SHAKESPEARE tsitaadid.

William SHAKESPEARE

William Shakespeare: „Komöödiad II.“ Kogutud teosed VII köites. Tallinn, 1960. IV köide. „Eesti Riiklik Kirjastus.“ Tõlkinud (ja ees- ja järelsõnad) Georg Meri. Lk. 7-727.

„Veneetsia kaupmees.“

„... Head tegu pole kahetsenud ma iial,

ei kahetse ka nüüd: sest kaaslastel,

kes vestlevad või veedavad koos aega,

kel võrdset armuiket kannab hing,

peab vääramatult valitsema võrdsus

ka loomujoontes, kommetes ja vaimus.“(III, 4), lk. 68.

„Palju kära eimillestki.“

„... Eks sõprus püsi igas teises asjas,

Kuid armuasjus jääb ta kõrvale:

neis süda rääkigu vaid oma keelt,

silm kaubelgu vaid oma huvides,

neis ära usu asemikku: ilu

on nõid kes ustavuse peletab.

Me kogeme ju seda iga tund.“ (II, 1), lk. 116.

„... See kui kõik ehtivad omadused pole koondatud ühte naisesse, ei leia ükski naine minu silmis armu. Ta peab olema rikas, see on kindel; tark, või ma ei tahaks teda; vooruslik, või ma ei hakkaks teda kauplema; ilus, või ma ei vaataks talle otsa; tasane, või ma ei laseks teda ligi; puhas kuld, või ma ei võtaks teda ka koos kullahunnikuga; hea kõneoskusega, osav muusikas, ja kui ta kõike seda on, siis jäägu tema juuksevärv taevaisa otsustada.“, (II, 3), lk. 123.

„Kuidas teile meeldib.“

„... Maailm on lava

ja mehed-naised kõik vaid näitlejad.

Nad ilmuvad ja kaovad. Inimlapsel

on elus palju osi; vaatusteks

on seitse eluiga.“(II, 7), lk. 209.

„... Ei loo Indiaski pind

teemanti kui Rosalind.

Tuul sest siristab kui lind,

mida väärt on Rosalind.

Tuhmub maal, kui võlub sind

kõrval seisev Rosalind.

Muud kõik näod, te jätke mind,

Ilus on vaid Rosalind.“ (III, 2), lk. 215.

„... Kas sa ei tea, et olen naine? Kui mõtlen, pean ka rääkima!“ /.../ Teid tänan seltsi eest; kuid õigust öelda niisama meeleldi ma oleks üksi.“ (III, 2), lk. 218.

„... kae tüdrukut, kes jõuab ette preestrist! Jah, teadagi jõuab naise mõte alati ta tegudest ette. /.../ „Nii on kõigi mõtetega – neil on tiivad.“ (IV, 1), lk. 234.

„... See tähendab vaid helgeid unistusi,

vaid kirglikkust ja armsa ihaldamist,

vaid jumaldamist, hardumust ja truudust,

vaid siirust, läbemust ja läbematust,

vaid puhtust, püsikindlust, teenekust.“ (V, 2), lk. 247.

„Kaheteistkümnes öö.“

„... Mis mõte on sel kõigel? Kuis saan jagu?

Kas olen hull? Või on see unenägu?

Mu meeled lummus kastku Lethesse,

las magan, kui on unenägu see!“ (IV, 1), lk. 317.

„... kuid hullu epistlid pole kellegi evangeelium, seega pole oluline, kunas need üle antakse.“ /.../ „Vaadake, et te hästi hardalt kuulate, kui narr loeb hullu jutlust.“ /.../ „... kuid loen hullu jutlust; kui teie kõrgeausus soovib seda nagu kord ja kohus, siis lubage, et kannaksin seda ette täie häälega.“ (V, 1), lk. 330.

„Troilus ja Cressida.“

„... Sõprust, mida ei sõlmi tarkus, saab narrus kergesti jälle sõlmest lahti võtta.“ (II, 3) lk. 373.

„... Cupido, tee, et siin kõik vaiksed neiud

saaks pandarustelt kambrid, sängid, peiud.“ (III, 2), lk. 389.

