Budapesti reisikiri.

BUDAPESTI reisikiri.

`L õ i k e s t´¹

-- Totaalses tähenduses, kõigest, mis see enesega kaasa toob; toovalt kõik, hõlmatuna absoluutses lõikes, -- milleks on 'olemisetu olemine'. Seonduvalt vastu võtmise, puhtuse, Saatuse, sõltumatuse mõistetega.

F. Dostojevski sõnastuses: "Maagiline inimene, kes ei tee vahet mõtlemise ja elu vahel", elab mõtet, mõtestab mõttetut, -- idioot "teiste" maailmas, -- kuis kompromissitusest totaalses mõttes saab kõikehõlmav kompromiss, kus see vastandus teineteises sulandub. Sest: "idioodil võimatu elada 'teiste' maailmas"... -- Kuna ta süütul kombel eitab kogu seda maailma, kogu nende elu ja reaalsust, -- destruktiivne süütus, mis pürib vastandamisest väljas-poole, -- jumal-loomaliku kõikehõlmavale, hoolimatult ükskõiksele relativiseeritusele. Aksioloogilisest vastandumisest väljaspool algab aga Kaose vald... (Vrdl. nt. nihil, niente, Das Nichts, Die Leere, Le Nèant, olematus, eimiskisus, tühjus). Alternatiivne reaalsus vastandite maagilises ühildumises.

'Idioot' evib "maagilist" mõtlemist /.../ pürib kaose omaksvõtmisele -- /.../ Selleks, et tagasi pöörduda kõige algusesse -- /.../ korrastamatusesse, et saada võimalus uueks alguseks -- anda võimalus 'eluks'. -- Kuna ta teab täie kindlusega, et: see on tema saatus, otsekui mingi peegelduvast kaosest heiastuv tõdemus, ja -- see tuleb läbi teha!

Pühas sõnulseletamatus initsiatsioonis, milles on keskseks oma Saatuse vastuvõtmine... -- [Das Los – Saatus, tähistab (sks. k., tegusõna lahutamata eesliitena) -- millestki eraldamist v. eraldumist; nt. "losbinden" – st. - lahti siduma; v. tegevuse algust -- (nt.) losfahren -- "sõitma hakkama“.]

-- Lõige on võimalik vaid rebestades siduvaid seoseid, pole võimalik kõrvaldada ilma vägivaldse rebestuse, lahti-rebimise ja/või 'hoolimatu' lõikamiseta -- (ei ole võimalik vaid "omaks võtta", ignoreerida või lihtsalt vabaneda).

Ent! -- Fr. W. Nietzsche sõnastuses: -- "Vaid üksikute osaks on olla sõltumatu. /.../ Kes seda proovib, olgu tal kas või suurim õigus aga mitte 'vajadus' tõestab vaid end olevat kärsimatult hulljulge, ta läheb labürinti, tuhandekordistab need ohud, mida elu ka muidu kaasa tooks, milledest ei ole väikseim see, et keegi ei ole nägemas, kuidas ja kuhu ta eksib, üksildub... Ja ta ei või enam tagasi pöörduda!, isegi mitte teiste 'mittleiden' juurde!" („Die fröhliche Wissenschaft“.)

Olles 'lõksus', mis üha tiheneb, on vaid üks tee sellest välja, -- minna "lõigates" labürinti. Sest teed ei ole, on vaid labürint kui väljapääsu võimalus. -- Üks võimalus tuhandest leida õigeim rada, -- olematu võimalus! Olematu on aga kõik, -- kui 'puhtaks' (rein = sks. k. = 'süütuks', 'ausaks') jääda. -- Sest: "Inimene, kes ei suuda leida teed oma eesmärgini elab 'julgemalt' ja 'kergemalt', kui sihitult ekslev." (Fr. W. Nietzsche.)

'Rein' -- tähendab -- olla vaba kogemustest ja praktilistest ajenditest (I. Kant). -- Olla tõugatud 'vaimust' nagu korgitükk Kaose metsikult vahutavas, -- ülevalt ilusas -- veekeerises.

Vabadus kogemustest tähendab vabadust läbi kogemuse jõutud 'puutumatute' võimaluste universumis, aga ühekordse kogemuse puudumine on järjekordseks kammitsaks. Sõltumatuse-vajadus mitte nõudmas, vaid kisendamas, kisendava vajadusena osutamas võimaluse-võimatuse väljapääsu suunas...

Lõpliku väljapääsu lihtsaim ja käegakatsutavaim võimalikkuse olemasolu. -- Fr. W. Nietzsche erilises sõnastuses: -- "Halvasti on elu vaadatud, kui ei ole nähtud kätt, -- mis armulikul viisil surmab." Üritamisel olulisemaks aga mitte ainult intensiivsus, vaid ka kestvus...

Kanda oma saatust endas, teada end sellega vältimatult üksolevat, siis välditav saatus millegi "väljaspoolsena"... -- Seega hirmust vaba olek, oma meeleolude isand olemine, mitte orjaks olemine; see on vajalik rahulik kindlus, rõõm ja 'tänulikkus', -- vabanemine sõltumustest.

-- Ennekõike: tagasipöördumist sellelt alguseta rajalt ei ole, -- jääda inimeseks...

__________________________________________

* * * * * * *

__________________________________________

16. veebuar, xxxx.

Minek iseendani... Reis -- tundmatusse...

"Me kirjutame teile Prahast..."

Algus: Tartus, -- öösel ühe üliõpilas-ühiselamu ei-tea-mitmendal korrusel,-- üle tulede-säras linna veiniga (Muscat & Riesling Italico), -- rõõmutsemas -- puhas õnn... -- Naer kõige üle, -- nt, et majad seisavad tänaval nii absurdselt 'sirgelt' ja rivis, -- et naera või surnuks...

Totaalne vabadus, -- sellest puhas õnn, -- pole mingit sihti, teed... -- (On võimatu minna "vale" bussi-rongiga, -- kuna pole "õiget".)

Veel üks päev viivitust, mis siiski ei ole seda, sest pole kuhugi kiirustada, -- aeg on muutunud tähendusetuks, -- on ainuliselt olev olemine, minevik aga, -- absurdsena naeruks pandud.

Vein! -- See ei ole alkohol, -- see on poeem! -- imetaoline äraolemine, kontsentreeritud rõõm, puhas, kerge, -- soojus kui leek, tuli sinus eneses, -- pole olemas veinijoodikuid, põhjamaalasele jääb vein alati millekski hoopis teiseks; paradiis on leida õnnistatud veinirikas maa... (Armand Laroux': "Mesilasekarjus").

Ime! Ülim õndsus oleks: Saksa Alpides leida üli-rohkete mahajäetud karjuseonnide ja heinaküünide seast omale ideaalne eluase. M. Heidegger – 2500 m. kõrgusel, -- filosofeerimiseks sobilik koht! (M. Heidegger: „Miks me jääme provintsi“.) -- See oleks ju ülim õndsus, -- end sinna "unustada"! Maalida, maalida, Nietzschet meenutades 'tantsida' kuristike veerel...

