi mõistlikuga tegelema.
*
Kui tunnen suhet enda ja välismaailma vahel, siis nimetan seda tõeks. Nõnda võib igaühel olla oma-enda tõde, ja siiski on see samati üks ja seesama.
*
Erilisel tuleb igavesti alistuda üldisele; üldisel tuleb igavesti kohanduda erilisega.
*
See, kellele loodus plaanib avaldada ilmseid saladusi, tunneb vastupandamatut tõmmet selle väärikama tõlkija, kunsti poole.
*
Aeg ise ka on element, algne liigutaja.
*
Inimene ei suuda kunagi mõista, kui suurel määral hindab ta asju inimese vaatepunktist.
*
Eristus, milles pole mingit arusaama, ei ole mingi eristus.
*
Kui keegi hakkaks uurima kõiki seadusi, ei jääks tal üldsegi aega nende rikkumiseks.
*
Me ei või elada igaühe hüvanguks, eriti nende, kellega me koos elada ei soovi.
*
Saldused ei ole veel imed.
*
Oldakse siis kas ülemad või madalamad, alati peab inimlik esile uhtuma.
*
Meil on vaid oma silmad ja arusaamise viis; vaid loodus üksi teab, mida see tahab ja tahtnud on.
*
Tark saab kogeda arvestatavaid rumalusi.
*
Uurimatu on oivaline, haaraku keegi selle poole kuidas iganes.
__________________________

Erilistest seikadest“. 1824.

Tõde on tõrvik, aga tavatult võimas; seetõttu üritame me kõik pääseda sellest silmi kissitades mööda, isegi kartes end kõrvetada.
*
Tegutseva inimese südametunnistus ei ole kunagi tundlik; selline on vaid mõtiskleval.
*
Kas õnnelikud arvavad, et õnnetu peaks gladiaatori kombel nende ees surema väärikaid žeste tehes, nagu Rooma pööblil oli kombeks nõuda?
*
On inimesi, kellele soovin vaid head ja loodaksin võivat neile veel paremat soovida.
*
Samuti nagu harjumusest vaadatakse kella, mis ei tööta, vaadatakse ka iluduse nägu, otsekui ta veel armastaks.
*
Viha on aktiivne rahuldamatus, kadedus passiivne; seetõttu ei peaks imestama, et kadedus nii kiiresti vihaks muutub.
*
Rütmis on midagi maagilist. See paneb meid isegi uskuma, et me ülevad oleme.
*
Ilu ei saa kunagi ise-endast selgust saada.
__________________________

1825.

Aadetes elamine on võimatu käsitlemine võimalikuna. Iseloomukindlusega on samuti. Kui mõlemad seigad ühinevad, siis on tulemused sellised, et maailm aastatuhandetegi möödudes ei väsi nende üle hämmeldust tundma.
*
Kui vaatame üksikuid päevaseid ebameeldivusi, siis mõelgeim alati, millised need näivad võrreldes maailma ajaloo suurte eksitustega võrreldes.

1826.

Õieti teatakse vaid siis kui vähe teatakse. Koos teadmistega kaasneb kahtlus.
*
Just inimese vead teevad ta õieti armastus-väärseks.
*
Bonus vir semper tiro. (Korralik jääb alati õppijaks.)
*
Inimesi tõmbab nende kalduvus ja kiindumus elava poole. Noorus areneb nooruse abil.
*
Kui hästi me ka maailma tundma ei õpiks, jääb seal alati olema meile päevane ja öine pool.
*
Ajaloolase kohustus on eraldada tõde väärast, kindel ebakindlast, kaheldav hüljatavast.
*
Kroonikaid kirjutab vaid see, kellele nüüdishetk tähtis on.
*
Kõigist rahvustest on kreeklased näinud oma elamise-unesi kõige ilusamini.“
*
Tõlkijaid tuleb pidada usinateks paaritajateks, kes kiidavad pooleldi looritatud kaunitari ülivõrdeis. Nad tekitavad vastupandamatu tahtmise tutvuda originaal-teosega.
*
Lootus on õnnetu teine hing.“
*
Armastus on ehtne üritamiste uuendaja.“
*
Et inimesed usuvad endid olevat võimelised selliseks, milleks nad on juba suutelised olnud, on üsna loomulik; et teised usuvad end suutvat sellistki, mida nad kunagi suutnud ei ole, on küll imekspandav, aga mitte eriti haruldane.
*
Kõigil aegadel on teadust edendanud vaid indiviidid mitte ajastu. Ajastu mürgitas Sokratese ja põletas Hussi; ajastud on alati jäänud sarnasteks.
*
Meisterlikkust peetakse sageli isekuseks.
*
Kui järgime teiselt saadud head nõu, siis tundub meile, et oleksime ise ka selletagi hakkama saanud.
*
On olemas innustunud mõtisklusi, mis on vägagi väärtuslikud, kui vaid ei lasta end noil end liialt kaasa kiskuda.
*
Vaid koolis endas leidub tegelik ettevalmistav kool.
*
Eksitus suhtestub tõesse nagu uni ärkvelolekusse. Olen märganud, et eksitusest pöördutakse taas ära nagu virgudes tõesse.
*
Õieti õpime vaid raamatutest, mida me ei suuda kritiseerida. Sellise raamatu tegijal, keda kritiseerida oskame, on meilt õppida.
*
Tugeva karakteriga isikud teevad sageli seadusi oma nõrkustest.
*
Maailmatundjad on öelnud: „Selline tarkus on võitmatu, mille taga hirmu peitub.“
*
Ei ole ime, et keskpärasus meile kõigile kõige rohkem meeldib, sest see jätab meid rahule ja valmistab meeldiva tunde, et oleme võrdsete seltskonnas.
*
Odavameelsust ei pea nuhtlema, kuna see püsib igavesti enda-sarnasena.
*
Maailmas on samal ajal nii palju korralikku ja oivalist, aga see ei satu omavahel kokku.
*
Kui mõistusetut esitatakse maitsekalt, siis ärtab see vastumeelsust ja imetlust.
*
Mida parima seltsilise kohta öeldi: tema vestlus oli õpetlik ja tema vaikimine oli hariv.
*
Ei ole midagi kohutavamat kui teadmatu inimese tegutsemine.
*
Suured, igavikust tulevad või ajas arenevad algupärased jõud mõjuvad vastupandamatul kombel, ja juhusest sõltub, kas nad kasu või kahju toodavad.
*
Aade on igavene ja ainus; ei ole õige kasutada seda sõna mitmuses. Kõik, mida märkame ja millest kõneleda võime, on vaid aate ilmnemine. Me sõnastame mõisteid, ja nõndamoodi on ka aade ise mõiste.
__________________________

1827.

