PLATON: "HIPPIAS". (Lühikesem dialoog.)

PLATON:

„Hippias“. (Lühikesem dialoog).

Soome keelde tõlkinud: Marianna Tyni.

Soome keelest tõlkinud: Madis Liibek.

EUDIKOS Miks sa vaikid, Sokrates?¹ Miks sa ei kujunda oma seisukohta (363a) Hippiase pika sõnavõtu kohta? Kas sa ei võiks esitada oma poolehoidu sellele, mida ta lausus, või vähemalt vastugi väita, kui ta sinu meelest milleski eksis? Eriti nüüd, kui meid on siin rohkem kui mõni innukas filosoofia harrastaja – seda me vähemasti väidame endid olevat.

SOKRATES Teisalt küll, oleks küll huvipakkuv saada veidi lisateadmisi Hippiaselt erinevate seikadega seoses, mida ta äsja Homerose kohta ütles. Olen nimelt kuulnud sinu isa Apemantost (b) ütlevat, et Ilias on Odüsseusest parem luuleteos ja et see tuleneb Ahilleuse paremusest Odüsseusega võrreldes. Tema käsitluse kohaselt rajaneb esimene luuleteos Ahilleuse iskupildile, teine aga Odüsseusele. Just nende kahe mehe omavahelisest paremusest tahaksin nüüd kuulda Hippiase arusaama; on ta ju siin siiski esitanud meile ühte ja teist nii teistegi luuletajate mitte {vaid}² Homerose kohta. (c)

EUDIKOS Hippias kindlasti ei tõrgu vastamast, kui temalt midagi küsid. Või kuidas on, Hippias? Kas sa ei vastagi, kui Sokrates sulle küsimuse esitab? Kuidas sa sellesse suhtuksid?

HIPPIAS Oleks ju tähelepanuväärne kui keelduksin Sokratesele vastamast – mina kes siiski kodust Elisest olen reisimas mingitele olümpiateni ja asun seal templisse {olles} valmis vestlema mis iganes {enda} valitud teemal ja (d) vastama mis küsimusele iganes {mida} inimesed vaid soovivad! (364a)

SOKRATES Küllap sul juba kõlbab astuda templisse hing tarkusest {enese-}kindel. Imestan, kas tuleb ükski võistleja {sinna} nii tugevalt oma vormile mõeldes, nagu sina ütlevat lootvat oma mõistusele.

HIPPIAS Minul on täielik põhjus enda peale loota. Sellest alates kui hakkasin käima olümpiatel ei ole ma kordagi kohanud kedagi teist, kes minust mingiski mõttes parem oleks. (b)

SOKRATES Sinu jutu põhjal võin otsustada, et sinu tarkuse maine on suureks auks nii Elise linnale ja ka sinu enda vanematele. Aga mida sa nüüd ütleksid Ahilleusest ja Odüsseusest? Kubat pead sa paremaks ja mis põhjendustel? Äsja, kui meid oli hulganisti koos ja sina pidasid oma ettekannet, ma õieti ei suutnud sind järgida. Näed ma ei julgenud küsidagi, kuna inimesi oli saal täis ja ma kartsin sind oma küsimustega segada. Nüüd on meid seevastu vähem ja Eudikoski seal käsib küsida, nii et seleta (c) nüüd meile täpselt, mida ütelsid nende kahe mehe kohta. Kuidas nad sinu meelest teineteisest erinevad?

HIPPIAS Olen valmis äsjasest üksikasjalikumaltki üle vaatama nii nende kui teistegegi kohta öeldud sõnad. Väidan siis, et Homeros on kujutanud Troojasse tulnud meestest Ahilleust parimaks sõdalaseks, Nestorit targimaks ja Odüsseust arukaimaks.

SOKRATES Kas sa võiksid olla nii sõbralik, et sa ei naeraks minu üle kuigi mul on nii raske mõista mida sa lausud ja kuigi (d) küsin aegajalt uuesti {üle}? Ürita mulle vastata kannatlikult ja sõbralikul kombel.

HIPPIAS Inetult teeksin, kui ei osutaks sulle mõistmist ja ei vastaks sulle sõbaralikult, kui just seda õpetan teistelegi ja saan selle eest veel palkagi.

SOKRATES Hästi. Vaata, nagu ütelsid, et {kui} Ahilleus on (e) kujutatud vapraimaks ja Nestor targimaks, siis arvasin end veel mõistvat. Aga siis kui väidad, et luuletaja on kujustanud Odüsseust arukaimaks, siis ma tõtt-öeldes üldsegi enam ei mõista, mida sa silmas pead. Ütle nüüd, et ma siis paremini mõsitaksin, kas pole Homeros kujutanud Ahilleust nutikana?

HIPPIAS Kohe tõesti mitte, vaid äärmiselt keeruliseks ja otsekohaseks meheks. Muu hulgas palumise-osas, kohas, kus nad kaks omavahel kõnelevad, paneb ta Ahilleuse ütlema Odüsseusele nõnda:

Laerte õilis poeg Odüsseus, mees mitmetahuline! (365a)

Kõigiti peab siis minu meel avalikult lausuma,

kuidas ma aatelen ise, ja kuis on käindki, et ei

ilmaasjata vaevlev olis` mul ükst teist ja teine.

Hadese värvaid nii ma ei võõrista kui seda meest,

teisi kes meeleteis haudub, teisi välja kutsub. (b)

Seetõtt ka nimetan, parimaiks mida ise arvan.

Andes Ahilleusel nõnda Odüsseusele öelda kirjeldab ta samas mõlema mehe iseloome. Ahilleus on pettuseta ja otsekohene, Odüsseus on nutikas ja petlik.

SOKRATES Nüüd hakkan juba aru saama: nähtavasti pead nutika alla silmas petlikku.

HIPPIAS Just nõnda. Just sellisena esitab Homeros Odüsseust mõneski seigas {nii} Iliases kui Odüsseuses. (c)

SOKRATES Homerose meelest oli siis ilmselt {üks} erinev mees pettusetu ja mõni petlik, mitte aga kunagi see ja see sama.

HIPPIAS Ja miks ei oleks olnud?

SOKRATES Kas see asi on ka sinu meelest {just} nõnda?

HIPPIAS Igal juhul. Oleks ju kehv lugu, kui nii ei oleks.

