reede, 24. mai 2019

Tsitaadid: 2008-2010.

TSITAADID: 2008 – 2010 anno Domini.

TSITAADID – 2008 -- MMVIII
____________________________________

Tsitaadid 2008 aastal loetud raamatutest.1

__________________________________
DANIEL DEFOE (1659-1731): “ROBINSON CRUSOE”. “Life and strange suprising adventures of Robinson Crusoe of Yorks, mariner.” // Kirjutatud: 1719. // Tõlkinud: Valter Rummel, 2007, Tallinn; // Kirjastus: “Mediasat Group”, 2007. Lk.: 5-216.

“... vaid pikemaks teekonnaks, ehhki mul polnud veel aimugi ega vaevunud ma õieti mõtlemagi, kuhu kanti purjetada: minu jaoks polnud tähtis, kuhu, peaasi et ainult siit minema pääseks.”, lk. 17.
“... Sest ootamatu rõõm, just nagu kurbuski, lööb meeled segi.”, lk. 34.
“... ja oma elu üle järele mõtlesin, hakkas mõistuse hääl mind äkki noomima. // Tähendab, kõiges halvas võib ka midagi head leida, tarvisteb ainult mõelda sellele, et oleks võinud ka hullemini minna.”, lk. 45.
“... Ja olgu kõigist kõige õnnetuma saatuse kogemused õpetuseks, et me selliseski saatuses võime ikka ja alati enda jaoks ka midagi lohutavat leida... // Niisiis võtsin ma nõuks mõistuse häält kuulda ja oma olukorraga leppida.”, lk. 48.
“... aga kannatust mul jätkus ja ka aega oli külluses käes, nii et oli päris ükskõik, kus või milleks ma seda kulutasin.// ... et mul puudus meelerahu, ja niisama rahutu oleks siis saanud ka minu päevik”, lk. 49.
“... Need mõtted rabasid mind ja tegid lausa keeletuks, nii et ma endale midagi vastata ei osanud.”, lk. 69.
“... et anda nõu sellele, kes iganes nei dridu loeb, et kui nad eales peaksid asjade tõelise olemuseni jõudma, leiavad nad peagi, et pääsemine patust on palju suurem õnnistus kui pääsemine hädast või õnnetusest.”, lk. 72.
“... Olin õppinud nägema rohkem oma elu helgemaid kui tumedamaid külgi ja silmas pidama pigem seda, mis mul olemas oli, kui seda, mis mul puudus; ja see pakkus mulle mõnikord lausa sõnulseletamatut sisemist rahuldust...”, lk. 94.
“... keelduvad neid mingiteks taevalikeks vihjeteks pidamast. Aga pole kahtlust, et seda nee don – mingid nähtamatu maailma ilmutused ning vaimude suhtlus. Kuna nende püüdluseks paistab olevat tahtmine mei dohu eest hoiatada, miks mitte siis oletada, et tegemist on mingi sõbralikult toimiva jõuga, olgu see siis ülimuslik, alamuslik või subordinaarne.”, lk. 176.
_____________________________

(06. 03. 2008.)
JULES VERNE (1828-1905): SALADUSLIK SAAR.” Kirjutatud: 1874. // “L´ile mystérieuse”, // Tõlkinud: Silvia Tui-Kadari, 1954, Tallinn, “Eesti Riiklik Kirjastus”, // „Eesti Päevalehe raamat”, 34. // Lk.: 5-448.

“... Ebamäärased eelaimused tegid / äärmiselt rahutuks...”, lk. 42.
“... Tõepolest, neil oli teadmisi, ja inimene, kellel on teadmisi, lööb alati läbi seal, kus teised vireleksid ja paratamatult hukkuksid.”, lk. 129.
“... kuigi ta visalt juurdlevat mõtet üliväga ärritas teadmine, et tegemist on täiest seletamatu looga, ja ta tundis suurimat meelepaha, et tema ümber ja võib-olla tema kohal tegutses mingi võim, millele ta ei osanud nime anda.”, lk. 188.
“... Meie korterisse on tunginud ahvid! // Kannatust ... /... Kuigi kauaks me nende loomadega juba kimpu ei jää!”, lk. 190.
“... kel ei ole ei / tigedust / mõtlematust / ei räpasust, ei / kärsitust ega / halbu instinkte... // ... on inimahvid, kellele on omased paljud jooned, mis näitavad peaaegu inimlikku arukust. Majapidamises tööle rakendatuna võivad nad teenida laua juures... // ning isegi veini juua.”, lk. 193.
“... See on ehk võimalus, et mu oma väärtust mu enda silmis tõsta.”, lk. 310.
“... siis on tal võim, mis teeb temast isegi loodusjõudude käskija.” //... et tema käsutuses on vahendid, mida inimkond veel ei tunne.”, lk. 335.
“... võtsid iga olukorras appi oma terve mõistuse, mis oli neid aidanud juba nii mitu korda, ja seni oli neil kõik õnnestunud tänu nende laiadele üldteadmistele. // ... olid / üksi. Inimesed aga vajavad ühiskonda, nad täiendavad üksteist, nad on üksteisele tarvilikud.”, lk. 356.
“... et kõik said uut lootust. Saladuslik võim oli jälle tegevusse astunud, ja just hetkel, mil häda oli kõige suurem ja keegi enam tema abile ei lootnud.”, lk. 371.
“... Ei olnud kahtlust, et nüüd laheneb mõistatus, et nad saavad teada selle salapärase olendi nime, kes nii sügavalt oli tunginud nende ellu, kelle abi oli olnud nii suuremeelne ja kelle teaod nii võimsad!”; lk. 403.
“... Tema oli ju see, keda nad olid nimetanud saare kaitsevaimuks ja heaks haldjaks, võimas olend, kes neid mitmel puhul oli nii mõjuvalt abistanud, heategija, kellele nad olid võlgu nii palju tänu!”, lk. 409.
“... on üks heategev käsi meid pidevalt kaitsnud, et me kõik võlgneme oma elu heale, suuremelsele ja võimsale inimesele ning et see võimas, suuremeelne ja hea inimene olete tete...”, lk. 410.
“... Minu poolt olid õigus ja õiglus. Ma olen ikka teinud head, kus olen võinud, ja kurja seal, kus ma selleks olin sunnitud. Õiglus ei seisne alati andestamises!”, lk. 415.
“... Milline ei oleks ka otsus, mille järeltulevad põlved teevad selle inimlikest piiridest üle ulatuva elu kohta, prints / ... jääb alati ainulaadseks isiksuseks, kelle mälestus ei või kustuda.”, lk. 419.
______________________________

(25.03.-6.04.´08.)
ABRAHAM STOKER (1847-1912): “DRACULA”. Kirjutatud: 1897. // Tõlkinud: Hans Luik, 1993, // Kirjastus: “Kupar”, Tallinn, Lk.: 5-314.

“... Olen imedeookeanis. Ma kahtlen, ma kardan, mul tuleb veidraid mõtteid mida ma iseendalegi ei tihka tunnistada.”, lk. 18.
“...Võõral maal aga olen ma võõras, mind ei tunta, ja keda ei tunta, sellest ei hoolita.”, lk. 19.
“... Ma ei otsi lusti ja lõbu, patuseid himusid äratavat eredat päikesepaistet ega sillerdavat vett, mis meeldivad noortele rõõmsameelsetele inimestele. // Ma armastan varju ja hämarust ning eelistan, kui vähegi võimalik, üksinduses mõtiskleda.”; lk. 22.
“... kahtlen ainult, kas ükski unenägu võib olla jubedam kui see üleloomulike, hirmuäratavate, salapäraste nähtuste võrk, mis näib minu ümber üha koomale tõmbuvat.”, lk. 29.
“... Päeviku pidamine on üheksateistkümnenda sajandi suurmood. Ent kui mu meeled ei peta, siis on möödunud sajanditel siiski olnud ja on praegugi omad jõuväljad, millest uusaeg ei saa võitu.”, lk. 31.
“... Hamletile suhu sõnad: “Kus on mu märkmik? Tarvis kirja panna...”. // ... otsin ma abi päevikult. Sündmuste korrapärase kirjapaneku harjumus peaks mind rahustama.”, lk. 32.
“... Tundsin, et ihkan järgneda mingi vaistu kutsele; minus toimus hingevõitlus, pooleldi teadvusel olles, pooleldi alateadlikult püüdsin sellele kutsele vastata. Olin hüpnoosi langemas!”, lk. 39.
“... Miks ei võiks ma nüüd edendada raskeimat ja tähtsaimat teadusala – aju-uuringuid? Teaksin ma kasvõi ühe aju saladusi, oleks mul üheainsa vaimuhaige haiglaste fantaasiate võti, siis suudaksin ma oma teadusharus savutada selliseid tulemusi...”, lk. 61.
“... Lõppude lõpuks, kogu elu on ju ainult ootus, me igatseme ikka midagi paremat kui meile siinilmas osaks saab...”, lk. 64.
“... Öeldagu veel, et hullude arutlustes pole loogigat ! Kui väheneist teatakse ! // Oskaksin ma ometi tema mõtteid lugeda !”, lk. 97.
“... Mida see kõik tähendab? Ma hakkan juba kartma, kas pole kauane viibimine hullude keskel mu enda ajutegevusele halvasti mõjunud.”, lk. 113.
“... meie maailm on veider ja kurb, ta on häda ja viletsust ja vaeva täis...”, lk. 144.
“...On saladusi, mida inimene ainult aimab, isegi nende osaliseks lahendamiseks kulub aastasadu.”, lk. 172.
______________________________

(30. 05.-10.06.`08.)
PROSPER MERIMEE: “COLOMBA”, “CARMEN”. Kirjastus: “Perioodika”, sari: “Europeia”. Tallinn, 1990. Tõlkinud: Sirje Keevallik ja Jolanda Kull. Tõlge: 1989. // Lk.: 6-157. // Eessõna: Ott Ojamaa.

“... pole see kuigi oivaline meelitus, kui vihjatakse, et nad kuuluvad suure rahvuse hulka. / ... tahavad olla eriline rahvas ja seda pretensiooni õigustavad nad nii hästi, et jää muud üle kui neile järele anda.”, lk. 25.
“... Mul on nõia silm ja ma tean, mida mõtlevad inimesed, keda olen kohanud vaid paar korda. // Kui te minu mõtteid oskate lugeda, ei tea ma, kas kurvastada või rõõmustada.”, lk. 26.
“... luuleteose kompositsiooni tuntud definatsioonile: “Väikesed ebavõrdse pikkusega read, tühi pind mõlemal pool””., lk. 31.
“... Tuhanded koledad mõtted erutavad ja vaevavad mind ... ja mul on vaja teiega veidi vestelda, enne kui oma üksindusse sukeldun.”, lk. 38.
“... aga naistel ja kassidel on juba kord kombeks mitte tulla, kui neid kutsustakse, ning tulla, kui neid ei kutsuta.”, lk. 127.
“... nad tegid sellist lärmi, et poleks isegi viimsepäevapasunat kuulda olnud. // ... selle pundi parimad abi andsid.”, lk. 128.
“... kuid mööduvate naiste hulgas ei näinud ma ühtki, kes väärinuks seda saatanlikku tüdrukut. // Kui nõidu üldse olemas on, siis see tüdruk on üks neist! // Tema rassi inimestele on vabadus kõik ja nad paneksid kas või linna põlema, kui see säästaks neil päeva vanglas.”, lk. 131.
______________________________

(02-05.06.´08.)
ISAAC ASIMOV: “TEINE ASUM”. “THE SECOND FOUNDATION”, // Copyright Laws: 1953. // Tõlkinud: Indrek Elling, 1996. // Kirjastus: “Eesti Raamat”. Lk.: 5-190.

“... millised oleksid teie tunded, kui need liiguksid vabalt sünnipäraste mõjurite antud suunas. Inimmeel sõdib mõjutamise vastu. Seetõttue ei suuda tavaline hüpnotisöör midagi ette võtta vastu inimese tahtmist. // Mis mõtet sellel kõigel on ? Ka kui ta olekski kõige oleva valitseja, mis siis?”, lk. 14.
“... Oletan, et kujutlesite teda kasutavat samasugust tehnikat kui mina, ehhki mina, pange tähele, võin sisetada ainult tundeid, mitte mõtteid.”, lk. 52.
“... Kui ma moonutasin teie tundeid, pani teie meel vastu silmapilgu, ühe hävitava tillukese hetke vältel, enne kui saavutasite taas tasakaalu. / Mitte keegi ei suuda muolle ainsagi silmapilgu vältel vastu panna, kui ta ei valitse tundeid samal moel nagu mina.”, lk. 54.
“... sellest tähtsam oli emotsionaalse teadvuse voog, mis jääb nendesarnaste puhul igavesti ainsaks üksteisest arusaamise vahendiks.”, lk. 55.
“... Tunnete kontroll, nii nagu teie ja mina seda valitseme, pole eriti uus nähtus. Tegelikult on see inimajus peidus. Enamik inimesi suudab tundeid tõlgendada primitiivsel moel, seostades neid näoilme, hääletooniga ja nii edasi. Üsna mitmeöl loomaliigilon see võime plaju kaugemale arenenud. Loomad kasutavad üsna palju haistmismeelt ja nende tundeelu on mõitsagi primitiivsem kui inimesel. “, lk. 62.
“Kummalise, seletamatu jõuga suutis ta kontrollida inimtundeid ning nendega manipuleerida, alistada kõik inimesed oma tahtele.”, lk. 72.
“... Lootusetult loll on inimene, kes ei tea, et ta on tark. Teie sobisite osalt just seetõttu, et teadiste end sobivat, // Pigem arendage avameelsust, iseteadlikkust ja sundimatut eneseusaldust. Siis ole teil midagi varjata.”, lk. 82.
“... võitlusel puudus mõte. Ta võitles liiga ülekaaluka vastasega.”, lk. 95.
“... oli leebe, tühja peaga olend, kellele meeldisid paitused ja kelle hellus oli mõnusaks vahelduseks karmile elule.”, lk. 113.
“... Olgugi et tal puudub telepaatiavõi mingi muu umbmääraselt defineeritav meeleolude tunnetamise moodus, on siinses õhustikus vaevutajutavat vastukäivust, millest piisab lootusetuse tekkimiseks.”, lk. 130.
______________________________

(06.06.`08.)
W. SOMERSET MAUGHAM: “KUU JA KUUEPENNINE”. “THE MOON AND SIXPENCE”; // C. L.: 1932 // Kirjastus: “Kunst”, Tallinn 1973 // Tõlkinud: Salme Lehiste. Lk.: 3-206.