/.../ Kell 12.15-45 ; 17. veebruar.

Tuttavad kohad --- 2x kahe kuu jooksul... Riia linn tuledes , võimas Daugava .

Ainult , et liiga külm siia jäämiseks, ja liiga lähedal ! Head muusikat , selgelt ilmnemas "mitte-tegemine" --- rongi sõidusuunad --- kummastavad-meeldivad jõurikkad kogemused sellest .

Vagunisaatja katsed meid "maha tõsta" --mmmm-- millele? --- vahest hoopis aknast möödalibisevale ! Küll "turvalised" kodud , aga nii umbsed ! --- nõnda otse 'inim'-vaenulikud !

Öine Lätimaa Riiast Leedu piirini möödus kähku --

-- kell 2.00. Läti-Leedu piiril --- piirivalve , toll .

Leedu --- väliselt sarnane , euroopalik , hoolitsetud jaamahooned --- aga erinev (?) muusika , traditsioon , kuna katoliiklik --- samuti Poola ; kell on 3.20. , veidi varem Schiuliais , kus peatus ka vastutulev Balti Express. 5.45. -- Kaunas , hiljem veidi und . Tunni aja pärast hakkas taevas juba ahetama , kindlasti maaliline päikesetõus.

Mineku õhin , --- peaasi, et /.../ õnne kaasa võtsin .

Oma saatust vastu võttes saadakse ka iseenda õnn .

Sest kellegi Saatus totaalsusena ongi /.../ õnn .

Nõnda olen ma oma õnne /.../ tundma hakanud . Juba Tallinnas oli see äratuntav, uskumatud kokkusattumised, lihtne rõõmus meel !

Kuigi oli veel ka pisut ebakindlust . Ma tahan , et see sinna maha jääks , jätta hirmu endast kõikjale , kust läbi minna , seni kuni igasugusest hirmust vaba !

Minu õnn tuli minuga Tartusse kaasa , veetsime seal meeldiva õhtu ja öö --- veini kõrval Tartuga hüvasti jättes.

Järgmisel päeval veel vajalikud ostud jm. ettevalmistused -- nii , et õhtuks sai mineku-meeleolu valdavaks . Korduvalt meenutades Tolkieni-tegelasi Bilbo, Frodo --- viimistletud teele-asumine .

Koos iseoma õnnega astusin 17.-nda hilisõhtul Tartus rongi peale . Ja praegu istub Ta küll nägematult , ometi kindlalt mu kõrval , kui akna taga on Leedu taevas saanud talvisel kargel moel värviküllaseks --- milline kooskõla ! --- 'ükskõiksus'

18.? veebuar , pühapäevane päev ---

Kuskil Poola idaosas , Poola "balti expressi" täiesti talutavas kupees , olles teinud endale seal mugava äraolemise .

Varahommikul , enne kaheksat --- ümber-istumine Schestokais -- trallalaa , järgnev jant kohalike "äriinimestega" ja mitmekordne üli-hoolikas passi,-tolli--vms. -kontroll .

Kohanimi Augustofport / ükskõikne äraolemine uneta ööst --- ei tea praegu täpselt kas minek ikka Warszawa suunas .

Ilmselt siiski , kuigi pole oluline , mainit koht ei ole miski poolest "õigem" . Piiril kellad tund aega taha ( 9.15.) -- sellest absurdikogemus aja relatiivsusest (-- schitt ) .

_________________________________________________________________

20. veebruar.

-- Warszawa poole -- korraks tunda kevadist tuult , eredat päikest --- kui piskust ka lootus kinni ei ole . /

Läbi Byalstok'i . Küllalt meeldivas kupees , privaatselt, malet mängides , suitsetades , magades ; lubatud ajal -- enne kahte (kellad tagasi) kohale --esmakordselt Warszawas ja Poola pinnal üldse .

Esma-mulje : üle ootuste euroopalik suurlinn , mis näib viimaste aastatega suuresti muutunud olevat . Kesklinna pilvelõhkujad , "taevasammas" .

Võrdlemisi segaduses ringi kondama /.../ võõrale linnale mõistlikult lähenedes /.../ See selleks aga liiga suur / Keskus/.../ infot ja raha vahetamas ---- Õhtuks muutus ilmastik õige külmaks ja kuna midagi vajaliku suurt leitud polnud --- nõutult ....

Õhtupoole juhuslikult ISIC-aadressi --- ei leidnud aga üles , ilm väga külm , lumesadu , lisaks sai eelnevalt Warszawas laialt rännatud , harjumatusest väsimus --- katoliku missa , Warszawa Ülikoolilinnak ja õhtune vanalinn.

Kuni 10.-ni ühes hirmkallis baaris , edasi otsustatud vaksali , kui ajutise öise peatuspaiga kasuks --- läbi raskuste -- sealgi külm ja täis kõiksugu jätiseid -- nõnda öö läbi üleval ( enam-vähem) korralikes kohtades , varakult vanalinna üle-pildistama, mis jäi aga filmi puudumise ( ja raha) tõttu ära . /19. 02. 'xx , esmaspäev ./

Otsustus : Praha suuna asemel "lõuna suund" --- st. otse alla --- "soojemale maale" .

Nõndap siis varasele Krakowi rongile , soodus-pilet ebaõnnestus; rongis pisult magada . Küllalt kähku kohale, esmalt soojem ei paistnud , hiljem siiski päikesepaisteline.

Linn üsna suur , omapäraselt huvitav kuid räpane ; filmid-rahad . Õhtuks linnast välja ja ühe lähi-liini bussiga selle lähistele . Edasi jala astuma . /.../

Maastik järjest mägisemaks , äärmiselt maalilised vaated ja imeliselt kevadine karge ja puhas õhk ; veel üldsegi mitte külm , küll aga pimedaks , pikema vantsimise peale mingisse "mägikülasse" , sealt läbi, edasi , mäest alla .

Täpne suund teadmata, lähedal kiirtee ja suurlinna tuled, mööda esimest teisest kaugemale . Ja selgus, et õigustatult , küsides ilmnes , et Krakow veel siinsamas ja võimalik sealt-kohalt bussisõit . Kohale jõudes põhiliselt Mielistnge (?) autobussijaamas , kuni see peale 10. kinni pandi --- siis jala keset ööd marssima , vajalikus suunas .

Mõlemad teeääred palistatud järskude küngastikega, millel feodaalkindlustena ehitatud majad , öine "teel-olemine" -- selle rõõmud ja vaevad. / Vahepala ühes bussiputkas --- puhkehetk söögipausiga ja lõpuks ka "avameelsuse orgia" ./ Seejärel edasi Castaneda, ja väsimus , lõpuks järsku teelt kõrvale , üritades mäele , mis plaani aga äkitselt jõgi ära lõikas, lõke -- ime,-- jumalataoline , inimese vanim sõber , moorisime seal konserviliha ja otsustasime põhilise ööst /seal/ veeta , mida hommikupoole seda külmemaks ja lõke hädapärane .