SOKRATES Jätkeim nüüd Homeros rahule. Temalt me ju ei küsida, mida ta kunaski oma luuletustega seoses mõelnud on. Vasta selle asemel sina teie mõlema eest, kui kord (d) võtad asja ajamisele ja oled Homerosega samal meelel.

HIPPIAS Olgu siis, aga küsi lühidalt, mida tahad.

SOKRATES Väidad, et pettuseta inimesed haigetele sarnaselt ei suutelised midagi tegema, või nad siiski suudavad?

HIPPIAS Ütlen, et suudavad küllaltki, eriti teisi petmaks.

SOKRATES Sinu arusaama järgi on nad siis tegevusvõimelised (e) ja nutikad, või kuidas?

HIPPIAS Nii nad on.

SOKRATES Kas on nad siis petlikud {oma} lolluses ja mõistmatuses või {seevastu} pahatahtlikkuse ja teatud arukuse tõttu?

HIPPIAS Enne kõike oma nurjatuse ja {teatud} arukuse tõttu.

SOKRATES Siis on nad nähtavasti arukad.

HIPPIAS Nõnda nad tõepoolest ongi, liiga arukad.

SOKRATES Kas teavad nad oma arukuses mida teevad või ei tea?

HIPPIAS Teavad õige hästi. Seetõttu nad just halba teevadki.

SOKRATES Kui neil on nüüd see teadmine, kas on nad siis teadmatuses või {hoopiski} targad? (366a)

HIPPIAS Targad, eriti mis puutub petmisesse.

SOKRATES Üks hetk. Vaadakem, mida sa otskui ütlesid. Väidad, et silmakirjalikud inimesed on oma petlikuses oskuslikud, arukad, teadmistega ja targad.

HIPPIAS Nii ma väidan.

SOKRATES Eri inimesed on otsekohesed ja erinevad inimesed silmakirjalikud, ja nad on teineteise äärmised vastandid, kas nõnda?

HIPPIAS Nii ma ütlesin.

SOKRATES Jätkates: sinu arusaamise kohaselt tuleb mõningaid võimekaid ja tarku inimesi lugeda silmakirjalikeks.

HIPPIAS Igatahes. (b)

SOKRATES Kui ütlesid, et silmakirjalikud on oma petlikuses võimekad ja targad, kas mõtelesid, et nad on suutelised soovi korral olema võltsid, või siis ei ole nad suutelised nois asjus, milles nad petlikud on?

HIPPIAS Arvan esimest.

SOKRATES Kokkuvõttes on siis silmakirjalikud inimesed targad ja on suutelised {ka} võltsid olema.

HIPPIAS Nii nad on.

SOKRATES Inimene, kes ei oska silmakirjalik olla ja on {selles suhtes} teadmatuses, ei näi silmakirjalik olevat?

HIPPIAS Ei. (c)

SOKRATES Suuteline on igaüks, kes on suuteline soovi korral tegema seda, mida tahab. Ma ei mõtle siinkohal haiguse või mingi muu vastava seiga põhjustatud tegevus-võimetust, vaid sellist suutelisust, nagu näiteks sina oled suuteline soovi korral minu nime kirjutama. Kas ka sina ei nimetaks suuteliseks sellist, kes seda oskab?

HIPPIAS Nimetan.

SOKRATES Sina ometigi oled süüvinud arikmeetikasse, või kuidas?

HIPPIAS Eritigi hästi.

SOKRATES Kui keegi sinult küsib, palju on kolm korda seitsesada, kas sa ei suudakski anda õige vastuse kiiremini ja kindlamini kui keegi teine, kui {seda} soovid?

HIPPIAS Igal juhul. (d)

SOKRATES Kas ei tulene see sellest, et oled selles valdkonnas suutlikeim ja targeim?

HIPPIAS Tuleneb.

SOKRATES Kas oled arikmeetikas vaid suutlikeim ja targeim, või oled sa selles vallas ka kõige parem?

HIPPIAS Muidugi ka parim.

SOKRATES Seega oled siis võimeline andma õigeid vastuseid selles valdkonnas esitatud küsimustele?

HIPPIAS Usun {end} olevat. (e)

SOKRATES Aga kas ka ekslike vastuseid? Vasta minu järgnevale küsimusele sama suurepärase sobilikkusega nagu seninigi, Hippias. Oletagem, et keegi küsib sinult kui palju on kolm korda seitsesada, ja sina tahaksid valetada jättes {kordagi} õige vastuse andmata. Kas oleksid just sina suuteline nõnda tegema ja alati samal kombel andma vale vastust, või oleks arikmeetikasse (367a) mitte süüvinud inimene selleks rohkem suuteline kui sina, kui sina tahaksidki seda teha? Või on lugu pigem nii, et arikmeetikas pädematu, kes soovib valetada, saaks pelgalt oma teadmatusest {tulenevalt} anda sagel juhuslikult ja tahtmatult õige vastuse, aga sina, kes sa oled asjatundja, oskaksid alati kui tahad valetada?

HIPPIAS Asi on nii, nagu nüüd just ütlesid.

SOKRATES Kas on silmakirjalik inimene muis asjus aga mitte arvutamises, milles valdakonnas ta kunagi valetada ei saaks?

HIPPIAS Tõepoolest ta oleks ka arvutamises silmakirjalik.

SOKRATES Nagu näeme võib inimene olla võlts (b) ka arikmeetikas.

HIPPIAS Võib küll.

SOKRATES Milline see isik siis oleks? Kas ei peaks ta olema olla suuteline valetama et silmakirjalik olla, kui lähtume sellest, mida sa äsja tõdesid? Kui ma õieti mäletan, ütlesid, et inimene ei saa olla silmakirjalik, juhul kui ta ei ole võimeline oma petlikust harjutama.

HIPPIAS Mäletan küll, et ma nõnda ütlesin.

SOKRATES Kas äsja ei ilmnenud, et sina oled kõige suutlikum harrastama arikmeetikas {ka} pettust?

HIPPIAS Nii ma ju ütlesin.(c)

SOKRATES Ja kas pole sa ka kõige suutlikum kõnelemaks tõtt, mis puutub arikmeetikasse?

HIPPIAS Muidugi.

SOKRATES Siis on ju sama isik suuteline andma arikmeetikas õigeid ja valesid vastuseid, nimelt see, kes seda valdkonda hästi valdab, teiste sõnadega arikmeetik.

HIPPIAS See vastab tõele.