Geeniuselt nõutakse esimese ja viimasena tõe-armastust.
*
Kes on enda ja teiste suhtes aus ja püsib sellisena, sellel on andekaimate inimeste kaunim omadus.
__________________________

Marfoloogiat käsitlevatest vihikutest.“ 1822.

Igaüks oskab lugu pidada elus kogetust, eriti mõtlev ja mäletav igamees. Ta tunneb end turvalise ja rahulolevana, et keegi ei saa talt riisuda tema kogemusi.
*
Üsna harva sooritame ennast rahuldavat; seda kohutavam on sooritada sellist, mis teisi rahuldab.
*
Teaduste harrastamist takistab palju see, et harrastatakse asju, mis ei ole teadmist väärt, ning teisi, mida ei võida teada.
*
Tegelik vahendaja on kunst. Kunstist kõnelemine on sama kui hakata vahendajat vahendama, ja siiski oleme sel kombel saavutanud paljut oivalist.
*
Teaduseidki harjutades ei või kunagi õieti midagi teada, vaid alati tuleb tegutseda.
__________________________

1823.

Kõigepealt õpitagu ise, siis osatakse teiselt õppust võtta.
*
Kõik elus loob enda ümber atmosfääri.
*
Loodus on varunud endale nii palju vabadust, et me ei teadmise ega teaduse abilgi ei jõua sellele täitsa lähedale ega või me ka seda kitsikusse ajada.

Romaanist „Wilhelm Meistri rännuaastad“: „Rändaja mõtteviisi kohaseid aforisme“. 1829.

Kõik tark on juba enne läbimõeldud; tuleb vaid üritada seda uuesti läbi mõelda.
*
Kuidas võib ennast tundma õppida? Ei kunagi mõtiskledes, aga seevastu toimides küll. Ürita täita oma kohust, siis tead kohe, kes oled.
*
Mis on kohus? See, mida mingi päev nõuab.
*
Ütle mulle, kellega läbi käid, siis üteln sulle, kes oled; kui tean, millega tegeled, siis tean, mis sinust saada võib.
*
Tingimatu tegevus, olgu see mis laadi tahes, lõppeb pankrotiga.
*
Inimeste, samuti nagu looduse tegudes on õieti eesmärgid kõige rohkem tähelepanu väärt.
*
Vaid targalt tegusad inimesed, kes tunnevad oma võimeid ja kasutavad neid otstarbekalt ning kaalutletult, suudavad maailmas palju saavutada.
*
Kaks suurt viga: pidada ennast paremaks või halvemaks kui ollakse.
*
Kunsti väärtus ilmneb vahest kõige selgemini muusikas, kuna see ei kasuta materjali, mille puudused tulemuste osas tuleks korvata. See on ehtne vorm ja sisu, ja see rõhutab ja õilistab kõige enda poolt väljendatut.
*
Omapärausus tekitab omapärasust.
*
Tuleb meeles pidada, et inimeste hulgas on õige palju sääraseid, kes samuti tahavad öelda midagi tähendusrikast, omamata siiski tootvaid võimeid, ja siis ilmub maailma kõige imekspandavaimaid teoseid.
*
Sügavalt ja tõsiselt mõtlevad inimesed on sõjajalal publikuga.
*
Ebausk kuulub inimese olemusse. Kui seda üritatakse korraga minema peletada, siis see pageb kõige imekspandavamatesse soppidesse ja nurkadesse, kust see omal ajal, arvates oma positsiooni mõneti kindlamaks, taas esile tungib.
*
Vaikin paljust, kuna ei taha inimesi ekistada, ja vaatan rahulikult, kui nad sellest rõõmu tunnevad, mis ärritab.
*
Kõik, mis vabastab meie hinge ilma et see paneks meid end valitsema, on kahjulik.
*
Fantaasiat reglementeerib vaid kunst, eriti poeesia. Mitte miski pole kohutavam kui jõuline fantaasia ilma maitseta.
*
Looduslikud inimesed oskavad paremini lakooniliselt kõneleda kui õppinud tsiviliseeritud inimesed.
*
Vaid igav tajub puudusi; seetõttu sellel, kes tahab neid mõista, tuleb muutuda igavaks, aga mitte ülemäära.
*
Kes rahuldub puhta kogemusega ja toimib selle kohaselt, sellel jagub tõde küllaga. Kasvav laps on selles mõttes tark.
*
Teooria ei sugugi ei tule meile kasuks sellisena nagu ta on vaid ainult sel juhul kui see paneb meid uskuma asjade omavahelisse seosesse.
*
Abstraktne pääseb lähenema inim-arusaamisele kasutamise kaudu, ja nõnda see õpib kasutades ja vaadeldes moodustamaks abstraktseid mõisteid.
*
Kes tahab liiga palju või kaldub mitmekesisusele, see on aldis eksimaks.
*
Nii mõtlemises kui ka tegevuses tuleb saavutatav eristada saavutamatust; muidu ei saadeta ei teaduse ega ka elamisegi vallas just paljut korda.
*
Ei ole midagi mõistusetut, mida kas arukus või juhus ei võiks parandada, ega midagi mõistlikku, mida mõistusetus või juhus ekisteele viia ei saaks.
*
On kaks rahulikku valdkonda: õigus ja oskus.
*
Teaduste ajalugu on suur fuuga, milles eri rahvuste hääled esinevad järjest teineteise järel.
*
Vana põhjendust peetakse au sees, aga ei tuleks loobuda õigusest rajada ka uusi.
*
Mis on üldine? -- Üksik-juhtum. -- Mis on eriline? -- Miljon juhtumit.
*
Inimene peab jääma usukumise juurde, et arusaamatu on arusaadav; muidu ta ei hakkaks uurimagi.
*
Arusaadav on kõik eriline, mida võidakse mingil kombel kasutada. Sel kombel võib arusaamatugi kasulikuks tulla.
*
On pedante, kes samas ka kelmid on, ja need on kõigist kõige kehvemad.
*
Mõistamaks, et taevas kõikjal sinine on, ei tarvitse ümber maailma reisida.
*
Üldine ja eriline ühilduvad: eriline on üldine, mis ilmneb erilistel tingimustel.
*
Meie eksitus seisneb selles, et kahtleme kindlas ja üritame eelistada ebakindlat.
*
Loodust uurides olen järginud põhimõtet: tuleb kindla juurde jääda, ja ebakindlat uurida.
*
Kuidas keegi võiks esineda oma alal meistrina, kui ta ei õpetaks ka midagi kasutut?
*
Kes ei mõista, kuidas praktikaga kohandatud tõde kergendust toob, see üritab seda taunida ja kritiseerida, võimaks nõnda mõneti kaunistada oma tavalist pette-manöövrit.
*
Mõtleval inimesel on see kummaline omadus, et ta lahendamatu probleemi asemele meelsasti sokutab oma fantaasia-loomingu, millest ta enam lahti ei saa, kuigi ka prooblem juba laheneb ja tõde kirgastub.
*
Kui igaüks oleks kord veendunud selles põhitões, et erinevatel inimestel on erinev maailm, siis ei vaidleks ta kellegagi, vaid peaks teise mõtteviisi, vaid määratletud fenomeniks.
*
Seda, mida me teame, teab igaüks õieti vaid iseenda tarvis. Kui kõnelen teisega sellest, mida arvan teadvat, siis ta kohe arveb end paremini teadvat, ja mul jääb üle vaid oma teadmistega üha uuesti iseense juurde tagasi pöörduda.
*
Tõde edendab, ekistusest ei tulene midagi, see vaid vaid mässib meid meie ekslemisse.
*
Loodusjõud saadavad korda samasid või vähemalt eri kombel peaaegu sarnaseid mõjusi.
*
Kogu teaduse olemusse on levinud õnnetu tahtmine seletada lihtsad asjad komplitseeritult ja kerged raskel kombel. Arukad teaduse-harrastajad märkavad seda küll, aga ei taha seda alati möönda.
*
Öeldakse, et tõde paikneb kahe vastandliku arvamuse vahel. Ei sugugi! Nende vahepeal paikneb probleem, asi, mida ei saa näha, igavesti toimiv elu mõelduna rahus-olevana.
___________________________