„Lõpp hea, kõik hea.“

„... Sünd ja voorus

ühtviisi juhtigu sind, sünnieelist

sul saatku headus. Kõiki armasta,

kuid usalda vaid harvu. Ära tee

ka kellelegi kurja; kohutagu

su võimed vaenlast, mitte teod. Ja sõpra

kui elu võtit hoia. Laidetagu

sind vaikivuse, mitte kõne eest...“ (I, 1), lk. 444.

„... Räägitakse, et imesid enam ei sündivat ja et meie filosoofide ülesandeks on muuta üleloomulikud ja põhjuseta nähtumused argipäevasteks ja labasteks.“ (II, 3), lk. 467.

„... Kui maailm peaks olema küllalt lai, tahan asuda kaugele.“, (III, 2), lk. 481.

„Mõõt mõõdu vastu.“

„... mind suutnud köita, kuid see vaga neiu

mu alistas... Ja ma ei mõistnud seni

neid, keda meeltesööst viib hulluseni!“ (II, 2), lk. 556.

„... Kel taeva mõõk on, elus üha

peab range olema ja püha.

Eeskujuks siis võib olla ta,

kui ise teelt ei väärata.“ (III, 2), lk. 577.

„... mul on üks teie hüveks tähtis palve.

Kui saan hea vastuse te silmasäralt,

siis olen teie, teie minu päralt...“ (V, 1), lk. 610.

_________________________________

William Shakespeare (1564-1616). Kogutud teosed VII. köites. I köide. Ajalookroonikad I. Tallinn, 1959. Kirjastus: „Eesti Riiklik Kirjastus“. Lk.: 7-602. Tõlkinud: Georg Meri. (+ ees- ja järelsõnad tõlkijalt.)

„Kuningas John“ („King John“).

„...Vaadake,

mis eas on veetlev neiu ja dofään.

Kui lustlik arm peaks ilu otsima,

kust peaks ta leidma Blanche´ist kaunima?

Kui vaga arm peaks voorust otsima,

kust võiks ta leidma Blanche´ist puhtama? (II, 2.) [Lk.: 116.]

„Kuningas Richard II“. („King Richard II“).

„... Te tahe sündigu. Mu trööstiks jääb,

et silm ka võõrsil sama päikest näeb,

et sama kuldne kiir, mis teid siin paitab,

mu pagendustki kaunistada aitab.“ (I, 3.) [Lk.: 186.]

„... Kõik kohad, millel puhkab taeva silm,

on tarkadele õnne sadamaiks.

Su häda sulle seda õpetagu,

et iga häda voorust karastab.“ (I, 3.) [LK.: 190.]

„... Ei taha ma seda näha... Jumalaga!

Mis sellest saab, on raske ennustada.

Kuid kõveratest radadest on teada,

et ükski jõud ei saa neid õigeks seada.“ (II, 1.) [Lk.: 198.]

„... Ma olen mõtisklenud, kuidas vanglat,

kus elan, võrrelda maailmaga;

kuid et maailm on nõnda rahvarikas,

siin aga ainus olend olen mina,

ei suuda ma; ent siiski murran pead.“ (V, 5.) [Lk.: 247.]

„... eimillekski siis muutun... Kes ka olen,

ei mina ega ükski inimene

jää enne rahule, kui rahu talle

toob olematus... Kuulen muusikat?“ (V, 5.) [Lk.: 248.]

„Kuningas Henry IV“, 1. osa. („King Henry IV“, 1. part.)

„... Mind märgid tähistasid erakordseks,

ja kogu elu käik on näidanud,

et pole ma lihtinimeste kirjas.“ (III, 1.) [Lk.: 298.]

„... Kuid tõesti väärib austust ta kui mees,

kes palju lugend, salateadustesse

on süvenenud, vapper nagu lõvi

ja imeliselt lahke, sama helde

kui kaevandused Indias... Võin öelda:

ta peab suurt lugu teie tulisusest,

end loomu vastaseltki ohjeldades,

kui vastu räägite; jaa, nii ta on.

Võin vanduda, et pole ilmas teist,

kes, nõnda teda ärritanud, pääseks

tast noomituseta ja ohuta.“ (III, 1.) [Lk.: 302.]

„Kuningas Henry IV“, 2. osa. („King Henry IV“, 2. part.)