SOKRATES Kes teine siis võiks olla silmakirjalik arikmeetikas, kui see, kes on selles hea; kuna vaid pädev on selleks suuteline. Samas on ta siiski ka otsekohane.

HIPPIAS Nähtavasti.

SOKRATES Näed nüüd, et selles asjas on üks ja seesama isik nii silmakirjalik kui ka otsekohane, ega {ole ka} otsekohesusus silmakirjalikkusest parem, kuna küsimuse all on just üks ja seesama isik (d) mitte aga kaks teisele vastandlikku, nagu sa äsja arvasid.

HIPPIAS Nõnda näib, vähemalt selles asjas.

SOKRATES Tahaksid sa, et vaatleksime mingit muud juhtumit?

HIPPIAS Vaadelgem aga, kui sa tahad.

SOKRATES Sina oled ka geomeetrias pädev?

HIPPIAS See vastab tõele.

SOKRATES Kas üks ja seesama isik ei oleks suuteline nii valetama kui tõtt kõnelema ka geomeetrilistest kujunditest, nimelt geomeetrik?

HIPPIAS Suudab.

SOKRATES Kas selles asjas on hea keegi teine kui tema?

HIPPIAS Ei ole. (e)

SOKRATES Kas siis hea ja tark geomeetrik poleks suuteline mõlemaks? Ja kui keegi üldiselt on otsekohane geomeetrilistes küsimustes, tuleb tal olla just selline hea geomeetrik. Ta nimelt on suuteline harrastama ptelikust, halb {geomeetrik} aga ei ole. Me oleme ju selles kokku leppinud, et selline {isik} küll silmakirjalik olla ei saa, kes petlikust harrastada ei suuda.

HIPPIAS Vastab tõele.

SOKRATES Vaatame ka kolmandat juhtumit, täheteadlast. Täheteaduses väidad sa end olevat süüvinud veelgi paremini kui eelnevatesse aladesse, või kuidas? (368a)

HIPPIAS Nii ma olen.

SOKRATES Kas ka täheteaduseski ei kehti sama reegel?

HIPPIAS Nähtavasti.

SOKRATES Kui siis täheteaduses on keegi silmakirjalik, peab see olema hea täheteadlane, kes on suuteline valetama, mitte aga selline kes selleks uuteline ei ole. Tema ju siis ei oleks asjatundja {selles valdkonnas}.

HIPPIAS Nõnda näib olevat.

SOKRATES Siis ka täheteaduses on sama isik otsekohane ja silmakirjalik.

HIPPIAS Ilmselt jah.

SOKRATES No nõnda. Vaata nüüd pelguseta oma mõtteis läbi kõik teadusvaldkonnad ja vaata, kas leiad sellest reeglist erandit. Valdad ju ometigi enamikke valdkondi paremini kui keegi teine. Nii ma olen vähemalt olen kuulnud sind kiitlevat turul rahalettide ääres, kus kahlasid läbi oma suure ja kadestusväärse teadmistepagasi. Rääkisid muuhulgas, et olid kord tulnud olümpiamängudele algusest lõpuni enda valmistatud varustuses. Näiteks sõrmus – sellest sa alustasid – oli kuuldavasti sinu enda poolt tehtud; oskad nähtavasti kaevuritööd. (c) Sinu enda tehtud oli teinegi, tõeline pitsatsõrmus. Ka kaapraua ja õlipudeli olid sa ise valmistanud. Ka oma jalas olevad sandaalid olid sa {oma jutu järgi} ise valmistanud ja kudunud ka keebi ja särgi mis sul seljas oli. Ja see oli kuulajaskonna arvates kõige tipp ja ennekuulmatu tarkuse näide, et ka vöö, mis sa olid oma särgi peale tõmmanud, peen nagu rikaste pärslaste punutud vööd, oli täitsa sinu enda {poolt} tehtud. Peale selle kõige väitsid valdavat eeposeid ja teisi luuletusi, tragöödiaid ja ditürambe ja kogu maailma proosat. Ja (d) kõigis äsja mainitud teadmisvaldkondades väitsid end olevat parem kui keegi teine ja rääkimata veel muusikast ja keeleteadusest, rääkimata teab veel millest, juhul kui ma õieti mäletan. Ah jah, olin peaaegu unustanud sinu hiilgava meelespidamis-oskuse millega uhkustasid. Paljutki olen kindlasti unustanud kõigest (e) sellest mida siis pajatasid. Aga seda tuleb mul öelda: Mõtle nüüd oma meeles kõikide oma oskuste üle – ja neid ju tõesti jagub – ja veel teistegi oskuste ütle, kas avastad ühegi juhtumi mil omavahelise kokkusobimatuse puuduses oleks silmakirjalik ja omakasupüüdmatu kaks eri isikut, ja mitte üks ja see sama? Mõtle mis tarkuse valdkonda või mitmetahulisust mida iganes, või (369a) milleks sa nüüd midagi nimetada tahad. Mõtle; ei sa suuda, mu sõber, kuna sellist {isikut} ei olegi {olemas}. Või oskad sa kedagi nimetada?

HIPPIAS Ei oska, vähemalt mitte nii otsekohe.

SOKRATES Ega hakka ka sa minu arvates oskamagi. Et näha, kas mul on õigus, tuleta meelde, mis tulemuseni meie järeldamine on viinud.

HIPPIAS Nüüd ma ei mõista õieti, Sokrates, mida sa silmas pead.

SOKRATES Sa ei näigi kasutavat oma head meelespidamis-oskust. Ilmselt ei ole see sinu meelest vajalik. Hea küll, ma aitan sul meenutada. Kas sa ei tea end olevat öelnud, et Ahilleus (b) on omaksupüüdmatu, aga Odüsseus silmakirjalik ja osav?

HIPPIAS Mäletan olevat öelnud.

SOKRATES Kas sa siis ei märka ilmsiks tulevat, et silmakirjalik ja omakasupüüdmatu on {otsekui} üks ja seesama isik? Nõnda on Odüsseus omakasupüüdmatu, kui taas silmakirjalik ja Ahilleus omalt poolt {kogu oma} omaksupüüdmatuses samas ka silmakirjalik. Need kaks meest ei erine siis mingil kombel teineteisest ega ole ka teineteise vastandid, vaid ligikaudu samaväärsed.