Makariuse arhiivist“. 1829.

Eluradade saladusi ei saa ega või väljendada; seal on komistuskive, millele igal ränduril tuleb komistada. Aga luuletaja viitab, kus need paiknevad.
*
Tõde on jumalataoline: see ei ilmne vahetult, vaid meil tuleb aimata seda selle ilmnemistest.
*
Ehtne õpilane õpib arendama tunnetust esile tundmatut ja läheneb nõnda meistrile.
*
Kõik on sarnane ja kõik erinev, kõik kasulik ja kahjulik, kõnelev ja tumm, mõistlik ja mõistusetu. Ja seegi, mida inimesed ütlevad üksikute seikade kohta, on sageli vastuoluline.
*
Sellest, mis mingile inimesele kuulub, ei pääse ta lahti isegi kui ta seda üritaks endast eemale heita.
*
Erinevad vanadest aegadest pärit vanasõnad, mida on kombeks korrata, on algselt tähendanud täiesti muud kui hiljem nende all mõeldud on.
*
Nõnda kuis aastad kogunevad, tõhustuvad katsumusedki.
*
Mil mul tuleb lakata olema moraalne, sel juhul kaotan oma kogu võimu.
*
Inimesi ei peteta kunagi, vaid nad ise peatavad ennast.
*
Mõistev ei valitse, vaid mõistmine, ega mõistlik, vaid mõistus.
*
Kui keegi kedagi kiidab, siis ta teeb end sellega võrdseks.
*
Teadused on õieti elu õpiraamatud: need üldistavad ja ühtlustavad meie välised ja sisemised kogemused.
*
Uuele tõele ei ole midagi tülikamat kui vana ekistus.
*
Luuleoskusi võib olla talupojal sama hästi kui rüütlil; küsimus on vaid selles, et kumbki haarab oma olukorrale kohaste teemade järele ja käsitleb neid nende väärtuse kohaselt.
*
Kogu eksponeeritud kunsti, nagu kogu muugi kunsti põhjenudseks on tõde, loomutruudus.
*
Mulje omalaadusus on kogu kunsti algus ja lõpp.
*
Tervist ja hüvelisust arvesse võtmata ei ole elus midagi väärtuslikumat kui teadmiste omamine ja mõistmine.“
*
On parem sooritada maailma kõige vähem-väärtuslik ülesanne kui pidada poolt tundi vähe väärtuslikuks.“
*
Julgus ja vähenõudlikkus on selgemad väärtused, kuna need on sellist laadi, et teeseldes ei saa neid jäljendada.
*
Suurimad raskused paiknevad seal, kust me neid ei otsi.
*
Vaba hing on ohus labaseks muutma, juhul kui õilis heatahtlikkus ei tooda kultuurset harmooniat.
*
Ei midagi tule pidada kallimaks kui päeva väärtust.“
*
Nüüdisaja originaalsemad kirjanikud ei ole sellised sel põhjusel, et nad midagi uut esitaksid, vaid pelgalt seetõttu, et nad on suutelised ütlema oma asja nõnda nagu poleks varem seda kunagi öeldudki.
*
Kauneim originaalsuse märk on see, et vastuvõetud mõte ostakse arendada viljakaks sel kombel, et keegi ei oleks hõlpsalt leiutanud, kui palju selles peitub.
*
Kes elab kaua aega märkimisväärsetes tingimustes, see küll ei kohta kõike, mida inimesele ette võib tulla, aga ta näeb siiski vastavat ja ehk ka võrreldamatuid asju.
___________________________

Goethe pärandist: „Kirjandus ja elu“.