„... Oo, uni, magus uni,

sa põetaja, kuis kohutasin sind,

et sa ei taha sulgeda mu lauge

ning unustust mu meeltele ei laota?“ (III, 1.) [Lk.: 386.]

„... On inimeste elukäigus mõnda,

mis möödund aja pahet kajastab;

kes seda märganud on, see ennustada

üldjoontes tabavalt võib neidki asju,

mis sündimata nõrgas algmes veel

ja mille idud ajalaekas on.“ (III, 1.) [Lk.: 388.]

„Kuningas Henry V“. („King Henry V“.)

„... Ja mis on vürstil, mida teistel pole,

kui üksnes hiilgus, kõrge koha hiilgus?

Ja mis sa oled, ebajumal hiilgus?

Mis jumal oledki, kui kannatad

maist valu oma kummardajaist rohkem?“ (IV, 1.) [Lk.: 497.]

„... Mu keel on konarlik, nõbu, ja mu esinemine pole sile; kuna mul polnud seega abiks ei meelituse häält ega meelituse vaimugi, siis ei suuda ma ta ette manada armastuse vaimu nõnda, et see ilmuks oma tõelisel kujul.“ (V, 2.) [Lk.: 530.]

______________________________________

WILLIAM SHAKESPEARE. "KOGUTUD TEOSED VII. KÖITES." // "TRAGÖÖDIAD I." // V. KÖIDE. "Titus Andronicus." // "Romeo ja Julia." // "Julius Caesar." // "Hamlet." // "Othello." // Tallinn, 1966. // Kirjastus: "Eesti Raamat". // Tõlkinud: Georg Meri & Jaan Kross ("Othello"). // + Eessõna: "Draama avardub traagiliseks maailmapildiks." + Järelsõnad + Selgitavaid märkusi. // LK: 7 – 659. //

Georg Meri: "Draama avardub traagiliseks maailmapildiks."

"... Ta lõi teoseid, mis süvendavad inimkonna esteetilist kultuuri tänapäevani. /.../ Ometi võitsid just Shakespeare`i tragöödiad aukoha maailma selliste epohhiloonud kirjanduslike monumentide kõrval nagu Homerosele omistatud kangelaseeposed, antiiksed tragöödiad ja Dante "Jumalik komöödia"., lk. 7.

"... usku objektiivse ilu olemasolusse, innsutades võitelma olude eest, mis võimaldaksid selle ilu realiseerimist.", lk. 12

"... poeetilist ilu ei ole käsiteldud ainuüksi kui väärtust iseeneses. Ilu ja poeesia on esitatud inimese ja ühiskonna üllaimate püüdluste orgaanliste omadustena; sellistena on nad nende püüdluste kriteerium. /.../ Nii püsivad Shakespeare`i tragöödiad maise traagika peegeldusena endiselt "inimloomuse üllaimate produktide" esireas.", lk. 19.

"ROMEO JA JULIA."

[Benevolio:] "... Ah, vend, eks tuld ju teine söö,

uus vaev teeb kergeks kanda vanad valud;

pea pööritab – teispidi vurri löö,

uus tusk sind tabab – hõlpsalt vana talud:

niipea kui vastne haigus silma nakkab,

su vana tõve mürgi mõju lakkab.", lk. 113.

[Mercutio:] "... Mab`i? Ütle, kes see on.

Kes? Haldjast ämmaemand. /.../

... teeb sõitu üle magajate nina.

/.../ Ning neidusi, kes selili on heitnud,

see nõid käib painamas, et kandma õpiks (lk. 120).

nad tublit koormat, mis on naise osaks.

Seesama nõid...", lk. 121.

[Julia:] "... Peaks võtma arm

vaid mõtteid saadikuiks: need kümme korda

on väledamad päikesekiirtestki,", lk. 142.

[Vürst:] "... Kas näete nüüd, mis roosk

te vaenu nuhtleb? Taevas seadis nii,

et armastus te rõõmud hukutas!

/.../ Siit mingem, kurtkem kaotust, mis meid lõi.

Mõnd andestus, mõnd nuhtlus ootab ees.

Ei ole loost küll kuuldud kurvamast

kui lugu Romeost ja Juliast.", lk. 195.

"JULIUS CAESAR."