“... Üks on siiski kindel – see on geeniuse looming. Minu meelest on isiksusel loometöös kõige tähtsam koht. Kui kunstniku looming on omanäoline...”, lk.3.
“... Minu meelst on kunst emotsioonide manifestatsioon, emotsioonid aga räägivad keelt, mis on arusaadav kõigile.”, lk. 4.
“... Inimeses peituvad kaasasündinud mütoloogilised alged.”, lk. 5.
“... See on nagu lummus. Tahtmatult meenuvad salapärased jutud sellest, kuidas inimese teine mina tõrjub välja esimese. Hing on võimeline igasugusteks muundusteks. Ennemuiste oleks öeldud, et vanakuri ise on ta sisse läinud.”, lk. 54.
“... Miks arvad sa, et ilu, mis on väärtuslikumaid asju siinilmas üldse... / Ilu on midagi imepärast ja kättesaamatut, mida kunstnik vaid suurte loomepiinadega siit kaootilisest maailmast on üles otsinud. Ja kui ta selle kord leidnud on, siis ei ole mitte igaühele antud sellest aru saada.”, lk. 66.
“... Ta näis nagu püüdlevat millegi poole, ent mis see konkreetselt oli, jäi mulle teadmata, ilmselt polnud see talle endalegi päris selge. / ... ta on mingi kinnisidee võimuses. // Elas ta ju oma unistuste maailmas, kus reaalsusel polnud mingit kaalu.”, lk. 71.
“... Geniaalsusest imetlusväärsemat nähtust pole maailmas olemas. Kuid andekus on raske koorem sellele, kellele see antud on.”, lk. 86.
“... on kuradist, mitte just kurjuse- ja õelusekuradist, vaid mingist ürgsest jõust, mis eksisteeris enne headust ja kurjust.”, lk. 91.
“... Mulle näib, et osa inimesi lihtsalt ei sünni seal. kus nad peaksid sündima. / ... mis oli talle võõras ja vastuvõtmatu ... // ... Võib-olla seesama võõrdumus ongi ajend, mis unnib inimesi millegi püsiva ja igavese ostingule, mis neid jäägitult haaraks ja enda külge seoks.”, lk. 169.
“... on mingi deemoni võimuses. “Tema kireks oli luua ilu. See ei andnud talle kuskil rahu. Kihutas teda aina ühest paigast teise. // ... igatsus ilu järele -- / igavene rändur. On inimesi, kelle janu tõe järele on nii suur, et selle saavutamiseks on nad valmis kas või maailma alustugesi kõigutama.”, lk. 184.
“... ühendas mingi imeline ja keeruline kompositsioon. Kõik see oli kirjeldamatult kaunis ja salapärane ning mõjus lausa hingematvalt. // Nendes maalingutes oli midagi ürgset ja kohutavat. Lausa üliinimlikku, otsekui oleks sellel seos musta maagiaga. See oli imekaunis ja ühtaegu siivutu.”, lk. 196.
______________________________

(09. 06.`08.)
ABEE PREVOST: “MANON LESCAUT”, Tõlkinud: Sirje Keevallik, Tallinn, 1991, // Kirjastus: “Perioodika”, // Sari: “Europeia”. Lk.: 5-160.

“... Ta oli seitsmeteistkümneaastane ja kirjeldamatult kaunis: nii peen, nii õrn, nii ahvatlev!”, lk. 33.
“... Aga õilsaloomulisi isikuid võib erutada tuhandel viisil: neil oleks nagu enam kui viis meelt ja nad nagu võtaksid vastu kujutlusi ja aistinguid, mis jäävad tavaliselt inimloomuse piirest väljapoole;”, lk. 62.
“... ja tagastasin maale igaveseks kõige täiuslikuma ja armsama olendi, kes tema rüpest iial on võrsunud.”, lk. 158.

_______________________________

(10. 06.`08.)
CHARLES BAUDELAIRE: “VÄIKESED POEEMID PROOSAS”. Marie Under tõlkes. // Kirjastus: “Perioodika”, // Sari: “Europeia”: // Esmaväljaanne: 1930, Tartu, “Eesti Kirjanduse Selts”. // Marie Underi järelsõna, Ain Kaalepi luuletus. // Lk.: 5-124.

“... Missugusele heale deemonile võlgnen õnne olla nii ümbritsetud müsteeriumist, vaikusest, rahust...”, lk. 12.
“... Seesugune tarm hooveb esile igavusest ja unelemisest ja need, kelle juures see nii kangekaelselt ilmneb, on peamiselt / ükskõiksemad olevused ja suurimad unistajate seas.”, lk. 18.
“... mis meid sunnivad uskuma, et kurikavalad deemonid hiilivad meisse ja panevad meid meie enesegi teadmata täitma oma pööraseid tahtmisi.”, lk. 19.
“... et võib olla oma tahtmist mööda kas tema ise või keegi teine. Nagu need ringi ekslevad hinged, kes otsivad endale keha, astub ta millal tahab iga teise isiksusse.”, lk. 26.
“... üleloomulikust maailmast, kus olesklevad nood kättesaamatud jumalused, inimeste sõbrad, kes nii sageli on sunnitud vastu tulema nende kirgedele, sellised nagu nõiad, feed, mäevaimud, õhu- ja tuulehaldjad, salamandrid, näkid, veevaimud ja merineitsid.”, lk. 44.
“... et kunstijoovastus on enam kui miski muu võimeline looritama põhjatu sügaviku õudusi;”, lk. 62.
___________________________

(18. 06. `08.)
MAIT METSANURK: “ÜMERA JÕEL”, Kirjastus: “Eesti Raamat”, Tallinn, 1974, // 6. kordustrükk; //Copyright: 1934.// Lk.: 7-269.

“... Lähemale peaksid haldjad tulema ... / Kes teab, ehk on nende hulgas neitsisid, kes oma iluga ületavad kõik maised naised, keda nähes ununeb maa ja ilm.”, lk. 16-17.
“... kes teadis hästi haldjate asja ja tundis nõidumist. “Haldjas läheb ise teelt, kui talle lausuda kohased sõnad.””, lk. 19.
“... Hallid silmad tuhmide tihedate kulmude all pilkusid harva, vaatasid julgesti, ükskõikselt, vahel isegi julmalt.”, lk. 21.
“... Siis ärgu võtku mitut naist, kui neid valitseda ei jõua!”, lk. 23.
“... Tunti vaenu inimeste vastu, kes läheb mööda kartmata, ümber vahtimata, ükskõiksena, nagu polekski teisi läheduses. // See aga kõnnib uhkelt käratseva parve vahelt läbi, ei pea kedagi oma pilgu vääriliseks.”, lk 99.
“... Jumalaga on samuti nagu mõrsjaga – ei kõlba jätta üht maha, kui näed teist neitsit, kes pisult nägusam või jõukam.”, lk. 191.
______________________________

(17.06. ´08.)
SVEND AGE MADSEN: “JUTUSTADA INIMESI”. Tallinn, 1993. Tõlkinud: Anne Möller Pedersen; // Sari: “Europeia”; // “At fortaelle Menneskene”, // Copyright Laws:1989.// Lk.: 5-251.

“... et tegelikult justustas ta hoopis lõputut lugun ühele vormitule värdjale.”, lk. 92.
“... Ja ometi on elu, milles on olnud veidi ebameedlivusi, hoopis parem kui alati rõõmus, valutu ning enesega rahulolev eksisteerimine.”, lk. 95.
“... See ei vaja enam ei uskumist ega paremakstegemist. See ei vaja ka mõõtmist ega mõistmist. See vajab luuletamist. Me peame selle looma. Jutustama.”, lk. 97.
“... olevat tema ümber lausa kihanud häältest ja ilmutustest, vaimudest ja jaburustest, mis olevat kõik teda kõnetanud...”, lk. 104.
“... Keegi ei saanud aru, kuidas üks lugupeetud mees, kellel ei olnud puudu ahvatlevate naiste tähelepanust...”, lk. 113.
“... “Vaata rahvas on üks ja neil kõigil on üks keel, ja see on alles nende tegude algus. Nüüd ei ole neil võimatu ükski asi, mida nad kavetsevad teha! Mingem nüüd alla ja segagem nende keel, et nad üksteise keelt ei mõistaks”. (Moosese Raamat 11, 6-7)., lk. 118.
“... ei teadnud, et see, mille all / kannatas, oli truudus. // ... oli ta / enesele ikka ja jälle ette kujutanud ning imetlenud, mida ta näeb. Ta oli enesele üha uuesti ja uuesti korranud, et armatsab ... / Need mõtted ja sõnad sidusid teda.”, lk. 121-122.
“... kirjaniku erootiliste elamuste kirjeldused. Tavaliselt see teema talle huvi ei pakkunud, kuid siin oli variatsiooniderikkus ning leidlikkus nii imponeeriv...”, lk. 125.
“... Seetõttu hakkas ta aeg-ajalt, nii päeval kui öösel, ise seejuures ärkvele jäädes, äkki und nägema. Seisund meenutas vaimuhaigust või transsi ning selles viibides nägi ta kummalisi nägemusi, võitles fantoomidega, koges seosetut, ebakindlat maailma, mis veidi hiljem kadus, jättes ta maha üsna samasugusena, nagu ta oli olnud enne, kui unenägu teda tabas.”, lk. 134.
“... unelevast linnast ja selle alati magavate elanike seast, kes veedavad oma elu üksteise unenägusi külastades ning võõraid oma unenägudesse külla kutsudes.”, lk. 141.
“... Ainult see silmapil siin. Kõik muu on väljamõeldis ning neetud vale. Lood minevikustm tulevikuoletused, ümbernurgajutud, kõrvalepõiklemised, unistused, ettekujutlused, väljamõeldised, möödahiilimised.”, lk. 150.
“... avastas ta, neiu suure mõju üle tegelikult imestamata, et on võimeline koolist koju lausa lendama.”, lk. 151.
“... ning ta teadis ka, et nende tema ja / ... elu kõige ilusam aeg, see mida nad hakkavadkoos meenutama ning hiljem kord-korralt uuesti läbi elama, on periood, mil nad vihaselt võitlevad, et teineteist võita. Ta pidi nii kiiresti kui võimalik looma mingid takistused, et armumisperiood liiga lühikeseks ei jääks.”, lk. 152.
“... Meil kõigil on suur vajadus elumõtte järele, kuigi me oma sisimas teame, et tegelikult pole mingit niisugust mõtet olemas. Me unistame õnnelikust maailmast ... / ... Me elame paradokside keskel.”, lk. 154.
“... Et unenägude olemasolu vorm on iseäralik, etame me kõik oma kogemustest. Need on olemas ja ei ole ka. / .. et möödunud öö unenägu saab oma tegeliku vormi ja tähenduse alles siis, kui sellest justustada ?”, lk. 174.
“... ta oli kiire taibuga ja omandas ka raskewd ained ebahariliku kergusega, kuid eelkõige oli tal lausa erakordne mälu.”, lk. 176.
“... Kena naine märkas, kuidas kogenematu poisi ühemõtteline imetlus temasse lausa sisse tungis. Ta vastas sõbraliku tunnustusega. / .. kuid naine, kes oli armastuse altarile nii palju ohvreid kandnud, et see andis talle lausa müstilise väe...”, lk. 179.
“... Ükskõik kui kõvasti ja vihaselt vaimud / ka ei rääkinud, keeldus ta niisugust lollust kuulamast, ning ükskõik kui afekteeritult või ülespuhutult nad ka ei käitunud... / poleks võimeline armastusse uskuma .. / ... Ometi pidi ta suhteliselt hilja ka armastuse avastama...” // Tal oli väge, mis oleks lasknud tal suureks abistajaks saada, kuid oma üksinduses pidi ta oma loomisvõimet piirama ja pühenduma kirjandusmaailma parandamisele.”, lk. 186.
“... Keda miel vaja on, on kahjutekitaja, ennastohverdav inimene ... / ... pidi tulema too, ke skõik vappuma ja värisema paneb.”, lk. 191.
“... Ta oli võluv ja populaarne veel enne, kui ta ise jõudis hakata vastassoo vastu huvi tundma. // ... sest aja möödudes oli tal noori, erksaid, vallatuid või pirtsakaid tüdrukuid võrgutades armastusest hoidumine üha raskemaks läinud.”, lk. 196.
_____________________________

(07.07-15. 07.`08.)
TOM LOWENSTEIN: “BUDDHA TEE. BUDISM – VAIMSE VIRGUMISE TEE.” “THE VISION OF BUDDHA.”, Copyright Laws: 1996. / Kirjastus: “Duncan Baird Publishers”, // Tõlge: Kerttu Tergem, 2001, Kirjastus: “ILO”. Lk.: 6-183.

“... Nagu teistes suurtes religioonides, võlgnevad ka varabusistlikud legendid palju rahvausundile.”, lk. 8.
“... naismuusikud “rõõmustasid teda sulni hääle ja joovastavavallatusega.”, lk. 12.
“... Samuti usuti, et raske, karm ja pikaajaline askees tekitab vaimset vägem (tapas, müstiline kuumus), mis annab joogile (vaimselt pühendatule) meeltevälised võimed, nagu selgeltnägemine, leviteerimine, tervendamine, nähtamatuks muutumine, tahke aine läbimine ning korraga kahes kohas viibimine. Ka hõimuühiskondade schamaanid väidavad, et nad saavad pärast initsiatsioonikatsumusi samasugused võimed”, lk. 14-15.
“... hinduistliku himurusjumalanna Kaamaga. Just tema kujul üritas Maara ihasid ergutavate õienoolte ning kolme meelelise tütre abil eksitada Bodisattva keskendumist.”, lk. 20.
“... “Lahusolek meeldivast on kannatus. Soovitust ilmajäämine on kannatus.””, lk. 25.
“... “Asjade loomus näeb ette, et meil tuleb lahkuda nendest, kes on meile kallid. Kõik, mis sünnib, on määratud kaduma.””, lk. 51.
“... koguni buddha ise on lihtsalt mõistuslikud tarindid, mille väärtus on metafoorne: nad viitavad transtsendentaalsele tegelikkusele. Täielikul reaalsusel pole midagi pistmist sellega, mida saab nimetada. Olemas on vaid tühjus ja isegi sellest rääkimine tähendab tegelikkuse varjamist intuitiivse vaikse mõtluskogemuse eest, mis võib seda hõlmata mitteverbaalselt ja mittekontseptuaalselt.”, lk 63.
“... “Südasuutra”: “... tekstis hakatakse uurima “kõigi nähtuste tühjust” / ... on kuju (või mateeria) tühjus, ja tühjus on kuju. Mis iganes on tühjus, see on kuju; seesama kehtib ka isiksuse teiste koostisosade kohta.”, lk. 64-65.
“... et dharmat on võimalik edastada ka mitteverbaalselt. Selle seisukoha kohaselt moonutavad sõnad tegelikkust, mida on võimalik hõlmata üksnes vaistlikult, vaikides või “vahetult osutades””, lk. 95
“... “Kami´ks nimetati kõike ebatavalist /millel on üleloomulik vägi või mis sisendas aukartust . / Usutakse, et kami – püha vägi – on olemas nii elavates kui ka eluta asjades ja seega võib ta asuda silmapaistvates inimestes...”, lk. 100.
“... Kukai shingon´i kk. --- Kukai: “tegelikult / on see õpetus liiga sügav, et seda kirja panna. Kujutiseabil saab seda siiskimõista. Kunst avab meile täiuse seisundi.””, lk.107.
“... Mees- ja naisjumaluse ühtesümboolikal oli kaks peamist aspekti: seksuaalne ühendus viitas bioloogilise, materiaalse ja vaimse elu loomisele. Ja kui meessoost jumalusvõiski olla kauge jaülemaine, siis arvati, et tema naisvasteon aktiivne ja ligipääsetav meesjumaluse shakti (vägi, elujõud), kes mängleb inimeste maailmas.”, lk. 135
“... Nagu paljud tantristlikud sümbolid, moodustavad ka mehelik ja naiselik harmoonilise kahesuse, mille loomus on Üks.”, lk. 139.
“... Schopenhaueri teos “Die Welt als Wille und Vortsellung” (“Maailma kui tahe ja kujutlus”) toetus suures osas Kanti filosoofiale ning hinduistlike jabudistlike kujutelmad segule. Schopenhauer väitis, et elu juhib eesmärgitu ja mõistusetu jõud, mida kirjeldatakse kui “tahet”. Teadvustamata oma orjalikku sõltuvust sellest tundmatust tahtest, “alistusid inimesed sünnipärasele, kuid petlikule reaalsusele, mis sundis neid jahtima saavutamatuid eesmärke, nagu õnn selles maailmas. Schopenhauer uskus, et tahte eesmärgitut püüdlust saab peatada süüvimisega muusikasse ja kunsti jaet seda võib täiesti ületada müstilise intuitsiooni kaudu.” (S. Batchelor: “The Awakening of the West”, 1994.), lk. 152-153.
“... siis mungakogudust Euroopas oli peaaegu võimatu ette kujutleda kuni 1960. aastate lõpuni. Siis plahvatas eurooplaste teadvuses idamaine vaimsus, mis võis olla ka vabameelsuse ja psühhedeelilise mõistusevastasuse aspekt.”, lk. 154.
______________________________

(17.-20.07.´08.)
ISAAC ASIMOV: “ASUM”. “FOUNDATION”, // Tõlkinud: Linda Ariva, // Tallinn, 1985, // Kirjastus: “Eesti Raamat”. Lk.: 3-173. // Copyright Laws: 1951. (Tõlgitud 1969 a. väljaande järgi.)