HIPPIAS Alati oled sa Sokrates selline. Väänad sõnu ja (c) haakud vestluse keerukama küsimuse külge, käsitled pisiasju ja ei soostu arutlema mingist ainesest seda tervikuna vaadeldes. Küllap mina kui soovid, suudan praegugi tõestama mõnelgi kombel ja pädevalt, et Homeros on kujutanud Ahilleust Odüsseusest paremaks ja omakasupüüdmatuks meheks, Odüsseust seevastu kavaldavaks ja mõneski mõttes silmakirjalikuks ja {seega} Ahilleusest halvemaks. Esita sina, kui tahad, oma põhjendused sellega seoses, et asjalood on vastupidised. Sel kombel selgub ka teistele lihtsamini, kumbal meist õigus on. (d)

SOKRATES Mina ometigi, kulla Hippias, ei väida sugugi, et sa ei oleks minust targem. Mul on vaid kombeks kuulata alati väga hoolikalt, kui keegi kõneleb, eriti, kui pean kõnelejat targaks meheks. See, et küsin oma küsimist ja pöördun samade asjade juurde üha uuesti ja võrdlen {ühtesi} järeldusi teistega, tuleneb vaid {minu} soovist mõista, mida kõneleja silmas peab. Kui ma ei kõnelejat ei väärtusta, ei küsi ma liiast ega hooli sellest, mida ta kõneleb. Sellest on lihtne järeldada, keda ma pean (e) targaks: kui olen hardalt huvitunud kellegi kõnedest ja esitan talle küsimusi, et õppida enda kasuks midagi uut. Nõnda ka nüüd suunasin sinu tähelepanu sellele, mida sa ütlesid selle {kirja-}koha kohta, milles Ahhileus sinu arusaama kohaselt kõnetab Odüsseust kui petturit. Imestan, kas sul võib õigus olla; ei ometigi ju Odüsseus, kuigi teda on ka osavaks nimetatud, ei näi valetavat mingiski {kirja-}kohas, Ahilleus seevastu (370a) osutub sinu sõnade kohaselt kurikavalaks. Ta ju valetab. Ma ju ütlesin veidi varem seda, mida sa juba mainisid, et

Hadese värvavaid ma nii ei võõrista kui seda meest,

kes teisi oma meeles haudub, teisi välja kutsub,

ja pisult hiljem teatab, et ta ei soostu Odüsseuse (b) ega Agamemnoni palvetega ega plaani enam üldsegi Troojasse jääda. Siis ütleb ta nõnda:

hommikul ohverdan Zeusile ja teistelegi taevalistele,

ja lükkan laineteisse ja täielise oma laeva koorma,

nõnda näed, kui tahet on, ja oled soovinud sellist näha,

kuis üle Hellespontose vete (c) kalavilkveil ujuvad

varasesti mu laevad ära, mehed agarad aeru tõmbavad.

Mulle kui soodsat lubab reisi suur Poseidon,

jõuan Fthiasse taas mahlasemaisse, kui õhtu on kolmas.

Veidi varem on ta laitnud Agamemnonit sellisel kombel:

Vaid Fthiasse lähengi ma vööri{täävistelt} vahuste laevadega;

väärilisem elu on kodumail; siin ma ei saavuta

saaki, rikkusest ei hooli, kuulsuse-ihaleja, {see on} sulle! (d)

Kuigi ta kõneleb taolist esmalt oma kaaslaste, hiljem kogu väehulga kuuldes, ei viita midagi sellele, et ta valmistuks reisiks või plaaniks sättida laevu vetele koju purjetamaks. Ei, ta ilmselgelt hoolib vähe tõest ja valetab täitsa ladusasti. Tahtsin algusest peale kuulata sinu arusaama just seetõttu, et olen selles suhtes teadmatuses, kumba (e) meest on luuletaja kujutanud paremaks. Minu meelest nad on näe sama head, ega ole üldsegi lihtne otsustada nende omavahelist paremust ei silmakirjalikkuse kui omaksupüüdmatusega seoses, ega mingis muus hüves. Selles mõttes on nad samaväärsed.

HIPPIAS Sina ei näe {seda} asja õieti, Sokrates. Ahilleus ei tee seda halba valetamisele mõeldes, vaid tahtmatult, seetõttu et väehulka tabanud ebaõnn sunnib teada appi jääma. Aga kui Odüsseus valetab, teeb ta seda tahtlikult ja kavandatult.

SOKRATES Nüüd sa Hippias küll tüssad mind nagu parim Odüsseus isiklikult.

HIPPIAS Mitte sinna poolegi. Mida sa õige silmas pead ja kuhu (371a) sihid?

SOKRATES Kui sa ütled, et Ahilleus ei valeta tahtlikult, kuigi ta on Homerose kohaselt peale tüssaja, {ka} mida jonnakam plaanitseja. Tema ju oma ensekindluses osutub Odüsseusestki osavamaks pettes seda välja näitamata; isegi sel määral oskuslikumaks, et julgeb isegi iseendale vastu rääkida ilma et Odüsseus midagi märkaks. Ega millestki, mida Odüsseus sellest kohta ütleb, ei (b) ilmne, et ta oleks märganud Ahilleust valetavat.

HIPPIAS Mis kirjakohta sa silmas pead?

SOKRATES Kas sa ei mäleta, et ta veidi peale seda, kui on Odüsseusele öelnud, et hommikul end teele seab, kõneleb Aiasele täiesti erinevat ega ütle end üldsegi teele seadvat {olevat}.

HIPPIAS Kus {kirjakohas} siis?

SOKRATES Kui ta ütleb nõnda:

Ennen ei hooli ma sõjast plaani ma mehist,

kui sõjakuulsana näib Priamose võsu, hiilgav Hektor (c)

mürmiidlaste leeri ja laevadegi ligi tulnud,

surmates mehi Argos-maa, tulega laevu põletades.

Vaid oma ukse ees ja tumma laevaga arvan

taltuvat Hektoriga, kuigi suur olekski mu võitlusind.

Kas võiksid ette kujutada Thetise poega ja targa Kheironi kasvandikku nii hajameelsena, et ta esmalt laidaks rangelt pettureid ja järgneval hetkel teataks Odüsseusele (d) minevat minema ja Aiasele jäävat Troojasse? Kas tea pigem ei pea Odüsseust ainulaadse ja iseennast sellest {veel} parema plaanitseja ja valetajana?