Veel hämaras tulema . Kohaliku bussiga Nowoj Tar'sse .

Sealseks meeleolu nullis -- sisuliselt 3. ööd magamata, söömata , külma käes --- kaks viimast mõneti parandatavad , lõpuks jalgsi tulema , lootusetult üritades autosi stoppata .

Nõnda , kuni ära tüütas , siis veel /.../ kohaliku bussiga , dollarite eest pikemalt .

Zakopane --- piiri,-ja mäestikukuurort , /.../ vägagi omapärane, ehituselt, jms. otsustasime ületada veel täna Slovakkia piiri ja peatuda mõnes sealses motellis, et vähemalt ühe öö magada soojas, edasi läbi Slovakkia Budapesti suunas ja kui veel raha, läbi Lääne-Ungari Sloveeniasse .

Praegu piletid käes , viimased zlotyd kulutatud aega parajaks tegemas, kell kohe 3. (kohaliku aja järgi).

______________________________________________________________

// Bussiga Slovakkia piirile vastu ööd ületasime piiri jala , probleemitu . Oleme kõrg-mägedes Tatra mäestik ( kõrgeim tipp 2600) , mis alal Sloveenia [!] poolel looduspark.

Ääretult võimsad, ilusad ja omanäolised kalju-järsakud, mis ühtlaselt metsaga kaetud .

Aga ka vastav kliima --- kohutavalt külm .

Ja bussi ei tulnud . Ootasime tundide kaupa kõrgmäestiku-pakases , ise suveriietes, oli ka teisi sarnaseid . Meeleolu nullis, vastav jutuajamine , Sanzo Pancho võtab võimust , mis kurat ma talvel siin teen !? jne . --- väljapääsuna ehk teatud 'ükskõiksus' , siiski seda viimast ei suutnud rakendada kui buss viimaks tuli , sellega magades mingisse linna .  

Linna nime või asukohta me alguses ei teadnud . Ekslesime linnapeal hädavajalikku ööbimiskohta otsides ( --sisuliselt 4. ööd magamata ja läbi-külmunud ). Iseseisvalt ei leidnud , lõpuks küsides, toodi pea kättpidi kohale . Hotell "Euroopa". Tõnis üritades kavalust, mind esmalt tahaplaanile , --et tuba 1. voodiga-- odavam. Aga asjaomase vastikud kahtlustused ja paha maik sellest. Aga tuba normaalne, magasin teises voodis aga voodiriieteta , nagu laip. 

/20. 02. , teisipäev ./

Hommikul avanev meeldiv võimalus pesemiseks , sõime ja lahkusime probleemideta 10.-ks . Veidi linna peal , mis oli Poprad , üsna suur , hõredalt täisehitatud , täiesti eripärane Slovaki linn . Oleme kaldunud esialgsest marsuudist ( Kesk-Slovakkia) veidi ida poole . Sõitsime kohaliku bussiga edasi Roznava poole .

Mägine maastik , kohalik rahvas bussis. Linn ise kõle tühi , mägede keskel , palju mustlasi . Pärast selgus , et kohalik Slovakkia turismiparadiisi keskus -- "linn-pärl" -- suvel ! Turismiinfo , eelnevalt pleieri patakaid, kiirustades bussi peale ja minema --- Tornala , suhteliselt Ungari piiri lähedal .

Väike linn , vastav elanikkond , räpane ; üks baar õnnestus leida , seal me kohalikuks vaatamisväärsuseks . Ühe bussijuhi käest infot bussidest piirile . Jäi vaba aega siis ühes baaris --- kohvitassid üha väiksemaks!

Unustasin tähtsama : bussisõit Tonalasse oli lihtsalt imetaoline ,. Tõeline kõrgmäestiku piirkond, tee keerutamas nende vahel . Maaliline : talvised mäed väga eriomasel kombel , metsade tumedas ja lume valevuses .

Ungari piiril -- u. 8. õhtul , ületamine lihtne , sealt edasi aga polnud minna millegagi , seega hääletasime sealsamas ja saime jutule --- esimene autosõit ja Ungaris ! Viskas mõnikümmend km. , aga liiga itta --- mitte Egeri suunas , mis on järgmiseks sihiks , vaid sellest ida pool asuv Miscolèc . Trampisime edasi kuni üks asula vastu tuli . Sealses baaris aega parajaks tegemas , kuni kohalik buss tuli , millega ühte väikelinna enne Miscolec'i , jalutasime selle suunas linnast väljapoole , meie imestuseks , üks auto tõesti peatuski --- lihtsalt uskumatu ! Saime siis autoga Miscolac'i .

Jalutasime linna ääres , vaatasime bensiinijaamades kaarte ja sõitsime linnabussiga , sealsed tõesti "sõbralikult meelestatud " .

/.../ edasi Budapesti peateed mööda hääletades ja üha vantsides -- kokku sel ööl vähemalt 10. km Vahepeal ühes linnas ka 5. km autoga . Aga tüütult kaua , õige külmas , vantsides, ei paistnud ka mingit lõkke-tegemise võimalust ümberringi .

Ungari pustad . Lõpuks üsna läbi , jõudsime pausidega Erödisse , kuhu plaanitsesime hommikuni pidama jääda .

Seal aga saime taas peale , ootamatult, oli üks noor kutt politseinik Budapestis , elas Egeris --- muidugi tahtsime meie ka sinna , ja nõnda siis sõitsime kiiresti ja kenasti .

Juba kolmapäevase päeva alguse tundidel

(21. veebruar).

// Jõudsime kohale , kondasime pisult sihitult linna peal , oli külm ja ise juba rampväsinud, midagi lahti ei paistnud, hotell liig kallis , nõnda siis jäime kuhugi vedelema , millest kujunes olukord , mis näis kujunevat pöördeliseks .

Tõnis kadus kuhugi , midagi ütlemata , nõndap väsimusest ülepingut ajus veendumus , et läinud omi radu , sama üllatavalt ja hoolimatult kui esimesel korral ka nüüd, seekord minu suhtes --- sellest kõik järeldused kuni kuritööni. / Miski "kuri loom minus" , arvestas esmalt , et mulle jäi rohkem raha ! --- sellest kujunes tõeline vapustus --nö.-- piirsituatsioon Egeris , -- külmas hommikus , täiesti üksi , sihitult läbi tundmatu linna --- unesegasena , ärkveloleku piiril , tajudes hullema "ostekohesusega" endal lasuvat taaka , sundi , või välist-sisemist mõju --- kõik teed olid just siis tõeliselt valla, surm sättis end istuma su kõrval , saatusena , millele siiski osa endast metsikult vastu tõrkus , ei tahtnud 'selle' inetust , --- räpane surm avaldumas ju teatud teotsemises ja liiga ühiskonnale suunatud , kas kättemaksust või trotsist ... / -- hoolimatus igas tähenduses !