Iga suur aade, mis esineb maailmale evangeeliumina, on stagneerunud pedantlikule rahavahulgale pahanudseks, ja mõjub mitmetahuliselt, aga osaltki kultuursele inimesele on see hullutav.
*
Kõik vahetu innustamine ideaalide harrastamiseks on arvustatav, eriti kui jutt on naissoost. Kuidas kunagi, satub üks väljapaistev mees enam või vähem religioosse-moraalse-esteetilise „haaremi“ poolt ümbritsetuks.
*
Mitte vaid sünnipärased vaid ka hangitud omadused moodustavad inimese.
*
Iseloomukindlust suurtes ja väikestes asjades on sellel, kes alati ja järjekindlalt tegutseb nõnda nagu ta end tunneb suutvat.
*
Kohe näeb, kus puudub kaks vajalikumat omadust: vaim ja võim.
*
Ajalooliselt vaadelduna tundub meis olev hüve keskpärasena, ja meie puudused näivad kaitstavad olevat.
*
Ei keegi saa armastada teist kui sellist isikut, kelle juuresolekus on ta siis kindel kui ta seda vajab.
*
Kui keegi eelistab liikuda maailmas tundmatuna, ei saa ta kellegile pahandusi tekitada.
*
On parem sõbras pettuda kuid teda petta.
*
Antaks palju almusi, kui ostaks näha, kui ilusasti vastuvõtja käsi liigub.
*
Tegemiseks vajatakse oskusi, hetagevuseks vara.
*
Ei ole sellist olukorda, mida ei võidaks parandada saavutuste või kannatlikuse abil.
*
Himurus: mängimine nauditava ja naudituga.
*
Rumalus on oma vaenlase halvustamine enne tema surma, ja odava-meelne on tema halvustamine peale võitu.
*
Põhiline halbus: igaüks kujutleks end olevat kõike, mida ta olla saaks, ega soosiks teistel olla midagi, isegi mitte olemas.
*
Tahetakse, et teenekad inimested püsivad vähenõudlikuina, aga neid, kes nõudlikult halvustavad teiste teeneid, kuulatakse meeleldi.
*
Keegi ei jaksa mõelda, et keegi võiks midagi ehitada ja kaitsta muus kui vaid poolikus mõttes.
*
Kriitikat nad suudavad tõrjuda, aga mitte takistada tulemusi.
*
Tõeline vabameelsus on tunnustuse andmine.
*
Elan kooskõlas kõigega, kellega lähemalt suhtestun, ega talu teistelt mida iganes. Seda mõõtu see asi.
*
Meeletut, vale taluvad kõik, kuna see haarab kaasa; tõde ja karmi ei, kuna see eristub hulgast.
*
Mõistliku ja mõistusetu vastu ollakse ühte-aegu.
*
On täiesti sama, kas kõneletakse tõde või valet: mõlemale ollakse vastu.
*
Igaüks kuuleb vaid seda, millest ta aru saab.
*
On palju inimesi, kes arvavad end ka aru saavat kõigest, mida nad kogevad.
*
Keegi ei taha lugeda muud kui sellist, millesse ta on juba mingil määral süvenenud; ta tahab tuttavlikku, tuttavalikku muudetud kujul.
*
Ärgu hoolitagu sellest, kas keegi püsib täiesti ühetaolisena, vaid sellest, kas ta samas meeles toimib.
*
Mõne aasta möödudes tuleb inimesel teha midagi mingilgi määral aru saamaks, mida ja kuidas teha tuleb!
*
Kaugemale rännatakse siis, kui enam ei teata kuhu rännatakse.
*
Kui keegi harrastab kogu elu asja, mille ebahuvitavust ta lõpuks mõistab, siis hakkab ta seda vihkama ega ometi pääse sellest lahti.
*
Kas küsib igaüks iseendalt, mis tegevus-elundi abil ta igal juhul võiks oma aega mõjutada ja saab seda ka tegema!
*
See, kes soovib saata korda rohkem kui kõik teised, petab tavaliselt iseend. Ta teeb vaid seda, mida ta võib, ja kujutleb oma rõõmuks, et see on midagi suurt ja rohkemat kui see millega kõik teised hakkama saavad.
*
Ärgu vaid keegi mõelgu, et teda vabastajana on oodatud!
*
Päev külvab ekistusi ja vigu, ajajärk korjab saavutusi ja tulemusi.
*
Kes ettepoole vaatab, see saab päeva valitsejaks.
*
Kogu elu moodustab täitmata tahtmine ja täitmine tahtmatult.
*
Kui ahvid võikisd õppida igavust tundma, siis võikiksid nad inimesteks muutuda.
*
Idealistidele on üle kõige innukas pürgimus, realistidele jällegi püsivus.
*
Kes veel oleks pidanud olema minu suhtes kannatlik, kui mitte mina ise?
*
Inimesed arvavad, et teised peavad nende heaks tegutsema, kui nad seda iseenda heaks ei tee.
*
Kui mingi asi mulle ei meeldi, siis jätan selle pooleli või parandan seda.
*
Kui keegi tõepoolest enesesse süüvib, leiab ta iseend alati vaid osaliselt. Võtku ka ta või täienduseks tüdruku või maailma, sama see, kumba.
*
Juhul kui targad ei eksiks, tuleks narridel meelt heita.
*
Mõned on uhked selle üle, mida nad teavad ja suhtuvad kõrgilt sellesse, mida nad ei tea.
*
Ajalool on, samuti kui kõiksusel, mida see esindama peaks, teislaadi ja imeteldav pool.
*
Lootus on sama kui reaalsete soorituste abil saavutatud lootuse aade.
*
Võrd-õiguslikkuse ette-kujutamine on kegreim viis eriarvamuse näitamiseks.
*
Kohe kui türanni valitsus on kukutatud, algab üldisuse- ja rahva-võimu vastuolu.
*
Inimesi tuleb pidada oma aastasaja elunditeks, kes enamjaolt omatahtsi teadvustamatult liiguvad.
*
Oleks midagi suurt, kui inimesed saaksid õiguse mõistvalt toimida, isegi mõistlikult ja mitte ainult omis asjus – sellega saab igaüks hakkama, -- vaid ka avalikus elus.
*
Majesteetlikus on sama nagu oskus tasust või karistusest hoolimata toimda õieti või vääralt.
*
Vallutma õppida on lihtne, valistema keeruline.
*
See, kel on selged arusaamad, on suuteline valitsema.
*
Trükivabaduse poole ei hüüa teised kui need, kes seda valesti kasutada plaanivad.
*
Keele võimalused ei seisne selles, et see on suuteline võõrapärast hülgama, vaid selles, et see on suuteline seda endasse sulatama.
*
See, mida nimetatakse moeks, on hetkeline traditsioon. Kõik traditsiooniline tahab sundida kõik muu ühel või teisel viisil samataoliseks muutuma.
*
Tuleb vaid kasuks varases eas mõista vanema ea eeliseid ja vanana säiltada endas nooruse paremad pooled.
*
Lausutud sõna pürgib uuesti esile tulema.
*
Filosoofia rihib mõistuse saladuste poole ja üritab neid sõnade abil lahendada.
*
Õnnelik on see geenius, kes sünnib tõsiselt-võetaval ajal!
*
Suured võimed on kaunim sobitus-vahend.
*
Selle vastu, mis pole originaalne, ei tarvitse huvi tunda, ja originaalsusega tulevad alati ka individuaalsed puudused.
*
Kõneletakse nii palju maitsest. Maitse on asja kaunistamine, kõrva ärritamisest säästmine.
*
Publik tahab end koheldatavat nagu naisi: neile ei öelda muud kui sellist, mida nad kuulda tahavad.
*
Ajajärgu veel kestes ei ole pidepunkti, millega seoses seda hinnata saaks.
*
Õiged, kõikidele aegadele ja rahvastele kehtivad hinnangud on väga harva-esinevad.
*
Ei ole midagi teatraalset, mis silma jaoks sümboolne ei oleks.
*
Tõlkimisel tuleks pürgida tõlkevõimaluste piirideni jõuda. Siis alles õieti tajutakse võõras rahvust ja võõrast keelt.
*
Trükiviga nähes mõtlen alati, et leiutatud on midagi uut.
__________________________
Kunst ja kunstiajalugu“