“... Oli lapsik tunda pettumust, kuid lapsikus on mehe juures peaaegu sama loomulik nagu lapse juures ja / oli klimp kurgus. Ta polnud iialgi näinud / laotumas enda ees kogu tema uskumatuses / ja t apolnud arvanud, et peab selle nägemisega ootama veel kauem.”, lk. 5.
“... Tema oli teadlik üksnes inimese võimsamast teost: täielikust ja peaaegu põlastamapanevalt lõplikust maailmavallutamisest. // ... lummab teid, kui teis on poeetilist temperamenti.”, lk. 10.
“... et teie tõde on oma olemuselt nii spetsiifiline, et see on väljaspool tavalise inimese arusaama. Mulle näib, et tõdepeaks olema selgem, vähem müstiline ja rohkem mõistusega võetav. / Mõningaile mõistusile see raskusi ei valmista...”, lk 19.
“... Nimetage seda idealismiks. Nimetage seda minu samastamiseks selle müstilise üldistusega, mida nimetatakse inimeseks.”, lk. 24.
“... “Vägivald / on asjatundmatule viimane väljapääs.””, lk. 50.
“... Kui kord meie käes on võim käske jagada, noh, siis jagage neid nagu oleksite sündinud sed ategema, ja nad kuuletuvad harjumusest. See on riigipöörde põhiolemus.”, lk. 54.
“... igal juhul piiratakse teie tegevusvabadust nii, et te olete sunnitud minema ühte, ainult ühte rada pidi.”, lk. 56.
“... Kuid te olete siiski veel väga noor. / See on viga, mida teataval eluperioodil ei õnnestu kellelgi vältida.”, lk. 61.
“... siis on teil teadusest romantiline ja väga rumal ettekujutlus. Et nii kaugele jõuda, selleks on vaja terve eluea pikkust õppust ja geniaalset mõistust.”, lk. 65.
“... nagu öeldakse, rahuarmastaja inimene / Vähemalt pean ma vägivalda ebaökonoomseks mooduseks lõppeesmärgi saavutamisel. Alati on olemas paremaid aseaineid, ehhki need võivad osutuda vähem vahetuiks.”, lk. 88.
“... kes pooltõsiselt, poolpilkamisi kandisd motot / “Ärge kunagi laske end oma moraalikoodeksist segada, kui teete seda, mida peate õigeks!”, lk. 101.
“... kuid ta kõhkleb ohustamast sinu mittemateriaalse ja problemaatilise hinge olemasolu. See on midagi empiirilise psühholoogia taolist.”, lk. 106.
“... “Edu saavutamiseks ei piisa plaanide tegemisest, tuleb osata ka improviseerida.” Ma improviseerin.”, lk. 125.
_______________________________

(20.-30.07. `08.)
ISAAC ASIMOV: “ASUM JA IMPEERIUM.” Tõlkinud: Linda Ariva. Tallinn, 1989. “Eesti Raamat”. Lk.: 3-190. “FOUNDATION AND EMPIRE” // Copyright Laws: 1952 // Printed in USA: 1967.

“... Samuti pole ma võimeline mõjutama ükskõik millise teile meeldiva noore daami poolehoiuavaldusi. Selles suhtes ma kunstlikke abivahendeid ei vaja ... // Õnnetuseks kipub ebateadlik rahvas haritust sageli nõidumisega segi ajama ja armuasjad paistavad olevat see eluvaldkond, mis kõige rohkem võluri abi vajab.”,
lk. 7.
“... on tähti hõredalt ---
“Kus hõredalt puistatud tähti,
ja kosmose külma hingust immitsemas nähti.”
“... üllalt rahulikud päevad olid möödas ja koos nendega olid kadunud ka karm uljus ja otsustavus.”, lk. 13.
“... Mind süüdistatakse tagasihoidlikuses, kohutavas ja täiesti loomuvastases kuriteos.”, lk. 64.
“... Noores põlves ma käisin / ja ka mina mõtlesin kord suuri ja dramaatilisi mõtteid.”, lk73.
“... Üldiselt võttes ei kiitnud ta heaks eneseanalüüsi ja igasugust filosoofiat ja metafüüsikat, mis polnud tema tööga otseselt seotud. Sellest oli kasu.”, 78.
“... mees rääkis sellise inimese hädaohtlikult tasasel toonil, kel polnud kunagi vaja häält tõsta, et oma tahtmist maksma panna.”, lk. 90.
“... Tal tekkis kummaliselt pööritamapanev ebareaalsuse tunne nagu päevadel, kus sündmused üksteise otsa kuhjuvad.”, 105.
“... Sinu teadmine ei saa talle viga teha. Asi on nimelt nii, et ta on võimeline kohandama inimolendite emostionaalset tasakaalu. See ei kõla just eriti vapustavalt, kuid selle vastu ollakse võimetud.”, 169.
“... Ta mõjutab meelevaldselt emostioone. Emotsionaalne kontroll! // Esiteks, et inimühsikonnas ei toimu järgmise tuhande aasta vältel mingit fundamentaalset muudatust. // ...eeldas, et inimreageering ärritustele jääb konstantseks.”, lk. 174.
“... mis puudutab tema tööd – sa ainult kuula ! Ta mõistus on kirgas ja selge nagu kosmose taevas. Ta teab, mida ta räägib. Ma usun teda.”, lk. 181.
“... Emostionaalsel kontrollil on olemas spetsiaalne tahk, millest teie midagi ei tea. Intuitsiooni ehk sisekaemust ehk vaistlikku eelaimust või kuidas te iganes soovite seda nimetada, võib emostioonina võtta. Vähemalt mina võin seda nii kohelda. Te ei saa vist aru, ega ju ?”, lk. 188.
______________________________

(02.- 04. 08. `08.)
FREDERICK FORSYTH: “PAHOLAISEN PELILAUTA”, “THE NEGOTIATOR”, Helsinki 1991, Finland , Keuruu, Suomennos: Seppo Sauri; // “Kustannus OY Valitut kirjavaliot”. Lk.: 8-187. “VALITUT PALAT. KIRJAVALIOT. Neljä lyhennettyä menestysteosta.” // (Lyhenelmä teoksesta).

“... silloin voimme lapsilemme maailman, joka on todella vapaa siitä kauheasta pelosta, jota me olemme näiden viidenkymmenen vuoden aikana tunteneet.”, lk. 15.
“... puhui kunnialisesta rauhasta ja turvallisesta rauhasta. // “Kaikki ihmiset uneksivat, mutta vaaralisimpia ovat ne, jotka uneksivat silmät auki.”, lk. 25.
“... tietokoneita / .. että näma kapineet okivat tie valtaan: oikein käytettyinä ne tarjosivat keinot korjata maailman mieletömyyksiä ja tuoda järjestystä kaaoksen.”, lk. 26.
“... kuinka viime päivät ovat järkintäneet koko kansakuntaamme. // ... nyökkäsi. Hän oli varmaa tunteiden aitoudesta.”, lk. 103.
“... Pahempaa kuin kauheaa. / See oli järjetöntä. En tajua sitä // Eivät he tunne sääliä.”, lk. 105.
“... oli syvissä ajatuksissa / oli tottunut hänen mietiskelyihinsä ja antoi hänen olla rahuassa.”, lk. 106.
“... koko kansakunnan yli hyökyaaltona tulvahtanut silmitön raivo oli löytanyt itselleen kohteen. // ja teki siellä tuhojaan.”, lk. 112.
“... PARIISIN saapuminen oli / kuin kotiintulo. Täällä hän oli kosiskellut / ja saanut hänet omakseen ... // Pariisissa hän oli kokenut taivaan, Pariisissa hän oli kokenut helvetin. Hän kyllä tunsi sen kaupungin.”, lk. 138.
“... Jos / oli kiero, niin ihmiskunnalla ei tosiaankaan ollut toivoa.”, lk. 167.
“... Voisinko vielä tarjota teille jotakin, hyvä herra? Ihan mitä vain // Vain itsesi tyttöseni.”, lk. 185.
_______________________________

TSITAADID – 2009 -- MMIX
_______________________________

(28. 12. ´08. – 03. 01. 2009.)
ALEXANDRE DUMAS: “LES TROIS MOUSQUETAIRES.” “Kolm musketäri”. // Tõlge: Tatjana Hallap; // 1957; // Kirjastus: “Eesti Riiklik Kirjastus”; // Copyright Laws: 2008; “Eesti Päevalehe Raamat”. Lk.: 5- 509. // Kirjutatud 1844. //

“... Ning siis, igati rahul oma käitumisega ... / ... midagi kahetsemata, olevikku usaldades ja lootusrikkalt tulevikku vaadates ... / ... magas õiglase mehe und.”, lk. 16-17.
“... – mida võimsam oli noormehe üleolek teistest omaealistest, seda enam oli põhjust, kui ta temas eksis.”, lk. 33.
“... Lugu om tõsine ... / ... See on sisemine asi. Teenritega on lugu samuti nagu naistega. Neile tuleb kohe alguses koht kätte näidata. Mõtelge sell eüle järele.”, lk. 68.
“... Kas te viirastustesse usute? `/ Mina usun ainult seda, mis ma näinud olen. Kuna ma viirastusi pole iialgi näinud, siis ei usu ma neisse. Piibel käsin meil neisse uskuda ... / Samueli vaim ilmus Saulile, ja mulle ei meeldi / et usutõed kahtluse alla seatakse. Olgu ta inimene või kurat, keha või vaim, kujutlus või reaalsus, igal juhul on see mees minu needuseks ilma sündinud...”, lk. 76.
“... Naised on ilma loodud hukatuseks ja neist sünnivad kõik hädad.”, lk. 77.
“... See oli sarmikas / tumedajuukseline, siniste silmadega naine, / roosi- ja opaalivärvi nahaga.”, lk. 84.
“... tundus see noor naine peaaegu armastatu ideaalkujuna. Ta oli ilus, salapärane ja pühendatud kõigisse / saladustesse, see andis ta võluvatele näojoontele veetleva tõsiduse. Ta paistis olevat tundliku loomuga, see on asjaolu, mis algajad armastajaid vastupandamatult võlub.” // “Tol ajal jõuti naiste abil edasi ja seda ei häbenetud. Naised, kes olid ainult ilusad, kinkisid oma ilu -- ja kahtlemata sellest ajast ongi pärit kõnekäänd: maailma kauneim neiu saab anda ainult seda, mis tal on.”, lk. 89.
“... ei olnud / miljonär. ühel päeval lootis ta selleks kindlasti saada, kuid tähtaeg, mille ta selle õnne saabumiseks määras, oli veel üsna kaugel. Seni aga ! Kui meeleheitlik on näha armastatud naist endale tuhandeid pisiasju soovimas, millest koosneb naiste õnn, ja mitte suuta talle neid kinkida!”, lk. 90.
“... vvõimalus kõnelda ilusast väikesest... / ... Esimese armastuse puhul ei saa veel diskreetsust nõuda. Esimese armastusega kaasneb nii suur rõõm, et see peab üle ääre ajama, sest vastasel korral ta lämmatab.”, lk. 91.
“... Ta oli kolmekümne viie aastane, õigusega peeti teda ilusiamaks aadlikuks ja elegantsemaks kavaleriks ... / ... kõikvõimsana kuningriigis, mida ta oma tujude järgi mässama ajas ja jälle rahustas, elas / munasjutulist elu, mis veel järgnevatel sajanditel tulevastes põlvedes imetlust äratas. Iseteadvana, veendunud oma võimus ja kindel selles, et teiste inimeste üle valitsevad seadused ei küüni temani, sammus ta kõrvalekaldumatult püstitatud eesmärgi poole, kuigi see eesmärk võis olla nii kauge ja silmipimestav, et igal teisel inimesel oleks meeletus sellele mõeldagi.”, lk. 103.
“... Ta vaatles hetke hirmunult seda juhmi enesekindlat ilmet, mis on mõnikord idiootidel, kui neil on hirm.”, lk. 146.
“... säras rõõmust ja uhkusest. Saladus, mida ta teadis, naine, keda ta armastas, usaldus ja armastus tegid tast hiiglase.”, lk. 149.
“... Nad tundisd ennast otsekui lahingu erll, süda peksmas, silmad naerul ja nad tundsid, et elu, millest nad peavad võib-olla lahkuma, on lõppudelõpuks siiski ilus.”, lk. 160.
“...hämmastas, missuguse hapra ja salajase niidi otsas võib mõnikord rippuda inimeste ja terve rahva elu.”, lk. 172.
“... Pariisi kõige kardetavamate linnaosade, ... / On ju üldiselt teada, et joodikuid ja armunuid Jumal hoiab.”, lk. 181.
“... Oh, need naised, need naised!” hüüdis vana sõdur. “Säärane romantika on just nende moodi. Kõik, mis lõhnab salapärasuse järgi, veetleb neid.”, lk. 186.
“... Noormees! Noormees! Mingi armulooke? Olge ettevaatlik, kordan teile: naine on olnud meie kõigi hukatuseks minevikus ja ta on meie kõigi hukatuseks tulevikus.”, lk. 188.
“... Igasugune teesklus on mask ja nii hästi kui see ongi tehtud, võib seda siiski tähelepanelikult vaadates tõelisest näost eraldada.”, lk. 198.
“... Miski ei kiirenda nii väga aja kulgu ja ei lühenda teed kui mõte, mis täielikult valdab inimese sisemaailma. Väklismaailm sarnaneb siis unega, mille unenäoks on see mõte. Mõtte mõjul kaotab aeg mõõdu ja distantsi. Lahkutakse ühest kohast ja saabutakse teise kohta, see ongi kõik. Läbitud vahemaast ei jää midagi meelde peale ebamäärase udu...”, lk. 212.
“... tundis, et läheb ogaraks; talle näis, et viibib hullumajas ja et ta muutub ise varsti samasuguseks hulluks, nagu olid need, keda ta nägi. Ta oli aga sunnitud vaikima, sest ta ei mõistnud keelt, mida siin kõneldi.”, lk. 217.
“... Nee dolid ainult illusioonid ja viirastused. Kuid kas tõelisele armastusele, tõelisele armukadedusele on teist tõelisust kui illusioonid ja viirastused?”, lk. 252.
“... Muide, kättemaks pidi olema võimas ja hiilgav, igas suhtes mehe vääriline, kes võitlusrelvana hoiab käes kogu kuningriigi jõude.”, lk. 327.
“... aeg toob kaasa juhuse ja juhus annab inimesele kahekordsed võimalused võita. Mida rohkem on mängus, seda enam võidetakse, tuleb vaid osata oodata.”, lk. 340.
_______________________________

(04.-13.01. ´09.)
ROBERT STILMARCK: “PÄRIJA KALKUTAST”. Tallinn, 1993; Kirjastus: “KRK”; // (Eesti Riikliku Kirjastuse 1962 a. väljaande faksiimiletrükk.) Kirjastus: “Ühiselu”. Lk.: 7-772.

“... kometähelist Orioni vööd, vaid kuldselt vilkuvat Lõuna Risti. Ta oli alati uskunud, et neis kahes – põhja ja lõuna taevavõlvi ilusamates tähtkujudes on ka tema õnnetäht, tema edutäht!”, lk. 8-9.
“... kunstist tähtkujude järgi... / .... nägu ja tema suured ilmekad silmad, mis / olid tähistaeva poole suunatud, olid nii ilusad ... // Noor leedi kuulas kui võlutud ning see hingestas jutustajat. / ... andsid tunnistust tema tähelepanuvõimest ja elavast mõistusest.”, lk. 35.
“... Ta oli oma võimsuses täiesti kindel ega kartnud siin väärilist võistlejat kohata...”, lk. 90,
“... Tugevale ja julgele pole kavalust tarvis...”, // “Salakavalus ja õelus on argpüksidele vajalik...”, lk. 91.
“... Välgatavad korraks ja kaovad nagu petlik õnneviirastus!” // “... teil pole takistusi tõeliseks ja mitte sugugi viirastuslikuks õnneks. Õnn lebab alati väga tavalistel teedel, ebatavalistel teda ei kohta!”, lk. 105.
“... Kuid milline energia, kirg ja hoolimatus abinõude valikul! See inimene on sündinud selleks, et alistada teisi. Ei, ta on ühiskonnale eluliselt vajalik!”, lk. 119.
_______________________________

(12. 04. ´09.)
FREDERICK FORSYTH: “THE DAY OF THE JACKAL” // “Šaakali päev”. Tõlkinud: Enn Soosaar; // Tallinn: 1989; // Copyright Laws: 1971; // “Eesti Päevalehe romaaniklassika. Lk.: 5 – 285; // Kirjutatud: 1970.