// Stimulatsioon "õnnelikul kombel" siiski lahenes , -- sama bussiga tagasi-sõites nägin juhuslikult ! Tõnist selles peatuses --- kähku maha --- oli nagu poleks midagi juhtunud --- küll kergemaks aga jääb segipaisatus kogetust .

/ Oli käinud Egeri linnuses -- kah mingi kogemus , -- võib-olla. Läksime linna , einetasime väga soliidsel moel ühes äsja-avatud kohvikus . / Rääkisin talle siiski mõndagi läbielatust --- otsest reageeringut ei tulnud --- väga väsinud --- aga vahest üllatas teda ennastki ! -- tema võimalikud käitumised . )

Läksime Egeri linnusesse -- hästi säilinud , lihtsalt suurepärane vaade , millest õhkub mütologiseeritut minevikku , rahvusromantikat, mis Gardony poolt sõnas esile-kutsutut --

-- kõik on sama , kujuteldav Dobo , Geragley , jt. oma kohtadel müüridel .

Külastasime esimest muuseumi oma teel Egeri keskaegses linnuse-lossis --- ajalugu ja tänapäev -- ilusad muistised , taas "toorelt" mõjuvad relvad ( siiski vähem kui Trondheimis!) . Linnusemaketid --- nende vastavus lapsena kujutletuile , "samad" relvad .... / Olime ainsamad külastajad , sellest erilisus , teatud võõristus ehk samuti .

--- Edasi linnuse müüri-saali , kus pühitsetud olnut-tulevat ohtra veiniga , mis lihtsalt kirjeldamatult õndsaks-tegev , hinna poolest soodsad , otse vaatidest , --- ja maailm muutus teiseks .

Veidi veel Egeris -- linna peal , bussi jaama , ise veel raha vahetamas --- esma-kohtumine Ungari politseiga ! Bussiga Budapesti poole --- äärmiselt vaevaline -- pilgeni mingeid jõmpsikaid täis -- ise surmväsinud ja magamata /jt.?/ -- päästis vaid veini järelmõju ja teatud hoolimatus .

--- Segane teotsemine -- mingis väikelinnas Budapesti pähe maha / õnneks , ühe bussijuhi väga sõbraliku tegutsemise tõttu sama piletiga siiski paremas bussis lõpuks Budapesti --- nüüd siis selle linna "peal" .

Täiesti seni-olematult erinev ! -- mõjuv oma suuruses -- 2. miljoniline suurlinn , selle tõtakas , terake destruktiivne hoovus . Suurlinna tänavad , rahvamass õhtusel tipptunnil , metrood . / Ka teravaid elamusi -- piletikontrollid metroos -- armetud värdjad -- jabur sehmimine -- üritasid endast välja viia , et trahvi ära maksaks , siiski pääsesime, aga teise kätte -- sellega politseini -- asi paistis täiesti hull , -- aga siis -- vahest 'üks pilk' -- ääretult kummastav tagasi-mõeldes -- aga politseinik jättis meid rahule .

Õhtu liginedes sealt Student-Hotelli otsima -- tõsine vajadus end lõpuks välja magada -- mistahes hinna eest , pikema ekslemise järel lõpuks äärelinna ja ka kohale -- väiksem maja ingliskeelne tegelane vastas , üsna soodsalt , olgugi mingid koikud --- kohe magama , end isegi pesemata jättes , milleks samuti otse vajadus .

Hommikul sai end lõpuks puhtaks , enne minekut veel veidi närimist / elamus -- sama tegelane üllatas küsimusega : kus see Eesti õige asub ?! -- I am sorry -- jne. -- naeruväärsus !

Budapesti linnas Doonau jõe ääres --- reede 23 . veebruar 'xx -- istume Pesti poolel Parlamendi-hoone kõrval , valvurite kahtlustava pilgu all . / --- Vaade väga suurejooneline , selle linna omanäoline veetlus , samuti ungari keele meeldiv kõla --- ja üle kõige ungari vein !

Käisime sel päeval  rohkesti linnas , ka Buda poolel , kus rohkem ajalugu , kirikuid , -- eriti Matthiaskirche -- äärmiselt võluv , väga keskaegne , vaikne orelimuusika , injentööri bütsantsilik hingus . / Läksime sealt kuhugi Pesti poolele sööma , sealsed kired äritänavad , jms .

Öö vastu laupäeva vetsime siis linnapeal , eksisime keskusest kaugemale ja tagasi vantsida üritades lisaks teravaid elamusi --- mingid kohaliku madala-laubalised paksmaod tüli norima , isegi päris tõsiselt , siiski saamatult , enda poolelt mingi kummastav uimasus , reageeringute aeglus -- olgu see hoiatuseks ! -- üles soojenedes siiski tõsisemat vastutegevust , oleks läinud löömaks kui parasjagu politseiauto poleks kõrval peatunud , paksudel hakkas kiire , meie samuti astuma , police pidas aga kinni --- dokumendid ! ,"mis see siis olgu" --- sai soravalt vastu aetud -- vaesed välismaalased , nii saamatud öises suurlinnas -- vaevu pääsesime !"

Police -- arukas pilk , teatud lõbustatud hämmastus , olgu ! , olgem sõbrad , ajame nende pättidega asjad korda -- pidurite krigina , vilkuri-sireeniga kohapeal ringi ja neid jälitama ! -- veel siiski samal poolel ! , vahest alati -- sest meeldivam , keskkonna-sarnasus ja pole vastanduvaks põhjust -- liiga inetu !

/ Paar äärelinna baari , esimeses hetkeks , teises hommikuni -- odav ja ülihea vein , "meeldiv teenindamine" , ülejäänute kamraadlik rahule-jätmine , kirjutasin seal , Tõnn ka tukkus .

/ Hommikul edasi, jõudsime tsentrumisse tagasi , einestasime ühes Mc Donaldis , olime otsustanud , et veedame päeva lahus ja õhtul 8.-ks Parlamendihoone juures kokku . Nii siis tegimegi ,/ siiski üht-teist teisitigi!