Kes kritseerib kirjaniku hägususes, see peaks enne endasse vaatama, kas sealgi on eriti valgusrikas. Hämaruses näib vägagi selge kirjutis võimatuna lugeda.
*
Mõningate minu aforismide hämarus on vaid suhteline. Kuuljatale ei või saada teha selgeks kõik, mis kirjanikule selgineb.
*
Kunstnik, kes toodab väärtuslikke teoseid, ei suuda alati selgitada omaenda või teiste teoseid.
*
Sama raske on õppida nii eeskujudelt kui loodusest.
*
Piisab juba, et kunsti-harrastajad üksmeelset täiuslikku tunnistavad ja seda väärtustavad; keskpärasuse üle tülitsemine ei lõppe kunagi.
*
Kunst: teine loodus, seegi salapärane, aga mõistetavam, kuna see lähtub mõistmisest.
*
Kunstiteoseid hävitatakse siis kui kunstitaju kadunud on.
*
See, mida suudetakse viimistleda, tuleb juba alguses selgelt näidata. Juba siis tuleb määratleda, mida teha kavatsetakse.
*
Parimatelgi kunstnikeil ei õnnestu alati vormida mitmeid oma loomingu osasi üheks tervikuks.
*
Diletantide viga: tahtmine vältimatul kombel fantaasia tehnikaga ühendada.
*
Maitselagedus koos tehnikaga on kunsti kardetavaim vastane.
*
Antiigi templid keskendasid Jumala inimesele; keskaja kirikud pürgisid Jumala poole kõrgusesse.
__________________________

Loodus ja loodusteadused“

Mõiste on kogemuse summa, aade selle tulemus. Mõiste moodustamiseks vajatakse arusaamist, aate mõistmiseks mõistust.
*
Leiutamine on otsimise lõpptulemus.
*
Rõõmu, et me oleme esimesena avastanud, leiutanud midagi, ei saa keegi meilt röövida. Aga kui tahame selle eest au-osutusi, võib see kuivada väga väheseks, sest tavaliselt ei olnud me esimesed.
*
On juba avastatud palju enamat kui aravataksegi.
*
Mõtlemine on huvitavam kui teadmine, aga veel huvitavam on vaatamine.
*
Me ei nimetaks oma teadmisi hajusateks, juhul kui meil ei oleks terviklikkuse mõistet.
*
Teaduses nagu kunstiski on kaks poolt. Üht, reaalset, võib õppida ja teistele õpetada, teist, ideaalset, mitte.
*
Neli teaduste ajajärku: poeetiline, ebausklik lapseiga; uuriv, uudishimulk kogemusepõhine ajajärk, didaktiline, pedantlik õpetussõnade ajajärk ning metoodiline, müstiline aatelisuse ajajärk.
*
Teaduseid pidurdab kõige rohkem see, et nende harrastajad on oma võimetelt ebaühtlased.
*
Nõrkade vaimude veaks on, et nad mõtiskledes kohe siirduvad üksikult üldisele, selle asemel et mõiste, et üldine on leitav vaid tervikus.
*
Iga päev on inimesel põhjust kirgastada oma kogemusi ja puhastada vaimu.
*
Nad üritavad küll tõsimeeli, aga nad ei tea, kuidas neil tuleks tõsimeeli üritada.
*
Sellest, mida nad ei mõsita, ei taha nad midagi teada.
*
Teaduslikes debattides tuleb hoiduda probeelmide vältimisest.
*
Mitte kõik soovitav ei ole saavutatav, ega kõik teada olev teatav.
*
Kui inimesed ei ole suutelised vajalikku sooritama, siis harrastavad nad kasutut.
*
Ei peta mitte aistingud, vaid hinnanguvõime.
*
Hoolikalt vaadeldes on kogu filosoofia vaid inim-arusaamine esitatuna hämarate ja segadust-tekitavte sõnadega.“
*
Elav, andeks vaim, kes oma pürgimusi praktikas teostamaks haarab kõige lähima poole, on parim maa peal.
*
Mõtleva inimese suurim õnn on saada endale uurimiseks see, mis uuritav on, ja rahulikult austada seda, mis uurimatuks jääb.
*
Elame tuletatud fenomenide piireis ega me ei tea üdsegi, kuidas võiksime põhiküsimustele läheneda.
*
Kõik on lihtsam kui võidakse mõelda, ja samas komplitseeritum kui võidakse mõista.
*
Tõelisuse valdamiseks vajatakse palju kõrgemat vahendit kui eksituse kaitsmiseks.
*
See, kes näeb enda ees mingit fenomeni, mõtleb juba sageli sellest mööda kaugemale; see, kes sellest vaid kuuleb, ei mõtle üldse.
*
Vaid fenomenide püsivus tähendab midagi; mida me neid täheldades mõtleme, see täiesti ükstaspuha.
*
Öeldakse täiesti õieti: fenomen on tulemus, millel puudub põhjendus, mõju, millel puudub põhjus. Põhjenduse ja põhjuse leiutamine on inimesele nimelt sel põhjusel raske, et need oma lihtsuse tõttu pilgu eest varajatuks jäävad.
*
Põhjuse ja tagajärje mõiste, mis on inimesele suuresti sünnipärane ja neile väga tähtis, viib praktikas lugematute, alati korduvate vigadeni.
*
Eksimine tähendab olemist sellises olukorras otsekui küsimuse all olevas asjas õigus ei olekski. Enda ja teiste eksituste leiutamine on leiutamine tagasi-poole.
*
Kõik ametimehed on kehvas seisus seetõtu, et nad ei saa jätta kasututki tähelepanuta.
*
Teadmatud esitavad küsimusi, millele teadjad on juba tuhat aastat tagasi vastanud.
__________________________