“... tundus ta mehena, kes suudab ennast igas olukorras valitseda. Aga silmad häirisid teda. / ... oli näinud / psühhopaatide tuhme vilavaid silmi, sõdurite valvsaid silmi. // Aga ta iirised, hallitäpilised iirised kattis nagu mingi suitsuvine, talvehommiku uduhahk. // taipas, et inglase silmad on täiesti ilmetud. Nende suitsuhallus mattis kõik nedasse, ei reetnud mehe ainsatki mõtet // nii ärritas ka teda see, mida ei olnud võimalik ette näha ja seega kontrollida.”, lk. 35.
“...hoolikalt läbimõeldud ning läbiviidud tegevusele. // ... ei olnud aeglane ega rumal meees. Ta luges äärmiselt palju, oli oma plaane välja töödates pedantlikult täpne ja suutis mällu talletada tohutul arvul faktilist materjali, mida võis alles ehk kunagi hiljem vaja minna.”, lk. 44.
“... ja hetkeks sähvatas / silmis hirm. Alles nüüd märkas / et ükskõik missugune ilme salamõrtsuka näol ka oli, tema silmi see ei puudutanud. Mingid hallid triibud varjasid neid nagu suitsuviirud ja peitsid endasse igasuguse ilme, mis seal tekkida võis.”, lk. 57.
“...Ja sel juhul tuleb teil surra. /.. hoolitsen ma tagasi tulles selle eest, et te surete. Kas on arusaadav ? // Aga selle / külalise juures, kes plaanitses tähtsa ja hästi kaitstud tegelase tapmist oli midagi mõistmatut ja seletamatut.”, lk. 59.
“... oli napisõnaline, tagasihoidlik olnud. Vastureageering oli õige. Tema kombekus äratas / huvi. // Tundis küllalt hästi mehi, et osata ära arvata, misugust vastassoo esindajat keegi ihaldab. // ... mängis ujedat hoolitsevat karsket neiut, kes välisest tagasihoidlikuest hoolimata andis siiski vahel mõista, et ta on ehk nõus ühel päeval oma suurepärast keha jagama.”, lk. 75.
“... Ehkki oma ala suur meister, tundis temagi kiitusest samasugust rõõmu nagu iga teine inimene. Pealegi teadis ta, et tema ees seisev klient kuulus oma ameti tippu.”, lk. 105.
Seine´i kaldapealsetel jalutasid aeglaselt teineteise käevangus paarid, nagu ikka suveõhtutel, hämarusest, armastusest ja noorusest otsekui purjus, nautimas hetke, mis enam kunagi hiljem, soovigu nad seda kui kõvasti tahes, ei ole päriselt seesama.”, lk. 119.
“... Inimene, kes sellist elu elada tahab, peab olema pururikas, tal peab olema dollareid / Ta silmitses pärlendavat merd ja sihvakaid päevitunud tüdrukuid, kes rannas patseerisid... // Sellist elu oli ta ammuaega igatsenud. / kus pakuti hoopis teistsugust elu, teistsugust maailma kui see, mida tema tundis. // viimasel kolmel aastal oli ta pikkade sammudega on unistusele lähenenud. Ta oli juba üht-teist näinud, üht-teist tunda saanud.”, lk. 206.
“... Missugune on see Šaakal, kellega kohtumine tal ees seisab. Enesekindel, ülbe, oma puutumatuses veendunud? Ohtlik, kaval, peadntlikult täpne, kes midagi juhuse hoolde ei jäta ?”, lk. 218.
“... oli ta vastu tahtmist hakanud tundma mingit kummalist lugupidamist selle vaikiva, aina uusi üllatusi pakkuva püssiga mehe vastu, kes oli kõik viimse üksikasjani ette planeerinud, mitte midagi juhuse hoolde jätnud.”, lk. 236.
“... Šaakali pilk püsis naisel ja esimest korda märkas / mehe silmis halle täppe, mis laienesid, varjutasid kogu näo, muutsid selle elutuks ja ilmetuks, just nagu vahiks teda hingetu robot.”, lk. 242.
“... see kuidas nad kogu aeg korrutavad, et temal aina veab ja meie olme viimased lollid. jah, vedanud on tal tõesti roppu moodi, aga saatanlikult osav on ta samuti. Ja vigu oleme kahtlemata teinud ja õnne on meil neetud vähe olnud.”, lk. 252.
______________________________

(28. 01. – 05. 02.`09.)
MIKA WALTARI: “MIKAEL HAKIM. Kümme raamatut Mikael Carvajali ehk Mikael el-Hakimi elust aastail 1527-38, kui ta oli tunnistanud ainsat jumalat ja andnud end Kõrge Värava teenistusse.” Kirjastus: “Perioodika”, Tallinn, 1990. Tõlkinud: Kaire Puumets. // Lk.: 5-208. // Sari: “Katherine”, ((Kaanepilt: Tizian (u. 1520.)). MIKAEL HAKIM. Kymmenen kirjaa Mikael Carvajalin eli Mikael el-Hakimin elämästä vuosina 1527-38 hänen tunnustettuaan ainoaan Jumalan ja antauduttuaan Korkean Portin palvelukseen.” (Porvoo-Helsinki-Juva; // Werner Söderstorm OY)).

“... Olles jõudnud endas otsusele, leiab inimene rahu ja vabaneb imelisel moel oma kannatustest ja armetust enesetundest.”, lk. 5.
“... Praegusel ajal ja nähes kõike kurja, mis meie ümber sünnib, võib ainult lollpea või hullumeelne veel millessegi uskuda, arukale inimesele ei saa muud püha oll akui pilge, kahtlused ja elu nautimine. // Veini hõõg soontes, silmarõõm, värvide sära ja sõndae helises ilu – neist piisab mullee luks.”, lk. 14.
“... Mulle tundus, nagu oleksin sattunud minevikku, kuldse paganluse aegadesse, mil inimesed ei tundnud veel kahtluste piina ega patu tuska. Tajudes seda lummust...”, lk. 25.
“... Mingi needus oli minu elul või peitus minus endas salapärane külgetõmme kõigele, mida inimesednimetasid nõiduseks.”, lk. 27.
“...Aga sama suur on kindlasti tema uudishimu mu Dalila vastu, sest mida õpetatum on inimene, seda ebausklikumaks muutub ta oma südames.”, lk. 118.
“... Seda on mulle seletanud üks haritud ja mõistlik naine, keda ma väga usaldan.”, lk. 135.
“... et jõuda selgusele, kas ta näeb und või on ärkvel.”, lk. 137.
“... et naiste kavalus on suurem kõigist teistest maistest kavalustest. Seepärast usun, et need arusaajad naised suudavad mind oma kavalusega kaitsta.”, lk. 141.
“... ainult ohud vürtsitavad elu, mugavus ja turvalisus tüütavad kiiresti ega anna miski paremat söögiisu ja sügavamat und kui ohu lähedus, sest alles siis oskab inimene hinnata iga hetke, mis talle veel jäänud on.”, lk. 145.
“... Minu usu sisuks on kõige täisulikum vabadus ja see ie luba mingeid ettekirjutisi või reegleid, vaid on nende suhtes sallimatuim usund maa peal.”, lk. 147.
“... Vabale on kõik vaba ... / .... Ometi ei pea ma end sugugi pühaks meheks ega teistest inimestest paremaks, vaid täidan ainult oma usulisi kohustusi, püüdes teha oma elu kunstiks.”, lk. 148.
“... Sõnade ja hääletooni järgi tundsid enuhhid käskija ära ... / ... Mind lohuta smõte, et kõige segaduse keskel oli siiski keegi, kes teadis, mida tahtis. // Võib-olla kuuletutakse mulle vaid seepärast, et olen vabam kui teised inimesed, isegi nii vaba, et mulle on ükskõik kas mind kuulatakse või ei... / vaid selleks, et oli kergem kuuletuda kui olla kuuletumata.”, lk. 163.
“... Sõjas tuleb siiski arvestada laitmatuid kombeid nagu teisteski inimestevahelistes suhetes, sest ainult head kombed teevad elu meedlivaks.”, 164.
_____________________________

(08. 02. ´09.)
MARCUS AURELIUS: “ISEENDALE”; Ad se ipsum”. Vanakreeka keelest tõlkinud ja kommenteerinud JAAN UNT, Tallinn, “Eesti Raamat”, 1983. Lk.: 3-277. // (( 12. raamatut + märkused + järelsõna)).

“... tühiste askelduste vältimine; uskumatus selle suhtes, mid aimetegijad ja nõidujad jutustavad lausumistest, vaimude väljaajamisest ja muust sellisest;” (6), lk. 3.
“... – sõltumatus ja juhusele mitte lootma jäämine; võime mitte hetkekski lakata järgimast mõistust;” (8), lk. 4.
“... Mind aga, kes ma olen mõistnud hea loomust, et see on ilus, ja halva loomust, et see on inetu,” (II, 2), lk. 11.
“... Mis siis suudab meid saata ja juhtida? Ainult ja üksnes filosoofia.”, (II. 17), lk. 16.
“... Ainuski tegu ärgu olgu tehtud sihipäratult ega teisiti kui vastavuses nõuetega, mis moodustavad kunsti.”, (IV, 2), lk. 26.
“... Sul on mõistus? On. Miks sa seda siis ei kasuta? Sest kui see teeb oma töö, mida muud sa siis veel tahad?”, (IV, 13), lk. 29.
“... Kõik, mis ka mingil viisil ilus on, onilus iseendast ja iseendas lõplik, ilma et temasse ühe osana kuuluks kiitus.”, (IV, 20), lk. 30.
“... kõne, mis kunagi ei valeta, hingelaad, mis võtab rõõmuga vastu kõik, mis juhtub, kui paratamatu, kui tuntu...”, (IV, 33), lk. 34.
“... Mõistus ja temal rajanev kunst on võimed, millele on küllalt iseendist ja endaga kooskõlas olevaist tegudest. Nende püüdlus lähtub neile omasest algalusest ning nad jõuavad ome teed mööda endi ette seatud sihile, mistõttu selliseid tegevusi kutsutaksegi õigseteks, tähistades tee õigsust.”, (V, 14.), lk. 45.
“... hingestatud olendi on paremad kui hingetud, hinestatutest on aga paremad mõistusega olendid.” (V, 16) “... Maailmas hinda kõige täisulikumat. Kõige täisulikum on aga see, mi skõike kasutab ja kõike suunab. Ning iseendaski hinda kõige täisulikumat.”, (V, 21), lk. 46-47.
“... Kaks asja on ühised nii jumala kui ka inimese ja iga mõistusega olendi hingele: olla tõkestamata kellegi teise poolt ning leida hüve õiglases hingelaadis ja teegvuses, täites sellega oma soovi lõplikult.” (V, 34.), lk. 50.
____________________________

(11. - 27. 03.´09.)
ISAAC ASIMOV: “FOUNDATION´S EDGE”. “ASUMI ÄÄR”. Tõlkinud: Martin Varik, // 2000 //Copyright Laws: 1982; “Harper Collins Publishers. Lk.: 7-347.

“... Ära kunagi lase oma moraalitundel segada sind tegemast seda, mis on õige.”, lk. 36
“... Seda rumalam nendest muidugi, kuid ta ei saa ju ometi üksi lolluse vastu võidelda. Ja ongi parem. Ta saab oma suure eesmärgi endale hoida ja selle nimel ise pingutada, ning küll tuleb päev, kus teda mäletatakse kui suurt Ettenägelikku, kes märkas Olulist.”, lk. 39.
“... Ta teadis ainult, et kui soovis / tõsta, pöörata, kiirendada või midagi muud, tuli toimida samamoodi nagu oma keha liigutamise puhul. Ta pidi ainult oma tahet rakendama. // Ta tundis ennast pimedana ja abituna, nagu oleks teda mõnda aega hoidnud ja kaitsnud üliolend, kes nüüd oli ta maha jätnud.”, lk. 59.
“... kõikvõimsus peitus vaimses jõus, mõttes, juhtimisvõimes. // Ära kunagi tee midagi, mida sa ei pea tegema, ja kui pead tegema – siis kõhkle.”, lk. 70.
“... ta vajus neisse imeliselt rahustavatesse hallusinatoorsetesse kujutelmadesse mis polnud päriselt ei unenäod ega ka teadlikud mõtted.”, lk. 72.
“... Kui tahad liiga palju, kaotad sellegi, mis sul on.”, lk. 184.
“... ja oskab meeli kontrollida; suudab lugeda sinu j aminu mõtteid kaugelt ... / ... võib inimesi mõjutada...”, lk. 187.
“... rõõmsaks ja kiire taibuga kaaslaseks / tundis ta selles teadvuses, mi spoolune veidras seisundis tekib .. // Ainult noorimad on piisavalt paindlikud, et mentaalset haridust saada; selle kunsti – tegemist polnud pelgalt teadusega ... // ... meelel olid omadused, mis ei vastanud teadaolevatele reeglitele. / mõtted hargensid nendes kohtades liiga sügavale, et neid jälgida.”, lk. 191.
“...meelte lihtsus / ei suutnud jätta mõtlemata, kui suurt esteetilist naudingut pakub selle olihtsa sümmeetria vaatlemine) // See, mis järgnes, oli illusioon selle sõna tavalises tähenduses, kuna mitte keegi peale nende, kellele olid abiks / treenitud menataalsed võimed, poleks suutnud seda märgata, olgu siis meeltega või mingi seadme abil. See oli näo ja selle ilme konstrueerimine meelte antud kontuuride põhjal...”, lk. 193.
“... Vale on sed aparem, mida lähemal ta on tõele, ja tõde ise, kui teda kasutada saab, on parim vale.”, lk. 195.
“... Sa alahindad põhjalikkust, millega müstitsism võib ratsionaalsuse varjutada.”, lk. 201.
“... Müüt või legend ei teki tühjusest. Midagi ei teki tühjusest ega saagi tekkida. Müüdi taga on tõetuum, kui moonutatud tõde ise ka ei poleks, seepärast tahaksin rääkida ka tõest...”; lk. 208.
“... kuid kõigel on alati sotsiaalne inerts, isegi tehnoloogilisel progressil.”, lk. 224.
“... Mul on annet peaaegu eimillegi põhjal õigete järeldusteni jõuda. See on veendumus, mida ma tunnen, kui mul on õigus -- // Nad tahavad minult midagi – ja sedavõrd, et riskivad selle nimel oma olemasoluga.”, 233.
“... võimu võrdlemist võimega sündmusi suunata // lihtsalt haritud ja arenenud mõtte jõuga suutsid nad / viisil, mis välistas pealtkuulamise. // See oli nähtsmatu ja tajumatu võrk, mis hoidis väheste valitute kaudu koos kogu maailma.”, 255.
“... Kogu inimkond võib jagada ühist hullumeelsust ning elada ühises kujutelmas, viibides samal ajal ühises kaoses. Vastupidist ei saa tõestada, kuid meil ei ole muud valikut kui oma meeli usaldada.”, lk. 267.
“... ära õppinud telepaatia kunsti. Teate, see on kunst. See on inimesele kaasa sündinud, kuid nõuab väga hoolikat ja keerulist arendustööd. Kulub mitu põlvonda, ets elle täie potenstiaalini jõuda... // Juba ammu tegid telepaatilised võimed meid teadlikuks ühisteadvusest...”, lk. 296.
____________________________

(28. 03.`09.)
ISAAC ASIMOV: FOUNDATION AND EARTH”, “ASUM JA MAA”; // Tõlkinud: Jaanus Õunpuu, 2001, OÜ “Eesti Raamat”; // Copyright Laws: 1986; “Doubleday & Company, Inc. Garden City“, NEW YORK, 1986. a. Lk.: 7-397.