Läksin ühte baari , kus veiniklaasi taga lõpetasin kirja Jan'ile . [ Eile õhtul söögikohas jutuks kiri vanematele ja Tõnise täiesti sobimatu näidis , sai see võimalikult maha laidetud ja pärast ühes veinibaaris ise lehekülg rõhutatult "kerges stiilis" asemele pakutud , kuhu ta kirjutas vaid "oma palve" -- ei hakanud norimisega üle pingutama ja nõnda läks kiri posti -- siis juba reedel. ]

Neljap. hommik möödus aga ühe konkreetse kinnis-idee mõju all , helistades , kõikuvam veelgi kui harilikult , valmis raha tuulde viskama , siiski lõpuks ka 'selle' suhtes ükskõikne -- pärast pikemat ringi jooksmist , ja -põlemist ./ --- Suuna-muutuseks vahest otsustav tahe hoopis maalima hakata , millest küll midagi välja ei tulnud , -- aga siiski istusin Doonau ääres ja üritasin avanevat panoraami üles-joonistada , näpud kohmetusid varsti ja , et oskusi jääb (vähemalt nõnda) tegemiseks väheks jäi asi soiku , --- mis pole ka oluline . /

Läksin siis Buda poolele -- pühitsema oma nimepäeva Matthiasele pühendatud kirikus , tukkusingi seal , otsekui oleks palvetanud , siis tulema --- Pesti poolele , veel ühes ette-sattunud suuremas katedraalis -- seal istudes -- mõjuv vaikus raskete võlvide all ....

Nälja-tundest aetuna siis pizza-jahile -- veel üks väike kinnis-idee ! -- leidsingi lõpuks ühe ja õige piraka -- nägin hulk vaeva selle kinni-pistmisega -- aga kulus ära ,-- maailm teiseneb juba täis kõhuga ! -- palju rõõmsam , muretum ja kindlam .

Läksin vaatama ega Tõnn pole ennast juba ilmutanud (kell kuskil pool seitse) -- muidugi veel ei olnud , jalutasin edasi otsides maha-istumiseks sobivat kohakest -- üks tundus möödaminnes lahti olevat , astusin siis aga hajameelselt sisse ja leidsin end mingis luks-variandi restoranis olevat ! , --- mis siis ikka , istusin rahulikult maha ja tellisin kohvi , hiljem veel õlut -- nagu poleks elu aeg muud teinudki !

Väga rõhutatult soliidne õhustik , eriline suhtlus-seos ettekandjaga -- väga sõbralik , kergelt suunav -- lõpuks : Auf Wiedersehen ! Guter Fahren!

--- Jalutasin kohtumispaika tagasi -- valvurite meelehärmiks olin seal mõnda aega . Tõnise tulles seadsime sammud öö-veetmise-võimaluse -- party -- suunas , nagu plaanitsetud , variante oli rohkesti , esimene küll ebaõnnestus, teine katse ületas aga kõik ootused , ka raha poolest !

Aga , et meil seda parasjagu oli ( olin päeval ka ise vahetanud "leitud" 30 $ -- siis tegime "südamed kõvaks" -- teatud destruktiivne hoolimatusega -- hind oli tõesti metsik ! --- 3000 Forinti näo peale -- 50 $ ! -- eelnevalt ka kaasa-toodud veinipudelitele põhi peale , teine lumehange -- ja sisse ! -- vägev ! võimas ! viimse peal tecno muusika , meeletu võimendus , seninägematul hulgal rahvast , valgus , vein -- kõik kokku lihtsalt vaimustav .

Vabastasin end üleliigseist rõivastest ja tantsisin kui meeletu , arvan ka , et hästi -- võõrapärased näod ümberringi ja võõras keel -- hoolimata sellest , et endal jalad täiesti läbi ja paar unetut ööd seljataga . / Hinnad ka sees absurdsed ja ka ühtejutti tantsida füüsiliselt ei suutnud aga sai maha istuda , tukkuda ja kokkuvõttes kuni hilis-hommikuni aega veeta .

Ei kahetse raha põrmugi ! Muusika oli põhiliselt

hard-core tecno , sekka ka trance' -- saksa DJ poolt valitud.

// Nõnda  jõudsime pühapäeva -- kuna linnast enam suuremat huvi polnud , siis läksime hoopis loomaaeda , tõsi küll , mitte selleks , et loomi näha , kuigi neid ka nägime .

// Sinna minnes möödusime tiikidest ja jutt läks Kadriorule lapsepõlves --- ilmselt meenus midagi .... Seal samas juhtus olema ka Das Museum der Bildender Kunst -- mis osutus tõeliseks märkki-tabamiseks, millest poleks tahtnud ilma jääda , ometi kui "juhuslikult" !

Seal nimelt tuntud Rahvusgalerii kogu valik surematute maale , tõeline elamus , teineteise kõrval

El Creco , Murillo , Gaugin , impressionistid , jpm. !

Vaimustav, eriti esimene -- näha El Crecot elusuuruses , lähedalt vaadelda tema kujutaud haldjakäsi ! -- "Püha perekond" , samuti Gaugini "Mustad sead" --- "kokkusattumus" -- mäherdune küll ! , et enne minekut just temast üle-lugesin , otsekui "reisile kaasa" !

Kui asutus poole kuue paiku suleti, siis tulime tulema , tagasi kesklinna -- õhtus-ööseks üht kindlat kohta : PicassoPunktBar'i otsima ja leidsimegi -- esma-mulje küllalt omapärane , huvitav koht ajaveetmiseks -- isegi pannikoogid a là : Picasso , all hiljem ka pisult kino . /

-- Aga raha hakkas otsa lõppema , vajadus üritada seda barmeni käest vahetada -- ja siis -- pikemast magamatusest ( juba jälle vähemalt 4. päeva !) tingitult uimased .

--- Vajuvad kaks tüüpi trepist üles , peatuvad siis , teine paneb koti maha ja läheb siia-samasse raha vahetama , teine paar sammu kõrvale , istub suitsetama , pöörab selja -- kogu selle aja on keegi neid kahte jälginud --- nüüd see kolmas tõuseb ja läheb võtab märkamatult koti ja kaob märkamatult !

--- Umbes nii leidis see ka aset , -- mingi uimane reaktsioon " ah kadunud? kuhu ta siis sai ?" , jne. Tasa-pidi jõudis kohale , esmalt vaja seda endale "probleemiks teha" ! Sarnaselt loid tegutsemine , uurida järele , konnata pisut ümbritsevatel tänavatel , et ega minema pole visatud (-sic!)

Kahjud: Tõnise kott sisaldas u. 200 DM , fotoaparaadi Zenit ( õnneks mitte oma !) , millel teleobjektiiv ( mis siiski "oma" ) , Tõnise asjad : mapp , päevik , raamatud , jms. -- märgatav kaotus rahalises mõttes , muidu rohkem temale , -- üldiselt piiras otsustavalt meie minemise aega ja määrab kulgu , jne .

/ Öö veetsime kuni sulgemiseni sealsamas , siis ühes teises baaris , raha polnud vahetatud . / Alles esmasp. hommikul -- elu immitses tagasi alles veini ja toidu kõrval ; läbivaks teemaks ostuse-tegemine -- kuidas edasi , minul raha mitte kuigi kauaks , kui ka tagasi , kas läheb üks ja teisele vaid tagasimineku raha ? , jne .

Lahku , et asja üle järgi mõelda . Goethe Instituudi rmt.-kogus -- kus kõige juhuslikumal kombel kohtan ei kellegi muu kui Tõnisega .