HIPPIAS Minu meelest mitte, Sokrates. Ta on vaid oma heatahtlikuses tulnud teiste mõtete peale ja kõneleb seetõttu Aiasele muud kui Odüsseusele. Odüsseus seevastu haudub {oma mõtteis} alati tagamõtteid, kõnelegu ta siis tõtt või valetagu.

SOKRATES Nähtavasti on siis Odüsseus Ahilleusest parem.

HIPPIAS Mitte sinna poolegi.

SOKRATES Kuidas nõnda, et ei? Kas me just äsja ei jõudnud sellele tulemuseni, et teadlikult valetavad on paremad, kui need, kes nõnda tahtmatult teevad?

HIPPIAS Kuidas saavad sellised paremad olla, kes tahtlikult vääralt talitavad ja {vaid} sepitsevad ja halba (372a) korda saadavad? Antakse ju neile minu teada siiski kergesti andeks, kes nii teadmatult talitavad. Juba seadusedki määravad tahtlikust pahateo ja valetamise eest palju rangema karistuse kui tahtamatu eest.

SOKRATES Kas märkad nüüd kuivõrd mul õigus oli, kui ütlesin end olevat tarkasi kohates visa küsitleja? See ongi vist minu pea ainus hea külg, muus {mõttes} ei ole minust (b) millekski. Ma ei ole ju millegagi korralikult kurisis, ega tea nende tegelikku laadi. Sellest annab parimat tunnistust see, et alati kui satun kokku teietaoliste ülemaalise kuulsusega tarkadega, kellede teadmisi kogu Kreeka vandega kinnitab, näin ma ise olevat täiesti teadmisteta {isik}. Olen nimelt tegelikult täitsa teiega eri meelel. Ja kas leidubki enam selgemat tõendust harimatusest kui see, et et ollakse eri meelt (c) {kui} targad mehed? Aga üks suurepärane omadus on minu päästeks: Mina otsekui ei häbene uut õppimast vaid üritan asjadest selgust saada ja küsitlen ja olen vägagi tänulik, kui mulle vastatakse, mida ka alati olen üritanud esile tuua. Ei väida ma näed kunagi teistelt õpitut enda taipamiseks vaid ülistan oma nõuandja tarkust ja kõnelen sellest kõigile, mida olen temalt õppinud. Nõnda ei ühine ma praegugi (d) sellega, mida ütlesid, vaid olen sinuga vägagi erineval seisukohal. Tean muidugi hästi, et see minust oleneb, sellest, et olen selline nagu olen; ma ei soovi oma oskui liialdada. Samas on mul sellest asjast täiesti vastupidine arusaam kui sinul. Minu meelest need inimesed, kes {täiesti} teadlikult teisi kahjustavad, halba põhjustavad, valetavad, petavad ja eksivad, on paremad kui need, kes teevad seda tahtmatult. Siiski vahel tundub mulle, et asi on vastupidine, ja ma ei ole oma arusaamas kindel, loomulikult seetõttu, et olen nii teadmatu. Minu seiskohast on nüüd toimunud (e) otsekui murrang, ja praegusel hetkel on minu meelest need, kes tahtlikult valesti talitavad, on paremad kui tahtamatult nõnda teotsevad. Selle hetke olukorras süüdistan meie äsjast vestlust. Selle najal olen just tulnud selle tulemuseni, et kaaluteletult halba tegevad on paremad kui seda teadmatult tegevad. Ole sina siis nii kena ja ära keeldu mu hinge parandamast. Kui näed parandad mu hinge teadmatuse vaevast, teed mulle palju suurema teene, kui parandaksid mu keha haigusest. Aga selle vastu, et kui sul (373a) tuleks tuju pikalt kõneleda, ütlen ennetavalt, et sa sel kombel ei saa mind parandada, ma ei oleks isegi suuteline sinu sõnu järgima. Kui sa seevastu soostud vastama minu küsimustele äsjasel kombel, oled suureks abiks ja vaevalt et ka endale kahjuks {tuled}. Minul näib olevat täielik õigus sinult abi paluda, Eudikos. Sina ju ometigi panid mind üritama Hippiasega vestlema, nii et palu nüüd teda minu asemel teda vastama, kui ta teisti ei soostu.

EUDIKOS Ei ma usu, et meil tuleks Hippiast kaks korda (b) käskida. Tema on ju {ometigi} sõna otses mõtes teatanud olevat nõus vastama kelle küsimustele siis iganes. Või kuidas on Hippias, kas ei öelnud nõnda?

HIPPIAS Ütlesin küll, aga kuule, Eudikos, Sokrates ei jää kunagi sama teema juurde, ja näib peaaegu nõndamoodi, nagu teeks ta seda kiusust {ajendatuna}.

SOKRATES Ei mina seda siiski tahtlikult ei tee, kulla Hippias. Siis oleks ma ju sinu jutu järgi võimatult tark mees. See juhtub täiesti tahtmatult, nõnda et anna mulle andeks. Sa ju ütelsid, et tuleb andeks anda kui keegi teeb halba tahtamatult.

EUDKIOS Ära nüüd keeldu, Hippias. Vasta Sokratesele, (c) mida iganes ta ka ei küsiks, tee seda nii meie kui ka sinu enda lubaduste tõttu.

HIPPIAS Heakene küll, ma vastan, kui kord juba palud. Küsi mida soovid.

SOKRATES Tahan hardasti uuesti läbi käia seda, mida oleme kõnelenud, et saada selgust, kumbad on paremad, kas need kes teotsevad vääralt täiesti teadlikult või {need kes} tahtmatult. Usuksin õigemaks hakata vaatlema seda asja järgneval kombel. Vasta sellele: Ütled kedagi olevat hea jooksja.

HIPPIAS Ütlen.

SOKRATES Ja halvaks?

HIPPIAS Jah.

SOKRATES Kas ei hea jooksja ei ole selline, kes hästi jookseb ja halb, kes jookseb halvasti?

HIPPIAS On.

SOKRATES Kas selline jookseb halvasti, kes aeglaselt jookseb ja selline hea, kes jookseb kiiresti?

HIPPIAS Jah.

SOKRATES Jooksmisel on siis kiirus hea ja aeglus halb asi?

HIPPAS Ja siis?

SOKRATES Kumb on parem jooksja, selline, kes jookseb tahtlikult aeglaselt, või selline, kes teeb seda tahtamatult?

HIPPIAS See kes jookseb aeglaselt tahtlikult.

SOKRATES Jooksmine ju on tegevus?

HIPPIAS Muidugi on.