“... Me tahame teha seda, mi son õige -- mitte ilmtingimata seda, mis näib õige, vaid seda, mis on objektiivselt õige, kui sellist asja nagu objektiivsus on üldse olemas. Sinul näib olevat objektiivselt kõige rohkem õigus, nii, et me juhindume sinust.”, lk. 56.
“... Alati leidub inimesi, kes vastandavad oma meele üldisele mõtteviisile ja kes on piisavalt jultunud, et tunda, nagu oleks ainuüksi neil õigus ja teistel mitte, lk. 109.
“... Ma tunnistan ainult seda, mida olen sunnitud põhjendatult usaldusväärsete tõendite varal tunnistama, ja pean seda tunnistust ajutiseks kuni uute tõendite ilmumiseni.”, lk. 115.
______________________________
SUVI: 2009 a. D. Raplamaal.
______________________________

(15.-16. 07. ´09.)
JÜRI SAARMA: “PSÜHHIAATRIA MINEVIK JA TÄNAPÄEV”. Tallinn, 1982. Kirjastus: “Valgus”. Lk.: 3-160.

“... Psüühikahäired on alati olnud inimtunnetuse üks kõige keerukam valdkond. // ... vaieldi küsimuse üle, kas psüühikahäirete uurimine ja nende korrigeerimine kuulub teoloogide, filosoofide, juristide või meedikute kompententsi.”, lk. 3.
“... psüühikahäirete ärveust tekitava salapärasuse suhtes. // Pole kahtlust, et inimaju tegevuses on häireid esinenud sellest saadik, kui inimene üldse maakeral eksisteerib. // Inimesel on tulnud nii indiviidina kui ka inimgrupina juba iidsetest aegadest kokku puutuda psüühikahäiretega...”, lk. 4.
“... Iidsetest aegadest on psüühikahäireid nende mõistetamatuse ning salapärasuse tõttu seostatud ebamaiste müstiliste jõududega.”, lk. 5.
“... Psüühikahäiretega haigete raviks kasutatavad vahendid on pikkade aegade jooksul olnud küllaltki tagasihoidliku efektiivsusega.”, lk. 7.
“... Paratamatult kerkis ürginimese teadvusse küsimus: kust tuleb kõik hea ja kust kõik halb, kas ei ole kuidagi võimalik neid mõjutada ?”, lk. 9.
“... hävitab kõik oma teel – kas ei ole nende nähtuste allikaks mingi eriti võimas vaim ? Ürginimese primitiivses kujutluses sai kogu loodusest elav jahingestatud olevuste maailm. // Abstraktseid, mitteesemelisi nähtusi käsitas ta olenditena, personifitseeritutena vaimudeks, jumalateks või deemoniteks.”, lk. 10.
“... Ürginimene omistas vaimudele samasugused tundmused ja samasuguse reageerimislaadi, kui ta koges iseenda juures.”, lk. 11.
“... kujunes vaimudega suhtlemine kindlate isikute – sugukonnatarkade, schamaanide ja nõidade ülesandeks.”, lk. 12.
“... Neis nähti võimsate kurjade vaimude ja deemonite pahatahtlikkuse väljendust. // Mitmesuguste psüühikahäirete esinemised ürginimesel on tänapäeva teaduse andemil vaieldamatu tõsiasi. // ... järsku muutub rahutuks, on hirmunud, ajab segast juttu, näeb viirastusi, karjub, püüab end kellegi eest kaitsta, kuhugi põgeneda... /// kes hakkab / naeru lagistama, laulu möirgama, või / kes muutub passiivseks ja masendatult kurvameelseks /või / kes muutub kurjaks ja tungib kallale oma kaaslastele, neid alusetult süüdistades tema nõidumises...”, lk. 13-14.
“... olles kasutusele võetud paljude põlvkondade erksa tähelepanuvõimega schamaanide praktiliste kogemuste alusel. // .... mis pidid deemonitele näitama kui võimsaks vastaseks schamaan neile oli. Kõiki neid ürgseid rituaale võib veel tänapäevalgi kohata primitiivsete rahvaste kommetes.”, lk. 15.
“... Selline müstiliste võimete oreool oli omalt poolt oluliseks täiendavaks teguriks schamaani sugestiivsete seansside efekti tõhustamiseks.”, lk. 17.
“... Religioosetesse tõekspidamistesse sulas ka käsitus psüühikahäiretest kui deemonite sissetungist inimesesse.”, lk. 18.
“... Praktiliselt tsivilistsioonist mõjutamata suguharu on säilitanud oma ürgse usundi...” (sic!), lk. 19.
“... Nõid korraldab haigete grupiga süstemaatiliselt rituaalseid tseremooniaid ... // ning kompleksne grupiviisiline ravikuur annab õige tihti häid tulemusi...”, lk. 20.
“... on arusaamine psüühikahäiretest läbi teinud pika ja keerulise arengutee, kord müstikast vabanedes, kord taas tema kütkeisse langedes, kord asendade maagilised rituaalid ratsionaalse ravimenetlusega... // Ürgühiskonnas olid hõimu targal või schamaanil mitmekesised ülesanded täita. Oma maagiliste võimete ning oskuse tõttu lävida vaimude maailmaga kujunes ta suguharu universaalseks nõuandjaks või vaimseks juhiks. // varjatud võimu ...”, lk. 21.
“... psüühikahäirete teooria ja psüühiliselt haigete ravimise praktika arengulugu.”, lk. 23.
“... Hippokrates (u. 460-377 eKr.) oli esimene teada olev arst, ke selgelt ja kindlalt deklareeris, et inimese psüühika on ajuteegvuse avaldus ja et psüühikahäired tulenevad ajutegevuse häiretest.”, lk. 27.
“... suurenenud aktiivsust, kõrgendatud meeleolu ja suurusemõtteid. // ... tähelepanekuid psüühikahäirete laadi seostest haige isiksuse põhijoontega.”, lk. 31.
“... Psühhiaatrias toimus aga koguni tagasilangus ürgühiskonna schamanismile, ehkki veidi teistsuguses rüüs.”, lk. 33.
“... Muhamedi järgi on psüühiliselt haiged inimesed jumalale meelepärased olevused, kelle suu läbi peavad harilikud inimesed tõtt kuulda saama.”, lk. 34.
“... siis psüühikahäirete käsituses toimus ristiusu kriku võimutsemise perioodil täielik tagasilangus demonomaaniasse ja schamanismi.”, lk. 38.
“... 13. sajandil deklareeris / Aquino Thomas (1225-1274), et inimese vaimsed jõud on jumalast antud, on sõltumatud kehast ja maistest teguritest ning psüühikahäirete vastu aitavad seetõttu üksnes usulised abinõud, jumala abi.”, lk. 39.
“... haige ei taha rääkida / haige kõneleb palju, kuid jutul pole mõtet / haige kõneleb asjadest, mida ta ei saa tegelikult teada, kõneleb võõraid keeli, laulab ... / ennustab tulevikku või teeb midagi muud üleloomulikku.”, lk. 41-42.
“... siis saab selleks olla ainult kurat ise. Sel juhtumil on aga vaimuhaige hoopis nõid, ta on kuradiga kokkuleppe sõlminud. // ... saades selle tasuks nii materiaalseid hüvesid kui ka võimu ja õiguse käsutada deemoneid ja kõiki kurje jõude. /// Igale nõiale on varutud sobiv deemon konkubiiniks, et rahuldada nõia liiderlikke himusi.”, 45-46.
“... ´kes oma meheliku ilu ja elujõuga oli linnakese naiste lemmik ja unistus.”, lk. 49.
“... Tänapäeva hüsteerilistelt haigetelt ei kuule me enam midagi deemonitest, küll aga lendavatest taldrikutest ja kosmosetulnukaist.”, lk. 52. (Ufo, Valee, Jung !), lk. 52.
“... Psühhiaatria uusaegne areng algas 18. sajandi lõpul tema tagasipöördumisega arstiteaduste rüppe. Tervenist 13. sajandit oli möödunud / olidarstid psühhiaatria valdkonnast välja lülitatud, selle olid hõivanud ristiusu vaimulikud ning hoidsid seda kiivalt oma valduses. // Tagajärjeks oli psühhiaatria teadusliku arengu täielik seisak, psüühiliselt haigete kohtelmises ja ravis ga tagasilangus ürgaegselt primitiivsesse eskortsismi.”, lk. 56.
“... Chiarugi / jaotab psüühikahaigused kolme liiki (melanhoolia e. osaline vaimuhaigus, mania e. täielik vaimuhaigus ja amentsia e. intellekti ja tahte ebanormaalsus).”, lk. 65.
“... Griesinger / Ta avaldas oma aja kohta otse hämmastavalt uudseid psüühliste protsesside olemust käsitlevaid seisukohti.”, lk. 74.
“... kes süstemaatiliselt tegeles aju / uurimisega mitemsuguste närvi- ja vaimuhaigustega seoses. tema põhjalikkus ja originaalsus selles valdkonnas ilmnes...”, lk. 75.
“... oli nende ravi väga madal efektiivsus. Kogu 19 sajandi jooksul ei tulnud psüühiliselt haigete ravimseks kasutusele ühtegi vahendit, mis oleks märgatavalt suutnud mõjutada haiguse sümptomaatikat ja kulgu.”, lk. 82.
“... 19. / Sajandi teisel poolel hakati psüühiliselt haigete ravis kasutama ka üldmeditsiinis juba efektiivseks osutunud elektroteraapia vahendeid, kuigi need psühhiaatrias nii tuelmusrikkaks ei osutunud.”, lk. 85.
“... Mesmeri (1734-1815) fantaasiarikkahüpoteesiga “loomsest magentismist” // ... neid fenomene käsitas kui unetaolist seisundit / hüpnoos/ et selle spole midagi maagilist ega müstilist ...”, lk. 86.
“... /20/ Sajandi algusest peale hakkas psühhiaatriotele üha suuremaks probleemiks kujunema skisofreenia. // Skisofreenia kulgeb enamasti õige raskete psüühikahäiretega, põhjustades haige täielikku väljalangemist mõtestatud elust...”, lk. 94.
“... kasutama elektrivoolu (ajukoljut läbib väga lühiaegne nõrgendatud vahelduvvoolu impulss).”, lk. 99.
“... Elekterkonvulsioonravi nii oma originaalsel kujul ... / ... on kaustusel ka tänapäevases psühhiaatrias, eeskätt raskete depressiivsete psühhooside all kannatavate haigete kiireks ning tõhusaks abistamiseks.”, lk. 100. (sic!)
“... Õige vartsi pärast sõja lõppemist sai aga psühhiaatrias alguse uus etapp, mis on tuntud psühhofarmakoloogia ajastu nime all. See etapp kestab edasi veel tänapäevalgi. // ... ained, mis avaldasid kas rahustavat (uinutavat) või siis erguatavat (stimuleerivat) toimet.”, lk. 101.
“...kui tagasilanguse avaldus eelajaloolise inimese või koguni ahvi käitumislaadi tasemele.”, lk. 107. (sic ! endised)
“... et geniaalsusel on väga tihe seos psüühikahäiretega, sest nad esinevad sageli koos.”, (Lombroso), lk. 108.
“... Varsti leidis Freud, et eriti huvitavat materjali sisaldavad haigete unenäod, ta töötas välja oma originaalse läsitluse unenäo sümboolikast....”, lk. 110.
“... Muundunud e. sublimeerunud kujul // ... uenägude sümboolika käsitlus on eredaks näiteks tema ülimalt rikkast fantaasiast.”, lk. 112. (Freud)
“... ei ole teaduslik kontseptsioon, vaid fantaasiarikas mütoloogiline käsitus, mida võib samastada maailmavaatega või koguni religiooniga. Muide, Freud ise märkis mitmel pool, et tema vaateid peab uskuma, neid kuidagiviisi tõestada ei ole võimalik. // “ratsionaalse usundina”., lk. 115.
_____________________________

(25.-31. 07. ´09.)
AADO LINTROP: “ŠAMAANIRAAMAT.” Tartu, 1995. Kirjastus: “Ilmamaa”. Lk.: 5-180. [+ fotod ja värsid.]