Täheldatav huvitav meeleolu-muutus : hommikul õige lootusrikas ( vahest  šokolaadist) energia-küllane -- minna üksi ? -- miks ka mitte ! , nüüd aga vastupidi -- ükstaspuha ! , ei ole mõtet selle venitamisega , järelikult tagasi -- ja nõnda ka otsustatud ühes hirmkallis baaris...

--- Siis Peavaksal , piletid Warszawa rongile -- jääme aga sellest maha , --- viimane öö Budapestis , Ungaris (?), -- teisip. kuuese rongiga minema ....

______________________________________________________________

"Me kirjutame teile Budapestist...²

Algus : Tartus , veinipudeliga kõrg-maja katusel , all öine linn -- vahest millegagi "hüvasti jätmas" . Rongiga Varsawasse, kus siiski liiga külm , seal pidama jäämiseks .

See , et 'minek' toimus talvel , tähendab midagi õige erilist: suvel võiks sellest lihtsamini saada pelk turismireis, talvel aga --- oled sa erand , iseendalegi "ebamõistlik" , siis kummastava , absurdi peale väljas .

Minek "Eikuhugi" , igasugust mõtet eitades . Sellest eriline õõnes elamus , jätkuv kogemus , kuskil ja äkki : mida sa siin teed ...?

"Mõte" tuleb 'väljast' , selleks võib olla lihtsalt : "liiga külm" .... Küsimus "kuhu edasi " saab nõnda vastuse -- soojemasse kohta , lõuna poole .

Läksime Warszawast otse alla , Krakow , Slowakkia , Ungari , nüüd siis Budapestis .

Kuhu mõneks ajaks ka peatuma . Kliima enam-vähem soodne , koht ise mõneski mõttes sobiv .

See on 2.-miljoniline suurlinn , kuhu sa lahustud, vabastav anonüümsus massis , -- siiski erandina sellest kõrval , kuskil maalimas , rahvas mööda vajumas , eluvoolust välja astunud , sellele võõraks jäänud .

Piisab juba keelest , millest sa midagi ei mõista , mis erinevates kohtades aina vaheldub, subjekt jääb nõnda "paratamatult" endaga piiratuks .

Öö-elu, suurlinna destruktiivne melu , öösel tukkuda metroos , päeval pargipingil või raamatukogus .

Mõneks ajaks kindlasti siia , siis vahest Lõuna-Ungari ,võib-olla Rumeenia -- Bulgaaria -- Türgi , või Vahemere rannikule , kuhu iganes ... , suunal pole tähtsust kui on vahendeid .

Sloveenia piiril huvitav kogemus : sai sealses kõrgmäestiku-kliimas tunde bussi oodatud , külmast sai eksistentsiaalne kogemus , Sanzo Pancha kerkis esile , öiste sihitute teede Don Quijote asemel , --- kõigest kogemus : totaalne 'ükskõiksus' --- isegi oma külmast väriseva keha suhtes , samuti , et : võib ka kunagi tagasi , või üldsegi mitte --- motoks : ükstaspuha "

_____________________________________________________________

(Tagant järele: 2. märts, kodus.)

Esmaspäeval jäime niisiis rongist maha -- vaja veeta Budapestis veel üks öö ja osa järgnevast päevast , sest järgmine rong läheb alles peale kella 6. (teisipäeval) .

Jätsime järelejäänud pakid jaama hoiule ja linnapeale , eriti vantsida polnud enam võimalik .

Tagasi kurikuulsasse Picasso Point'i -- absurdi kogemuseks teistele , unega võideldes , raha lugedes sulgemiseni , siis jalgsi tagasi .

Hommikuni jaamas (?) . Siis otsustatud veel kord külastada Art-Gallery't . Läksime , jõudsime kohale tund aega enne avamist , miskipärast tahtsin kuskil kohvi juua , Tõnis aga lihtsalt pargis istuda -- naeruväärne solvumine , ei võtnud raha , pöörasin 'lihtsalt' selja ja hakkasin astuma ... (,tagantjärgi õige ebaharilik reageering ! )

Läksin umbropsu , esmalt neist tiikidest kaugemale , loomaaia ja tee poole , seal mingid putkad , kus veidi rahvast , kaasas vaid mõned mündid , küsisin kohvi , sain aga cokat , jõin selle ära ja läksin edasi , suundudes (ebateadlikult) tagasi tiikide suunas -- üle tee .

Järgnevalt kontrollisin miskipärast veel söögiputkasid , mis kõik olid muidugi kinni -- seda juba tiike ümbritseva pargi servas . Mingi eriti kummaline meeleolu on sellest meenutada: mingi vaikne 'sihikindlus', aga ilma konkreetse plaanita, isegi mõteteta, mingi ähmasus.

Putkade juurest läbi pargi tiigi suunas , mis üsna lähedal nähtav , vaatasin kas pole Tõnist , ilma erilise huvita , palju "tähtsam" oli üks pink teerajal ....

Ei mäleta , et oleksin eriti väsinud , -- kolm pinki , 2. esimest ei meeldinud 3. paistis kuidagi päikest --- istusin mõttega --- "vaja" Dunhill lahti , teha üks suits , aga sellega polnud kiiret , siiski ei istunud ka millestki mõeldes , ähmasus (, mitte uimasus-unisus!) tagantjärgi vaadates üha ilmsem .

Viimane , mida mäletan --- möödusid kaks vanemat naisterahvast (, vist ka lapsega ?) -- erinevus tavapärasest , -- ei mõelnud nt. -- mida nad võiksid arvata , vms. -- lihtsalt istusin , eriti ei vaadanudki , siiski nägin juba eemalt (, ka nende suhtumine , -- "kuidagi" harjumuspärasest erinev , aga mitte eriti -- see tähtsusetu ). [!]

Kaugenemas enam ei mäleta , Dunhill oli mõttes aga kuidagi 'teisiti' ....

Edasi ei mäleta --- ilmselt jäin magama ....

Aga ma ei mäleta millal ma üles tõusin .

Tagant järgi mäletan , et käisin .... , siiski alguses oli rohkem nagu uni , see konkreetne unenäoline reaalsus , ---

--- see võis samahästi ka tegelikult toimuda --- või siis , seda käies "unes näha" --- konkreetselt : kõike läbi väga erilise "unenäolise selguse" --- prisma nähes --- üldiselt sama ümbrus siiski tundmatu , varjundi võrra vähem talvine --- keskel mingi söögiputka , mis avatud . / See episood veidi ununenud , küll 'tunne' , aga puudub terve tegevuskäik ; hilisemaga võrreldes "storyt" -- siinkohal lihtsalt rohkem !)

Siiski : kõigepealt müüja -- noor tüdruk , nägu , mis hiljem tundus tuttavana ( , küll alles Warszawas !, või vahest kuskil varem) -- täpselt praegu ei mäleta , -- küll aga seda liigset "teenistus-valmidust".