Järelnoppeid

Vale ja ekslik on harilikult mugavam sel põhjusel, et see on lihtsam.
*
Maistes asjades tuleb vaadata vaid vahendeid ja nende kasutamist.
*
Kolmesorti narre:
mehed uhkeina,
tüdrukud armunuina,
naised armukadedaina.
*
Täiuslikud kunstnikud saavad rohkem kiita oma õpetust kui loodust.
*
Kui esitatakse vastuolulisi arvamus-avaldusi, siis tuleb vaadata, kes otse märki tabanud on.
*
Inimene võib vaid endataolistega koos elada, ega alati isegi nendega, sest ta ei või aja möödudes taluda, et keegi on tema sarnane.
*
Vaadeldagu loodust mis suunas iganes, alati ilmneb sealt lõputult.
*
Kes tegutseb rõõmuga ja sellest rõõmu tunneb, mida ta valmistanud on, see on õnnelik.
__________________________

J. P. Eckermanni poolt üles kirjutatud Goethe aforisme

Rahvale on kasuks vaid selline, mis lähtub selle oma põhiolemusest ja selle enda üldistest vajadustest, ega ole vaid teiste jäljendamine.
*
Kirjaniku stiil on tema seesmise olemuse täpne koopia. Kui keegi soovib kirjutada selges stiilis, siis leiduku ta enda hinges selgus; kui ta tahab muuta oma stiili suurejooneliseks, siis olgu tal ka suurejooneline loomus.
*
Minul tuleb naerda esteetikute üle, kes vaevavad ennast võidaks abstraktsete sõnade abil moodustada mõisteks selle sõnul-sõnamatu, mida me kauniks nimetame. Ilu on algnähtumus, mis küll kunagi iseenesest-võetuna ei esine, aga mille heiataus saab ilmsiks loova vaimu tuhandetes erinevates ilmingutes ja on sama mitemtahuline ja erinev nagu loodus ise.
___________________________

MÕTTE- Ja EPIGRAMMI-LUULETUSI.

INSPIRATSIOON
Kunsti maskina kasutades
kunsti varje vaid lood;
aateid, indu ise sa täis
kõik sind soosima saavad.

LUULE TOOJA
Ei luuletus õnnestunudki,
kuid õnne ma vaid kogesingi,
aga kirkaks tõusis laulu leek,
kui tormipilvedele vastu sõund.

SELETUSI
Seletustega vaid varustatakse neid
ammuste aegade kuulsaid kirjatöid;
nüüdisaegsed kindlasti kaasas kindlasti on.
Ei, tõlgituks needki tulemas on!

PARIMINI
Harva heidetakse pilk
raamatute sala-ustele:
paremini vahel peidetakse
tabamatuisse väärtustesse.

HALB LIIT
Must ja valge, surma värvid need,
odav hallus ühendab need.

AJA AJAKIRJANDUS
-- Miks meie aeg, ei sugugi lehti kiida?
-- Kuna meie aja palvet paluvad need vaid.

UUS LEIUTIS
Sulle nad selgitavad: on vale ja vargus valed.
Kes varas, valetav mees teda kahtlustused ootamas ees?
Suurim kes geenius on? Tema suurim on, igas kunstis
kattega kaetud ta loodust järgida võib.

KLÄHVIJAD
Kui ratsustame kuhu iganes
kas siis huvi või siis tegevuse tarvis,
nii meie kannul iganes
kostab klähvimist kõiges jõus.

Vaid amet hoiab eemale penid nood:
need saadavad ratsutajat,
ja haukumisega teatavaks toob
need kust sõidavad ratsutajad.

ERILISED
Miks plikadega poisid ei tantsigi?
Erilised soosivad teineteist.
Aga omavahel kisuvad naad taaski,
kõrtsis kui liiga nad kurku kallavad;
saab pastor nad rahunema,
kuna ei ole võõrdväärne neile tema.