“... 1980. aastal ilmus New Yorgis Michael Harneri raamat “Šamaani tee”, mis sai neošamanismi peamiseks käsiraamatuks.”, (“The Way of Shaman”), lk. 15.
“... Põhja-Euraasia šamanismile. // ... just Siberi šamanism, aga mitte Põhja-Ameerika või kogu maailma oma.”, lk. 16.
“... šamaaniks-saamise lugu, mis koosneb peamiselt traditsioonilisse jutuvormi surutud pärimuslikult kontrollitud nägemustest ja elamustest, mida ta väidab end kogenud olevat initsiatsiooniperioodi ajal;”, lk. 17.
“... Ake Hultkranzi šamaanimääratlust: “Šamanismi all mõistan ma šamaani ümbritsevat usundilist konteksti ja kultuurilist institutsiooni ...”, lk. 18.
“... Üldjoontes on kaks šamaanikssaamise viisi. Ühe puhul peab inimene kõigepealt omama vastavat soovi, seejärel aga tegema üht-teist oma soovi täitmiseks.” // Pärast seda saab talle selgeks, kas ja mil viisil ta saab šamaaniväe. // Põhja-Euraasia rahavaste puhul tuleb kõnelda peamiselt nn passiivsest šamaanikssaamise viisist...”, lk. 19.
“... Sageli kaasnesid šamaanihaigusega tõsisemad hälbed: sagedased minestused, krambihood, nägemis- ja kuulmishallutsinatsioonid.” // “... ei kiirusta väljavalitu ise ega ta omaksedki vaimude tahet täitma, sest šamaanikutsumust loetakse Põhja-Euraasias üldiselt mitte soovitud kingiks, vaid raskeks koormaks, millega seotud rohked kohustused ei kaalu üles sellest tulenevaid hüvesid.”, lk. 21.
“... Inimkäitumist uurinud teadlased on rõhutanud, et see, kas mingit käitumisviisi või seisundit peetakse antud ühiskonnas nomraalseks või patoloogiliseks, sõltub suuresti kultuurist. Erinevatel juhtudel esinevad seestumismuslikud seisundid on paljudes kultuurides positiivselt väärtustatud.”, lk. 26.
“... On ju šamaanihaiguse sümptomid väga sarnased mitmete vaimuhaiguste omadega. // “.... et kuigi tundlikum närvikava võib soodustada šamaanikssaamist, pole siiski ühtki vaimuhaigust, mille põdemine inimese šamaaniks teeks.” (Siikala 1978), lk. 27.
“... kusjuures vägeva šamaani hinge kasvatatakse viletsa omast kauem...”, lk. 45.
“... (Saamide kohta, 1673.) “Iga kord, kui saatan näeb, et sellised inimesed võivad ta headeks teenriteks saada, saadab ta neile juba lapsepõlves haiguse, mille ajal näitab neile igasuguseid pilte ja nägemusi, millest nad vastavalt vanusele õpivad seda, mis käib nõiakunsti kohta. // ... ja näitab neile suuri nägemusi, millest nad õpivad veel rohkem seda kunsti... // ... nägemusi, millest nad õpivad kõike seda, mis on vajalik nõiduse täielikuks tundmiseks.” (Schefferus, 1956: 122), lk. 46.
“... tuvumine šamaanimaailmaga. See on šamaanilugude võib-olla kõige tüüpilisem motiiv, sest kaasneb peaaegu iga šamaanihaigusega”; lk. 50.
“... On veel vähemalt üks liik lugusid, milles esinevad tulevase šamaani nägemustega sarnased motiivid. // ... nii võib neidki pidada muistenditeks, ainult et tänapäevasteks. Need on lood tulnukatega kohtumisest, ruumilendudest, meie hulgas elavatest erilise vahendajamissiooniga “täheinimestest” jne.” // Pärast seda kui ufonaudid on väljavalitu tagasi koju viinud, avastab too endal mitmesuguseid üleloomulikke võimeid. Sageli jääb ta tulevikuski nn kontaktisikuks, kellel on tulnukate sõnul täita eriline ülesanne.”, lk. 55.
“... Sarnasus kaht liiki lugude vahel on liiga suur selleks, et seda juhuslikuks pidada. Ent ufodega kontakte omavad inimesed pole klassikalised seestunud. harilikult ei vaeva tulnukad neid ega kontrolli nende käitumist.” // Nagu seestumus, nii on ka paanika ja massipsühhoos teadvuse muutunud seisundid (Walker 1972: 11-12) // ... kuidas kujuneb teadvuse muutunud seisund.”, lk. 56.
“... et seisundit, milles kummitusi ja kodukäijaid nähakse, võib pidada “piisavalt suureks kõrvalekaldeks isikupäraste kogemuste või psüühika funktsioneerimise vallas, (Ludwig); // Üldistatult võib öelda, et normaalne virge teadvus eeldab teatud tasakaalu kõigis inimpsüühika valdkondades.”, lk. 58.
“... et sageli kujundavad teadvuse muutunud seisundiga kaasnevat ajutist orientatsiooni mitemesugused usundist lähtuvad arusaamad ja ettekujutlused. Veelgi enam, seda ajutist orientatsiooni võib sageli nimetada muistendite reaalsuseks...”; lk. 62.
“... Maailm on põhja poole kaldu. Eesti keeleski tähendab põhi nii ilmakaart kui seda, mis piirab midagi altpoolt. // Samamoodi aitavad maailmaga seotud uskumused tulevasel šamaanil kujundada teadvuse muutunud seisundi puhul toimivat ajutist orientatsiooni ehk muistendite reaalsust, mille kohaselt tulevane šamaan tõlgendab ümbritsevat reaalsust ja oma nägemusi šamaanimaailmana.”, lk. 80.
“... Kõigi šamaanilugudes on rõhutatud asjaolu, et omal jõul ei suuda schamaan midagi. Teispoolses ilmas liikumiseks ja üleloomulike olenditega suhtlemiseks (ja võitlemiseks) peavad tal olema abilised.”, lk. 90.
“... Igal šamaanil oli abivaimudest vägi, kes kaitses šamaani ja tema teid kurjade vaimude eest, samuti olid tal abivaimudest luurajad... // Igal šamaanil olnud ka kaks müütilist naist –“, lk. 94.
“... Altai šamaani abivaime on samuti võrreldud väehulgaga,... // See moodustab otsekui soomusrüü ning teenib šamaani sõjarelvadena” (Potapov 1991:69). // “Põhja-Euraasia rahvad kujutasid šamaaniväge ette mitte üla- või allilmast lähtuva abstraktse jõuna, vaid kaitse- ja abivaimudest koosneva väe(hulga)na, kus ülesanded eri vahel olid jaotatud vastavalt nende oskustele ja võimetele nagu pärissõjaväeski.”, lk. 98.
“... kuidas väljavalitu muutis esialgu vaimse hälbena esinenud seestumusliku seisundi täielikult kontrollitavaks institutsioneeritud käitumiseks. // Šamanistlik traditsioon oli see, mis tõlgendas teatud liiki vaimsed hälbed kui väljavlitust naing andis tervenemiseks vajaliku käitumismalli ehk teisisõnu – tänu teatud usukompleksile teadis inimene, et šamaanihaigusena ilmnev seestumuslik seisund on üks šamaanikssaamise tingimustest...”, lk. 124.
“... Šamaaniekstaasi hüpnotiseeriva toime tõttu kogesid juuresviibijad sageli müstilisi hallutsinatsioone ja tundsid ennast aktiivsete osalistena šamaani toiminguis.”, lk. 141.
“... indiviidile mõjuv väline surve ning tema enda teadlikud või alateadlikud motiivid loovad mitemsugustele religioosetele kujutelmadele toetudes ego allsüsteemi, mis ongi inimest valdav üleloomulik olend.” // “... muistendite reaalsus. See on teadvuse muutunud seisundi korral üldist reaalsusorientatsiooni asendav süsteem, mis lähtub pärimuslikul teel edasiantavatest usundilistest kujutelmadest.”, lk. 155.
_______________________________

(02-22.03. 2010.)
V. Pronnikov. J. Ladanov: “Jaapanlased.” Etnopsühholoogilised visandid.”” // Tallinn 1992. Kirjastus: “Olion”. Lk.: 5 – 299. // C: Moskva 1985.Tõlkinud: Jüri Pärni.
“... ja India ja Hiina tüüpi maadele (stabiilne, kuid võõramaistele mõjudele äärmiselt vastumeelselt järele andev suletud tüüp.”, lk. 30.
“... tuleneb jaapanlaste arvates nende sallimatusest abstraktsioonide vastu. Ka filosoofia all ei mõisteta Jaapanis seda, mida mõistetakse Euroopas või Ameerikas. Et tungida asja olemusse, peab eurooplane objektist eemalduma, seda abstraheerima ja vaatlema eemalt. // ... üle võtnud hiinlastelt, kelle mõtlemine paistab silma hämmastava konkreetsuse poolest. // ... “mõned näited Sun-zi sõjakunsti traktaadist: “Rünnak on otsekui muna purustamine kiviga”; “Vägevus sarnanaeb vibunööri pingutamisele, löögi suund on otsekui noole lendulaskmine”; selle mehe vägi kes saadab teisi võitlusse...”, lk. 31.
“... Sajandite jookusl on jaapanlastele sisendatud, et kuigi maine võim ei käi iialgi üle Taeva Seadustest, mis on maistest vägevamad, ei ole mõistlik ka viimaste vastu mässu tõsta.”, lk. 33.
“... Lao-zi mõtete sisu: “Oska peatuda: oskad peatuda, väldid ohtu”; “Märka lõppu nagu algust ning su teod ei purune”... // “ .. mõistmine, et ei tohi soovida enamat, kui saatusest määratud” // “... jaapanlaste karakteris ja nende maailmavaates ilmneb selgesti fatalism.” // “Fatalism ja ettemääratuse irratsionaalne tunnetamine ilmnevad kõige erinevamates eluiseaalides ning paljude juhtumite taga näeb jaapanlane varjatud jõude.”, lk. 35.
“... elutingimused kujundasid neil tunnetamisvõime avaldumise erilise stiili.”, // “Jaapani budismile on võõrad igasugused abstraktsed konstruktsioonid. Seda iseloomustab lihtsus, konkreetsus ja lakoonilisus.”, lk. 37.
“... kontseptsiooni kohaselt on kõik elav maailma enesearengu tagajärg: maailm tekkis iseenesest ta on hea ja täiuslik.”, lk. 51. HEGEL!).
“... hakkasid ka ürgsed schamaani- janõiatavad mõningaid ühiseid jooni omandama.”, lk. 52.
“... Nad ususvad, et / vaim annab neile jõudu. Seepärast peavad / inimesed end nõidadeks ja selgeltnägijateks, kes suudavad ennustada tulevikku.”, lk. 54.
“... Inimesed pöördusid palves / poole, et ta kaitseks neid õnnetuste ja hädade eest ning kindlustaks nende heaolu.” // talle joodetakse saket...” (sic!!), lk. 55.
“... kurjade vaimude peletamiskultus (lahtisaamine igasugustest mustadest jõududest – kuraditest, vetevaimudest, mardustest jne)., lk. 58.
“... “Tehke endast valgus. Olge endas kindel ja ärge sõltuge teistest. Tehke minu õpetusest endale valgus.” (Buddha) lk. 61.
“... psüühilise regulatsiooni omalaadseks süsteemiks...”, lk. 64.
“.... Kui budismi võib pidada käitumise reguleerimise individuaal-psühholoogiliseks süsteemiks, siis konfutsianism on eetikale tuginev kõlblussüsteem, millel rajaneb inimese käitumine ühsikonnas.”, lk. 66.
“... Religioonide regulatsioonifunktsioon on Jaapnis võib-olla isegi tugevam, igal juhul aga mitte sugugi nõrgem kui Läänes.”, lk. 75.
“.... Kui jaapanlased tahavad eurooplastele etteheiteid teha, kritiseerivad nad tavaliselt “naisekultust”. Läänt valitseb õrnem sugu, väidavad jaapanlased.”, lk. 77.
“... Kasvatuse peamine ülesanne on õpetada mõistvat suhtumist teiste tõekspidamistesse ... // ja loob ühteaegu tingimused, mis pidurdavad egotsntristlike iseloomujoonte kujunemist.”, lk.86.
“... jaapnalased on saatuse tujudega harjunud. Igasugusesse isiklikku kahjusaamisesse või kotusesse suhtuvad nad hämmastava rahuga...”, lk. 97.
“... Z e n i struktuuris tuleb näha nii religioosset alust, elufilosoofiat, kui ka sotsiaalpsühholoogilisi kihistusi...”, lk. 123.
“... Kuid selleks on tal vaja lahti öelda formaalloogilisest mõtlemisest ja üle minna alateadlikule assotsiatiivsele mõtlemisele... // ... toimuda valgustumine – olemise mõtte äkiline tabamine.”, lk. 124.
“... Z e n i õpetamine on tegelikult teatud kindla eluviisi õpetamine. Didaktilises plaanis kujutab see endast kehaliste ja vaimuharjutuste kompleksi. // Selles plaanis sulab z e n i kunst ühte olemise filosoofiaga.”, lk. 128.
“... Jaapani võitluskunstid on oma olemuselt unikaalsed. Nad kujunesid välja tõeliselt rahvuslike võitlussüsteemide baasil ning said aja jooksul tunda mitmesuguseid mõjutusi, mis lähtusid Hiinast, Koreast ja Indiast.” // In andmeid Vana-Hiinas eksisteerinud mõnedest saljastest võitlusviisidest.... // Hiinas aavutasid relvata võitlusviisid täiuslikkuse VI sajandil. // Ratsionaalne jooga nõudis võitlejalt ennekõike mõttetööd.”, lk. 137.
“... A i k i d o (enesekaitse). Aikido kujutab endast ühte võitluskunsti liiki, mida põhiliselt kasutatakse enesekaitseks. // Tema eesmärgiks on on kallaletungi tõrjumine kätega haarates, kusjuures vastase liikumisimpulssi suunataks eselliselt, et ta kaotaks tasakaalu. // A i k i d o mõte on sõnastatud reeglis: “Põikle kõrvale hoopid eeest ja hoia vastast nii, et ta ei saaks neid sooriatda.”, lk. 140.
“... Põhiliselt on see s e i k a – t a n d e n metoodika, s.t. tähelepanu konsentreerimine kõhu allossa.” // Tingrefleksi reegli järgi kujuneb visa treeningu tulemusena mõtte ja liigutuste vahel kindel seos, mis vajalikul hetkel hakkab toimima alateadvuslikul tasandil.”, lk. 141.
“... K a r a t e kuulub vaimate võitluskunstide hulka. // Gishin Funakoshi (Shotokan). // “... on selle skunstiliigis oluliseimaks hingamismeetod, mis on üle võetud Indiast, sujuvad liigutused, mis pärinevad Hiinast ja puhtjaapanlik võitlusasend.”, lk. 142.
“... et õige hingamine, nagu ka k a r at eg a tegelemine üldse, mõjub vaimule ja kehale soodsalt... // ... kasvatab selliseid tahteomadusi nagu enesekindlus, enesevalitsemine ja julgus.”, lk. 143.
“... Ennetamise printsiip suunab K a r a t e-võitleja teadlikult välja töötama alateadvuslikke reageeringuid vastase ennetamiseks. // K a r a t e- võitleja kiatsetegevus pole instinkt vaid alateadvusliku teadvustatud realiseerimine.”, lk. 145.
“Nähtavasti ... on looduse mitmekesisuse ja ülevuse sümboliks pigem asümeetria kui sümmeetria.”, lk. 150.
“... haiku // kinnistada jaapanlaste ideid alateadvuslikust kui juhtivast e´luprintsiibist.”, lk. 155.
“... --- harmoonilise hingestatud ilu kõrgeim vorm. // z e n i doktriin, mis aitab sulandada subjekti ja objekti...” ,lk. 156.
“... tekitas aistingu ilust, mille mõtet sai tabada reaalsust filosoofiliselt mõtestades.”, lk.163.
“... – see on ilu kummardamine argipäevade halluses.”, lk. 165.
“... Siit johtub üks põhilisi järeldusi: “on vaja suhelda”., lk. 200.
“... järgides seejuures alati “laitmatu väljaõppe printsiibist” tulenevaid nõudmisi.”, lk. 142.
___________________________________________________

Ursula K. Le Guin: “Meremaa võlur”. Meremaa trioloogia I. osa. // “A Wizard of Earthsea” // “Earthsea Trilogy I” // Penguin Books Ltd., Harmondsworth, Middlesex, England. // C: 1979 // kaart, 1968. // Tõlkinud: Krista Kaer, // Tallinn, 1994, // Kirjastus; “Kunst” // Lk. : 4-158.

“... esimene samm teel, mida mööda ta käis terve oma elu, maagide teel... // Aga neid esimesi samme astudes näis olevat tegemist laia ja rõõmsa teega.”, lk. 7.
“... tõestaski ta esimest korda, kui suur vägi temas peitub.”, lk. 8.
“... Aga üksnes vajadusest ei piisa väe vallandamiseks: tarvis on teadmisi.”, lk. 10.
“... Maagiks sündinu vaimu on ohtlik pimeduses hoida”. , lk. 14.
“... valmis otsekohe nii hea sõna kui pilkega vastama... // uinus ja ärkas, täis rõõmu...”, lk. 26.
“... võib maailma tasakaalu rikkuda. See vägi on ohtlik. See on väga hukatuslik. See peab järgnema teadmistele ja teenima vajadusi. Küüla läitmisega kaasneb vari...” , lk. 39.
“... Nende vahel allus kõik tema korraldusele, tema käsule. Ta seisis maailma keskmes.”, lk. 53.
“... Aga õigus on hoopis see, et sedamööda, kuidas inimese tegelik vägi kasvab ja teadmised laienevad, läheb tee, mida mööda ta käia saab, üha kitsamaks, kuni ta lõpuks ei vali enam midagi, vaid teeb täielikult ja jäägitult seda, mida ta peab tegema...”, lk. 63.
“... ning jõud pööratakse selle enda kasutaja vastu.”, lk. 65.
“... Ma ei teadnudki, et inimesed nii noorelt oma väe valitsejaks saavad.”, lk. 78.
“... et võlur võib tõtt rääkida küll varjatult või tõe ka hoopis enda teada jätta, aga kui ta midagi ütleb, siis nii see ka tõesti on. Selles seisnebki tema kunst.”, lk. 81-82.
“...Võluvõimetega inimene veendub peagi, et vähesed kohtumised tema elus on juhuslikud, toogu need siis head või halba. “, lk. 87.
“...Seda, mida ei tunta, kardetakse. Aga sinul ei ole / midagi karta. Väetimal mehel oleks küll. // Sinul on sündimisest saadik olemas vägi...”, lk. 101.
“...Ta tunneb oma isanda ära. Ta on sinu tulekut oodanud. Ta ootas sind isegi enne, kui sa sündisid, ootas seda, kes suudab ta endale allutada. / oma küsimustele vastama ning oma tahtmist tegema, on võim määrata oma saatust; tema käsutuses on jõud hävitada iga vaenlane, olgu ta siis surelik või teisest ilmast pärit, ettenägemisvõime, teadmised, rikkus võim ja võluvägi...”, lk. 102.
“...ei olnud ta sugugi vähem ilus, aga temas oli midagi nõialikku ja metsikut.”, lk. 105.
“... Nad lihtsalt tajusid seda, mida tema kindlalt teadis – ta seisis neist kõigist eraldi, oli neist ära lõigatud, saatusest märgistatud ning järgnes pimeduse sünnitisele...”, lk. 133.
“... Valgus on vägi. Suur vägi, mille tõttu me olema soleme, kuid see on olemas ka meie vajadustest sõltumatult, iseeneses. Päikesevalgus ja tähevalgus on aeg ning aeg on valgus. Päikesevalguses, päevades ja aastates on elu. Pimeduses võib elu valguse nime lausuda ja selle nõnda esile kutsuda.”, lk. 141.
“... See ei ole saladus. Arvan, et igasuguse väe allikas ja lõpp on üks. Aastad ja kaugused, tähed ja küünlad, vesi, tuul ja võlukunst, inimese käteosavus ja puujuurte tarkus tekivad kõik koos / on kõik silbid ühes suures sõnas, mida lausub väga aeglaselt tähesära. Pole olemas mingit muud väge. Mingit muud nime.”, lk. 142.
“... sest kuigi nõid oli hullumeelne, oli ta ikkagi nende nõid.”, lk. 147.
“... ei olnud kaotanud ega võitnud // -- inimeseks, eks tunneb tervet oma tõelist olemust ning keda seetõttu ei saa kasutada ega valitseda ükski teine vägi peale tema enda, ning kes elabs eega oma elu elu nimel, mitte kunagi aga hävingu / või pimeduse teenistuses.”, lk. 157.
_____________________________________________________