SOKRATES Kui see kord juba on tegemine, siis sünnib sellest mingi (e) saavutus?

HIPPIAS See vastab tõele.

SOKRATES Kes halvasti jookseb, põhjustab jooksmisel halva ja inetu soorituse.

HIPPIAS Muidugi nii.

SOKRATES Ja halvasti jookseb see, kes aeglaselt jookseb?

HIPPIAS Jah.

SOKRATES Kas siis hea jooksja ei saa tekitada sellist halba ja inetud sooritust tahtlikult ja halb tahtetult?

HIPPIAS Nõnda tundub.

SOKRATES Kas on siis nõnda, et jooksmisel see, kes tahteult kehv, on viletsam kui tahtlikult halvasti jooksev {isik}.

HIPPIAS On, vähemalt kui jutt on jooksmisest. (374a)

SOKRATES Aga maadluses? Kumb on parem maadleja, see kes kukub tahtlikult, või see, kes teeb seda tahtmatult?

HIPPIAS Minu meelest see, kes teeb seda tahtlikult.

SOKRATES Kas on maadluses halvem või inetum kukkuda või kukutada?

HIPPIAS Kukkuda.

SOKRATES Siis on ju maadluseski see, kes teadlikult tahtes sooritab halva ja inetu soorituse, parem kui see, kes kellega juhtub seda tahtmatult.

HIPPIAS Nõnda näib {olevat}.

SOKRATES Aga muud kehalised saavutused? Kas ei ole kehaliselt tugevam võimeline kahetaolisteks sooritusteks: jõulisteks ja nõrkadeks, inetuteks ja ilusateks? Nii et halva kehalise soorituse saab tugevam teoks (b) teadlikult tahtes, nõrgem seevastu kas ta tahab {seda} või ei.

HIPPIAS Nõnda näib olevat, {vähemasti} mis puutub kehalisse jõusse.

SOKRATES Aga siis ilus liikumine? Kui inimene liigub loomuldasa ilusasti, ega ta siis {ometigi} inetult liikudes ei teegi seda tahtlikult, liikumises kohmakas jällegi tahatmatult? Või mida sa arvad?

HIPPIAS Asi on nõnda nagu sa ütled. (c)

SOKRATES Tahtlik kohmakus rajaneb siis heale kehalisele sooritusvõimelisusele, tahtamatu seevastu aga halvale?

HIPPIAS Nähtavasti.

SOKRATES Mida sa siis arvad häälest? Kumba ütleksid parema olevat, häält, kes laulab tahtlikult valesti, või häält, kes teeb seda tahtamatultki?

HIPPIAS Seda kes laulab valesti tahtlikult.

SOKRATES Ja kehvemaks sellist, kes tahtamatult valesti laulab?

HIPPIAS Jah.

SOKRATES Kas sa tahaksid endale meelsamini head või halba?

HIPPIAS Head.

SOKRATES Tahaksid sa siis meelsamini {endale} tahtlikult {või siis} sellest hoolimata tahtmatult lonkavaid jalgu?

HIPPIAS Tahtlikult.

SOKRATES Kas jalust lombakaks jäämine ei ole viga ja kohmakus? (d)

HIPPIAS On.

SOKRATES Kas lühinägelikkus ei ole silmade kehvus?

HIPPIAS On küll.

SOKRATES Milliseid silmi saa meelsamini endal tahaksid olevat, selliseid, millega näeb ähmaselt ja valesti, kui tahta, või sellised, millega näeb halvasti ka seda tahtmata?

HIPPIAS Milledega näeb halvasti vaid siis, kui {seda} tahta.

SOKRATES Kas oled siis seda meelt, et oma halbadest saavutustest tahtlikud on paremad kui tahtamatud?

HIPPIAS Olen.

SOKRATES Kas ei kehti ka sama reegel kõige muugi vastava kohta, nagu kõrvade ja nina, suu ja eri meeltega {seoses}: Inimene tahab oma eri kehaosasi teotsevat meelsamini tahtlikult kui tahtetult viletsasti, kuna eelmised on (e) head ja teised on kehvad?

HIPPIAS Nii ma arvan.

SOKRATES Ent edasi: Millise tööriistaga on parem töötada? Kas sellisega, mis töötab tahtmise korral kehvasti, või sellisega, mis töötab kehvasti, kuigi seda pole tahetud? Kas on näiteks selline tüürimõla parem, millega tüüritakse ekslikult {seda} tahtamata, või selline, millega tüüritakse valesti vaid siis kui seda ise tahta?

HIPPIAS Selline, millega tüüritakse valesti vaid siis kui seda ise tahta.

SOKRATES Kas sama ei puuduta ka keelpilli ja lüürat ja flööti ja kõike muudki?

HIPPIAS Puudutab. (375a)

SOKRATES Milline loomulaad on hobuse puhul parem, {kas} selline, kellega saab halvasti ratsustada, kui {seda} tahta, või selline, et nõnda juhtub ratsutaja tahtest hoolimata?

HIPPIAS Selline, et sellega võib seda tahtes halvasti ratsutada.

SOKRATES Sellise hobuse loomulaad on siis parem?

HIPPIAS Nii on.

SOKRATES Hea loomuga hobusel on siis võimalik sooritada hobuse loomusele vastavaid sooritusi seda tahtes halvasti, halval hobusel juhtub seda tahtmatultki?

HIPPIAS Täpselt nõnda.

SOKRATES Kas sama ei käi ka koerte ja kõikide muude loomade kohta?

HIPPIAS Küllap juba käib.

SOKRATES Kuid kas pole vibumehel paremuseks selline loomulaad, et ta umbropsu lastes teeb seda tahtlikult, (b) või selline et ta teotseb nõnda tahtamatultki?

HIPPIAS See, et ta teeb nõnda tahtlikult.

SOKRATES Selline loomulaad sobib siis vibulaskmise jaoks paremini?

HIPPIAS Jah.

SOKRATES Siis selline loomulaad, mis paneb tegutsema valesti tahtmatult, on kehvem kui selline, millega seoses inimene teeb seda tahtlikult?

HIPPIAS Nõnda on, mis puutub vibulaskmisesse.

SOKRATES Aga siis arstikunst? Kas ka siin ei ole selline loomus parem, kes keha vigastades teeb seda teadlikult tahtes?

HIPPIAS On.