Tellisin midagi , rääkisin saksa keeles , endal väga eriline meeleseisund -- täiuslikult rahulik (, st.- mitte miskil moel üle-pakutud!) ja väga kindel -- "unes-käija kindlus" !

Toit : kartulipulgad , taldrikule kuhjatud , vorstid (?) . Episoodist mõndagi kaduma läinud .

/ Miskitmoodi teadsin , et mul raha pole -- mõned mündid -- aga : ei huvitanud ! Rääkisin , väga rahulikult , 'meeldivalt' -- st.- ükskõikselt , et mul raha pole , täpselt mida -- ei mäleta , ilmselt vabandasin .

Mäletan drastilist muutust müüja näos (-- seesama "varjundi võrra ülepingutatus" nagu enne teenistus-valmidusega !) Isegi nagu õigustatud viha .

// "Blicks-kogemus" -- kus ma seda situatsiooni olen juba läbi elanud -- ühel ( ka pisult erilisel hommikul Tallinnas -- sama nägu ja reaktsioon -- kogu olukord ! -- see rõhutab unenäolisust --- ilmselt poleks seda putkat pärast siiski leidnud , kui oleksin otsima läinud ! )

/ Edasi vastaspoole reaktsioon , ilmselt ka jutt , millest ei mäleta isegi "keelt" . / Õõnsa tunde asemel mingi kohutavalt eriline 'ükskõiksus' , nagu selle rõhutamiseks ; mäletan vaatasin korraks eemale , kus paistsid nagu mingid hooned ....

( "ilmutuselamuse järg" --- )

Situatsiooni sekkusid "Teised" , kellest ainult mingi ebamäärane vanamees , selgelt "minu poolel" -- pöördus kolmanda poole (, ülejäänuist -- ainult "kohalolek" !!), maksis? , või ka mitte , meenub nüüd , et minu-poolne jutt oli vist , et pole raha vahetatud , pakkusin ? paari saksa münti

(-kust ma seda praegu võtan?) proovisin edasi lükata ? -- et tulen tagasi ?? ).

// Olulisem : tunne sealt -- see oli 'teadmine' meelevallast , mõjujõust ümbritsevale -- mäletan hüvastijätu-sõnu (esmalt meeles ka saksa keeles -- praegu ei oska ma seda !!) -- umbes , -- et 'see' saab talle ('mõõduldasa') tasutud --- tõepoolest -- nagu Jumal -- hetkel ma tajusin Saatust otse , teadsin osa sellest ....

/ Mingi konkreetne "mütoloogiline" (--kust see sõna algul tuli?) -- konstruktsioon selle tunde ümber -- mesilased -- "tasumine" , saatus , -- oli kuidagi nendega seotud ; vanamees esindas positiivset külge , tema oli samuti 'saaja' .

// Hüvastijätu-sõnadega lahkusin , "arendasin teemat" ka "käies" .

Nüüd tagasi vaadates --- vahest sinnamaani tõesti 'uni' , seal pingil , ja nüüd kunagiste teravate emotsioonide mõjul ----- ma tõusin unes püsti ja läksin edasi ! ! !

Ma kõndisin oma unenäos !

Ma pole mitte kunagi midagi säärast kogenud . Esmalt 'uni' oli 'liiga reaalne' (,st.- ei mingeid "unenäolisi" absurdsusi, täiesti reaalne) ja "käies" --- reaalne täiesti unenäoline --- see oli üks ja see sama !

--- unenäoline reaalsus

/ Või teistes terminites : ma tegelesin "unenägemisega" -- järelikult oluline mida ma edasi minnes tähele panin ./

Mäletan , et kõndisin kaua , mäletan kuidas tundus lumi jalge all , ei vaadanud eriti ringi , väga erilises seisundis / , nagu 'kookonis' !? //

Esimene kontakt : pööramas parasjagu ühele lumisele pargiteele , paremat kätt nagu mingi grupp inimesi , küll ei "vaadanud" siiski , et neid rohkem , oli naisi , lapsi -- üks astus ettepoole ja küsis minult midagi keeles , mis algul tundus mulle midagi romaani-pärast ( tagantjärgi : sarnane mulje vahel ka ungari keelest ).

Õieti 'nägin' neid vist alles küsimise hetkel -- nagu "unest ärgates" [!] siiski magama jäädes .

Reaktsioon : väga eriliselt --- nein , nein ... -- kergelt tõrjuvalt , täiesti eemalolevalt , nagu millegagi olulisemaga tegeledes , hetkeksi peatumata edasi . / Vastureaktsioon -- ah soo ! -- kuidagi eriliselt tagasi-tõmbudes , kas löödult , kurvalt ? Nagu erilist seisundit tajudes , üldsegi mitte nagu võiks tavapäraselt arvata .

// Üha edasi , kus , kui kaua seda ei mäleta . Järjekordne "tühi auk" . / Siiski kas oli nagu ümberringi inimesi ? siiski vahest hiljem --- tiigi ääres --- see teine pink , mis nüüd tagantjärgi üha tuttavam näib -- ümbrus valgem ... [+skeem!]

Pink koondas tähelepanu , meenus Dunhill , suits oli vaja 'lõpetada' (!!) Oleks pea unustanud kohutavama asja juures --- pärast kohtumist grupiga ja enne teist pinki --- valdav senikogematu -- pehmelt õndsa , vaikse ja sujuva , täiesti reaalse hulluks-minemise tunne , -- küll ei mingit "krampi" , ega ka erilist sundi -- aga täiesti reaalne võimalus -- siis 2. pink ja eriti 'suits' -- kui 'selle' vastu .

'See' tunne konkreetsemalt -- 'seosed' üldiseimas mõttes kuidagi pehmelt sassi-minemas , midagi nägemata nägin ümbrust siiski , kui tühi , valgust , ähmasuses teadvustuski esmalt see hullus võimalusena , 'suits' oli juba palju ärksamini .

/ Siis pink -- nüüd rohkem rahvast -- kaks noort ema lapse-vankriga , mis minust möödudes kuidagi kinni jäi --- ja nad möödusid kuidagi 'viivitades' .... [!!]

Siis üks vanamees kotiga ( kas see sama ! , see oli lihtsalt õudne -- kui algus oli uni siis ma polnud teda veel näinud !). Möödus , seisatas , vaatas tagasi , ka eelmised vaatasid eriliselt aga ilma kummastuse , üllatuseta , nad justkui samal lainel (-- ei olnud reaalsuses ? ) [!!!]

Vanamees tahtis nagu istuda , aga ei leidnud kohta ? , kuhu, edasi ?

Ilmed ei olnud ka eriti sõbralikud , ega ka uudishimulikud , pigem mingi "kaas-osalus" [(?)!] nad nagu 'tahtsid' viivitada , ja kõik nad nägid midagi erilist .

Siinkohal ilmselt võtsin Dunhilli...