NÄHTAVUS
Kena on neiu pilk, seda ma möönan,
nõndasamuti mind mehikest, õlle juurde tõmbab,
tervitused sellelt, kel on käsuvõim,
päevapaiste sügise taevahallas.
Kenam kui kõik need on siiski
pilk, mida almuse saaja koges,
vaese käsi ulatus kui žestikuleerideski,
ja ta sind kiitis oma meeles.
Kui ta vaatab, nõua vaikideski!
Seda kui tunnen, alati andeski.
___________________________

ELUKUNSTI KÄSITLEVAID EPIGRAMME.
Näidendisarjast „Trahvimaja“

Hinges väärtusliku pilti talleta! Läbi kosmose
tähtedena särama loodus need külvanud on
*
Kes on õnnelikum? Kas teiste asjad, õnne
tundva rõõmuks kui oleksid need omad.
___________________________

Sarjast „Eprigrammerida“ (Xenien)

Eksib kogenu, üsna halbadeks inimesi aravates,
petlik on ka samuti: kõik üleüldse oivaline on.
Mis põhjus võiks olla mu vaikimises? See, minul lihtsamaks kui sa arvad:
silmnähtav see, su silmade ees ma olen.
____________________________

Sarjast „Neli aastaaega“

On tõeline armastus vaid see, mis sarnasena säilib,
kõik mis soodustatkse või kõik mis sel keelatakse.
*
Nii, et keda usukda? Seda ütlen, ustav sõber: usu
vaid elu! Õpid selle, millest on teised suud kõrval vait.
*
Miks nii harva geenius meeltega ühtib? Jõudu
kartlikult see kasutab, ei geenius päitsmeid taluda või.
*
Tunde-inimestesse ei millaski uskunud; neist
koidab, nendeks muutuvad, kehvad kelmid vaid.
*
Kui keegi taipab oma, tunnstab ka teiste eelised,
siis alatine rahu juba sündimas on.
*
Langeda on surelike saatus, nii algajal
kui ka meistril; suurem on oht, kui päitsmeis too.
____________________________

Sarjast „Taltsaid epigramme“

Ära kaduvaist
sa hooligi!
Elu igavikustamine
vaid ootamas ees.
*
Selle sugusele kelle eksitusi õiendatakse,
ta kuuleb: „Paremini ise tee!“
*
Üle mägede, orgude,
muud kui vaid hirm täidab!
Kui keski kuradi meelt pelgab,
tuleb tal pruukida suud.
*
Nad ratsutavad et saada teelt ära!
Nii, kuidas? Rumalus ja ülbus.
Nad ratsutagu, kes neid peataks?
Juures istub häbi, hämmastus.
*
Kõik, mida kohtad eal,
tervitagu ametit vaid!
Ütle: kasuks tuli mulle siis,
õpetuse, õnnistuse sain.
*
Mis meeles teil ka ei mõlguks,
ei mind see huvita liiast.
Milleks häid, parimaid pürgimas näen,
seda üritan omaltki poolt.
Sama palju tehtavaks jääb,
ei keegi saa puhkama jääda.
*
-- Hämaraks sinu kõnes paljut jääb.
-- Elage, siis võite seda mõista.
*
Nii ei kohuta mind ei miski muu
kui mõistusetus, mis materialiseerub.
*
Aastast teise
sa puutuda saad mitmesugust,
aga mäleta, kuidas oma teed sa käid,
et samasugune aina näid!
*
Seda tuleb korrata aina:
kõnelen nii nagu mõtlen;
kui sind vahel laidan,
intressidega maksan laenu!
*
Mida järele jätta suudetakse
nõnda hoogsalt keerutades luuda?
Et eilset pole olnudki,
need huilgajad tänagi hüüa.
*
Vaevalt võiksin elada seal:
eraklikum oleksin kui väljaspool.
*
Ära pooleldi välja kutsu!
Ega lobast rõõmu tunne.
Ära kõrvu vaeva!
Õige jutt on sile.
*
Arm ja kirg haihtuvad, vaid
sobiv aina võidutseb.
*
-- Oi arm, kui oled ära,
kui paljust me jäime ilma!
-- Elatakse eri ilmas,
meie samuti kui teist taas näeme.
*
Nii kummalisel rajul
nad iseendid kiusavad:
ei kellekski tahata saada,
igamees on juba omale keegi.
*
Ei minu veenudumisi keegi riisu;
kui paremini tead, tee see järgi!
*
Kui viljasaaki ohtrat soovid saada,
saad rohkelt seda ka teistele toota.
*
Sa kaugemale päästa püüaks,
ja tõusta ülemisse sfääri;
kui endale ja teistele ustav oleksid,
nii ohtraks muutuks kitsaski.
*
Kui eilse oivaliselt veetsid töös,
oled täna jõuline, vaba,
võib loota, et homne samuti
toob õnne samuti.
*
Mõned arusaajadki eksiteile viis
need seigad, mida nad mõista ei täi.
*
Harju teisega, loomus võidab!
Hea, kaunis meelde jäta,
kõiges õieti talitada püüa!
Väärus langeb kord aina.
*
Proovi naerusi võita,
ära kõrvale neid tõrju!
Kes ka võistu ei koida,
mida jõud ei mööna.
*
Oma saatust kanna üksinda,
ära vaevajaid vaid kurda!
Need sind kuuldes sõber,
lisamuresi vaid toovad.
*
Kui tootlik on väiksemgi leht,
kui seda korralikult harida!
*
-- Maha ma meistritest jäin;
on epigoon viletsaim kõigist!
Mina kõik õppinud olen isepäi.
-- Tulemus on sellekohane.
*
-- Ole viisakas siiski! -- Pööbli tarvis?
Ei siidist õnestu teha kotiriiet.
*
Head hoia silme ees,
sel on aina mõte sees.
_____________________________

Sarjast „Jumal, meel ja maailm“

Kui taevas kirgastub korra,
näed tähti kas või mõnegivõrra.
*
Igas suunas kui äärmistel käid teedel,
siis ääretust sa saavutad seal.
_____________________________