SOKRATES Selles valdkonnas siis loomulaad, mis tahtlikult halba teostab, on parem kui selline, kes põhjustab seda tahtmatultki.

HIPPIAS Nii on. (c)

SOKRATES Ent aga siis kitarri ja flöödi mängimine ja kõik muud teadmised ja kunstid? Kas ei ole parema loomulaadi poolt saavutatud viletsad, inetud ja vigased sooritused tahtlikud ja kehvema loomusele omased tahtamatud?

HIPPIAS Nõnda näib.

SOKRATES Vahest soovime et ka meie orjad oleks loomuselt meelsamini sellised, et nad eksivad ja teevad halba tahtlikult, kui et nad seda eksikombel teevad. Esimesed on ju oma töös paremad.

HIPPIAS Vastab tõele.

SOKRATES Ent meie endi loomuse laad? Kas me ei tahaks, et see oleks võimalikult hea?

HIPPIAS Teadagi tahaksime.

SOKRATES Kas see ei oleks siis parem, kui see paneb tegema halba ja tahtlikult eksima, kui nõnda juhtub tahtmatult? (d)

HIPPIAS See oleks ometigi kohutav, kui tahtlikult valesti talitavad oleksid paremad kui sellised, kes teevad seda tahtamatult.

SOKRATES Selle järeldumuseni meie vestlus näib jõudvat.

HIPPIAS Minu meelest mitte.

SOKRATES Arvasin juba, et sa oleksid samal arvamusel. Vasta jällegi: Kas on õiglameelsus võime või teadmine või on see mõlemat? Midagi neist kolmest peab see olema, või kuidas?

HIPPIAS Vastab tõele.

SOKRATES Kui õiglus on hingeline võime, on võimekam (e) hing vist õiglameelsem? Meie meelest ju selline hing oli parem, kas pole tõsi?

HIPPIAS Nii on.

SOKRATES Ent kui õiglameelsus on teadmine? Kas siis oleks targem hing õigemeelsem ja teadmatu vähem õiglasem?

HIPPIAS Vastab tõele.

SOKRATES Kui jällegi õiglameelsus on mõelmat, kas pole siis selline hing õiglasem, kes omab nii võimet kui teadmist, kui jällegi teadmatu on seda vähem? Kas asi ei ole sunnitultki nõnda?

HIPPIAS Nähtavasti.

SOKRATES Kas ei ole ilmsiks tulnud, et võimekam ja targem hing on samas {ka} parem ja on suuteline nii ilusateks kui inetuteks saavutusteks kõigis asjades?

HIPPIAS On nõndagi. (376a)

SOKRATES Kui sellien hing paneb toime inetu soorituse, teeb ta seda tahtlikult, oma võime ja teadmise kohaselt. Need aga jällegi, kas teine või mõlemad, sisulduvad minu arumsaama kohaselt õigemeelsuse olemuses.

HIPPIAS Nõnda näib olevat.

SOKRATES Ebaõiglus on halva, õiglus aga hea tegemine, või kuidas?

HIPPIAS Nõnda on.

SOKRATES Kas siis mitte võimekam ja parem hing ei toimigi tahtlikult olles ebaõiglane, halb seevastu tahtmatult?

HIPPIAS Nõnda näib olevat. (b)

SOKRATES Hea inimene on ju siis selline. Kellel on hea hing ja halb selline, kellel on halb hing?

HIPPIAS Nii on.

SOKRATES Siis on ju heale inimesele omane tahtlik ebaõiglus, halvale tahtmatu, kui kord {juba} heal inimesel hea hing on.

HIPPIAS Teadagi on.

SOKRATES Kes siis veel kui hea inimene võiks olla see, kes teeb tahtlikult valesti, inetult ja ebaõiglaselt, juhul kui {midagi} sellist on olemas?

HIPPIAS Kuidas ma võiksin olla sinuga samal arvamusel, kui sa sellist lausud?

SOKRATES Ega minagi või. Kokkuvõttes on see meie (c) vestluse vältimatu tulemus. Ütelsin sulle juba mõnda aega tagasi, et kõigun seinast-seina, ega kunaski suuda püsida samal teemal. Aga see poleks mingi ime kui mina või mõni teine tavaline inimene on oma arvamustes ebakindel. Aga see on halb asi, kui isegi te targad mehed ei ole asjadest kindlad. Siis ei leia me õiget teed isegi teie najale tuginedes.

________________________________________________

Ülevaateid ja seletusi

Unto Remes. Holger Thesleff.

Hippias. (Lühikesem dialoog).

Dialoogi loetakse üldiselt Platoni nooruspõlve kirjutiste hulka kuuluvaks. On isegi arvatud, et see on kirjutatud enne Sokratese surma, kuna Sokratesele on omistatud veidi kaheldavaid „sofisti“ tunnusjooni mida ei ootaks tema pooldajate poolt esile toodavaks peale õigusemõistmist; kuigi see on vaevalt usladusväärne ajaline määratelm (vrdl. Protagoras). Dialoogi ehtsuse üle on vaieldud, aga Aristoteles viitab sellele sellisel kombel, mis tundub näitavat et ta on pidanud seda Platoni enda tehtuks.

Platoni nimega seoses on säilinud teinegi, suurem Hippias-dialoog, mida uurijate enamik on pidanud ebaehtsaks.

Nimetegelane, elislane Hippias, oli Protagorase järel kuulsaim 5. saj eKr rändavatest tarkuseõpetajatest, sofistidest. Tema harrastused olid tõesti entsüklopeedilised: need ulatusid matemaatikast ja mnemotehnikast ajalooni ja käsitööliste oskusteni. Selles dialoogis eisneb ta Homerose seletajana. Dialoogi kolmas tegelaskuju, Eudikos, on üks Hippiase austajaid, kelle isa (363ab) näib olevat Homerost uurinud.

Dialoogi üks kõrvaleesmärk on kritiseerida tavalist arusaama Homerose luuletustest samati nagu ka seda, et neist Hippiase kombel otsiti sellist teadmust, mida neis ei ole.

Üldise arusaama kohaselt oli Homerose Iliase Ahilleus sangaritest vapraim ja Odüsseia nimetegelane nutikaim. Lisaks peeti esimest neist kahest paremaks meheks. Sokrates parodiseerib Hippiase enese seletus-süsteemi näidates, et Ahilleus kõneles vastuoksel kombel. Üks kahest, kas ta teeb seda tahtlikult, kuis ta on Odüsseusest nutikam (kuna viimane ei märka Ahilleuse „nutikust“), või tahtetult, mis juhul on ta Odüsseusest küündimatum valetaja, ehk siis kehvem mees.