Ursula K. Le Guin: “Atuani hauad”. “Meremaa triloogia II.” // “The Tombs of Atuan”. “Earthsea Trilogy II”; // Penguin Books Ltd., Harmondsworth. Middlesex, England. // C: 1979 // C: kaart 1968. // Tõlkinud: Krista Kaer, Tallinn, 1994. Kirjastus: “Kunst”. Lk.: 9-155.
“... aga ometi näis ta täiesti rahulikult mõtlevat ja rääkivat. Kas ei olnud ta seda tihti ennegi teinud?, lk. 40.
“... Seal ei ole väljapääsu. Seal ei ole tagsiteed.”, lk. 42.
“... Teda hoidis tagasi mingi aimus, et tema tahe või tema teadmised ei ole veel piisavad. Aga võib-olla tahtis ta endale midagi varuks jätta, midagi, mida oodata, midagi mis heidaks sära...”, lk. 53.
“... Ta oli tundnud seda üksnes kuulmise, käepuudutuse, pimeudse jahedate õhuvooludega määratletud paika; avarust, mõistatust, mida ei olnud võimalik kunagi näha. Ta oli seda näinud ning mõistatuslikkus oli asendunud mitte õuduse, vaid iluga, mis oli veelgi suurem mõistatus kui pimedus:”, lk 67.
“... sest Labürindil polnud ei algust gea lõppu. Seal võis üha kõndida ja kõndida, kuhugi välja jõudmata, sest polnud kuhugi välja jõuda. Labürindil ei olnud keset, ei olnud keerdkäigustiku südamikku / ei olnud sel ka lõppu. Õiget suunda polnud olemas.”, lk. 73.
“... Ta meenutas kohti ja esemeid otsekui pime: näis, et ta leidis iga varjatud paiga pigem tunde abil, ilma et oleks otsinud”, lk. 76.
“... Nad on surematud, aga jumalad nad ei ole. Pole kunagi olnudki. Nad ei ole seda väärt, et ükski inimhing neid kummardaks. // Neil ei ole midagi anda. Neil ei ole loomisväge. Kogu nende vägi on suunatud pimedusele ja hävingule.”; lk. 113.
“.... neile tuleb vastu hakata, oma vaim tugev ja kindel hoida. Seda õppisin ma juba ammu. Aga siin, kus nad on nii tugevad, on seda raske teha. Nad ei ole jumalad / Kuid nad on igast inimesest tugevamad.”, lk. 120.
“... Mees kuulus nende sekka, kelle vägi oli niisama suur nagu / jõud ning sellega suguluses: ta rääkis lohedega ning ohjeldas oma sõnaga maavärinat. // See oli väga imelik. Maailmas elamine, maailmas olemine oli palju võimsam ja imelikum, kui ta oli uneski näinud.”; lk. 133.
“... Külalislahkus / lahkus võõraste vastu on väga suur asi. Tänust muiugi piisab.”, lk. 142.
“... ma lähen sinna, kuhu mind saadetakse. Ma järgin oma kutsumust. See ei ole lasknud mul veel ühelegi maale kauaks jääda / Ma teen seda, mida ma pean tegema. Ja sinna, kuhu ma lähen, pean ma minema üksinda. // Ja kui sa peaks mind kunagi jälle vajama, siis kutsu mind. Ma tulen. / Aga sinu juurde jääda ma ei saa.”, lk. 144.
“... Vabadus on ränk koorem, suur ja kummaline raskus, mida vaimul kanda tuleb. See ei ole kerge. See ei ole mitte kingitus, mida saab kellegile anda, vaid valik, mis tuleb teha, ning see valik võib olla raske.”, lk. 149.
______________________________________________________

TSITAADID – 2010 -- MMX
______________________________________________________

(15.-16.11. 2010.)
JOHN WINDHAM: Uhkaa syvyydesta“. // „The Kraken wakes“, C: 1953.// Jyväskylä: 1978.// Kirjayhtymä. Helsinki. Lk: 5-235.

„... kunnes viimein lopun ajan tulet kuumentavat merten vedet,
silloin esni kerran ihmisten ja enkeleiden nähden
se nousee pintaan karjuen ja valon tultaansa kuolee.“, lk. 8.
„... En mielelläni myöskään näkisi siitä unia, jos vain unieni hallinta olisi vallassani. // Vaaran huomaaminen ja sen torjunta eivät aina kuljee ilman muuta käsi kädessä. Oivalsimme varsin pian atomien särkemiseenkin liityvät vaarat, emmekä silti pystyneet tekemään paljonkaan niiden estämisekski.“, lk. 15.
„... Kun poistetaan kaikki mahdoton, nii se mikä jää, oli se sitten miten epätodennäkoistä tahansa, on pakostakin totuus.“, lk. 25.
„... kätki pettymyksensä tavanoimaiseen filosoofisen järkevyytensä.“, lk. 35.
„... Hänen toimintatapansa on eräänlainen sekoitus taitavaa sakinpeluuta ja nuorallakävelyä, ja on kerrassaan nautinto seurata, miten hän kulloinkin vastaa toisen odottamattomiin siirtoihin. Hän ei juuri häviä.“, lk. 44.
„... „teoroiden laatiminen ennen kuin on saatu taropeeksi ainiestoa on erittäin paha virhe...““, lk. 63.
„... kyse on vaistosta eikä järjestä. Itsesäilitysvietti vastustaa pelkkää ajatustakin vierestä älystä...“, lk. 67.
„... on etäisin alue. Sitä verhoaa, on aina verhonnut ja tulee verhomaan pimeys, kunnes meret haihtuvat pois kuivan Maan yhä jatkaessa ikuista kiertoaa avaruudessa elämän tarun ja ajat sitten päätyttyä sen pinnalla.“, lk. 69.
„... Jotkut kääntyvät rukoillessaan Mekan päin, minä ikuisesti kohti sinun vuodettasi, Yasmin“. , lk. 133.
„... jos uskoisin Jumalaan niin minua luultavasti pelottasisi nyt aika tavallaa. Onneksi olen melko vanhanaikanen enkä Jumalaan kiitso usko.“, lk. 146.
„.... mutta sen jälkeen minusta tuntui suorastaan kuin joukko kireitä jousia olisi lauennut eri puolilla ruumistani. // Elämäni yksinkertaistui suuersti. Tnsin raikastuvani ja puhdistuvani sisäisesti, ja samaoin kasvavani ja muutuvani vähemmän tuupitavaksi. Löysin uuden tasapainon.“, lk. 163.
„... Elämä on kaikikissa muodoissaan taistelua; mitkä tasaväkisempiä vastustajat ovat, sen kovempi kamppailusta tulee. Voimakkain kaikista aseista on äly. Jokainen älykäs eliölaji hallitsee ja säilyy siis elossa älynsä turviin: toinen yhtä älykäs kilpaileva laji uhkaa jo pelkällä olemassaolollaan sen valtaa ja niin olleen sen elämää. Jokainen älykäs laji on oma absoluuttinsa, eikä kahta absoluutia voi olla olemassa yhtä aikaa.“, lk. 176-177. (Fr. Nietzsche!).
„... aivan kuin ajattelistte niiden olevan meistä alykkäämpiä. // Vaikutelma on sellainen, että ne ajattelevat aivan eri tavalla kuin me, niiden äly liikkuu toisilla linjoilla. Jos niin on, silloin on kaiki vertailu mahdotonta ja sen yrittäminen johtaa vain harhaan.“, lk. 178.
„... Ei minulla ole mitää kovaa työtä vastan silloin kuin on toivoa. Juuri toivottomuus oli liikaa minulle.“, lk. 234.
__________________________________________________

(19.-25.11. `010.)
ERICH MARIA REMARQUE: „LISSANBONI ÖÖ“. // „DIE NACHT VON LISSABON“; // Kirjastus: „PAF“, Tallinn, 1993. Tõlkinud: V. Tomberg. // Köln-Berlin; C: 1963. // Lk.: 3-207.
„... Õnn on suhteline asi. Kes seda taipab, on harva päris õnnetu.“, lk. 10.
„... mida nimetatakse eeskujulikuks abieluks – suhe kheinimese vahel, kes on omaks võtnud, et teineteise arvestamine on mõnusa kooselu põhialus.“, lk. 14.
„.... Läksin mõistlikkusest tundmusse, julgeolekust seiklusse, kainest mõtlemisest unistusse. Olin täiesti üksi, kuid seekord polnud üksiolekus vähimatki piina: selles oli peaegu midagi müstlist.“, lk. 18.
„.... Mulle näis, nagu seisaksin oma elu keskpaigas; järgmine samm nihtuab tasakaalu paigast, vaekauss hakkab pikkamisi vajuma, tuleviku poole, täitudes üha enam hallusega, saavutamata enam iial tasakaalu.“, lk. 69.
„... Vihkamine on hape, mis hinge sööb, ükspuha, kas vihkad ise või vihatakse sind. Ma olin seda oma rännuaastate jooksul õppinud.“, lk. 88.
„.... Ergem eltunnetus varitseva hädaohu tõttu. Suurepärane tunne, kuni oht ainult silmapiiril paistab.“, lk. 92.
„.... Lõunamaa on võrgutaja, ta pühib mõtted minema ja kroonib fantaasia kuningannaks.“, lk. 97.
„.... oli omamoodi loogilisel ja poeetilisel viisil hull, don Quijote, kes tahtis aja tuuleveskite vastu võidelda --- „, lk. 104.
„... Algas hirmu, koomika, põgenemise, bürokraatia, meeleheite ja armastuse troostitu ja ärev Odüsseia.“, lk. 125.
„.... Võib-olla nimetatakse meie aega kord iroonia ajaks... // mitte // meie rohmaka asjastu, tehnika progressi ja kultuuri regressi ajastu mittevabatahtliku ja parimal juhul õela või totra iroonia ajaks.“, lk. 126.
„... EI, ma ei leidnud jumalat. Ja mis me temaga ka peale hakkaksime, kui me ta leiaksime? Siis me ei oleks enam inimesed, kui me seda suudaksime. Otsida – see on midagi muud. // Sündmused toimuvad iseenesest. Ole dpöördunud inimese naeruväärsest eraldatusest tagasi kõige juhtuva nimetu seaduse alla...“, lk. 131.
„.... Moraali ja vastutuse mõisteid nende tuimas tähenduses ei olnud enam olemas; kõrgemad, peaaegu eeterlikud seadused astusid nende asemele.“, lk. 167.
„... Tollal olin leidnud taas inimese, keda ma polnud tundnud ja ke soli päev-päevalt mulle võõramaks jäänud ning lähedasemaks saanud. // ... pimedus etundmatuid seadusi; ta ei tahtnud seda, ja tuli tagasi, kuid ta ei kuulunudenam sel määral mulle....“, lk. 179.
„... kuid siis saabusid jälle peaaegu ebamaised hetked, kus magusus, lohutumatus, arukus ja armastus ilma keha ohjeldatavate piirideta äkki nii intensiivseks muutusid....“, lk. 200.
_________________________________________________________

(26.11.-04.12. ´010.)
FRANCOIS-MARIE AROUET --- alias: --- M. de VOLTAIRE: „FILOSOOFILISED JUTUSTUSED“ .
-- „Zadig ehk Saatus. Idamaine lugu.“
-- Mikromegas. Filosoofiline lugu.“
-- Candide ehk Optimism.“
-- Juri Lotman: „Groteski ja filosoofia maailmas.“
Tõlkinud: Tatjana Hallap ja Merike Riives. // Kirjastus: „Eesti Raamat“; // Tallinn: 1979 // C: PARIS: 1828 // 1959// Lk.: 7-289.
 
„... ja metafüüsikast teadis ta, mida on teatud kõikidel aegadel, see tähendab väga vähe.“, lk. 10.
„... kui filosoof, kes loeb seda suut raamatut, mille Jumal on meie silme ette pannud. Tõed, mida ta avastab, kuuluvad temale; ta toidab ja ülendab oma hinge; ta elab rahus; tal ei olemidagi karta inimeste poolt...“, lk. 17.
„... Kuid kummaline õnn võib peagi kaduda...“, lk. 29.
„.... ta kutsus endale appi filosoofia, mis oli teda alati avitanud; ta sai sealt selgust, kuid ei mingit kergendust...“, lk. 38.
„... Ta hing sööstis lõpmatusse ja vaatels meeltest vabanenuna universumi kõigutamatut korda.“, lk. 42.
„... on mingi üleloomulik salavõim... // Ma ei armasta üleloomulikku....“, lk. 62.
„... Iial pole õitsev noorusnii säranud, iial pole ilu veetlus nii kütkestanud. // Ta oli anderikas ja tulvil häid omadusi.“, lk. 67.
„.... „Kui sind armastab kaunis naine“, ütles suur Zarathustra, „rabeled siin ilmas alati keeulisest olukorrast välja.““, lk. 84.
„... Teadmised, laitmatud elukombed ja vaprus on mulle ainult õnnetust toonud.“, lk. 89.
„... asjad ei lähe alati kõige targemate tahtmist mööda. // ... et saatuse teed ei ole teada, ja et inimesed teeva dvea, otsustades terviku üle, millest nad näevad vaid pisitillukest osa.“, lk. 93.
„.... Halvad on alati õnnetud... // Nad on selleks, et proovile panna väheseid õigeid, ke son ilma mööda laiali pillatud, ja pole olemas halba, millest ei sünniks head. // ... aga juhust ei ole olemas: on vaid katsumus või karistus või tasu või etteneägelikkus.“, lk. 95.
„.... ja ikkagi pesitseb meis mingi ebamäärane ihalus, mingi rahutus.... // ... ja et on olemas palju täisulikumaid olendeid.“, lk. 108.
„.... kas tal on olemas mõtlemisvõime, tahe, vabadus.“, lk. 116.
„.... et teie elu möödub kindlasti üksnes armastuses ja mõtsiklustes, see ongi tõeline vaimuelu...“; lk 124.
„... Kui see siin on parim võimalikkudest maailmadest, missugused on siis need ülejäänud.“, lk. 148.
„.... Mis asi see optimism on? // Paraku on see pööran ekihk väita, et kõik on hästi, kui tegelikult on kõik halvasti.“, lk. 195.
„... lepiksin meelsamini tema filosoofiliste teostega.... // ... nägin, et ta kahtleb kõiges, siis järeldasin , et tean niisama palju kuitema ning võin rumal olla ka ilma võõra abita.“; lk. 228.
„... sest ma olen ju lõppeks filosoof: ei kõlba oma vaadetest taganeda, ning pole võimalik, et Leibnitz eksis, sest ettemääratud harmoonia on üks ilusaimaid asju maailmas, niisamuti kui kõiksuse pidevus ja subtiilne mateeria.“; lk. 242.
JURI LOTMAN: „Groteski ja filosoofia maailmas“.
„.... Selle mehe vaimulaad on majesteetlik. Tema sõnad erutavad Euroopas ning kuningad otsivad tema sõprust...“, lk. 261.
„... et kohaneda barbaarsete seadusetga, vaid selleks, et kohandada neid enda vajadustele“, lk. 269.
„.... Voltaire´i filosoofiliste vaadete lähtealus on võitlus dogmatismi vastu. Dogmaatilist mõtlemist esindavad Euroopa filosoofias 18. sajandi algul ühelt poolt keskaegne skolastika, teiselt poolt aga Descartes´i ja Leibnitzi ratsionalism.“, lk. 277.
„.... Voltaire´i skepsis ei tähenda inimmõistuse ega teaduse taunimist. Iga inimlik tõde on piiratud ja suhteline, kuid lõppkokkuvõttes, summa summarum on mõistuse progress absoluutne. // Jumal andis maailmale ainult algtõuke.“, lk. 282.
„... Nii oma kaasaega kui ajalugu vaatab Voltaire enda ümber toimuvast mitte midagi taipava inimese pilgul. Kõik tundub talle kummalisena, kõik tekitab hämmeldust.“, lk. 285.
________________________________________________