____________________________________________________________

"Ma ei teagi päris täpselt kustkohast ma praegu nüüd parasjagu kirjutan. Ma tulin küll tagasi aga mingis erilises mõttes ma olen veelgi kaugemale läinud .

Kirjutan praegu Tallinnas , vanematekodus , olen siin juba mõnda aega --- vajasin seda , aega nimelt , kasvõi juba selle kirja kirjutamisekski , ka olnu "läbi-seedimiseks" , järelemõtlemiseks .

Tegelikult ma käisin Ungaris nimelt suitsu ostmas -- kuna ühte marki -- "Dunhilli" -- siinkandis ei müüda .

Tahangi rääkida ühest 'suitsust', sellest milleks ma tegelikult läksin...

Seal Budapestis , veidi enne tagasitulekut , leidis aste minu senise olelu kõige õnnestavam kogemus . Kord , kui olin parasjagu nädalapäevad sisuliselt magamata , jäin ma ühel pargipingil magama ja ma ei ole praegugi vahel viimseni kindel kas ma olen üles tõusnud .

See oli väga eriline situatsioon , ma peaksin otsekui kirjeldama üht unenägu -- mille kohta aga kehtib samavõrd -- 'reaalsus' -- siis unenäo-reaalsus -- õnnestavalt maagiline elamus.

On võimatu edasi anda selle hetke tunnet --- kõikehaarav 'ähmasus' (--mitte uimasus , v. unisus !) , vaimne sihikindlus ja täielik sihitus , äärmine ebareaalsus .

Siis unenäo-maastik --- see oli mingi park sealse Rahvusgalerii läheduses kus me eelmine päev olime veetnud õnnelikke hetki El Creco , Gaugin'i , jt. vanade tuttavatega ja kuhu ma miskipärast tagasi pidin tulema .

Sealne maastik --- tiigid , nagu ka "Dunhill" , pole osa mitte ainult sellest "Unenäost" , vaid ka ühed konkreetsed lapseea mälestused kuskilt mujalt .

Ma istusin ühele pingile , mõttega üks suits teha , meele-seisund , tagantjärgi, juba õige ebatavaline , ilmselt jäin magama --- aga ei mäleta , et ma oleksin püsti tõusnud.

Ühel hetkel leidsin enda kuhugile kõndimas ja seda täiesti kirjeldamatus seisundis .

Kogu see kirjeldamine , teadvustatus , on vaid tagant järele . Sel konkreetsel hetkel oli vaid ebareaalne ümbrus , valgus , lumi jalge all .

Ma ei vaadanudki õieti midagi , küll aga ma ---

--- nägin mõndagi .

Ja see eriline seisund --- konkreetsed situatsioonid -- ma rääkisin kummastavate inimeste / pigem, 'kujudega' , ilmselt saksa keeles , ma tajusin vahetult midagi saatusest , omasin uskumatut meelevalda .

Ja kõige kohutavam , mingil hetkel sai valdavaks senikogematu "pehmelt" ja vaikselt - sujuvalt -- hulluks-minemise tunne ....

Küll ei mingit 'sundi' aga ülimalt reaalne 'hoovus' , võimalus . Ma arvan nüüd , et mul oli siis võimalus valida.

Mida ma tegingi , ümbritsev teisenes vaevutajutavalt "reaalsemaks" , ma istusin taas , et 'lõpetada' suits , mida ma ei olnud veel alustanud...

Olukorra õnnestavus ilmnes just siinkohal , see oli otse imetaoline hetk päikesepaistel tiigid otse ees , üks suits oli terve müsteerium , mööduvad inim-kujud , kes vaatasid kirjeldamatult eriliselt -- "viivitades" , teadvalt ....

Hullus jäi kaugemale , oli vaid vaikne rõõm olemisest , selle suitsu lõhn , mis oli kui osa lapsepõlvest (, kogu selles elamuses oli mingit lapseeale omast tajumise ärksust , värviküllast selgust.)

Aga siis, vaatas iseenda hullus eemalt, see oli iiveldama-ajavalt õudne .

Ma olin siis juba enamjaolt ärkvel ja ma nägin teiselpool tiike selgelt iseennast koos vennaga minemas , nii nagu me seda eelmisel päeval olime teinud .

Tõusin ja hakkasin sinnapoole minema , aga ei saanud --- ilmselt tahtsin veel elada , pöörasin siis oma enda kuju saanud hullusele selja ja läksin teisale ....

Niipalju siis sellest , pärast mida ei tekkinud enam küsimust milleks ma üldse läksin.

Ma tahan nüüd : "allutada end tervenisti oma parimale mälestusele. / Seisundile milleni viib iga distsipliin./ Jõu ,põlguse ja puhtuse keskus . Ohverdan end seesmiselt sellele , kes ma tahaksin olla." ( "Monsieur Teste") .

Veidi ka sellest miks sai tagasi tuldud . Väline põhjus --- finantsid vähenesid kardinaalselt kui vennal õnnestus lasta oma kott ära varastada --- 200 DM + fotoaparaat , jms.

See ei saanud muidugi olla tegelik põhjus, pigem see, et oli niivõrd viimseni 'ükstaspuha' -- konkreetsest kehalisest seisundist johtuv kogemus, pikaajaline magamatus, kohutav väsimus, millega võrreldes nt. nälgimine on nali.³ __________________________________________________

* * * * * ____________________________________________________________

1 Kirjutis pärineb veebruari algusest xxxx. A. D. Kirjutatud vahetult enne Budapesti minekut, kirjutatud konkreetseima meelsuse väljendusena sellest ajalõikest. Samuti olid nood lehed konkreetselt adresseeritud, nö.- "manifesteeritud" seisukoha-võtmine... Sellisena -- kogu tolle perioodi sümboliks, otseseks väljundiks.

2 See kiri on kirjutatud ühes Budapesti baaris, seal tookord... Õieti oli see kui prooviks, otsekui "mustand", sest mäletatavasti läks miskit sellist, -- kas sarnast või ka erinevat! -- sealt ka postiga tulema. Aadress: J.J. -- sic ! -- Tagasiside, kunagi hiljem: just nii ka kirjuta! -- SIC! -- Siia lisatuna viimaseks teateks sealt koha pealt, kõik ülejäänu on pärit hilisemast.

3 Kui kummaline on seda ammust päeva meenutada nüüd. Kõik, mis siis oli selgusetu on tänases hommikus kirkana esile-toodud... Pimestavalt, peaaegu, et isegi naljakas... -- Ometigi ma ei arva , et oleksin suurt teisiti toiminud siis, kui oleksin teadnud midagi tänasest päevast. Tõrksus on 'loomulikeim' -- l ä h e n e m i s e - viis, ja seda on see olnud alati, jääbki olema; ja ma olen nõus! -- Küll, aga ometigi, võib lihtsalt hinnata oma mäletamine ümber, sellekski juba, et -- teada -- mida ja kuidas mäletada...