Vestluse põhirõhk on siiski teisal. Homerose tõlegndamine viib vestlejad arutlema üldisema probleemi suutmise (dynamis) ja teadmise (episteemee)³ loomuse üle. Kes õieti teab, kes mitte, ja kes on suuteline, kes suutmatu? Üks iseloomustav eritlus-meetod näiks olevat sooritusvõime ja tulemuslikkus. Siis „suutlik on igaüks, kes on suuteline seda tahtes tegema seda, mida tahab“ (366bc). Samuti mõni teab (oskab) midagi, kui ta seda tahtes võib oma oskusi näidata. Kirjutamis-võimeline kirjutab seda tahtes, matemaatik lahendab oma valdakonna ülesandeid, jne.

Teisalt see, kes teab (oskab) midagi, võib pürgida oma tavaliste võimetega seoses tootma ka vastandlikke asju. Nt. arst, kes on arst just seetõttu, et ta võib seda tahtes soodustada tervist, võib tahta (tahtlikult) haiguse esilekutsumist. Teame, et nõnda vahel juhtub, ja siis võib jälle suuteline asjatundja jõuda oma poolt tahetud tulemusni, veel paremini kui mingi suvaline isik. See arvamusvaldus kirjeldab kõiki neid spetsialiteete ja kunste, mille üle Hippiase taoline sofist võiks uhukust tunda.

Moraali valdkonnast vaadleduna on saavutatud tulemus täiesti paradoksaalne. Kui hüvelisus on võimelisus ja/või teadmine, „kes muu kui hea inimene võiks olla see, kes teeb tahtlikult valesti“ (376b)? Sokrates lisab siiski: „...kui sellist (hüvelist, kes teeb tahtlikult valesti) on olemas“. Hea inimene ei tee halba tahtlikult ega tahagi seda teha. Sokrates ei loobi siin üldsegi üldisest seisukohast (nn. Sokratese paradoks), et hüvelisus on teadmine. Vastupidiselt vihjatakse, et võime öelda enamgi veel: vaid hüvelisus on teadmine, kui hüvet hinnatakse sooritusvõime (tulemuslikkusega). Muud inimlikud teadmised ja võimed, nagu arsti, matemaatiku, vms. võivad toota normaalsete tulemustele lisaks ka neile vastandlikke tuelmusi; üks hüve toodab sellele tüüpilisi (häid) tegusi.

________________________________________________

Seletusi

363cd Elis ei paikne kuigi kaugel Olümpiast, ja olümpiamänge peeti igal neljandal aastal: Hippiase mõjus vastus sisaldab endas tühipaljast liialdamist.

366bc Metafüüsikas (IX. 5) iseloomustab Aristoteles ratsionaalset võimet (mis on vaid neil, kelledel on hing) just sellega, et ned võivad toota vastandlike tulemusi. Järgnevalt kohandab Aristoteles selles Hippiase kohas võimekuse iseloomustamist: kui keegi tahab midagi ja on suuteline seda neis tingimustes, millede puhul tal see võime väidetakse olevat, ta tingimata kombel seda ka teeb.

366c Sokrates ei ütle, et Hippias on „harjunud“, „vilunud“ (empeiros) arikmeetikaga seoses, ei, ta teab sellest vaid midagi. Platoni järgi ei ole millegi harjutamine veel teadmine (episteemee). Natuke hiljem (368c) mainib ta irooniliselt Hippiase „meisterlikkust“ „tarkuseks“ (sofiaa), mis on kooskõlas üldise toonase arvamusega. Märgitagem siiski, et siin on ehk näha olev Hippiase „teadmiste“ halvustamine on õigustatud vaid Platoni (või Sokratese) teadmiste-käsitlusega kooskõlas. Kõige selle valguses, mida ajaloolisest Hippiasest teatakse, oli ta nii mõneski valdkonnas üsnagi pädev, vähemalt tava-arusaamadega võrreldes. Need mõõdupuud asetakse selles dialoogis siiski kahtluse alla.

375a „Loomuselaad“ (psüükhee): inimese puhul kõneleksime „hingest“. Psüühika {psüükhee} võib olla ka loomadel. Nagu siin, vahel isegi taimedel; kreeka keeles see sageli tähendabki üldiselt „eluprintsiipi“.

_________________________________________________

1 PLATON. „TEOKSET. ENSIMÄINEN OSA“. Helsinki 1999. Suomentaneet: Marja-Itkonen Kaila, Marianna Tyni, Kaarle Hirvonen. [Teokset: Apologia, Kriton, Lakhes, Hippias (lyhyempi dialogi), Ion, Euthyfron, Kharmides, Lysis, Protogaros.] (Kirjastus: Kustannusosakeyhtiö „Otava“. Painopaikka: „Otavan Kirjapaino“, Keuruu, 1999). Lk. : 5-309. {Siin järgnevalt on siis (1 korda EESTI KEELDE?) tõlgitud dialoog nagu: „HIPPIAS“ (lühikesem dialoog). Lk.: 88-106. (Tõlkija, Madis Liibek). Kõik vähegi mõtestatuim kriitika, kommentaarid ja täiendused on vägagi oodatud tõlkija e-mailile nagu: lybeck14@gmail.com

2 Siin ja järgnevalt {ümarsulgudes} esinevad sõnad ei ole küll (rangelt võttes) otseselt kritiseeritavad, kuid vahest ehk hõlbustavad selle nii iidse PLATONI lugemist Eesti keeles. Antud dialoog nagu „Hippias“ (lühikesem dialoog), arvatakse pärinevat 400-aastatest e. Kr. ja see kuulub Platoni noorepõlve dialoogide hulka. (Natuke on kaheldud ka Platoni autorluses, kuid ühe Aristoteles kirjutisega seoses kuulub see Platoni dialoog kindlasti talle endale. Arvatakse, et see on kirjutatud enne Sokratese surma). (Tõlkija. M. L.).

3 Siin ja järgnevalt on Antiik-Kreeka alfabeedi pikade vokaalide tähamärgid kirjutatud eesti keele pikkade vokaalidena. (Arvutitehniliste võimaluste puudumisel.) Sõna: episteme = episteemee (= teadmine). ETC! (Tõlkija, M. L.)