(05.- 12. 02 `010.)
EDVARD PETISCHKA: „VANAKREEKA MUISTENDID JA PÄRIMUSED“.
// Tallinn, 1983 // Kirjastus: „Eesti Raamat“. Tõlkinud: Leo Metsar. Lk.: 5-222. /// Tsehhoslovakkia// --„Stare fecke baje a povesti“. // Albatros, Praha; // C: 1976.//

„.... ja alles oli jäänud ainult lootus. Haigused ja õnnetuse dolid kõik välja lennanud ja alle soli jäänud ainult lootus.... // Seepärast pääses teda ainult vähe laia maailma.... // Ainult lootust, üksn s lootust oli inimeste hulgas vähe. See oli peaaegu tervenisti Pandora laekasse luku taha jäänud.“, lk. 8.
„.... Me kõik teame ju ettekuulutust, et tuleb aeg, kus maa, meri ja taevas plahvatavad põlema ja maailm hukkub leekides.“, lk. 12.
„.... kus uitasid nende varjud, ke spolnud maa peal head ega halvad olnud...“, lk, 20.
„... Sinu nimi saab surematuks. Seda maailmajagu, mis sind vastu võttis, hakatakse sinu nime järgi Euroopaks kutsuma.“, lk. 23.
„.... Backhoseks ja Dionysoseks... // .... ja kõik ülistasid laulu ja tantsuga elurõõmu. // .... läksid Dionysose juurde, et kiita elu.“, lk. 28.
„... Dionysose suur austaja. // Ise arvas ta enda kohta, et ta on ka põhjatult tark, saab kõigest aru ja oskab kõige üle kõige paremini otsustada.“, lk. 33.
„.... „Tagasi pöörduda ma ei saa.... // ma pean hävitustöö lõpule viima.“, lk. 67.
„.... Vali mind endal eteejuhiks. Mina tean kõige meeldivamat teed. // Mind kutsutakse Nauding / ja mul on sõpru kogu maailmas. // Kui sa tahad välja paista, pead töötama rohkem kui teised ja pead endale keelama seda, mida nemad endale ei keela.“, lk. 72.
„.... Ja maa peal elas tema surematu mälestus. Kõikjal seal, kus ta oli seisnud õiguse eest, ülekohtu vastu, mäletati teda tänutundes ja austati teda. Suust suhu rändas muistend vahvast ...// läbis ühe sajandi teise järel kuni meie ajani. Ja ka meie anname selle edasi tänasele päevale ja homsele....“, lk. 87,
„.... Hoolega hoidis ta kinni Ariadne lõngast ja jõudis selle abil ohutult omade juurde.“, lk. 109.
„.... Üha uuesti teeb Sisyphos asjata seda tööd ja tema piin uueneb pidevalt ega lõppe iialgi.“, lk. 114.
„....Trooja sõda oli lõppenud ja mitte kellegile polnud see head toonud. // Sõda oli lõppenud, aga kurjus, mis oli tekkinud, kestis edasi.“, lk. 168.
„.... et Orestese hing rahu leiaks. Aga veel kaua kõlas erinnüste kurb laul Orestese pea kohal, kaua laulsid nad talle nukralt tema teost. // Erinnüste laul enam ei kõlanud. Aga kas suudab see, kes seda kordki on kuulnud, seda täielikult unustada?“, lk. 176.
„... Saatus, mille kohta vanad kreeklased suksuid, et see on jumalate sepitsetud, hakkab oma mõju avaldama. // Näidend on tõsine, traagiline, paljastab tumedaid ja salapäraseid jõude, mis valitsevad inimelu üle. Ja salapäraseid jõude, nagu tolleaegsetele inimestele tundus, oli palju.“, lk. 216.
__________________________________________________

(10.-11. 12. 2010.)
THEODOR STORM (1817-1888): „DER SCHIMMELREITER“; // „KIMMLIRATSANIK“. //
Tõlkinud: Edla Valdna; // Kirjastus: Eesti Raamat“;// Tallinn: 1981;// Klassikalise dlood. Lk.: 5-201. // C: 1888. a. D.

„.... et tarvitseb ainult mõnel kangemal ilmuda, kui sellele pannakse omaks või süüks kõik seegi, mis ta eelkäijatele au või häbi on teinud.“, lk. 16.
„... Sina oled muidugi see Lüübeki imetark, kes kõike teab!“, lk. 18.
„.... Noh, kui inimene ei saa vihaselt tööd vihtuda, koguneb viha inimese sisse!“, lk. 32.
„... Ilmaelu, või õigemini see, mis temale maailma tähendas, sai talle seda selgemaks...“, lk. 41.
„.... siis tõstis ta rahulikult silmad, millest vastu vaatas ta tasase loomuse jõud, mis noorukile ostekui suverõõm hinge voolas. // ... otsekui oleks äkki kevad kätte jõudnud.“, lk. 67.
„.... Tark tähelepanek ilusa neiu suust on alati kuulmist väärt!“, lk. 87.
„... -- see käib meil mõlemal üle mõistuse. Ole ainult vait ja vaga, sihukestest asjadest ei tohi hingatagi!“, lk. 110.
„... Sa tead ju, et enamasti läheb odav ühtlasi kalliks maksma....“, lk. 111.
„... sest nii see paraku käib, isand: Sokratesele anti mürki juua ja meie Jeesusu Kristus löödi risti! //... nagu mõne tubli mehe tembeldamine kuradi käsilaseks ainuüksi sellepärast, et ta meist peajao targem on, seda juhtub veel iga päev.“, lk. 196-197.
_______________________________________________

(12.--16. 12. 2010.)
BURCHARD BRNJEES: „DIE RÄTSEL AUS DEM ALTERTUM“; // „Muinasaja mõistatused“; //
Urania-Verlag- Lepzig-Jena-Berlin;// C: 1980;// Tõlkinud: Boris Kabur; // Kirjastus: „Valgus“; // Tallinn, 1988. Lk.: 3-143.
„.... Ainult kangelane, valitseja ning normist erinev schamaan suutis teistesse regioonidesse tungida – nii nagu vaimud ja deemonid, ke soma tasandilot inimeste maailma sisse tungides... // ... niisamuti usti ka , et schamaanid ja kangelased tungivad loomaks kehastatunult ülemistesse või allmaailma-valdkondadesse ning võitlevad loomakujuliste koletiste vastu või vaigistavad neid...“, lk. 18.
„.... Kreeka ja rooma muinasteaduste tippsaavutseks oli umbe s8. Sajandil e.m.a. Elanud Kreeka luuletaja kangelaseeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“., lk. 23.
„.... Saagas vohab vabalt fantaasia, mis paneb järelemõtlematult kokku erinevate ajajärkude inimesed ja ühiskonnad, mis tunnistab kangelasteks kunagised jumalad. , toob sisse väljamõeldud tegelasi ja isiksustatud printsiipe.“; lk. 45.
„.... Schliemann // ... ta oli suur isiksus, entusiast, ke sjärgis oma unistusi, inimene kes tegelikkusega vastamisi sattudes muutus aina rohkem teadlaseks....“, lk. 49.
„.... schamanistlikku maailma, kujutlustesse, et selleks eriti võimelised inimesed, nõiapreestrid, saavd „vaimudega“ ühendusse astuda.“, lk. 57.
„... Nii hakkavad need fantasitlise dkujutlused asendama religiooni...“, lk. 90.
„.... Ülejäänud juhtumid olid nii kahtlased ja segased, et nendega ei osatu dmidagi peale hakata.“; lk. 96.
„.... Inimene ise on ime, mis endast aru peab saama, et vaba inimesena vabal maal ennast teostada.“, lk. 143.
_____________________________________________________

(17.-19.12. ´010.)
HEINRICH VON KELIST: „MICHAEL KOHLHAAS“ & „MARKIIS DI O...“. Sarjast: „Klassikalised lood“. Tallinn 1986. Kirjastus: „Eesti Raamat“. Tõlkinud: Mati Sirkel + järelsõna. // Lk.: 5-238.

„.... ja võttis enda kanda neimatöö. // ... otsuse, milles mõistis talle kaasasündinud võimu volil...“, lk. 42.
„.... nimetas end „riigi- ja ilmapriiks isandaks, ke sannab aru ainuüksi Jumalale““, lk. 50.
„.... jõud kummalise seisundi tõttu, mis tal maailmas oli...“, lk. 57.
„.... nimetas ta end peaingel Miikaeli asemikuks, kes on tulnud, et karistada tule ja mõõgaga kõiki, kes asuvad selles tüliasjas // poolel, salakavaluse eest, millesse maailm on uppunud...“, lk. 58.
„.... mida siis // nõuab // „karistamist seaduse järgi; // endise olukorra taastamist;“ lk. 66.
„.... oma metsiku neimatöö tegemiseks.... // Luther ütles: „pöörane, arusaamatu ja hirmus inimene!“, lk. 67.
„.... talle osaks saada vägivallaga väljapressitud õiglust nii tühises asjas ainuüksi tema pöörase kanguse rahuldamiseks“, lk. 95.
„.... ja otsuse langetamist punkt-punktilt oma pöörast isepäisust mööda läbi suruda ja kiirendada“, lk. 99.
„.... „Rumalus, sa valitsed maailma ja sinu eluasemeks on kaunis naisesuu!“, lk. 123.
„... välja mõtelda muinasjutu maailmakorra ümberlükkamisest ja kuhjata Jumalat teotavaid vandeid...“, lk. 187.
„.... ja ütelgu sulle, et sa oled unistaja ja sul pole täit aru peas... // ... et küllap see lõbus korsaar, kes öisel ajal ankrusse heidab, veel välja ilmub.“, lk. 189.
„.... Ta mõistus, piisavalt tugev, et ses kummalises olukorras mitte katkeda, alistus nüüd täiestis uuele, pühale ja seletamatule maailmakorraldusele. // Ta otsustas täielikult oma sisemusse tõmbuda...“; lk. 193.
„.... poleks paistnud talle tookord kuradina, kui ta esimsel nägemisel talle mitte inglina poleks tundnud.“, lk. 222.
„.... traagilise, konfliktse maailmatunnetuse ülimalt selget, kainet vormi. // ... oli poeedina ainulaadne, inimesena harvaesinev natuur. // Ta oli üks suurimaid, julgemaid, kõrgema haardega kirjanikke saksa keeles....“, lk. 224.
„.... otsima õnne kõlbelise enesetäiustamise ja heade tegude teel, võttes ette filosoofia... // ... kellest püüab endale teadlikult tulevast naist harida.“, lk. 226.
____________________________________________________

(20.-22. 12. `010.)
GÜNTHER KEHNSCHERPER: „AUF DER SUCHE NACH ATLANTIS“ // „KUST OTSIDA ATLANTIST?“ Kirjastus: „Urania-Verlag“ // Leipzig-Jena-Berlin. // C: 1978. // Tõlkinud: Tarmo Kulmar. Kirjastus: „Valgus“. Tallinn: 1993. Lk.: 5-143.

„.... vaid uurisid nähtusi, et loodust ja sellega seonduvat mõista. Just seetõttu sai võimalikuks teaduslik meetod, uurimine ja tunnetamine, mis juhindub ainult määratletavatest, kogemuslikest loodusseadustest ja paigutab müüdi asemel reaalsuse.“, lk. 11.
„.... Kahes teose snimetab Platon Atlantist otseses seoses – dialoogides „Timaios“ ja „Kritias“., lk. 12.
„.... Mitmete müstiliste lugude reaalne tagapõhi hakkab välja joonistuma. Fantaasia eraldub tõest.“, lk. 22.
„.... Seal on häid ja ilusaid tütarlapsi, kellel on tumedad säraavd silmad, mis sarnanevad hüatsintide ja korallidega. Nad on peidus telkides, mida pole puudutanud ei inimesed ega vaimud, nõjatudes rohelistele patjadele ja lebades kaunitel vaipadel.“; lk. 32.
„.... Atlantis ei ole enam esmajoones ajaloolis-geograafiline probleem, vaid muutub aastasadade vältel petetud lootuste kehastuseks ja ühiskonnast tingitud utoopiate peegelpildiks.“, lk. 33.
„.... vastandada headuse, mõistuse ja tarkuse väe. Mitte enam pime saatus, vaid inimene ise tehti vastutavaks oma õnne või õnnetuse eest --“, lk. 52.
„.... Kas ei teki mõte, et kunstnikud võisid olla mingil moel seotud?“, lk. 70.
„.... sageli juhtunud, et inimvaim ja -töö on paljudes Maakera paikades samaaegselt toime tulnud paljude leiutistega, mis on väga sarnased.... // ... ja vanaajahoomamatult kiire kultuurilevi lähtepunktina.“, lk. 72.
„.... ta oli Ateena keerukaid ühiskonnaprobleeme arvestav resigneerunud idealistlik filosoof“, lk. 135.
_____________________________

(25.- 26. 12. `010.)
LUKIANOS (u. 120-180. maj.): „TIMON EHK INIMESTEVIHKAJA“.
Antiik-kreeka keelest tõlkinud: P. Kees. Lk.: 5-79.

„.... „Jumalikku ulma ma uinudes nägin
õndsal ambroosiaööl ---“
„.... Unenägu oli nii selge, nagu oleks kõik ilmsi toimunud.“, lk. 7.
„... Sa su loomuse, mis on sinus kõige tähtsam, kaunistan ma paljude toredate ehetega – enesevalitsemisega, õiglusega, vagadusega, leebusega, kannatlikusega, tarkusega, vaprusega, armastusega ilusa vastu ja püüuga kõige väärilise poole, sests ee kõik on hinge puhtaim ja õilsaim aare.“, lk. 10.
„... Surm näitab seda kõige täpsemalt, samuti see, kui õnnelikult sa oled lenaud oma elu.“, lk. 25.
„.... Kui nad aga kohe algusest peale meeles peaksid, et nad on surelikud ja et lühikese viibimise järel elus tuleb neil lahkuda nagu unenäost ja kõik maha jätta, siis elaksid nad mõistlikumalt...“, lk. 31.
„.... Näen seda kõike ja mõtlen endamisi, milles seisab küll nende elamise rõõm ja mis on see, mille kaotus neid nii õnnetuks teeb.“, lk. 32.
______________________________

1 23. 05. 2019. -- Avaldades siis varsti oma paljude raamatute tistaadid. Tsitaadid aastast 2006 kuni aastani 2016. Ja aastast 2006 on möödunud juba 13 aastat juba. Milleks avaldada need oma ammuste aastate tsitaadid? -- Lihtsalt niisama, vahest pakuvad need laused kellegile teisele ka midagi. Minule need tsitaadid on küll meeldinud, mulle meeldivad need ilusad ja kenad laused, mida tsitaatidena olen ülesse kirjutanud. Kui muud midagi aimu ei anna, siis vähemalt minu rohkest lugemusest, olen ikka palju lugenud, oma eluteel. Ja kõikvõimalikud kommentaarid ja vähegi mõtestatud kriitika on kõigiti oodatud minu täiesti kehtivale e-maili aadressile nagu: madisliibek@gmail.com
Postitaja: kell

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Tellimine: Postituse kommentaarid (Atom)