[Portia:] "... vannutan

sind põlvini kord ülistatud ilu,

su armutõotuste ja vande nimel,

mis ka meie ihudki on liitnud ühte,

et mulle, kes ma olen pool sust endast,", lk. 225.

[Caesar:] "... Arg sureb mitu korda enne surma,

ent vapper maitseb surma ainult korra.

Neist imedest, mis mulle kõrva puutund,

näib veidram see, et inimene kardab,

ehk surm, see vääramatu lõpp, küll tuleb

siis, kui ta tuleb.", lk. 228.

[Brutus:] "... Sest inimsaatusel on oma looded:

kui tabad tõusu, viib ta õnnele,

kui magad maha, kogu eluteekond

käib mööda madalikke armetult.", lk. 261.

"HAMLET."

[Horatio:] "... Nii nüüdki suurte vapustuste endeid,

mis ikka ette kuulutavad saatust

ja käivad läheneva häda eel,

on ilmutanud taevas kui ka maa", lk. 286.

[Hamlet:] "... sest miski ei ole iseenesest hea ega halb, üksnes mõtlemine teeb ta selleks.", lk. 320.

[Hamlet:] "... Milline meistriteos on inimene, kui ülev mõistuselt, kui piiritu võimeis, kujus ja liigutustes, kui sihiteadlik ja imetlusväärne tegudes, kui sarnane inglile mõistmiselt, kui sarnane jumalale: maailma ilu, kõige elava tipp;", lk. 321.

[Hamlet:] "... Olla või mitte olla – see on küsimus.

Mis oleks üllam – vaimus taluda

kõik nooled, mida vali saatus paiskab,

või, tõestes relvad hädamere vastu,

vaev lõpetada? Surra, magada --

muud midagi, sest nõnda uinudes

kaoks hingepiin ja kõik need tuhat häiret,

mis meie liha pärib looduselt.

See oleks lõpetus, mis hardasti

on ihaldatav: surra, magada!

Jah, magada... Võib-olla undki näha?", lk. 332.

[Rosencrantz:] "... Ka iga lihtne elu üksi peab

end kaitsma kõigest hinge jõust ja väest

ning hoidma kahju eest, veel enam aga

vaim, kelle hüvang muile eludele", lk. 347.

[Kuninganna:] "... See on su oma aju sigitis:

neid tühje kujutelmi hullumeelsus

on õige osav looma. /.../

[Hamlet:] "... Harjumus

võib vahel muuta loomu laadigi:

võib kuradigi välja kihutada

meist imeväega.", lk. 355.

[1. haukaevaja:] "... Sellepärast, et ta oli hull. Ta saab seal oma mõistuse tagasi; ja kui ei saa, pole sellest suuremat asjagi.", lk. 383.

[Hamlet:] "... Ma pole küll just äge ega järsk,

ent ohtlik olen siiski nii, et targem

sul oleks karta.", lk. 286.

[Hamlet:] "... Kui see juhtub nüüd, ei juhtu seda enam pärast; kui see ei juhtu pärast, juhtub see nüüd; kui see ei juhtu nüüd, sii sükskord juhtub see ometi: valmisolek on kõik.", lk. 393.

[Hamlet:] "... -- oo, kui võiksin

ma teile rääkida! ... Kuid olgu nii. --

Horatio, ma suren, sina elad:

sa räägi minust ja mu asjast tõtt."

/.../ Oh jumal, kuidas solvataks mu nime,

kui pärast mind jääks kestma teadmatus!

Kui oled eales südames mind kandnud,

jää väheke veel õndust ootama

ja selles karmis ilmas hingitse,

et rääkida mu lugu...

/.../ Nii teata talle, ning ka iga sündmust --

suurt, väikest --, mis sai tõukeks... Jääb vaid vaikus. [Sureb.]", lk. 399.

"OTHELLO."

[Jago:] "... Maur, olgugi et ma ei talu teda,

on püsivalt ja õilsalt armuv loomus", lk. 433.

[Jago:] "... Me tööriist, tea, on nutt ja mitte nõidus,

ja nuti toeks on pikaline aeg.

Kas kõik ei kulge hästi?", lk. 444.

Tsitaadid siinkohal kirjutanud ja avaldanud Madis Liibek.