Sarjast „Ütelus-sõnade kombel“

On palju kergem linikut luua,
kui leida pea, kes võiks seda endale nõuda.
*
Ära asjata oma aega kuluta!
Kui tajud mida tahad,
siis oma lähedalt seda otsi!
*
Tegid kohusetruult oma väikese töö;
seda suureks arvata saad samuti.
*
Oleks minu meelest suurim piin
paradiisis üksi olla siis.
*
Kui oivaliselt kõik asjad oleksid seatud,
kui kaks korda neid teha oleks antud!
*
Saab hakkama kõigega,
peale õnne jätkuva.
*
Kas pääste-võimalust keegi palus?
Parim on külaverelisus.
*
Üsna mõttetu, vennike, näid:
sa ust otsid ja ise sealt läbi käid.
*
Mind saatus eal ei soosi!“
Sadulada hästi, ratsuda edasi vaid!
*
Kes meile selle kena rahu soosiks,
et oma õnne sepistata saakski?
*
Koos narridega polegi olla keerukaski;
saad hulludega hoida sama koosi.
*
Kui õilis sinu vastu eksib,
siis hoia suu valve all ainult!
Ta võlaks seda arvab
ja see ka makstud saab.
*
Nii vähe tunntustust kui saabki su töö,
ja nimi sul juba midagi näitab,
siis selle au selle sa saavutad taas:
sindki nad kasutavad vääralt.
*
Kui ehtsalt lembes ja unelmais vaid,
siis ehtsalt elavana tunda ned said.
*
Mitmeti asjatult uurida püüame,
miks läksime teededele nendele;
mõnetist tasu me sellestki võidame,
et on ohtrasti jagunud meitele.
*
Omapärasused on juba valmis sul:
võib ka omadustest midagi tulla sull.
*
Soorita tegu,
nimetan aulikuks sind.
Ei käed nii
saa rakku minna.
*
Te aravate inimesed end tundvat,
nime järgi igat kutsutut,
aga vaadeldes teete tähalepaneku:
nimetamatutki kõigis neis on.
*
Olgu sanagar kuivõrd võrratu,
üksteise järel teise ta kergemini võidab,
ja võidetu jällegi kui tark on,
ta võitjaga liitu tahab seatud olla.
______________________________

Lääne-idamaisest luulevihikust“

Ei täna osaks saa tulla
sellest paremat
kui ma eile soovisin sulle.
*
On veel päev; mees, hakka tööle taas!
Kui saabub öö, on magamiseks aega taas.
*
Kes ise on tarmu kohaselt võidelnud,
vaprust ta siis vist ülistab.
Ei inimese väärtust tunne keegi,
kes võitluse kuumusest kõrvale jääb.
*
Püsi vait, nii saad mured kõrvale heita!
Kogu inimese keel peita.
*
Hea nime lõpuks võidab,
seigad selgeks saavad koita!
Alustuseks sellest aitab.
______________________________

Eri sarjadest:

OMA
Ma tean: muud ei ole mul
kui aade, millele andun,
kui pulbitseb see mu hingest,
ja iga hetk on õnnelik,
mu saatus on armuline
mul elada võimaldab alatigi.

SAMUTI
Ära oma saatuse vastu
väida või plehku pane!
Vastu astu ainult sa,
siis pääsed paremasse jakku.

SÜDAMETUNNISTUS
Inimene ju keski on!
Vaadates ta märkab:
Mõnigi seik on võrratu
hea on looduse poolt säätud,
mõni mure, rõõmgi
omaenda oma täitsa on.
Öelda saad kui, arvaksin:
elamine tasub vaeva!

MEENUTATAV.
Miks lased end eksi viia?
Head otsi lähedalt!
Õnne järelele vaid pürgi,
ja see on alti sinu lähedal.

SELTSKOND
Pöördus tagasi suurest seltskonnast õppinud mees,
kes seal vaiksena püsida oskas.
-- Öelge, kuidas võõrad teile meeldisid!
-- Kui nad raamatud oleksid, ei loeks ma neid mitte.

OOTA!
Ei jahmerdamisest sellest tulemust näi.
Kui need roosid on, siis nad eks lilledena käi.

ALATI KAUNIS
Kui vihmane ja sünge on ilm
minule just sobiv ta näib,
kus peitub lembus püha.
Koputan oma aknale üha:
minu hing, tule esile vaid,
sa ilus oled endiseltki vaid!

NAISED
Naisi säästvalt kohelge!
Nad kõverast küljeluust on loodud,
vaid mehed, käskijad, sirgeks on seatud.
Kui pitsitada neid, nad katkevad,
jätad rahule nad, nad kõveraiks väänduvad
Hea Aadam, mis siis kehvemini käändub?
Naisi säästvalt kohelge!
Mis siis, kui küljeluu teil murdub?

ÜKSI
Olen üksinda,
ja paremgi on nõnda.
Oma veini
joon üksinda,
käin üksi oma radu;
keda mu aated aidata saaksid?

ÕNNE JUHATUS
Elus suur peab olema, oivalisil laineil,
parimat pürgida aina kui vaistes.
Nii paljus parimat peituvat näed;
seda leides igaviku teenijaks jääd.2
___________________________
1 GOETHE: „Mitelmiä“. Provoo/Helsinki, 1947. Sumoentanut: V. Arti. (+ „Lukijalle.“). 7 – 226 sivua. (Goethe: „Mõtteid.“ (= „Aforisme.“). Soome keelde tõlkinud: V. Arti. (+ Soome keelde tõlkija eesõna: „Lugejale.“ Lk.: 7 – 8.). Lk.: 7 – 226.
2 20. 04. 2020. -- Ja siis sai tänaseks tõlgitud surematu saksa kirjandus-klassiku nagu GOETHE aforimide valik. Soome keelne esmatrükk on aastast 1947. Seega siis nüüd avaldada eesti keelde kui kolmandasse keelde. Ilmselt huvitab Goethe geniaalusus paljusi inimesi, avaldan selle nüüd oma (Google Incoropration) blogides. Oma blogides olen avaldanud juba üle 150 essee filosoofiast ja kirjandusest ja tsitaate ja eriti just tõlkeid. Tõlgitud (ja siinse kirjutise all antud blogide aadressidelt hõlbsasti leitavad) on ka juba 10 seni eestindamata PLATONi dialoogi. (Samuti mahukas käsitlus filosoofilisest esteetikast, Jyri Vuorinen & „Esteetika klassikud“, samuti tõlgeid Fr. W. NIETZSCHE, K. LÖWITH (religioosse eksitsentsialismi esindaja, kirjutis aastast 1933.), S. J. LEC, (Poola aforistliku filosoofia esindaja, `60-ndates, kogulooming), HERAKLEITOS, (säilinud laused)). -- Juba on minu blogidel Eestist ligi 5500 lugejat ja Gloobusel ligi 50 000 „vaatajat/lugejat“.)). -- Kõikvõimalikud kommentaarid ja täiendus-ettepanekud ja mõtestatud kriitika on vägagi oodatud tõlkija täiesti kehtivale e-maili aadressile nagu: madisliibek@gmail.com
JA minu 4 blogi aadressid on järgnevad: